Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2016,Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22
Kriminaalasja number
1-14-10988 (13221000088)
Kriminaalasi
Tõnu Kiviloo süüdistuses KarS § 3001 lg 1, § 201 lg 2 p-de 1, 3, 4, § 22 lg 2 - § 344 lg 1, § 210 lg 2 järgi, OÜ Kõpu Kõrtsitalu süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi, Sven Reiss süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2,3 järgi, T.K süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi, MTÜ Viljandimaa Mõisad süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi ja Enn Ariva süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2, 3, § 22 lg 3 - § 201 lg 2 p 3 järgi kohtuistung üldmenetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Prokurör
ringkonnaprokurörid Marge Püss ja Allar Nisu
Süüdistatav
Tõnu Kiviloo (isikukood 36501040324; elukoht xxxx x xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; töökoht xxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) vandeadvokaat Margo Normann (lepinguline kaitsja)
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja
OÜ Kõpu Kõrtsitalu (registrikood 11286979; asukoht xxxxxxxxxx xxxx x xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) vandeadvokaat Margo Normann (lepinguline kaitsja) Sven Reiss (isikukood 36809166048; elukoht xxxx xx xxxxxxxxx; töökoht xx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) vandeadvokaat Mart Sikut (riigi õigusabi korras kaitsja)
Süüdistatav
Seaduslik esindaja Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja
MTÜ Viljandimaa Mõisad (registrikood 80138824; asukoht xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) juhatuse liige T.K vandeadvokaat Mart Sikut (lepinguline kaitsja) Enn Ariva (isikukood 36409196013; elukoht xxxxxxxx xxxx xx xxxxxxxxx, xx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) advokaat Marko Paabumets (lepinguline kaitsja)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2, 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tõnu Kiviloo KarS § 3001 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Tõnu Kiviloo KarS § 201 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja KarS § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kõpu Vallavalitsuse vara omastamises summas 2028,40 eurot Tõnu Kiviloo KarS § 201 lg 2 p-de 1, 3 järgi õigeks mõista. Süüdi tunnistada Tõnu Kiviloo KarS § 210 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Ürdivanni kompleksiga seonduvas soodustuskelmuse episoodis Tõnu Kiviloo KarS § 210 lg 2 järgi õigeks mõista. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Tõnu Kiviloole mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.-16. jaanuar 2014, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Tõnu Kivilool kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Tõnu Kiviloole katseaeg 4 (neli) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Kiviloo ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 49 alusel mõista Tõnu Kiviloole lisakaristusena keeld 3 (kolme) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või
avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Õigeks mõista OÜ Kõpu Kõrtsitalu KarS § 210 lg 3 järgi. Õigeks mõista Sven Reiss KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi. Süüdi tunnistada MTÜ Viljandimaa Mõisad KarS § 210 lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 5000 (viis tuhat) eurot. Süüdi tunnistada Enn Ariva KarS § 22 lg 3 - § 201 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 2010 (kaks tuhat kümme) eurot. Süüdi tunnistada Enn Ariva KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Enn Arivale katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui Enn Ariva ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 64 lg 2 alusel Enn Arivale mõistetud rahaline karistus pöörata täitmisele iseseisvalt. Konfiskeerimisele kuuluva vara ja arestitud vara suhtes tarvitusele võetavad meetmed: KarS § 831 ja 84 alusel mõista Tõnu Kiviloolt konfiskeerimise asendamiseks välja 11433 (üksteist tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot 85 senti. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 19. mai 2014.a. kohtumäärusega nr 1-14-4281 KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tõnu Kiviloole kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga xxxxxxxxx kantud kinnistule (asukohaga xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx) summas 4515 (neli tuhat viissada viisteist) eurot Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek. Asitõendite (s.h salvestiste) osas kohaldatavad meetmed: Salvestised jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Tõnu Kiviloolt menetluskuluna riigi kasuks välja 1026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot 45 senti s.h sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, asjatundjale makstud tasu 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. OÜ Kõpu Kõrtsitalu menetluskulud, milleks on toimikust koopia tegemise kulud 0,45 eurot ja valitud kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks välja 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 140 (ükssada nelikümmend) eurot vandeadvokaat Margo Normanni poolt OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu kaitsjana õigusabi osutamise eest.
