Liiklussüüteod

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

M.F süüdistatakse selles, et tema 03.detsembril 2016.a kella 10.30 paiku Tartu linnas Pikal tänaval suunaga Raatuse tänava poole juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr. XXX olles alkoholijoobes, kui tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79 mg/l kohta. M.F rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani M.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Veel süüdistatakse M.F selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta (04.juuni 2016.a ja 01.august 2016.a) juhtis 03.detsembril 2016.a kella 10.30 paiku Tartu linnas Pikal tänaval suunaga Raatuse tänava poole mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr XXX, omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. M.F rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o Sellega pani M.F toime KarS § 423 mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ja KarS § 4231 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel M.F-ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva, s.o 0305.detsember 2016.a, millal M.F oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõista lõplikuks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada M.F-ile käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02. augusti 2016.a kohtuotsusega nr. 1-16-6606 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada M.F-ile mõistetud 10 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 325 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab M.F järgima talle kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. M.F on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. M.F on käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg 2 tulenevaid kohustusi:osalema sotsiaalprogrammis (kriminaalhooldaja poolt määratud); mitte tarvitama alkoholi. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud kokku 370.50 eurot, millest määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot ja sundraha 322.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 370.50 euro tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 kokkuleppele.

ja 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub M.F-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.