Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 26.01.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 05.10.2015. a kohtuotsusega tunnistati P.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9; § 323 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta ja 4kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 26.05.2015. a ja lõpp on 26.09.2018. a.

P.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas, on vestelnud psühholoogiga ja alustas 17.10.2016. a õpinguid riigikeeleõppes tasemel B2. Isik on suunatud tugiisiku teenusele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3. Vabanemisjärgselt on kindlustatud nii elukohaga Jõhvis MTÜ Aktiviseerumiskeskuses „Tulevik“. Vabanedes kindel töökoht kui ka sissetulek puuduvad. Isiku õde on nõus teda materiaalselt toetama. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. P.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga Jõhvis, kuid puudub kindel töökoht. Isiku õde on nõus teda materiaalselt toetama. P.J taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta P.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib teist korda. 2016. a jooksul on isikut 3korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistust kannab röövimise ja kannatanu suhtes vägivalla kasutamise eest. Varem karistatud röövimiste, ähvardamise, varguse ja asja omavolilise kasutamise eest. Kannatanuteks on peamiselt temale tuttavad inimesed. Kõik kolm röövi on toime pandud sama kannatanu suhtes. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, teod on valdavalt toime pandud ettekavatsetult. Vangla andmetel on isiku vastu rahalisi nõudeid 1408,89 €. Vabaduses kindel töökoht puudub. Vangla hinnangul on P.J-i korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 järgneva aasta jooksul on 38 %, uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 49 %. Ringkonnaprokurör Rita Siniväli ei toeta P.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on kolmel korral pannud toime röövi sama kannatanu suhtes ning varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Tulenevalt eeltoodust ei ole P.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et P.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 2. korda. Varasemalt on teda karistatud röövimiste, ähvardamise, varguse ja asja omavolilise kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab röövimise ja kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise eest. Valdavalt on toime pandud kuriteod varavastased, mille toimepanekul kasutab ka vägivalda. Kannatanuteks on peamiselt talle tuttavad inimesed. Kõik 3 röövi on toime pandud ühe ja sama kannatanu, Peeter Rukiste suhtes. Viimasel korral kasutas vägivalda kättemaksu eesmärgil. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Teod valdavalt toime pandud ette kavatsetult. Vangistuses P.J töötas, on vestelnud psühholoogiga ja alustas 17.10.2016. a õpinguid riigikeeleõppes tasemel B2. Isik on suunatud tugiisiku teenusele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3. Vabanemisjärgselt on kindlustatud nii elukohaga Jõhvis MTÜ Aktiviseerumiskeskuses „Tulevik“. Vabanedes kindel töökoht kui ka sissetulek puuduvad. Isiku

õde on nõus teda materiaalselt toetama. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vanglamaterjalide kohaselt on P.J korduvalt kasutanud probleemide lahendamisel vägivalda. Vaatamata sellele, et ta on läbinud 2012. a vastavad sotsiaalprogrammid, on ta jätkanud alkoholijoobes vägivalla kasutamist. Kinnipeetava väitel on ta alles nüüd jõudnud arusaamisele, et kui ta ei lõpeta alkoholi tarvitamist, siis on suur tõenäosus, et ta satub uuesti kuritegelikule teele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ja konkreetne täiskasvanu. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 49 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta ja 8 kuud on pannud P.J-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. P.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Jõhvis, kuhu on võimalik paigutada ka elektrooniline järelevalve seade. Lähedastest toetab teda õde. Kuid kohus peab vajalikuks määrata P.J-ile täiendavateks lisakohustuseks mitte suhelda kaassüüdimõistetu Viktor Abramiga ega ka mitmes kinnipeetava kriminaalasjas olnud kannatanuga Peeter Rukistega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.J, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.