Liiklussüüteod

karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Z.V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Z.V kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Esitatud süüdistus: Z.V süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 07.12.2016 kell 17.45 ajal Harjumaal Maardus Maardu teel Uuevälja bussipeatuse juures, mootorsõidukit Kia Sportage, registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus, lõplik tulemus 0,79 mg/l) ning pani toime liiklusõnnetuse. Sellise käitumisega rikkus Z.Viiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega Z.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 5-7); Kahtlustatava Z.V ütlused (tlk 30); Tunnistaja XXXX ütlused (tlk 17-18); Tunnistaja XXXX ütlused (tlk 19-22); Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk ja kasutamise protokoll (tlk 11-12); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 9); Õiend (tlk 25); Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tlk 24) Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde. Leidis, et käesoleval juhul ei olnud Z.V joove väga suur. Kuna rahalist karistust mõista võimalik ei ole, siis tuleb Z.V-le mõista karistuseks 7 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3 võrra ning mõista Z.V-le 4 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, so. 3 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 17 päeva vangistust, mida võib jätta tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Z.V-lt ära juhtimisõigus 3 kuuks. Süüdistatava seisukoht: Süüdistatav selgitas kohtule, et ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav taotles juhtimisõiguse alles jätmist, sest töötab kopajuhina ning menetluskulude ajatamist. Oma viimases sõnas lisas Z.V, et saab aru oma teo keelatusest. Ta jõi 100 grammi viina, kuna sõber suri. Lootis koju jõuda, kuid poolel teel kaotas tähelepanu ning toimus liiklusõnnetus.

Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis, et Z.V-le esitatud süüdistus on põhjendatud, kohtule esitatud tõendid on lubatavad. Kaitsja leidis, et Z.V on võimalik karistada rahalise karistusega, sest tema kaitsealune töötab. Karistusliigi valikul palus kaitsja arvesse võtta ka asjaolu, et isikul tuvastatud joove oli väike - 0,79 mg/l. Kaitsja leidis, et lisakaristuse eesmärgid on täidetud ka juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalseks võimalikuks ajaks, s.o 1 kuuks. Kaitsja taotles samuti süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude ajatamist. Kohtu seisukoht: KrMS 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1,2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid, asub järgmisele seisukohale: Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud ning vaidlus puudub selle üle, et 07.12.2016.a kella 17:25 ajal juhtis Z.V tahtlikult Harjumaal, Maardu teel, Uuevälja bussipeatuse juures mootorsõidukit Kia Sportage, r/n XXXX joobeseisundis. Antud fakt on tuvastatud Z.V eeluurimisel antud ütlustega (tlk.30), mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist ning selgitab, et hakkas 07.12.2016.a kella 17:00 ajal alkoholi tarvitama. Jõi ära 100 grammi viina, ootas kümme minutit ning asus seejärel koju sõitma. Jõudis sõita ca 3 kilomeetrit, kui hakkas kurvisel teelõigul sigarette otsima, ei jõudnud ära keerata ning sõitis vastu liiklusmärki. Kuna arvas, et keegi vigastada ei saanud, siis otsustas koju sõita. Juhtunust teavitas politseid tõenäoliselt BMW juht, kes talle maja ees ütles, et kutsus politsei. Patrulli saabudes paluti tal puhuda indikaatorvahendisse, mille tulemust ta ei tea. Samuti ei mäleta ta tõendusliku alkomeetri tulemust. Kahetseb juhtunut. Tunnistaja XXXX ütluste (tlk.17-18) kohaselt olles 07.12.2016.a tööl koos patrullpolitseinik XXXX, said nad juhtimiskeskuselt väljakutse Maardu linna Keemikute 6 juurde. Teataja oli sõitnud s/a KIA r/n XXXX järel ning nägi, kuidas see sõiduauto tegi avarii. Kella 17:40 ajal sündmuskohale jõudes nägid nad Stardi 5 maja juures nimetatud sõiduautot ning kahte isikut. Teataja Andrei Rublovski tutvustas ennast ning rääkis neile juhtunust. KIA kõrval seisis aga isik nimega Z.V (ik XXX), kes oli tunnistaja sõnul KIA sõiduautot juhtinud. Teataja selgitas neile, et KIA juht oli olnud autos üksi ning mingeid jooke isik hiljem ei tarvitanud. Indikaatorvahendiga tuvastati Z.V (ik XXX) joove 0,92 mg/l. Z.V selgitas neile, et tema sõiduautoga ei sõitnud, on vaid selle kõrval seisnud. Märkasid sõiduautol KIA vigastusi ning tuvastasid, et sõiduki mootoripiirkond oli soe, rehvid märjad. Kutsusid sõidukile puksiiri ning toimetasid juhi jaoskonda. Tunnistaja XXXXütluste (tlk 19-22), kohaselt sõitis ta kella 17:25 ajal sõiduautoga BMW, r/n XXXX mööda Maardu-Orumetsa teed, sõiduauto KIA, r/n XXXX taga ning nägi, kuidas KIA vingerdas ning sõitis vastassuunavööndisse, kaldudes paremale, vastu eraldusposti. Seejärel liikus sõiduatuo edasi ning jäi Stardi 5 maja juures seisma. Nägi, et sõidukist väljus meesterahvas, kes vaevu seisis jalul. Ta palus jääda isikul paigale, politseipatrulli saabumiseni. Isik oli autos üksi ning mingeid jooke ta seal ei tarvitanud. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk. 5-7) nähtub, et Z.V peeti kinni 07.12.2016.a kella 17:45 ajal Harjmaal, Maardus, Stardi 5 maja juures. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tlk 9) nähtub, et Z.V puhus 07.12.2016.a kella 17:45 ajal indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 (nr A111209), mille näit oli 0,92 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrüki (tlk.11-12) kohaselt tuvastati Z.V 07.12.2016.a. kella 18:37 ajal tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ, MKIII EST, nr ARBK-0032 (taatlustunnistuse nr TTRC-16-00186) alkoholijoove, seadme lõplik mõõtetulemus oli 0,79 mg/l. Eeltoodu alusel ei ole vaidlust selle üle, kui suur oli 07.12.2016.a Z.V organismis alkoholisisaldus. Süüdistatav on tunnistanud, et tarvitas enne sõitma asumist kanget alkoholi. Samas ei saa aga kohus märkimata jätta, et arvestades tuvastatud alkoholijoovet ning tunnistajate ütlusi, ei

