Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus I.A võltsis tuvastamata kuupäeval ja kohas, kuid hiljemalt 03.09.2015 kuupäevaga 03.09.2015 sõiduauto Audi A6 (registreerimisnumber XXXX, VIN-kood: XXXX) müügilepingut, kirjutades sellele lepingule omakäeliselt lepingu sõlmimise kuupäeva, müüja andmed, sõiduki andmed, ostuhinna ning seejärel allkirjastas I.A-le pingu tema tollase elukaaslase XXXXnimel, eesmärgiga saada tema valduses olevast ja XXXXkuuluva sõiduauto eest varalist kasu. Tegelikult ei ole XXXXseda müügilepingut ei koostanud ega allkirjastanud ja see koostati ilma tema teadmata – ostja osa ja allkirja ostja nimelt kirjutas I.A sõber XXXX, ning ülejäänud ulatuses täitis müügilepingu omakäeliselt I.A. XXXXpole lubanud I.A seda sõidukit ümber registreerida või maha müüa. XXXXoli nimetatud sõiduki soetanud Swedbankist 19.03.2015 saadud 7500-eurose väikelaenu toel (mille ta võttis ainuisikuliselt ning tema tollane elukaaslane I.A polnud ka selle laenu käendajaks) 20.03.2015 OÜ Balti Realiseerimiskeskusest müügihinnaga 6000 eurot, ning seda sõidukit hakkas XXXXjuhtimisõiguse puudumise tõttu kasutama taksoteenust osutades I.A. XXXXküll andis I.A-le üle valduse nimetatud auto suhtes, kuid ta ei leppinud I.A-ga kokku, et selle auto omand läheb üle I.A-le ehk omandajale ehk vastav asjaõiguskokkulepe selleks puudus. I.A ja XXXXvahelise omavahelise suulise kokkuleppe kohaselt kohustus I.A igakuiselt tasuma nimetatud sõiduki kasutamise eest rahaliselt XXXX, et XXXXsaaks võetud laenu pangale tagasi maksta, millist kohustust I.A aga ei täitnud. Kirjeldatud käitumisega pani I.A toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi ehk KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti kasutas I.A nimetatud teadvalt võltsitud dokumenti ehk müügilepingut eesmärgiga omandada õigusi, ehk esitas selle, olles koos tema juhiste ja suunamise kohaselt toimetava XXXX, kes ei saanud aru, et tegemist on kuriteoga, Harju maakonnas Sauel asuvale Maanteeameti Liiklusregistri Saue büroole sõiduki omaniku kande muutmiseks, mille tagajärjel alates 04.09.2015 tegi Maanteeamet omanikuvahetuse kande ehk kandis XXXXasemel registrisse omanikuna XXXX. Osundatud müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Tegelikkuses jäi nimetatud sõiduk aga edasi I.A, mitte XXXX kasutusse. Seejärel sõlmis I.A juhiste ja suunamise kohaselt toimetav XXXX06.10.2015 Mogo OÜ-s Tallinnas Sõpruse pst 145 I.A kaasasolekul müügilepingu nr XXXXja liisingulepingu (kapitalirendirepingu) nr XXXXnimetatud sõiduki Mogo OÜ-le müümiseks, et saada selle sõiduki tagatisel laenu ehk pöörata nimetatud auto ebaseaduslikult I.A kasuks. Kirjeldatud käitumisega pani I.A toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ehk KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nimetatud liisingulepingu kohaselt tasus Mogo OÜ (kes on tunnistatud kriminaalasjas uurija määrusega kolmandaks isikuks) XXXXle 4200 eurot ja XXXX, kes ei saanud aru, et tegemist on kuriteoga, andis selle raha omakorda I.A-le üle ning ka nimetatud sõidukit kasutas edasi ainult I.A . Liisingulepingust tulenevalt omandas liisinguandja ehk Mogo OÜ nimetatud sõiduki ja vastav kanne tehti ka liiklusregistrisse, kuid müügilepingu kohaselt sai Mogo OÜ selle sõiduki üle mitte otsese, vaid kaudse valduse. Seejärel 13.04.2016 (06.10.2015.a. lepingu lisana sõlmitud lepingu nr XXXXkohaselt) võttis senise krediidisaaja ehk XXXX kohustused üle laenusaajana XXXXOÜ, kelle eest ja nimel allkirjastas lepingu I.A , kes allkirjastas täiendavalt ka selle lepinguga seotud käenduslepingu nr XXXX. 2016. aasta kevadel sai XXXXteada, et nimetatud auto ei olegi enam liiklusregistris tema nimel, ta pöördus sellega seoses politseisse ning alustatud käesoleva kriminaalmenetluse raames kuulati I.A 01.06.2016 kahtlustatavana üle. I.A nimetatud sõiduki viimase ja otsese valdajana oli nõus vabatahtlikult nimetatud sõiduki koos ühe komplekti võtmete ja registreerimistunnistusega andma üle politseile, soovides selle sõiduki valdajana selle tagastamist esialgsele omanikule ehk XXXX. Alates sellest ajast asub nimetatud sõiduk Põhja prefektuuri parklas Rahumäe teel. 16.08.2016 laenulepingu ülesütlemise avalduse kohaselt ütles laenuandja ehk Mogo OÜ nimetatud laenulepingu erakorraliselt üles ja nõudis XXXXOÜ-lt tagatise ehk nimetatud sõiduki kohest ja viivitamatut üleandmist laenuandja ehk Mogo OÜ otsesesse valdusesse ning laenu põhiosa jäägi ja maksete tasumist koos hoiatusega pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Kirjeldatud käitumisega pani I.A toime XXXXkuuluva sõiduauto (mis maksis XXXXpoolt ostu hetkel 6000 eurot) omastamise, pöörates selle ebaseaduslikult enda kasuks ja jättes XXXXsellest ilma, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.A-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.A-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.A-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi nõuab prokurör kohtus I.A-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust, mis tuleb jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta – seda juhul kui I.A ei pane nimetatud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning sellega lahutamatult seotuna ettepanek kohtule, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega Asitõendiks ja ühtlasi ainsaks kriminaalmenetluses äravõetud objektiks on I.A poolt omastatud sõiduauto Audi A6 (registreerimisnumber XXXX, VIN-kood: XXXX), selle registreerimistunnistus nr XXXXja 1 võti, mis kõik asuvad Põhja prefektuuris Rahumäe tee 61, Tallinn.

