Liiklussüüteod

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 14.07.2015. a otsusega tunnistati M.L süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 11 kuu ja 17-päevase vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 347 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. M.L määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 15.07.2015. a. Kriminaalhooldaja esitas 21.12.2016. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb M.L karistuse täitmisele pööramist KarS § 69 alusel. Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune M.L ei järgi temale vastavalt KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei soorita talle määratud üldkasuliku töö tunde. Kriminaalhooldusalusele oli määratud registreerimised 07.11.2016. a ja seejärel 21.11.2016. a, kuid isik kohale ei ilmunud ega võtnud ühendust ka kriminaalhooldajaga ega teatanud oma mitteilmumise põhjuseid. Kriminaalhooldaja püüdis M.Lga mitmeid kordi telefoniteel ühendust saada, kuid isik ei vasta telefonile. Kriminaalhooldusalune ei ole teinud üldkasuliku töö tunde ajagraafikute kohaselt ning tal on tegemata 159 tundi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna M.L ei täida nõuetekohaselt talle kohtuotsusega määratud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohtu 03.01.2017. a kohtumäärusega kuulutati M.L tagaotsitavaks ja ta peeti kinni 06.01.2017. a. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil M.Lle mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune ei käinud registreerimistel ja ei teinud üldkasuliku töö tunde ajakavade kohaselt. Viimati ilmus ta registreerimisele 03.10.2016. a, peale seda kuupäeva kontakt kriminaalhooldusalusega puudub. Viimasel registreerimisel teatas M.L, et ta ei saa teha üldkasuliku töö tunde, kuna tal puudub püsiv elukoht. Kriminaalhooldusalune on teinud

kriminaalhoolduse kestel 188 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 159 tundi. Kriminaalhooldusametnik ei ole nõus M.Lga edasi tegelema. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Teatas, et ta lahkus oma eelmisest elukohast 2016. a aprillikuu lõpus ning alates selles ajast tal kindel elukoht puudub. Ta töötab mitteametlikult ja ööbib Akadeemia tee varjupaigas. Taotles võimaldada tal teha üldkasuliku töö tunde edasi, tal oleks võimalik suveks kõik tunnid ära teha. Kaitsja taotles kohtuistungil M.L karistuse mitte täitmisele pööramist ja anda isikule võimalus teha üldkasuliku töö tunnid lõpuni ära. Kriminaalhooldusalusel on tehtud 188 tundi ning ta jõuaks tegemata 159 tundi teha suveks ära. Taotles määrata M.Lle lisakohustusi – leida endale ametlik töö, võtta end töötuna arvele või osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus M.Lle Harju Maakohtu 14.07.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune M.L ei järginud temale vastavalt KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ning ei sooritanud talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunde ajagraafikute kohaselt. Kriminaalhooldusalusele oli määratud registreerimised 07.11.2016. a ja seejärel 21.11.2016. a, kuid isik kohale ei ilmunud, ei võtnud ühendust ka kriminaalhooldajaga ega teatanud oma mitteilmumise põhjuseid. Kriminaalhooldaja püüdis M.Lga mitmeid kordi telefoni teel ühendust saada, kuid ebaõnnestunult. Kriminaalhooldusalune ei ole teinud üldkasuliku töö tunde ajagraafikute kohaselt ning tal on tegemata 159 tundi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna M.L ei täida nõuetekohaselt talle kohtuotsusega määratud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. M.L ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. M.L teatas kohtuistungil, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde seoses kindla elukoha puudumisega. Ta lahkus oma elukohast 2016. a aprillikuus ning alates sellest ajast on ta ööbinud tuttavate ja sugulaste juures ning ka varjupaigas. Ta sooviks nüüd teha üldkasuliku töö tunde edasi, kuna tal on võimalik 2017. a juulikuuks teha ära kõik talle kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid. Kohtu hinnangul on põhjendatud M.L karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohtu 14.07.2015. a kohtuotsusega näitas kohus M.L suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekust tema suhtes.

Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et tal puudub juba üle 8 kuu kindel elukoht, kuid sellest hoolimata soovib ta nüüd jätkata üldkasuliku töö tundide tegemist ning oli nõus veel lisakohustuste määramisega. Kohtu hinnangul ei ole see otstarbekas, kuna kriminaalhoolduse läbiviimine on võimalik isiku suhtes, kellele on kindel elukoht. Kriminaalhooldusalusel on seadusest tulenevad kohustused elada kindlas elukohas, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning saada kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks või selle vahetamiseks. M.L puhul ei ole võimalik eelnimetatud kohustusi kriminaalhooldajal kontrollida, kuna tal puudub kindel elukoht, seega ei ole ilma kindla elukohata isiku suhtes võimalik kriminaalhoolduse läbiviimine. Lisaks tarvitab M.L alkoholi ning oma kinnipidamisel oli ta raskes alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit oli 1,99 mg/l kohta. Samuti puudub M.Ll kindel töökoht ning isik ei ole ennast ka Töötukassas arvele võtnud. M.L teatas 03.10.2016. a kriminaalhooldusametnikule antud seletuses, et tal ei ole võimalik üldkasuliku töö tunde teha, kuna tal puudub püsiv elukoht ja ta on töötu. Seega jääb kohtule arusaamatuks, kui varasemalt põhjendas M.L üldkasuliku töö tundide mittetegemist just kindla elukoha puudumisega, siis kohtuistungil väitis ta kohtule, et püsiva elukoha puudumine ei ole tal takistuseks üldkasuliku töö tundide tegemisel. Kohtul tekib siit õigustatud küsimus, et miks M.L siis ei teinud senini ajagraafikute kohaselt üldkasuliku töö tunde, kui kindla elukoha puudumine pole talle probleem. Lisaks oli M.L ka kohtu poolt tagaotsitav, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjuseid. Kohtu hinnangul on M.L manipuleerib kohtuga vaid põhjusel, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohtu hinnangul on M.L käitumiskontroll alates 2016. a oktoobrikuust täielikult ebaõnnestunud ning kohus ei pea põhjendatuks enam selle jätkamist. Viimati tegi M.L üldkasuliku töö tunde 2016. a juunikuus. Kuna kriminaalhooldusalusel puudub senini kindel elukoht, ei ole tõenäoline, et ta hakkaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korralikult täitma. Kusjuures kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et isik oli teadlik ja nõus talle just sellise karistuse mõistmisega. Kuid vastavalt seadusele tehakse üldkasuliku töö tunde vastavalt kokkulepitud ajakavale, mitte kriminaalhooldusaluse soovide ja tujude kohaselt. Kriminaalhooldusele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovidele üldsegi täitmata jätta. Kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. M.L suhtes tehtud Harju Maakohtu 14.07.2015. a kohtuotsusega mõistis kohus talle karistuseks liitkaristuse, mis tähendab, et pani isik viimase süüteo toime eelneva kohtuotsusega mõistetud katseajal. Ka seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada tal nüüd teha üldkasuliku töö tunde edasi. Kohus leiab, et M.Lle kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohus on seisukohal, et M.L suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb M.Lle Harju Maakohtu 14.07.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata 5 kuud ja 9 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et M.L suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.