ole eluliselt usutav, et Z.V oli ära joonud 100 grammi viina. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava Z.V süü omaksvõtuga, samuti tunnistajate XXXXning XXXXütlustega, tõendusliku alkomeetri näiduga tõendatud Z.V poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Seega on Z.V teos KarS § 424 objektiivsed tunnused täidetud. Z.V inkrimineeritava süüteo subjektiivne kooseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Z.V pannud toime tahtliku teo - juues vahetult enne sõitma asumist alkoholi, pidi isik teadma, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Z.V on toime pannud õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Z.V näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus ei arvesta Z.V puhul karistust kergendavaks asjaoluks eeluurimisel avaldatud kahetsust, kohtu hinnangul ei ole Z.V kahetsus siiras. Kohtuistungil süüdistatav kahetsust ei avaldanud, samuti ei toetanud kohtueelses menetluses avaldatud kahetsust Z.V hoiak kohtuistungil. Kohus märgib, et kahetsus ei pea olema tingimata sõnaline, kahetsus võib teatud juhtudel välja lugeda ka süüdistatava kehakeelest, hääletoonist jms, mis kogumis nt kohtueelses menetluses väljendatud kahetsuse olemasolus kohut veenavad. Z.V karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi karistusregistri väljavõttest (tlk. 31) nähtub, et Z.V puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on teda varem 1-l korral liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud. Käesoleva kriminaalasja raames on Z.V süüd suurendavaks teguriks fakt, et isik põhjustas avarii. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta selles, et Z.V on võimalik karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et Z.V suhtes ei ole rahaline karistus otstarbekas; isik omab küll käsoleval ajal töökohta, kuid arvestades tema süü suurust, ei täidaks rahaline karistus oma eesmärki: Z.V asus rooli vahetult peale alkoholi tarvitamist ning põhjustas oma tegevusega avarii. Kuigi Z.V on varasemalt karistamata, tuleb karistusliigi ja –määra valikul arvestada isikul tuvastatud joobeastet, mis on küllaltki suur vaatamata asjaolule, et see jääb KarS § 424 teokoosseisu alamäära lähedale. Kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja kirjeldus viitab üsna üheselt sellele, et tarvitatud alkohol piiras oluliselt isiku reaktsioonivõimet; tunnistaja ütlustest nähtub, et Z.V vingerdas sõidukiga ning püsis autost väljudes vaevu jalul. Kohtu hinnangul vastab Z.V süü suurusele ja karistuse eesmärkidele 1 aasta pikkune vangistus – tegemist on sanktsiooni alumisse kolmandikku jääva karistusega. Kohus nõustub prokuröriga selles, et isikule mõistetavat vangistus on otstarbekas jätta täitmisele pööramata KarS § 74 sätteid järgides. Kohtu hinnangul võib Z.V allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele ning kontrollile avaldada positiivset mõju. Samuti on Z.V puhul vältimatu katseajaks lisakohustuste määramine KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel. Isikut, kes tarvitab argipäeval, vahetult enne rooli minekut kanget alkoholi, tuleb mõjutada

keeluga tarvitada katseajal alkoholi. Z.V on varasem kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohtule teadaolevalt on sotsiaalprogrammide loetelus ka liiklussüütegude toimepanijatele suunatud programmid, mille läbimine katseajal loodetavasti mõjub süüdistatava edasisele liikluskäitumisele positiivselt. Katseaja pikkuseks tuleb määrata 1 aasta. Z.V näol on tegemist isikuga, kes omab juhtimisõigust (vt. õiendit tlk.25). Prokurör taotles kohtuistungil Z.V-lt lisakaristuse äravõtmist kolmeks kuuks. Kohus nõustub prokuröriga, et Z.V näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on tingimata vajalik kohaldada lisakaristust, juhtimisõiguse äravõtmise näol ja seda kolmeks kuuks: kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul aktualiseerub ka seetõttu, et põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Lisakaristus täidab ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, samuti esineb isiku puhul tema käitumist arvesse võttes negatiivne tulevikuprognoos selles, et ta võib edaspidi toime panna sarnaseid süütegusid ja osutuda ohtlikuks kaasliiklejate (kuid ka iseenda) elule, tervisele ja varale. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Antud juhul tuleb lisakaristuse kohaldamisel arvestada sellega, et Z.V süü oli antud asjas suur: isik asus rooli, mil oli mõned minutid eelnevalt alkoholi tarvitanud ning toimunud avariid. Kohus leiab, et Z.V on juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks vältimatult vajalik, kuna see on piisav teda mõjutamaks edaspidi hoiduma sarnaste kuritegude toimepanemisest. Kohus ei saa lisakaristuse kohaldamisel mööda vaadata asjaolust, et Z.V on varasemalt liiklusalase väärteo eest karistatud (vt. karistusregistriteatist tlk. 31). Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:

5.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.