Liiklussüüteod

K.N Tartu Vangla (asukoht: Tartu, Tiigi

78)

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina K.N-ile kuuluv sõiduk Wonjan ZN50-A registreerimismärgiga XXX, mis asub Tartus Tähe 106a tasulises parklas. KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks K.N-ile kuuluv sõiduk Wonjan ZN50-A registreerimismärgiga XXX ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada kakskümmend kaks (322) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700093823. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus K.N süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 25. detsembril 2016. a kella 16.16 paiku Tartu maakonnas Vara vallas Vara külas Vara-Kaitsemõisa tee 1.-l kilomeetril mootorsõidukit Wonjan ZN50-A registreerimismärgiga XXX. K.N-i väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79 mg/l kohta. Sellega pani K.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.N-ile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.-27. detsember 2016. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada K.N-ile käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust 12. aprilli 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-3002 mõistetud karistuse 4 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada K.N-ile mõistetav 8 kuu 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 265 tundi tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et K.N on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida K.N-ile kuuluv sõiduk Wonjan ZN50-A registreerimismärgiga XXX. K.N ise on sõiduki konfiskeerimiseks oma nõusoleku andnud. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12. juuni 2008. a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-3707 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud K.N-i poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, s.o 12. aprilli 2016. a kohtuotsusega 4 kuu pikkuse vangistusega KarS § 73 alusel katseajaga 1 aasta. Seega on käesolev kuritegu toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud katseajal, mistõttu on alust arvata, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seetõttu on põhjendatud kohaldada süüdistatava täiendavaks mõjutamiseks ka lisameetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas K.N mootorsõidukit Wonjan ZN50-A registreerimismärgiga XXX. Sama sõidukit on ta kasutanud ka varasema kuriteo

toimepanemiseks. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel kuulub sõiduk K.N-ile ning sõiduki omandiõigust on ta ülekuulamisel kinnitanud ka ise. Kohus leiab, et kuna K.N on korduvalt kasutanud temale kuuluvat sõidukit mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, siis tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, kasutades selleks uuesti temale kuuluvat mootorsõidukit, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Seega tuleb sõlmitud kokkuleppega nõustuda ka konfiskeerimise osas. Kohus leiab, et lisaks on vajalik kohaldada konfiskeerimisele kuuluva sõiduki suhtes arestimist KrMS § 142 alusel, kuna vastasel juhul ei saa tagada mootorsõiduki säilimist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja konfiskeerimisotsustuse täitmiseni. Kuigi arestimist süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri sõlmitud kokkuleppes eraldi välja toodud ei ole, leiab kohus, et konfiskeerimisele kuuluva sõiduki suhtes arestimise kohaldamine ei kujuta endast ka kokkuleppe piiridest väljumist, mistõttu on kohtul võimalik kohaldada seda vaatamata sellekohase märke puudumisele kokkuleppest. Seega kohaldab kohus täiendavalt sõiduki suhtes ka arestimist konfiskeerimise tagamiseks. Menetluskuludena kuulub Hainar K.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava sissetulekuid, samuti temal alaealise ülalpeetava olemasolu, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.