Kriminaalasi nr. 1-16-10547
Eesti Vabariigi nimel
30.november 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi B.P süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.P , IK XXX; sünniaeg: 27.mai 1970.a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealised ülalpeetavad puuduvad; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine alates 12.oktoobrist 2016.a.
Süüdi tunnistada B.P KarS § 329 ja 424 järgi ja mõista karistuseks, kohaldades KarS § 63 lg 1, seitse (7) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.P-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 02.juuni 2016.a kohtuotsusega nr. 1-16-3536 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o neli (4) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust, võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks B.P-le üksteist (11) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 68 alusel lugeda karistuse kandmise aja algust alates B.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.oktoober 2016.a. B.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta tühistamata kuni kohtulahendi jõustumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks (10) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
Liiklusseaduse § 127 alusel on B.P kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina B.P-le kuuluv sõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX, mis on arestitud Tartu Maakohtu 17.oktoobri 2016.a määruse nr. 1-16-8896 alusel ja asub aadressil Tartu, Tähe 106. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista B.P-lt sundraha kolmsada nelikümmend viis (345) eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot ja kaitsjatasu üheksakümmend kuus (96) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda kolmekümne (30) päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700086461. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse jõustumisel edastada otsus konfiskeerimise täitmiseks Tartu Maavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus B.P süüdistatakse selles, et tema juhtis juhtimisõiguseta ja alkoholijoobe seisundis 10.oktoobril 2016.a kella 20.41 paiku Tartu maakonnas Rannu vallas Vaibla külas TartuViljandi mnt 36.km.-l mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX. B.P veres oli alkoholi sisaldus 2,35 +/- 0,07 mg/g kohta.
Sellega pani B.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Veel süüdistatakse B.P selles, et tema isikuna, keda on 02.juunil 2016.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr. 1-16-3536 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis 10.oktoobril 2016.a kella 20.41 paiku Tartu maakonnas Rannu vallas Vaibla külas Tartu-Viljandi mnt 36.km-l mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimisõigust hoidis teadlikult kõrvale talle kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Sellega pani B.P toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaslt KarS § 329 ja § 424 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.P-le KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.P-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 02.juunil 2016.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-16-3536 mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 4 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel lugeda karistuse kandmise aja algust alates B.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.oktoober 2016.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. KarS § 83 lg 1 ja lg 2 alusel konfiskeerida B.P-lt kuriteo toimepanemise vahendmootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX. B.P on nõus sõiduauto konfiskeerimisega. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks advokaat Anu Pärtel poolt osutatud õigusabiteenus summas 24 eurot + 48 eurot + 24 eurot, kokku 96 eurot, joobe tuvastamise tasu 14 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot. Menetluskulud kokku 755 eurot. Arvestades asjaoludega, et isikul puuduvad käesoleval ajal sissetulekud, isikul on eelmise kohtuotsuse järgi veel tasumata osa menetluskulusid, siis on ilmselge, et kogu menetluskulude tasumine käib isikule üle jõu. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub osa sundrahast, s.o 345 eurot, advokaadi tasu 96 eurot ja joobe tuvastamise tasu 14 eurot, kokku tasub 455 eurot. Ülejäänud summa - 300 eurot jääb riigi kanda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina B.P-le kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX. Nimetatud sõiduk on konfiskeerimise tagamiseks Tartu Maakohtu 17.oktoobri 2016.a määruse nr. 1-16-8896 alusel arestitud ja sellele on Maanteeameti liiklusregistris seatud käsutamise keelumärge. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-3707 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud B.P poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast tegevust jätkanud, pannes käesoleva kohtuotsuse aluseks olevad teod seejuures toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning ajal, mil tal kehtis eelmise kohtuotsuse määratud lisakaristus. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas B.P mootorsõidukit Audi 80, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel talle. Nimetatud sõidukiga on toime pandud ka tema eelmine kuritegu, mille eest teda karistati 02.juuni 2016.a kohtuotsusega nr. 1-16-3536. Kohus leiab, et kuna nimetatud autot on B.P korduvalt kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud
kohaldada B.P-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Menetluskuludena kuulub B.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, joobe tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et esineb alus KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks arvestades siinkohal väljamõistetavate menetluskulude suurust, seda et B.P on puudunud käesoleval ajal seoses vahistuses viibimisega sissetulek ja et ta asub kandma pikemat vangistust. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.