Liiklussüüteod

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 8. veebruarist 2017. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse M.Z-i selles, et tema juhtis 6. detsembril 2016 kella 07:39 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänaval mootorsõidukit Wolksvagen Golf (r/m xxxxxxx), omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust, ning põhjustas ka avarii. Tegemist oli süstemaatilise rikkumisega, kuna isik omas sel hetkel ka kehtivat väärteokaristust. Nimelt juhtis isik mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ka 27. aprillil 2016 ja ka 9. juulil 2016. Antud teoga rikkus M.Z liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani

M.Z toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse M.Z-i selles, et ta juhtis 6. detsembril 2016 kella 07:39 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänaval mootorsõidukit Wolksvagen Golf (r/m xxxxxxx) seisundis, kui etanoolisisaldus tema veres oli 2,53 +/- 0,07 mg/g. Antud teoga rikkus isik LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani M.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M.Z-i, tema kaitsja Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel

sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS §-s 423 ja §-s 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lõiget 1 kohaldades 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aega tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 12. detsembrist 2016. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

2 (3)

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.Z KarS § 423 ja § 424 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

M.Z-i suhtes kohaldati 13. detsembril 2016 tõkendina vahistamist kaheks kuuks. See kahekuuline tähtaeg täitub enne, kui käesolev otsus jõustub. Seetõttu tuleb M.Z vahistada kohtuotsuse täitmiseks KrMS § 130 lg 41 alusel. Nimelt leiab kohus, et kui M.Z pääseks pärast kahekuulise vahistamistähtaja täitumist vabadusse, ei oleks kindel, et vangistust saab ilma probleemideta täita: M.Z võiks vangistuse – mis ei ole enam üksnes teoreetiline, nagu 13. detsembril 2016 – täitmisele pööramisest vähemalt ajutiselt kõrvale hoiduma hakata. Ka kinnitas M.Z kohtuistungil ise, et tema lähtub sellest, et ülejäänud u kaheksa kuud vangistust kannab ta ära koheselt. KrMS § 130 lg 41 kohaldamist ei väära ka asjaolu, et see norm peab silmas vabaduses viibivaid süüdistatavaid: pärast 13. detsembri 2016 määruse kahe kuulise tähtaja ümber saamist ongi M.Z juriidilises mõttes vabaduses viibiv inimene. Käesolev otsus aga tähendab, et n-ö sekundi murdosa pärast vabadusse pääsemist võetakse M.Z uuel alusel vahi alla. Seega reaalselt süüdistatav pärast kahekuulise vahistamistähtaja täis saamist kinnipidamisasutusest välja ei pääse. KrMS § 130 lg 41 järgne vahistamisotsustus jõustub tulenevalt KrMS § 408 lg-st 5 koheselt. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot ja ekspertiisitasu 29 eurot, mis kõik tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.