1-16-11271
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2017, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-11271 (14750000054)
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Nummert
Istungisekretär
Evi Goldschmidt
Ringkonnaprokurör
Merry Tiitus
Kriminaalasi
T S süüdistuses KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras TS
Süüdistatav
Elu- või asukoht ja aadress: X
viibib Pärnu arestimajas (kannab karistust väärteoasjas X) Isikukood või sünniaeg: X Kodakondsus: Eesti Haridus: põhi Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 3 Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 30.03.2015
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
1-16-11271 KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täitmisele ei pöörata, kui T S ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.
Lk 2 / 4
1-16-11271
T S-i süüdistatakse selles, et tema ostis 05.08.2014. a OÜ-lt X, keda esindas juhatuse liige U K Jõgevamaal X järelmaksuga kaubiku X registreerimismärgiga X. Järelmaksulepingu kohaselt lepiti kokku kaubiku hinnaks 2200 eurot, millest 500 eurot oli sissemaksuks ning ülejäänud summat pidi T S tasuma igakuiselt vähemalt 200 eurot, millele lisandub igakuiselt intress jäägilt 3% kuus. T S tasus 05.08.2014.a OÜ X juhatuse liikmele U K kaubiku eest sissemaksu 500 eurot ja 21.10.2014.a tegi esimese osamakse 100 eurot. Rohkem osamakseid OÜ -le X tasutud ei ole, mistõttu ei ole kaubiku X [X] omand T S üle läinud. 03.09.2014. a võõrandas T S enda valduses oleva OÜ- le X kuuluva kaubiku X [X] ebaseaduslikult T R-ile. Seega T S, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti T S ajavahemikul 05.08.2014.a kuni 03.09.2014.a kohtueelses menetluses täpselt kindlaks tegemata ajal koostas X linnas X mnt X asuvas X kaubiku X registreerimismärgiga X müügilepingu, millest nähtuvalt OÜ X müüs T S sõiduki X [X] ning võltsis OÜ X juhatuse liikme U K allkirja. Müügilepinguga lõi T S näilikult olukorra, nagu kuuluks kaubik X [X] temale ning tal oli õigus seda sõidukit edasi müüa. Seega T S, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti T S 03.09.2014.a kohtudes X linnas X asuva kaubanduskeskuse X parklas kaubiku X [X] võimaliku ostjaga ning soovides jätta endast võimalikule ostjale muljet kui kaubiku omanikust, tõendas eelnevalt enda poolt võltsitud müügilepinguga, et kaubik X [X] kuulub temale. Seejärel müüs ta OÜ- le X kuuluva kaubiku X [X] T Rile. Müügilepingul OÜ X juhatuse liikme U K allkirja võltsimise eesmärgiks oli jätta T Rile mulje, et kaubik kuulub T Sle ja T S on õigus müüa kaubikut edasi ja saada sellest varalist kasu. Seega T S, teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: T S süüdi tunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi ja tema karistamist kaheksakuulise (8k) vangistusega, KarS § 344 lg 1 järgi ning tema karistamist kuuekuulise (6k) vangistusega, KarS § 345 lg 1 järgi ning tema karistamist kaheksakuulise (8k) vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista üks aasta (1a) vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täitmisele ei pöörata, kui süüdlane ei peane üheaastase (1a) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 16. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Lk 3 / 4
1-16-11271 Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada menetluskulude ositi tasumine 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.