Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

    

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist; osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja L.M ́i vangistusest vabanemisest. Määrata L.M katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.08.2016 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.06.2016 ja lõpp 13.06.2017. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 15.12.2016. Kinnipidamisasutusest L.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib isik asuda elama aadressile xxx. Korter kuulub kinnipeetava emale. Ema on nõus isikut toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus ja autolukksepa eriala. Riigikeelt ei valda, kuid on huvitatud selle õppest. Enne vangistust töötas xxx. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. On töötanud ametlikult erinevates firmades. Vanglas töötab majandustöödel. Alates 03.10.2016 on paigutatud avavanglaosakonda. Tasumata võlgnevused puuduvad. Lähedastest on tal ema, vanaisa, õde ja tädi. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kriminaalse taustaga sõpru pole. Alkoholi tarvitas nädalavahetustel. Alkoholijoobes käitus agressiivselt, on kasutanud vägivalda elukaaslase suhtes ja ametiisiku suhtes. Teadvustab, et alkohol on tema jaoks probleem. On motiveeritud alkoholi mitte tarbima ja usub, et saab sellega hakkama. Kinnipeetav on kriminaalkorras 3 korda karistatud, vangistuses esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksl on 14% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 33%. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangla toetab L.M-i ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressil xxx, kus hetkel keegi ei ela ning mis kuulub kinnipeetava emale. Ema on nõus teda vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Isik on 3 korda karistatud kriminaalkorras ja 3 korda väärteokorras. 2(4)

L.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist taasühiskonnastumise huvides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et L.M tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Vangistuses on olnud tööga hõivatud ning viibib avavanglaosakonnas. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Isikul on toetav perekond, kes on nõus teda ka majanduslikult toetama. Rahalised nõuded on tasutud. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud. Arvestades L.M-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Vangistuses on olnud hõivatud tööga. Ta kannab esimest korda vanglakaristust alates 16.06.2016 ja karistusaja lõpp on 13.06.2017. Süüdimõistetu on praeguseks 11 kuulisest ja 28 päevasest vangistusest ära kandnud ligi 7 kuud. Kanda on jäänud 5 kuud vangistust. Tema käitumine vanglas näitab, et seadusevastased harjumised ei ole veel süüdimõistetu ellu tungivalt juurdunud. Riskifaktorina käsitleb kohus alkoholi tarvitamist, kuid isik tunnistab oma probleemi ja on seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale

3(4)

käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna L.M-i karistuseg lõpeb 13.06.2016, e. veidi 5 kuu pärast, siis tuleb temale määrata katseaeg ning käitumiskontrollile allutamise ajaks 6 kuud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Viru Maakohtu 30.08.2016 kohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga 6 kuud ja käitumiskontrollile allutamisega 6 kuud. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. / Kohtunik Larissa Prokopenko

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.