1-17-990
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-990 (16230104965)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Sigrid Dikker
Kriminaalasi
Sergei Pikkase süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2017
Prokurör
Marek Soomaa
Süüdistatav
S e r g e i PIKKAS – isikukood 38609120298; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXX (viibib arestimajas); töökoht: puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkend: vahistamine alates 28.10.2016 (kahtlustatavana oli kinni peetud 27.10.2016)
Kaitsja
Vladimir Sadekov
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Sergei Pikkas omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 27.10.2016 suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet karfentanüüli sisaldavat pulbrit massiga kokku mitte vähem kui 7,64 grammi (puhta aine sisaldust ei määratud etalonaine puudumise tõttu) ja narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku mitte vähem kui 7,758 grammi (amfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 1,52 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis ta ebaseaduslikult enda elukohas Harjumaal Saue linnas Koondise 26-37 kuni 27.10.2016, mil need eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Läbiotsimisel leiti köögis riiulil olevast keraamilisest tassist üks fooliumvoldik, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 0,078 grammi, mille protsendilist sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu; elutoas sektsioonkapis olevast pappkarbist üks soonkinnitisega kilekott, milles karfentanüüli sisaldav aine massiga 7,64 grammi; elutoas sektsioonkapi riiuli peal olevast plastkarbist üks soonkinnitisega kilekott, milles amfetamiini sisaldav aine massiga 7,68 gramm, mis sisaldas puhast narkootilist ainet amfetamiini 1,52 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Karfentanüül kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja fentanüülide rühma. Kohtutoksikoloogiaeksperdilt saadud selgitustaotluse vastuse kohaselt on võimalik karfentanüüliga põhjustada inimesele narkootilist joovet. Karfentanüüli puhul on ühekordseks joovet tekitavaks koguseks on 1-2 μg (0,000001-0,000002 g) puhast ainet. Seega vähemalt kümnele inimesele mõeldud koguseks on 10-20 μg (0,00001-0,00002 g). Arvutuslikult sisaldab 7,64 grammi pulbrit 0,00382 grammi karfenatnüüli, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 1910-3820 inimesele. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 1,52 grammist amtefamiinist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 11 inimesele. Suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega pani S. Pikkas toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Pikkas juhtis tahtlikult 26.03.2016 kell 14.29 Tallinnas Pallasti 8 juures suunaga Majaka tänava poole mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis. Isikul tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Uuringuakti nr 657T kohaselt sisaldus isiku uriinis fentanüüli, tramadool, amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit THC-COOH. Samuti S. Pikkas juhtis tahtlikult 24.06.2016 kell 17.00 paiku Tallinnas Sikupilli-Kivimurru ristmikul ning edasi Majaka tänava suunas mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis. Isikul tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Uuringuakti nr 1353T kohaselt sisaldus isiku uriinis tetrahüdrokannabinooli THC metaboliit THC-COOH, amfetamiin, fentanüül ja metadoon. Liiklusseaduse § 69 lg kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 3 kohaselt narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani S. Pikkas toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S. Pikkase süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 424 järgi vangistusega 8 kuud ning liitkaristuseks KarS § 64 alusel 3-aastase vangistuse mõistmist. Lisakaristusena tuleb S. Pikkaselt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Karistuse hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks on 27.10.2016. Süüdistatavalt konfiskeeritakse sularaha summas 1 985 eurot ja mobiiltelefon. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 1 885 eurot ning seda on võimalik teha igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning S. Pikkas tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse, narkootilise aine käitlemise vahendid ja muud väärtusetud esemed tuleb hävitada ning CDplaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.