Sven Reissi menetluskulud, milleks on riigi õigusabi kulud 3792 (kolm tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot ja toimikust koopia tegemise kulud 0,45 eurot, jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista MTÜ-lt Viljandi Mõisad menetluskuluna riigi kasuks välja 1026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot 45 senti s.h sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, asjatundjale makstud tasu 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Enn Arivalt menetluskuluna riigi kasuks välja 1026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot 45 senti s.h sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, asjatundjale makstud tasu 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. Kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka etoimiku süsteemi vahendusel. Rahuldada vandeadvokaat Mart Sikuti kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Sikuti Advokaadibüroo kasuks 1416 eurot (s.h käibemaks 236 eurot) vandeadvokaat Mart Sikuti poolt Sven Reissi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 31.01.2017. a alates kella 15.00-st. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon 30.12.2014.a. on koostatud kriminaalasjas nr 13221000088 süüdistusakt. Prokurör esitas 18.04.2016.a. kohtuistungil muudetud süüdistusakti. Süüdistuse kohaselt:
Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna tegi tehinguid ja toiminguid enda või endaga seotud isiku suhtes järgneval viisil: Tõnu Kiviloo oli valitud Kõpu vallavanemaks vastavalt 14.11.2005 Kõpu Vallavolikogu otsusele nr 20; 02.11.2009 Kõpu Vallavolikogu otsusele nr 19 ja 27.12.2013 Kõpu Vallavolikogu otsusele nr
xx xxxxxxxx xxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille tagajärjel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx xx xxxx xxxxxxxxxx arveldusarvele AS-s Swedbank nr xxxxxxxxxx jaAS-s SEB pank nr xxxxxxxxxxxxxx ülekanded kogusummas 1437,18 eurot järgnevalt: -arve nr A-08120012 (arve kp 31.12.2008) eest teostati 19.01.2009 ülekanne summas 2500 krooni (159,78 eurot); -arve nr 9020006 (arve kp 05.02.2009) eest teostati 5.02.2009 ülekanne summas 2700 krooni (172,56 eurot); -arve nr.A-09010002 (arve kp 16.01.2009) ja arve nr.A-09040011 (arve kp 02.04.2009) eest teostati 9.04.2009 ülekanne summas 1252,90 krooni (80,07 eurot); -arve nr.A-09060011 (arve kp 31.05.2009) eest teostati 16.06.2009 ülekanne summas 1628,40 krooni (104,07 eurot); -arve nr.A-09070010 (arve kp 29.07.2009) ja arve nr A-09070009 (arve kp 29.07.2009) eest teostati 31.07.2009 ülekanne summas 2689,50 krooni (171,89 eurot), -arve nr.898 (arve kp 27.08.2009) eest teostati 1.09.2009 ülekanne summas 1926 krooni (123,09 eurot);
-arve nr.94? (arve kp 13.09.2009) eest teostati 29.09.2009 ülekanne summas 1000 krooni (63,91 eurot); -arve nr. 1035 (arve kp 20.10.2009) ja arve nr. A-09100006 (arve kp 20.10.2009) eest teostati 30.10.2009 ülekanne summas 2546,10 krooni (162,73 eurot), -arve nr. A-09120005 (arve kp 04.12.2009); arve nr. 1134 (arve kp 07.12.2009) ja arve nr.1185 (arve kp 27.12.2009) eest teostati 29.12.2009 ülekanne summas 1281,50 krooni (81,90 eurot); -arve nr. 1206 (arve kp 06.01.2010) eest teostati 16.02.2010 ülekanne summas 450 krooni (28,76 eurot); -arve nr. A-10050007 (arve kp 30.04.2010) eest teostati 21.05,2010 ülekanne summas 798,50 krooni (51,03 eurot); -arve nr.1539 (arve kp 04.06.2010) eest teostati 8.07.2010 ülekanne summas 137 krooni (8,76 eurot); -arve nr. 1671 (arve kp 31.07.2010); arve nr.1676 (arve kp 31.07.2010) ja arve nr. A-10080008 (arve kp 31.07.2010) eest teostati 6.09.2010 ülekanne summas 1132,29 krooni (72,37 eurot); -arve nr. A-l0110005 (arve kp 21.11.2010) ja arve nr. 1928 (arve kp 29.11.2010) eest teostati 13.12.2010 ülekanne summas 1598,51 krooni (102,16 eurot); -arve nr. 1885 (arve kp 31.12.2010) eest teostati 25.02.2011 ülekanne summas 6,10 eurot; -arve nr. 64 (arve kp 10.03.2011) eest teostati 04.04.2011 ülekanne summas 48 eurot •
.X.X.X xx (registrikood xxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille tagajärjel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx ülekanded X.X.X.X XXX XX AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx kogusummas 1000 eurot järgnevalt: -arve nr. 3/02 (arve kp 20.02,2011) eest teostati 15.04.2011 ülekanne 1000 eurot;
•
Osaühing Kõpu Kõrtsitalu (registrikood 11286979), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille tagajärjel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx ja AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx osaühing Kõpu Kõrtsitalu Nordea panga arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx ja Swedbank AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx ülekanded kogusummas 35962,95 eurot järgnevalt: -arve nr.31 (arve kp 05.05.2009) eest teostati 05.05.2009 ülekanne summas 7 500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.2 (arve kp 23.01.2009) eest teostati 28.01.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.9 (arve kp 16.02.2009) ja arve nr.3 (arve kp 27.01.2009) eest teostati 18.02.2009 ülekanne summas 8220 krooni (525,35 eurot); -arve nr.15 (arve kp 09.03.2009) eest teostati 12.03.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.22 (arve kp 06.04.2009) eest teostati 9.04.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.43 (arve kp 05.06.2009) eest teostati 5.06.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.54 (arve kp 01.07.2009) eest teostati 01.07.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.76 (arve kp 14.08.2009) eest teostati 28.08.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot);
