Pärnu Maakohus 21. detsember 2016.a. Pärnu kohtumaja 1-16-11177 (16267001089)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rubo Kikerpill
Istungisekretär
Jaanika Lusti
Prokurör
Abiprokurör Liisa Nuut
Kriminaalasi
A.Z süüdistuses KarS § 424; § 4231; § 298 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
A.Z Elu- või asukoht ja aadress: Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2016. a, Pärnu Maakohtu 23.11.2016. a määrusega 1-16-10281 kohaldatud tõkend vahistamine. Ühendatud kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2016. a kuni 01.10.2016. a
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada A.Z KarS § 424 ja KarS § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.Z KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.Z ́il 30.09.2016.a kuni 01.10.2016.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, millisest Lk 1 / 5
karistusest koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 4 (neli) kuud. Ülejäänud osa vangistusest 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jätta KarS § 74 lg 1, 2,3 alusel täitmisele pööramata, kui A.Z ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseajal jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Karistuse kandmise alguseks lugeda A.Z ́il kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.11.2016.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 83 lg 3 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Pärnu Maakohtu 25.11.2016.a määrusega (nr 1-16-10364) konfiskeerimise tagamiseks arestitud kolmandale isikule kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxxxx (sõiduk asub Lääne prefektuuri valduses). Konfiskeeritud vara valitsejaks on Pärnu Maavalitsus, kel on õigus nõuda kannete muutmist liiklusregistris. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde järgmine asitõend: Vaadeldud vestluse salvestis CD-plaadil (asub kriminaalasja materjalide juures). Välja mõista A.Z-ilt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 645 eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud summas 14 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 312 eurot, kokku 971 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada A.Z ́il menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates jaanuarist 2017.a kuni detsembrini 2017.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades summas 80,92 eurot ning viimase osamakse summa on 80,88 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700092662. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Lk 2 / 5
Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Pärnu Maavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
A.Z-i süüdistatakse selles, et tema, kehtivat juhtimisõigust omamata, 30.09.2016. a kella 16.02 ajal, juhtis Viljandi maakonnas mootorsõidukit Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 03.10.2016. a teostatud uuringu kohaselt (uuringuakt nr 49ST) tuvastati A.Z-i verest etanooli (2,95+0,07) mg/g, k=2 alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. A.Z rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. 22.11.2016. a kella 13.33 ajal, juhtis alkoholijoobe seisundis, Pärnu maakonnas ccccccccccc ristmikul mootorsõidukit A.Z-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, tuvastati A.Z-i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulem 1,27 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. A.Z rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. Seega A.Z mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema, isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 25.01.2016. a otsusega süüdi tunnistatud LS § 201 lg 2 alusel ning kes on 30.09.2016. a sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud, juhtis, tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 22.11.2016. a kella 13.33 ajal, alkoholijoobe seisundis, Pärnu maakonnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1. Seega A.Z, süstemaatiliselt vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema lubas 30.09.2016. a pärast kella 16.02, kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamist moorsõidukis 897APZ ametikohustusi täitnud Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik xxx altkäemaksu, lubades politseiametnikule esmalt 500 eurot ning seejärel 1000 eurot. A.Z lubas politseiametnikule altkäemaksu selle eest, et politseiametnik tema kahtlustatavana kinnipidamiselt vabastaks, eesmärgiga võimalusele karistusest pääseda ning mootorsõiduki juhtimisõigus saada. Seega A.Z, altkäemaksu lubamisega, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Lk 3 / 5
Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus süüdistatavale A.Z-ile, KarS § 4231 ja § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 (neli) kuud vangistust KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.Z-il 30.09.2016. a kuni 01.10.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust., millisest karistusest koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 4 (neli) kuud ning ülejäänud osa vangistusest 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1, 2,3 alusel täitmisele, kui A.Z ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseajal jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.11.2016.a.
Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 83 lg 3 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Pärnu Maakohtu 25.11.2016.a määrusega (nr 1-16-10364) konfiskeerimise tagamiseks arestitud kolmandale isikule kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxxxx (sõiduk asub Lääne prefektuuri valduses). Konfiskeeritud vara valitsejaks on Pärnu Maavalitsus, kel on õigus nõuda kannete muutmist liiklusregistris. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde tõenduslikult oluline järgmine asitõend: vaadeldud vestluse salvestis CD-plaadil (asub kriminaalasja materjalide juures). Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik Lk 4 / 5
menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud summas 14 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 312 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
Lk 5 / 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.