Liiklussüüteod

tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu K.B ’a süüdistatakse sellest, et tema olles 22.01.2016 (tegu 21.01.2016) Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 4231 kuriteo toimepanemisest, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 16.11.2016 kella 17.20ajal Tallinnas Sõpruse pst-l mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. K.B pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.jaanuaril 2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, süüdistatav K.B ja tema kaitsja advokaat Eva Tibar käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et ringkonnaprokurör nõuab kohtus K.B süüdi tunnistamist KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 22.01.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 /üks/ kuu 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 /viis/ kuud 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 178 /sada seitsekümmend kaheksa/ tundi, mille tegemiseks määrata 6 /kuus/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.02.2017.a toimunud kohtuistungil süüdistatav K.B

tunnistas end temale esitatud süüdistuses KarS § 423 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse

kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et K.B tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 4231järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 705.- eurot. Kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest on 120.- eurot, millest kokkuleppe kohaselt jääb riigi kanda 48.- eurot. Süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4,9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.