-arve nr.84 (arve kp 14.09.2009) eest teostati 16.09.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.95 (arve kp 06.10.2009) eest teostati 08.10.2009 ülekanne summas 7500 krooni (479,34 eurot); -arve nr.119 (arve kp 08.12.2009) eest teostati 8.12.2009 ülekanne summas 15000 krooni (958,67 eurot); -arve nr.5 (arve kp 25.01.2010) eest teostati 27.01.2010 ülekanne summas 7000 krooni (447,38 eurot); -arve nr.ll (arvekp 12.02.2010)jaarvenr.l3 (arvekp 12.02.2010) eest teostati 12.02.2010 ülekanne summas 8879,37 krooni (567,50 eurot); -arve nr.l8(arve kp 15.03.2010) eest teostati 15.03.2010 ülekanne summas 7125 krooni (455,37 eurot); -arve nr.21 (arve kp 12.04.2010) eest teostati 13.04.2010 ülekanne summas 7125 krooni (455,37 eurot); -arve nr.30 (arve kp 11.05.2010) eest teostati 11.05.2010 ülekanne summas 7125 krooni (455,37 eurot); -arve nr.39 (arve kp 08.06.2010) eest teostati 14.06.2010 ülekanne summas 7125 krooni (455,37 eurot); -arve nr.51 (arve kp 13.07.2010) eest teostati 14.07.2010 ülekanne summas 7125 krooni (455,37 eurot); -arve nr.73 (arve kp 17.09.2010) eest teostati 24.09.2010 ülekanne summas 14250 krooni (910,74 eurot); -arve nr.78 (arve kp 11.10.2010) eest teostati 14.10.2010 ülekanne summas 7125 krooni (455,37 eurot); -arve nr.92 (arve kp 08.11.2010) eest teostati 12.11.2010 ülekanne summas 7125 krooni (455,37 eurot); -arve nr.l (arve kp 06.01.2011) eest teostati 14.01.2011 ülekanne summas 455,38 eurot, -arve nr 100(arvekp 03.12.2010) eest teostati 04.02.2011 ülekanne summas 455,37 eurot, -arve nr 7 (arve kp 08.02.2011) eest teostati 10.02.2011 ülekanne summas 455,38 eurot, -arve nr.17 (arve kp 09.03.2011) eest teostati 10.03.2011 ülekanne summas 455,38 eurot, -arve nr.21 (arve kp 04.04.2011) eest teostati 04.04.2011 ülekanne summas 455,38 eurot, -arve nr.27 (arve kp 04.05.2011) eest teostati 30.05.2011 ülekanne summas 455,38 eurot, -arve nr.38 (arve kp 10.07.2011) eest teostati 14.07.2011 ülekanne summas 910,75 eurot; -arve nr.48 (arve kp 17.08.2011); arve nr.53 (arve kp 05.09.2011) ja arve nr.69 (arve kp 05.12.2011) eest teostati 06.01.2012 ülekanne summas 2276,89 eurot,; -arve nr.3 (arve kp 20.01.2012) eest teostati 25.01.2012 ülekanne summas 479,34 eurot; -arve nr.7 (arve kp 17.02.2012) eest teostati 20.02.2012 ülekanne summas 479,34 eurot, -arve nr.15 (arve kp 07.03.2012) eest teostati 8.03.2012 ülekanne summas 479,34 eurot, -arve nr.24 (arve kp 10.04.2012) eest teostati 12.04.2012 ülekanne summas 479,34 eurot, -arve nr.27 (arve kp 20.05.2012) ja arve nr.29 (arve kp 21.05.2012) eest teostati 22.05.2012 ülekanne summas 1117,46 eurot, -arve nr.34 (arve kp 05.06.2012) eest teostati 14.06.2012 ülekanne summas 479,34 eurot; -arve 38 (arve kp 4.07.2012) eest teostati 04.07.2012 ülekanne summas 479,34 eurot, -arve 45 (arve kp 18.07.2012) eest teostati 19.07.2012 ülekanne summas 1300,63 eurot,
-arve nr 54 (arve kp 06.08.2012) eest teostati 09.08.2012 ülekanne summas 479,34 eurot, -arve nr.65 (arve kp 06.09.2012) eest teostati 20.09.2012 ülekanne summas 479,34 eurot; -arve nr 77 (arve kp 03.10.2012) eest teostati 04.10.2012 ülekanne summas 479,34 eurot; -arve nr.93 (arve kp 09.11.2012) eest teostati 28.11.2012 ülekanne summas 479,34 eurot; -arve nr.103 (arve kp 06.12.2012) eest teostati 18.12.2012 ülekanne summas 479,34 eurot; -arve nr.4 (arve kp 08.01.2013) eest teostati 21.01.2013 ülekanne summas 497,34 eurot; -arve nr.l 1 (arve kp 08.02.2013) eest teostati 18.02.2013 ülekanne summas 497,34 eurot; -arve nr 16 (arve kp 05.03.2013) eest teostati 06.03.2013 ülekanne summas 497,34 eurot; -arve nr.27 (arve kp 02.04.2013) eest teostati 02.04.2013 ülekanne summas 497,34 eurot; -arve nr 41 (arve kp 12.06.2013), arve nr 37 (arve kp 12.06.2013) ja arve nr 33 (arve kp 20.05.2013) teostati 17.06.2013 ülekanne summas 3444,09 eurot; -arve nr.55 (arve kp 05.08.2013) eest teostati 15.08.2013 ülekanne summas 994,67 eurot; -arve nr.66 (arve kp 06.09.2013) eest teostati 11.09.2013 ülekanne summas 497,34 eurot, -arve nr.69 (arve kp 11.10.2013) eest teostati 18.10.2013 ülekanne summas 497,34 eurot; -arve nr.75 (arve kp 11.11.2013) eest teostati 12.11.2013 ülekanne summas 497,34 eurot; -arve nr.72 (arve kp 23.10.2013) eest teostati 12.12.2013 ülekanne summas xxx,98 eurot; -arve nr.86 (arve kp 23.12.2013) eest teostati 30.12.2013 ülekanne summas 400 eurot; -arve nr.82 (arve kp 30.12.2013) eest teostati 05.01.2014 ülekanne summas 500 eurot; -arve nr.2 (arve kp 08.01.2014) eest teostati 22.01.2014 ülekanne summas 500 eurot; -arve nr.l (arve kp 02.01.2014) eest teostati 11.02.2014 ülekanne summas 484,80 eurot; -arve nr.7 (arve kp 06.02.2014) eest teostati 14.02.2014 ülekanne summas 500 eurot; -arve nr.l 1 (arve kp 07.03.2014) eest teostati 11.03.2014 ülekanne summas 500 eurot; • xxxx xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille tagajärjel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx ja AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Nordea panga arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx ülekanded kogusummas 40398,21 eurot järgnevalt: -arve nr 1 (arve kp 19.02.2009) eest teostati 20.02.2009 ülekanne summas 10000 krooni (639,12 eurot); -arve nr.44 (arve kp 28.12.2009) eest teostati 30.12.2009 ülekanne summas 10 000 krooni (639,12 eurot); -arve nr.84 (arve kp 22.12.2010) eest teostati 31.12.2010 ülekanne summas 16000 krooni (1022,59 eurot); -arve nr.125 (arve kp 31.12.2011) eest teostati 26.01.2012 ülekanne summas 1400 eurot; -14.03.2012 teostati ülekanne summas 21404 eurot selgitusega - tegevustoetus 2012 eest; -arve nr. 128 (arve kp 01.03.2012) eest teostati 30.03.2012 ülekanne summas 1323 eurot; -arve nr.133 (arve kp 31.05.2012) eest teostati 19.06.2012 ülekanne summas 680,40 eurot; -arve nr.135 (arve kp 30.06.2012) eest teostati 23.07.2012 ülekanne summas 724,96 eurot; -arve nr.138 (arve kp 31.07.2012) eest teostati 27.08.2012 ülekanne summas 324 eurot; -arve nr. 140 (arve kp 30.08.2012) eest teostati 17.09.2012 ülekanne summas 437,40 eurot; -arve nr 144 (arve kp 30.09.2012) eest teostati 01.10.2012 ülekanne summas 624 eurot; -arve nr.160 (arve kp 30.11.2012) eest teostati 17.12.2012 ülekanne summas 194,40 eurot;
