Liiklussüüteod

„S.F

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 13.02.2017. Süüdistus S.F on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis xxx xxx maja juures mootorsõidukit, mopeed xxx), olles alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARDF-0054, tuvastati S.F alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,99 mg/l kohta. Seega pani S.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav S.F ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga sõlmisid 25.11.2016 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni os as ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS §73 lg.1 alusel, arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata. Karistust täitmisele mitte pöörata, süüdistatav ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 aasta. Süüdistatavalt kuuluvad

osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus S.F KarS §424 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav S.F jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe.

Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. S.F-ile on esitatud süüdistus KarS §424 järgi selles, et ta juhtis xxx maja juures mootorsõidukit joobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARDF-0054 tuvastati süüdistataval alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,99 mg/l väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et S.F tuleb KarS §424 järgi süüdi tunnistada. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistus te liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – vangistus 3 kuud, mis jäetakse täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu.

alusel

hüvitab

süüdimõistva

otsuse

korral

menetluskulud

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §424 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub S.F-ilt väljamõistmisele sundraha summas 705 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Maakohus nõustub S.F-iga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, mistõttu on tema sissetulek väike ning seepärast tuleb kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu jätta Eesti Vabariigi kanda. Samuti sellega, et menetluskulud tuleb tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav S.F kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppes toodud kõiki asjaolusid on talle selgitatud ja need on arusaadavad. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 25.11.2016 abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav S.F-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.