Kannatanu XXXXtsiviilhagi aluseks on omandi rikkumise asjaolud ja tema esimeseks eelistuseks on kuriteole eelnenud olukorra taastamise nõue. Kannatanu avaldas ülekuulamisel (tl 16), et tema soovib selle auto endale tagastamist ning kui kohus otsustab temale seda sõidukit mitte tagastada, siis soovib ta esitada tsiviilhagi summas 6000 (kuus tuhat) eurot, sest tema ostis selle auto nimetatud summa eest. Igaks juhuks, teadmata ette kohtu seisukohta, on XXXXesitanud ka tsiviilhagiavalduse sõiduki maksumuses ehk summas 6000 eurot (tl 18). Nimetatud sõiduki võttis politsei ära I.A valdusest 01.06.2016 ning I.A selle sõiduki viimase otsese valdajana soovib jätkuvalt, ka kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, selle sõiduki tagastamist kannatanu XXXX. I.A valduses oli nimetatud sõiduk seoses eespool J. Suvile etteheidetava käitumise kirjelduses märgitud lepingutega ühelt poolt Mogo OÜ kui laenuandja ja teiselt XXXXOÜ kui laenusaaja vahel, kusjuures vastavale lepingule nii XXXXOÜ poolt kui ka käendajana kirjutas alla just I.A. Nimetatud laenulepingu ülesütlemise avalduse kohaselt on 16.08.2016 Mogo OÜ juba I.A e-posti aadressile esitanud XXXXOÜ-le kohustuse laenu põhiosa jäägi ning tasumata põhiosa maksete ja intressi maksetega summas 4164,80 eurot tasumiseks koos hoiatusega, et nimetatud võlgnevuse mittetasumisel võib ta pöörduda kohtu poole. Mogo OÜ ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud, kuid ta on menetleja määrusega tunnistatud kolmandaks isikuks, samas ei ole asitõendiks oleva sõiduki osas vastavalt allkirjastatud lepingutele Mogo OÜ-le üle läinud mitte otsene, vaid kaudne valdus. Nõusoleku kokkuleppemenetluseks on andnud nii kannatanu XXXXkui Mogo OÜ, viimasel seejuures mingeid avaldusi ega märkusi polnud. Eeltoodust tulenevalt palutakse käesolevas kokkuleppes asja lahendaval kohtul nii sõiduk Audi A6 (registreerimisnumber XXXX, VIN-kood: XXXX), selle registreerimistunnistus nr XXXXkui ka üks võti kohtuotsuse jõustumisel anda üle XXXXehk tunnistada tema omandiõigust sellele sõidukile ja ühtlasi seoses sellise lahendusega jätta XXXXalternatiivselt nimetatud auto tagastamise nõudele esitatud tsiviilhagi 6000 euro nõudes rahuldamata. Asitõendiks oleva sõiduki Audi A6 (registreerimisnumber XXXX) 03.09.2015 müügileping, mis asub kriminaaltoimikus, jätta kriminaalasja materjali juurde. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb I.A-lt välja mõista määratud kaitsjatele makstud tasu advokaat K. Suvalovale kokku 144+24=168 eurot, samuti KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt käekirjaekspertiisi tegemise kulu 564 eurot, lisaks tuleb I.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras ehk 645 eurot ehk absoluutsummana kokku 1377 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. III Kohtu seisukoht Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil.

Kannatanu XXXXloobus kohtuistungil tsiviilhagist 6000 euro nõudes. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et I.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.A süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Julia Vernikova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.