-arve nr. 163 (arve kp 27.12.2012) eest teostati 31.12.2012 ülekanne summas 955,80 eurot; -arve nr.168 (arve kp 28.02.2013) eest teostati 11.03.2013 ülekanne summas 405 eurot; -12.03.2013 teostati ülekanne summas 3066,66 eurot, selgitusega - tegevustoetus 2013 I poolaasta eest; -arve nr.171 (arve kp 31.03.2013) eest teostati 23.04.2013 ülekanne summas 429,30 eurot; -arve nr.166 (arve kp 01.01.2013) eest teostati 16.05.2013 ülekanne summas 518,40 eurot; -arve nr.179 (arve kp 30.06.2013) ja arve nr.195 (arve kp 05.08.2013) eest teostati 14.08.2013 ülekanne summas 1425,98 eurot; -arve nr.176 (arve kp 16.08.2013) eest teostati 16.08.2013 ülekanne summas 738,34 eurot; -16.09.2013 teostati ülekanne summas 3066,66 eurot selgitusega - tegevustoetus II pa eest -arve nr.197 (arve kp 05.09.2013) eest teostati 12.12.2013 ülekanne summas 379,08 eurot • xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille tagajärjel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xx Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx ülekanded kogusummas 9522,08 eurot järgnevalt: -arve nr.UM-09/24 (arve kp 09.02.2009) eest teostati 13.03.2009 ülekanne summas 4000 krooni (255,65 eurot); -arve nr.PGS-06 (arve kp 15.06.2009) ja arve nr.LM09-29 (arve kp 15.06.2009) eest teostati 30.06.2009 ülekanne summas 1375 krooni (87,88 eurot); -arve nr.249 (arve kp 02.09.2009) eest teostati 16.09.2009 ülekanne summas 2800 krooni (178,95 eurot); -arve nr.273EH (arve kp 01.10.2009) eest teostati 20.10.2009 ülekanne summas 1200 krooni (76,69 eurot); -arve nr.312 (arve kp 18.12.2009) eest teostati 28.12.2009 ülekanne summas 4000 krooni (255,65 eurot); -arve nr.327 (arve kp 28.12.2009) eest teostati 12.02.2010 ülekanne summas 3500 krooni (223,69 eurot); -arve nr.EH459 (arve kp 02.09.2010); arve nr.P445 (arve kp 02.09.2010) ja arve nr.LM418 (arve kp 02.09.2010) eest teostati 24.09.2010 ülekanne summas 4400 krooni (281,21 eurot); -29.12.2010 teostati ülekanne summas 40000 krooni (2556,47 eurot), selgitusega -koolitusteenus eest; -arve nr.479KAL (arve kp 10.01.2011) eest teostati 27.01.2011 ülekanne summas 223,69 eurot; -23.02.2011 teostati ülekanne summas 2556,47 eurot selgitusega vallavolikogu otsus
-arve nr.385 (arve kp 11.02.2013) eest teostati 22.02.2013 ülekanne summas 64 eurot; -arve nr.403 (arve kp 01.04.2013) eest teostati 31.05.2013 ülekanne summas 300 eurot; -arve nr. 14101013 (arve kp 01.10.2013) eest teostati 12.12.2013 ülekanne summas 237,60 eurot; •
xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo xxxxxxxxx a E.K, vahelise tehingu, mille tagajärjel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx 14.01.2009 summas 1600 krooni (102,26 eurot) ülekanne xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx arve nr.08 30.12.2008 eest.
•
FIE Tõnu Kiviloo vahelised järgnevad tehingud, mille tagajärjel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxx ülekanded Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx kogusummas 328,50 eurot järgnevalt: -ostu-müügi akti (akti kp 06.11.2012) eest, millega müüs lambaliha, teostati 30.11.2012 ülekanne summas 60 eurot; -ostu-müügi akti nr 27 (akti kp 07.01.2013) eest, millega müüs lambaliha, teostati 21.01.2013 ülekanne summas 45 eurot; - ostu-müügi akti (akti kp 29.06.2013) eest, millega müüs lambaliha, teostati 18.07.2013 ülekanne 25 eurot; - ostu-müügi akti nr 421 (akti kp 29.07.2013) eest, millega müüs naturaalset mahla ja soolatud seeni, teostati 14.08.2013 ülekanne 162,50 eurot; - ostu-müügi akti nr 555 (akti kp 30.09.2013) eest, millega müüs lambaliha, teostati 31.10.2013 ülekanne summas 36 eurot.
Seega pani Tõnu Kiviloo toime KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. Korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema, olles Kõpu vallavanem, kes on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juht, s.o KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik, pööras ebaseaduslikult Enn Ariva kaasabil kolmandate isikute kasuks Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Tipu 17 Kõpu Vallavalitsuse vara kokku summas 1602,42 eurot. Tõnu Kiviloo ostis eraisikuna 05.10.2013 Tallinnas Mulla 1 asuvast Mööblimajast järgnevad mööbliesemed koguväärtusega 765,50 eurot: • kliendilaua c99 vaher, väärtusega 140,25 eurot; • kirjutuslaua pähkel, väärtusega 238 eurot; • riiuli pähkel, väärtusega 221 eurot; • riiuli c88 vaher, väärtusega 166,25 eurot. 20.11.2013 ostis Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana Tallinnas Mulla 1 asuvast Mööblimajast järgnevad mööbliesemed koguväärtusega 3724,95 eurot: • 2 kummutit pähkel, väärtusega kokku 384,20 eurot; • kummuti c26 vah, väärtusega 272 eurot;
• • • • •
2 kummutit c46 vaher, väärtusega kokku 586,5 eurot; 8 kummutit c47 vaher, väärtusega kokku 1564 eurot; vitriini c22 vaher, väärtusega 288 eurot; kliendilaua c99, väärtusega 140,25 eurot; köögikomplekti, väärtusega kokku 490 eurot.
