Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tartu Maakohtu 28.06.2016.a määrusega pöörati Aimur Silgole Tartu Maakohtu 09.09.2015. a otsusega mõistetud kandmata karistus 10 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja algust arvestati Aimur Silgo kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele ilmumise päevast. Kohtumäärus jõustus 14.07.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 11.08.2016.a ja lõpp on 06.07.2017.a. Aimur Silgo kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta osales kutseharidusõppes maastikuehituse erialal, kuid arvati nimekirjast puudumiste tõttu välja. 27.10.2016-27.11.2016 osales majandustöödel abitöölisena. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Aimur Silgo kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama oma vanemate juurde XXXX. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Elamispinnal elavad täiskasvanud isikud andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd ettevõttes OÜ XXXX. Aimur Silgo selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub vanemate juurde XXXX. Vabanemisel on töökoht ettevõttes OÜ XXXX. On nõus lisakohustustega, sealhulgas elektroonilise valve ja raviga. Abiprokurör Katrin Tron esitas kohtule oma kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Aimur Silgo tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Aimur Silgo katseaja määramist ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Aimur Silgo võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. A. Silgo on vangistuses osalenud tööhõives, ta on käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad A. Silgo tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Silgo mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab A. Silgo tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Pärast vabanemist on A. Silgo olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.