Liiklussüüteod

ning selgitus „R.B 1-17-1448 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

R.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema 20.02.2016 kella 01.07 paiku IdaVirumaal Jõhvis suunaga Kaare tänavalt mööda viadukti Veski täna poole ja sealt edasi Keskväljak 9a juures juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tuvastati alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,86 mg/l kohta. R.B rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega pani R.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada R.B süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.B 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus R.B-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav R.B on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb R.B süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-st 9 tulenevalt menetluskulu on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 705 eurot (470*1,5=705). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista R.B’elt. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.