Tõnu Kiviloo müüs OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana arve nr 80 alusel 20.11.2013 xxxxxxxxxx x le, mida esindas Enn Ariva, 05.10.2013 eraisikuna ning 20.11.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt ostetud mööbliesemed koguväärtusega 5398,77 eurot: • 2 tk kliendilauda c99, väärtusega kokku 284,04 eurot (koos käibemaksuga kokku 340,85 eurot); • kirjutuslaua pähkel, väärtusega 241 eurot (koos käibemaksuga kokku 289,20 eurot); • Riiuli pähkel, väärtusega 223,78 eurot (koos käibemaksuga kokku 268,54 eurot); • Riiuli c88 vaher, väärtusega 150,63 eurot (koos käibemaksuga 180,76 eurot); • 2 tk kummutit pähkel, väärtusega kokku 389,05 eurot (koos käibemaksuga kokku 466,86 eurot); • Kummuti C26 vah, väärtusega 275,43 eurot (koos käibemaksuga kokku 330,52 eurot); • 2 tk kummutit c46 vah, väärtusega kokku 593,9 eurot (koos käibemaksuga kokku 712,68 eurot); • 8 tk kummutit c47 vah, väärtusega kokku 1583,70 eurot (koos käibemaksuga kokku 1900,44 eurot); • Vitriini c22, väärtusega 275,43 eurot (koos käibemaksuga kokku 330,52 eurot); • Köögikomplekti Klon 2,6, väärtusega 482 (koos käibemaksuga kokku 578,40 eurot). 22.11.2013 müüs Xxxxxxxxxxx OÜ, mida esindas Enn Ariva, Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumuse alusel 20.11.2013 OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ostetud mööbliesemed xxxxxxx xxxxxxxxx xx -le koguväärtusega 5749,70 eurot: • 2 tk kliendilauda c99, väärtusega kokku 302,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 363 eurot); • Kirjutuslaua pähkel, väärtusega 256,67 eurot (koos käibemaksuga kokku 308 eurot); • Riiuli pähkel, väärtusega 238,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 286 eurot); • Riiuli c 88 vaher, väärtusega 160,42 eurot (koos käibemaksuga kokku 192,50 eurot); • 2 tk kummutit pähkel, väärtusega kokku 414,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 497,20 eurot); • Kummuti C26 vah, väärtusega 293,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 352 eurot); • 2 tk kummutit c46 vah, väärtusega kokku 632,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 759 eurot); • 8 tk kummutit c47 vah, väärtusega kokku 1686,67 eurot (koos käibemaksuga kokku 2024 eurot); • Vitriini c22, väärtusega 293,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 352 eurot); • Köögikomplekti Klon 2,6, väärtusega 513,33 (koos käibemaksuga kokku 616 eurot).
Xxxx xxxxxxxxxxe AS müüs 27.11.2013 mööbliesemed edasi XXXX XXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXX XXXXXXX filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00, mille kohaselt liisis Kõpu Vallavalitsus eelnimetatud mööbliesemed. Sellise tegevusega omastas Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmandatele isikutele, s.o OÜle Kõpu Kõrtsitalu kokku 908,33 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx kokku 350,93 eurot. Lisaks omastas Tõnu Kiviloo kolmandale isikule, s.o OÜ-le Xxxxxxxxxxx ja OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxx Kõpu Vallavalitsuse vara järgnevalt: Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana müüs eeluurimisel tuvastamata ajal, kohast ja summas ostetud mööbliesemed saatelehe alusel 13.11.2013 OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxx: • 6 tk lauda, koguväärtusega 408 eurot. 20.11.2013 müüs Tõnu Kiviloo OÜ Xxxx xxxxxxxxxx esindajana 13.11.2013 OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ostetud mööbliesemed ja eeluurimisel tuvastamata ajal, kohast ja summas ostetud 40 klienditooli arve nr 19112013 alusel Xxxxxxxxxxx OÜ-le, mida esindas Enn Ariva, koguväärtusega 3298,84 eurot järgnevalt: • 40 tk klienditooli, väärtusega kokku 2341,03 eurot (koos käibemaksuga kokku 2809,24 eurot); • 6 tk loengulauda, väärtusega kokku 408 eurot (koos käibemaksuga kokku 489,60 eurot). Lisaks müüs Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana eeluurimisel tuvastamata ajal, kohast ja summas ostetud mööbliesemed arve nr 80 alusel 20.11.2013 Xxxxxxxxxxx OÜ-le, mida esindas Enn Ariva, koguväärtusega 723 eurot järgnevalt: • 1 tk dekoratiivkirstu, väärtusega 241 eurot (koos käibemaksuga kokku 289,20 eurot); • 2 tk töötooli, väärtusega kokku 361,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 433,80 eurot). 22.11.2013 müüs Xxxxxxxxxxx OÜ, mida esindas Enn Ariva, Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumuse alusel 20.11.2013 OÜ-lt Xxxx xxxxxxxxxx ja 20.11.2013 OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ostetud mööbliesemed Xxxx xxxxxxxxxxe AS-le koguväärtusega 4283,40 eurot: • 1 tk dekoratiivkirstu, väärtusega kokku 256,67 eurot (koos käibemaksuga kokku 308 eurot); • 2 tk töötooli, väärtusega kokku 385 eurot (koos käibemaksuga kokku 462 eurot); • 40 tk klienditooli, väärtusega kokku 2493,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 2992 eurot); • 6 tk loengulauda, väärtusega kokku 434,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 521,40 eurot). Xxxx xxxxxxxxxxe AS müüs 27.11.2013 mööbliesemed edasi Xxx xxxx xxxxxxxxxx Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00, mille kohaselt liisis Kõpu Vallavalitsus eelnimetatud mööbliesemed. Sellise tegevusega omastas Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmanda isiku, s.o OÜ Xxxxxxxxxxx kasuks kokku 261,56 eurot ning OÜ Xxxx xxxxxxxxxx kasuks 81,60 eurot.
Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema, olles Kõpu vallavanem, kes on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 Ig-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juht, s.o KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik, pööras ebaseaduslikult kolmanda isiku, s.o OÜ Xxxxxxxxxxx kasuks Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Kõpu Vallavalitsuse vara kokku summas 2028,40 eurot järgnevalt: Tõnu Kiviloo korraldas Enn Ariva ja OÜ Xxxxxxxxxxxi vahendusel Enn Ariva poolt 22.11.2013 koostatud Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumuse alusel Xxxx xxxxxxxxxxe ASle muuhulgas järgmiste mööbliesemete müüki: • 3 riiulit BYB, väärtusega kokku 181,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 217,80 eurot); • ühe dekoratiivkirstu, väärtusega 256,67 eurot (koos käibemaksuga kokku 308 eurot); • 4 vitriini, väärtusega kokku 696,67 eurot (koos käibemaksuga 836 eurot); • 2 töölauda, väärtusega kokku 298,83 eurot (koos käibemaksuga 358,60 eurot). Xxxx xxxxxxxxxxe AS müüs 27.11.2013 eelnimetatud mööbliesemed edasi Xxx xxxx xxxxxxxxxx Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00, mille kohaselt liisis Kõpu Vallavalitsus eelnimetatud mööbliesemed. Mööbliesemeid Kõpu Vallavalitsusele üle ei antud. Tõnu Kiviloo isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles Kõpu vallavanem, kes on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juht, s.o KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik, pööras ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 ebaseaduslikult enda kasuks Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818,85 eurot selliselt, et kasutas Kõpu Vallavalitsuse kasutusse antud Xx xxxxxxxxxx OÜ kütusekaarti, millega tankis erimärgistusega diiselkütet, mida kasutas Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Viljandi mnt 1 hoone kütmiseks, st isiklikuks otstarbeks järgnevalt: 31.01.2012 kell 13:53; 14:02; 14:14 ja 14:20 tankis kokku 162,32 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 150,95 eurot; 01.02.2012 kell 14:05 ja 14:12 tankis kokku 80,03 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,43 eurot; 02.02.2012 kell 14:10 ja 14:17 tankis kokku 60 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 55,80 eurot; 03.02.2012 kell 17:06 tankis 80,01 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,41 eurot; 05.02.2012 kell 18:54 tankis 122,40 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 113,83 eurot; 06.02.2012 kell 15:20 tankis 80,01 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,41 eurot; 07.02.2012 kell 17:16 tankis 60 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 55,80 eurot; 09.02.2012 kell 14:11 tankis 100 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 93 eurot; 10.02.2012 kell 15:32 tankis 80,12 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,51 eurot; 04.03.2012 kell 19:26 ja 19:38 tankis kokku 175,24 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 180,50 eurot; 07.03.2012 kell 13:32 tankis 80 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 82,40 eurot; 10.03.2012 kell 18:47 tankis 320,13 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 329,74 eurot; 01.04.2012 kell 19:30 tankis 120,62 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 124,24 eurot; 03.04.2012 kell 10:25 ja kell 10:42 tankis kokku 162,30 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 167,17 eurot;
22.04.2012 kell 20:37 tankis 121,10 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 124,74 eurot; 06.08.2012 kell 10:29 ja 27.08.2012 kell 21:14 tankis kokku 122,32 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 127,14 eurot; 06.07.2012 kell 01:06 tankis 80,11 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 80,11 eurot; 08.09.2012 kell 15:40 tankis 101,03 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 107,09 eurot; 22.09.2012 kell 21:39 tankis 100,91 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,98 eurot; 24.09.2012 kell 21:38 ja 22:16 tankis kokku 205,34 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 221,78 eurot; 07.10.2012 kell 18:00 tankis 102 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 110,16 eurot; 14.10.2012 kell 11:26 tankis 100,69 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,75 eurot; 22.10.2012 kell 21:43 ja 22:18 tankis kokku 204,80 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 221,18 eurot; 28.10.2012 kell 14:50 ja 15:01 tankis kokku 122,51 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega'132,31 eurot; 03.11.2012 kell 20:01 tankis 100,38 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,41 eurot; 04.11.2012 kell 20:25 tankis 100,37 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,40 eurot; 06.11.2012 kell 20:19 tankis 82,80 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 89,42 eurot; 11.11.2012 kell 19:31 tankis 102 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 110,16 eurot; 18.11.2012 kell 20:58 ja 21:16 tankis kokku 162,78 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 175,81 eurot; 26.11.2012 kell 00:04 ja 00:06 tankis kokku 45,55 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 49,19 eurot; 01.12.2012 kell 22:08 ja 22:29 tankis kokku 162,26 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega. 175,25 eurot; 05.12.2012 kell 22:13 tankis 102,84 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 111,06 eurot; 08.12.2012 kell 22:47 ja 23:02 tankis kokku 141,77 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 153,12 eurot; 12.12.2012 kell 00:11 ja 00:19 tankis kokku 103,68 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 111,97 eurot; 01.02.2012 kell 19:25 tankis 103 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 106,09 eurot; 11.02.2013 kell 23:45 tankis 210,08 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 216,38 eurot; 05.03.2013 kell 22:48 tankis 320,59 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 330,21 eurot; 01.04.2013 kell 22:26 tankis 350,11 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 360,62 eurot; 04.05.2013 kell 19:24 tankis 404,46 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 408,50 eurot; 07.06.2013 kell 00:47 tankis 401,06 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 405,07 eurot; 02.10.2013 kell 22:16 tankis 400,04 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 400,04 eurot; 08.11.2013 kell 04:43 tankis 199,84 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 199,84 eurot; 15.11.2013 kell 22:37 tankis 205,88 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 205,88 eurot.
Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema, olles Kõpu vallavanem, kes on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juht, s.o KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik ning olles varem toime pannud omastamise, pööras ebaseaduslikult enda kasuks Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Kõpu Vallavalitsuse vara kokku summas 750 eurot, mis seisnes järgnevas: Tõnu Kiviloo korraldas 31.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande summas 752,08 eurot tegemise T.P'e arvelduskontole. Peale ülekande saabumist võttis T.P Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha summas 750 eurot välja ning andis üle Tõnu Kiviloole, mille viimane omastas. Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema, olles Kõpu vallavanem, kes on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juht, s.o KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik ning olles varem toime pannud omastamise, grupis koos A.Liga pööras ebaseaduslikult enda kasuks Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Tipu mnt 4a OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vara kokku summas 4265 eurot, mis seisnes järgnevas: • Tõnu Kiviloo isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, korraldas FIE A.T'i poolt 24.09.2012 ning 24.10.2012 tegelikkusele mittevastavate ostu-müügi aktide koostamise, summas kokku 2265 eurot OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx, mille juhatuse liige on A.L. Selle tagajärjel teostas A.L 23.10.2012 Xxxxxxx xxxxxxxxxe Swedbank AS arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx ülekande A.T'i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx. Peale ülekande saabumist võttis A.T Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha välja järgnevalt: 24.10.2012 kahes osas kokku 1000 eurot; 25.10.2012 kahes osas kokku 1000 eurot; 02.11.2012 265 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis A.T raha, kokku 2265 eurot üle Tõnu Kiviloode, mille viimane omastas. • Tõnu Kiviloo isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, korraldas A.L'i poolt OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ja T.P'e vahelise tegelikkusele mittevastava töölepingu (01.10.2012) koostamise, mille kohaselt asub T.P tööle OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalri ametikohal. Tegelikkusele mittevastava töölepingu alusel korraldas Tõnu Kiviloo 30.11.2012 OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx ülekande tegemise summas 1000 eurot T.P 'e AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx. Peale ülekande saabumist võttis T.P Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha järgnevalt: 30.11.2012 570 eurot ning 05.12.2012 590 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis T.P raha, kokku 1000 eurot üle Tõnu Kiviloo'le, mille viimane omastas. • Tõnu Kiviloo isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, korraldas 03.12.2012 A.L poolt OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kassast näiliku töötasu summas 1000 eurot väljamaksmise T.P'ele kassa väljaminekuorderi nr 320013 alusel. Peale sularaha kassast väljavõtmist andis T.P Tõnu Kiviloo korraldusel raha summas 1000 eurot üle A.Lle, mille A.L ja Tõnu Kiviloo omastasid. Seega pani Tõnu Kiviloo toime KarS § 201 lg 2 punktide 1, 3 ja 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o. isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ametiisiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ja kui see on toime pandud grupi poolt. Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema kihutas A.Ti koostama ja allkirjastama 24.09.2012 Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Tipu 17 asuvas Kõpu vallavalitsuses tegelikkusele mittevastavaid ostu-müügi akte, milles Tõnu Kiviloo käskis kajastada tegelikkusele mittevastavaid andmeid selle kohta, et A.T müüs 24.09.2012 OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx veeboileri, kraanikausid ja WC-potid ning 24.10.2012 OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx küttekollektori torud, mini köögi ja
segistid. Tegelikkuses ostu-müügi aktidel olevaid esemeid OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx ei müüdud. Tegelikkusele mittevastavate ostu-müügi aktide alusel teostas OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige A.L ülekande summas kokku 2265 eurot A.T'i pangakontole, mille viimane sularahas välja võttis ning andis üle Tõnu Kiviloole. Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema kihutas Triin Paabust 2012. aasta novembrikuus koostama Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Tipu 17 asuvas Kõpu vallavalitsuses tegelikkusele mittevastavat töölepingut (01.10.2012), mille kohaselt asus T.P tööle OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalri ametikohal. Tegelikkuses T.P OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalri ametikohal ei töötanud. Tegelikkusele mittevastava töölepingu alusel korraldas Tõnu Kiviloo 30.11.2012 OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx ülekande tegemise summas 1000 eurot T.P 'e AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx. Peale ülekande saabumist võttis T.P Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha järgnevalt: 30.11.2012 570 eurot ning 05.12.2012 590 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis T.P raha, kokku 1000 eurot üle Tõnu Kiviloo'le. Seega pani Tõnu Kiviloo toime KarS § 22 lg 2 - KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamise. Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema OÜ Kõpu Kõrtsitalu s.o majandustegevuses osaleva isiku esindajana taotles ajavahemikul 19.10.2010 kuni 04.04.2013 OÜ P.P ja OÜ P:P esindaja Sven Reiss'i kaasabil pettuse teel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametist (PRIA'st) 26976,34 euro suurust soodustust ehk toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandis Tõnu Kiviloo Sven Reissi kaasabil, kes oli OÜ P:P ja OÜ P.P esindaja, ühte ja sama summat projektiga seotud äriühingute OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ P:P ja OÜ P.P arveldusarvetele korduvalt. Samuti teostas OÜ Kõpu Kõrtsitalu ehk toetuse saaja peatöövõtjate OÜ P.P ja OÜ P:P juures alltöövõttu. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas Tõnu Kiviloo 19.10.2010 PRIA'le taotluse Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 44960,57 eurot ning toetuse summaks 26976,34 eurot. 30.11.2010 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2106 määrati OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu Eesti toetus summas 422088 krooni (26976,34 eurot). Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 17984,23 eurot. Selleks, et saada OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu toetust ilma omafinantseeringut tasumata, kandis Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana OÜ P.P ning alates 01.01.2012 seoses lepingupoole vahetusega OÜ P:P arvelduskontole erinevate arvete alusel näiliku investeeringuna kokku 59634,65 eurot. Samal ajavahemikul kandis Sven Reiss OÜ P.P ja OÜ P:P arvelduskontodelt OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole erinevate arvete alusel tagasi kokku 41346 eurot. Teostatud tööde eest näilik tasumine toimus Tõnu Kiviloo poolt ja Sven Reissi kaasabil järgnevalt: 3.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 11098 (osaline tasumine).
4.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 63 osal. 9.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 1568,57 eurot, selgitusega OÜ P.P arve 11098 (osaline tasumine). 11.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1990,40 eurot, selgitusega arve 63 osal. 17.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OU P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5702,40 eurot, selgitusega arve 11102 / ehitus. 24.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3895,44 eurot, selgitusega arve 64. 5.12.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1634,16 eurot, selgitusega arve 64. 7.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 4522,8 eurot, selgitusega arve 11107 /juurdeehitus osaline. 14.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 3300 eurot, selgitusega arve 11107. 14.12.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx summa 5760 eurot, selgitusega arve 72 10.02.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxeurot, selgitusega arve 7 Ih. 21.03.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4044 eurot, selgitusega arve 14/A ehitustööd. 15.06.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4800 eurot, selgitusega arve nr 35. 22.06.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 36/A ehitustööd. 15.08.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P arvelduskontole nr AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4500 eurot selgitusega arve 44/A ehitustööd /osaline. 23.08.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1638 eurot, selgitusega arve 46 / A ehitus. 5.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline). 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 89 (1 makse). 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4556 eurot, selgitusega arve nr.89 (2.makse). 6.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1500 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline) 22.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega arve 65/A osaline tasumine.
