Liiklussüüteod

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

S.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema 07.10.2016 kella 23.57 paiku juhtis IdaVirumaal, Kohtla vallas, Tallinn – Narva mnt 150. km-l mootorsõidukit xxx reg nr xxx ja kellel tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARAF-0006 alkoholi sisaldus 1,14 mg/l +/- 0,10 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 1,04 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega pani S.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada S.K süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel, arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, mõistetud karistus jätta tingimisi kohaldamata. Karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus S.K-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Kuna S.K on töötu ja sissetulek puudub, siis vähendada väljamõistetav sundraha 300 euro võrra ja mõista S.K-lt välja kaitsjatasu summas 58,08 eurot ja sundraha 405 eurot, kokku 463,08 eurot. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav S.K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb S.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 705 eurot (470*1,5=705). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta S.K menetluskulud osaliselt, s.o osa sosa sundraha riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o kaitsjatasu ja osa sundraha mõista S.K-lt riigituludesse välja. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.