Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Pavel Beljakovi süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid varem kui 07.12.2016 kell 15.30 suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ja MDMA-d sisaldavaid tablette. Osa omandatud narkootilistest ainetest, so narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, andis ta 07.12.2016 kella 15.30 paiku Tallinnas XXXX asuvas korteris ebaseaduslikult edasi XXXX, kes hoidis omandatud amfetamiini enda juures kuni 07.12.2016 kella 15.35-ni, mil ta Tallinnas Loitsu 10 maja ees kahtlustatavana kinni peeti ning leiti tema valdusest 10 soonkinnisega kilekotti, milles oli pulbriline aine kogumassiga 8,42 grammi, mis sisaldas 8,7% amfetamiinsulfaati ehk 0,54 grammi puhast amfetamiini. Osa omandatud narkootilistest ainetest, so MDMA-d sisaldavaid tablette ja amfetamiini, hoidis ta ebaseaduslikult enda elukohas, so Tallinnas XXXX asuvas korteris, kust 07.12.2016 kella 18.35 alanud läbiotsimise käigus leiti 29 sinise-valge värvusega kapslit, milles oli sinine pulber kogumassiga 6,71 grammi, mis sisaldas 49% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ehk 2,77 grammi puhast MDMA-d; 13 soonkinnisega kilekotti, milles oli pulbriline aine kogumassiga 10 grammi, mis sisaldas 8,3% amfetamiinsulfaati ehk 0,61 grammi puhast amfetamiini ja 3 soonkinnisega kilekotti, milles oli pulbriline aine kogumassiga 2,44 grammi, mis sisaldas 8,4% amfetamiinsulfaati ehk 0,15 grammi puhast amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. MDMA ja amfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine MDMA puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,4 grammist ainest puhtal kujul ja amfetamiini puhul 1,3 grammist ainest puhtal kujul. Seega pani Pavel Beljakov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Arika Almann, süüdistatav Pavel Beljakov ja tema kaitsja Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Pavel Beljakovi karistamist vangistusega 3 aastat.

KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 07.12.2016 ehk 1 päev, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 2 aasta, 11 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud: • KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased); • KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides. Menetluskulud: sundraha 1175 eurot; narkootilise aine ekspertiis (akt nr 16E-AN0756) 420 eurot; kaitsjatasu (Leelo Viil) 72 eurot. Mmenetluskulud absoluutsummas 1667 eurot kuulub hüvitamisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Pavel Beljakov kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.