Liiklussüüteod

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab talle KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 ning § 75 lg 4 alusel pandud kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 3) alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab hiljemalt 2 (kaks) kuud pärast kohtuotsuse jõustumist kuni arsti otsuseni, et ravi pole enam vajalik; 4) käia regulaarselt AA (anonüümsed alkohoolikud) tugigruppides alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Z.O juhtis tahtlikult 02.09.2016 kella 20.00 ajal Harjumaal Maardus Aasnurmiku teel mootorsõidukit Mercedes-Benz 190E registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis: alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 1,06 mg/l. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Z.O pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Z.O süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud vangistusest arvata maha kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva ning ülejäänud osas – 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata täitmisele kui süüdistatav 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all järgib KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 2, 5 ja 8 ning § 75 lg-s 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakaristusena võetakse A. Slysarilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks alates otsuse jõustumisest. Süüdimõistetul tuleb tasuda menetluskulud (määratud kaitsjale makstav tasu 96 eurot ja sundraha 645 eurot) kogusummas 741 eurot, mida on võimalik tasuda osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil Z.O tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kaitsja juuresolekul kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning Z.O tuleb süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.