Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-16-1658
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Kelly Kasepuu
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu F.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
F.S isikukood: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht vabanemise korral: XXXX
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 23, 33, kohtunik määras: Jätta F.S temale Tartu Maakohtu 15.03.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-161658 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 15.03.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1658 tunnistati F.S süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati F.S süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti
temale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõisteti F.S-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka F.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 1 aasta ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust F.S-ile Tartu Maakohtu 19.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8304 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva vangistust alates 13.03.2016. a. Kohtuotsus jõustus 31.03.2016. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 13.03.2016. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 05.09.2017. a. 08.12.2016. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu F.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab F .S-i vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu F.S-i vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega, kuna Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.S-i puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68%. Samuti ei soovi F.S ise ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu F.S avaldas kohtus, et ta kohus on teda juba kord ennetähtaegselt vanglast vabastanud ning praegu vaevalt teda enam vanglast ennetähtaega vabastatakse. Vabanemisel saaks ta tööle venna juurde ripplagesid paigaldama; elukoht oleks ema ja venna juures XXXX. Puidutööpingi eriala õpingud katkestas, sest puudus huvi selle töö vastu. Kohtuniku seisukoht F.S kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna F.S on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas on kohtunik seisukohal, et puuduvad F.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Nimelt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (KarS § 76 lg 4). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et F .S on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh korduvalt ka vangistustega. Talle on kahel korral kohaldatud ka käitumiskontrolli, kuid kummalgi korral ei suutnud ta selle tingimustele alluda. Lisaks pani ta sel ajal toime uued kuriteod. Eelnev viitab sellele, et karistused, ei kergemad ega raskemad, ei oma F.S-i käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju: F .S oma elustiili muutnud ei ole, vaid on jätkanud samasuguste kuritegude toimepanekut.
F.S ei ole suutnud õiguspäraselt käituda ka kinnipidamisasutuses: 22.07.2016. a karistati teda teistele kinnipeetavatele isiklikuks tarbimiseks lubatud asjade omandamise eest 3 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega 3 kuu pikkuse katseajaga. Ülaltoodust tulenevalt võib väita, et F.S on välja kujunenud kindlad hoiakud ning väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti. Ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, käitub hetkeemotsioonist lähtuvalt, mõeldes üksnes omaenda vajadustele ja heaolule. Järelikult on suur risk, et ta jätkab ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist õigusrikkumiste toimepanekut. Seejuures ei tee ka F.S ise saladust sellest, et vanglast lahkudes jätkab ta sissetulekute hankimist ebaseaduslikul teel/vangla iseloomustus/. Tartu Vangla iseloomustustest järeldub veel , et F.S-i puhul tõstab kuritegude toimepanemise riski veel seegi, et tal puudub igasugune motivatsioon oma käitumist ja elukorraldust muuta, kuna peab oma elustiili normaalseks. Ehkki tema käitumist on kriminaalses suunas mõjutanud ka alkoholi tsükliline liigtarbimine, siis tal endal sellekohane kriitika puudub: ta eitab sõltuvusprobleemi ning selle mõju oma käitumisele ega pea vajalikuks vastava ravi läbimist. Tal puuduvad tuleviku suhtes igasugused eesmärgid ning plaanid. Kriminaalhooldust ning kuriteospetsiifiliste sotsiaalprogrammide läbimist peab ta mõttetuks, samuti ka kutseõpetust Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et F.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Vangla tingimustes pakutav sotsiaaltöö oleks F.S-ile vajalik et 5. 09.2017 vanglast vabanedes tema siiski suudaks õiguskuulekalt elukorraldust jätkata. Peet Teidearu Kohtunik /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.