11.01.2013 tasus OUP:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OUKõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 9990 eurot, selgitusega arveni-101. 16.01.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 10018,88 eurot, selgitusega arve 65/A osaline tasumine. 12.04.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 65/A ehitus (osaline). 5.08.2013 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx 720 eurot, selgitusega arve nr 51. Eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks oli mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. PRIA toetustena laekus 04.04.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole kokku 26976,32 eurot. Tõnu Kivilood süüdistatakse selles, et tema OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana, ajavahemikul 12.09.2011 kuni 18.12.2013, grupis koos MTÜ Viljandimaa Mõisad esindaja T.K'ega ja OÜ Xxxxxxxxxxx SD esindaja Enn Ariva kaasabil, korraldas projektijuhina MTÜ Viljandimaa Mõisad taotlust, millega viimane taotles pettuse teel Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA'st) 51129 euro suurust soodustust ehk toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, Veebikeskkonna loomiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandsid Tõnu Kiviloo juhendamisel ja korraldusel projektiga seotud äriühingud MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu ühte ja sama summat MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu arveldusarvetele korduvalt. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas T.K 12.09.2011 PRIAle taotluse MTÜ Viljandimaa Mõisad veebikeskkonna loomiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 92400 eurot ning toetuse summaks 51129 eurot. 18.11.2011 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2505 määrati MTÜ-le Viljandimaa Mõisad Eesti toetus summas 51129 eurot. Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 41271 eurot. Selleks, et saada MTÜ-le Viljandimaa Mõisad toetust, kuid mitte tasuda omafinantseeringut, kandis Tõnu Kiviloo enda isiklikult ning temale kuuluva ettevõtte OÜ Kõpu Kõrtsitalu kontodelt MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole, selgitustega „vastavalt lepingule", kokku 8000 eurot ning OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kontolt 8000 eurot OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole selgitusega „käibelaen". Eesmärgiga näidata omafinantseeringut, kandsid saadud raha projektiga seotud osapooled T.K ja Enn Ariva Tõnu Kiviloo juhendamisel ning kooskõlastatult korduvalt üksteise arvelduskontodele erinevate arvete ning lepingute alusel järgnevalt: 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule" 25.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „käibelaen". 29.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTU Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule".
29.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „ Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 1. makse". 29.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 30.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 30.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 30.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp, 2. makse 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx summa 4492 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4008 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 2.08.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 3. makse". 5.08.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3508 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 10.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx 4000 eurot, selgitusega „arve nr 2013033 27.08.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 1. makse" 11.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „Arve nr. 63". 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 19.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 2. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 20.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 3. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 15.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule"
15.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 5900 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 1. makse" 18.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „Arve nr. 77" 28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „Käibelaen". 29.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxsumma 8700 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 29.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 3. makse". 29.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8300 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 2. makse,,. 29.11.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „käibelaen". 20.12.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 28229 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013;Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 4. makse" 20.12.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 20.12.2013 kandis MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „Käibelaenu tagastus". 9.01.2014 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2271 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 4. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 20.02.2014 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 9429 eurot, selgitusega „Vastavalt nõudeavaldusele 11.02.2014; Tarkvara litsentsilepingu 25.062013 nr 20130625 enammakstud surn". Eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks oli mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. PRIA toetustena laekus 18.12.2013 MTÜ Viljandimaa Mõisad arvelduskontole kokku 51129 eurot.
MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole on laekunud veebikeskkonna loomise projektiga seoses kokku 118529 eurot, millest toetusena PRIA-lt 51129 eurot, OÜ Xxxxxxxxxxx SD-lt 59400 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloolt 8000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 102829 eurot, millest OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 1000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 101829 eurot. OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole on laekunud projektiga seoses kokku 116329 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxx xxxxxxxxx käibelaenuna 8000 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu 6500 eurot, MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad 101829 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 85608 eurot, millest MTÜ-le Viljandimaa Mõisad 59400 eurot, OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 18208 eurot, OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx 8000 eurot. OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloo kontodele on projektiga seoses laekunud kokku 19208 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxxxxxx SD 18208 eurot ning MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad 1000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 14500 eurot, millest MTÜ-le Viljandimaa Mõisad 8000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 6500 eurot. Seega pani Tõnu Kiviloo toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o. pettuse teel soodustuse saamise. OÜ Kõpu Kõrtsitalu süüdistatakse selles, et Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu s.o majandustegevuses osaleva isiku esindajana taotles ajavahemikul 19.10.2010 kuni 04.04.2013 OÜ P.P ja OÜ P:P esindaja Sven Reiss'i kaasabil pettuse teel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametist (PRIA'st) 26976,34 euro suurust soodustust ehk toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandis Tõnu Kiviloo Sven Reissi kaasabil, kes oli OÜ P:P ja OÜ P.P esindaja, ühte ja sama summat projektiga seotud äriühingute OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ P:P ja OÜ P.P arveldusarvetele korduvalt. Samuti teostas OÜ Kõpu Kõrtsitalu elik toetuse saaja peatöövõtjate OÜ P.P ja OÜ P:P juures alltöövõttu. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas Tõnu Kiviloo 19.10.2010 PRIA'le taotluse Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 44960,57 eurot ning toetuse summaks 26976,34 eurot. 30.11.2010 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2106 määrati OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu Eesti toetus summas 422088 krooni (26976,34 eurot). Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 17984,23 eurot. Selleks, et saada OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu toetust ilma omafinantseeringut tasumata, kandis Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana OÜ P.P ning alates 01.01.2012 seoses lepingupoole vahetusega OÜ P:P arvelduskontole erinevate arvete alusel näiliku investeeringuna kokku 59634,65 eurot. Samal ajavahemikul kandis Sven Reiss OÜ P. Projekt ja OÜ P:P arvelduskontodelt OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole erinevate arvete alusel tagasi kokku 41346 eurot. Teostatud tööde eest näilik tasumine toimus Tõnu Kiviloo poolt ja Sven Reissi kaasabil järgnevalt: 3.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 11098 (osaline tasumine).
4.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 63 osal. 9.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 1568,57 eurot, selgitusega OÜ P.P arve 11098 (osaline tasumine). 11.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1990,40 eurot, selgitusega arve 63 osal. 17.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5702,40 eurot, selgitusega arve 11102 / ehitus. 24.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3895,44 eurot, selgitusega arve 64. 5.12.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1634,16 eurot, selgitusega arve 64. 7.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 4522,8 eurot, selgitusega arve 11107 /juurdeehitus osaline 14.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 3300 eurot, selgitusega arve 11107. 14.12.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx summa 5760 eurot, selgitusega arve 72 10.02.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxeurot, selgitusega arve 7 /A. 21.03.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4044 eurot, selgitusega arve 14/A ehitustööd. 15.06.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4800 eurot, selgitusega arve nr 35. 22.06.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 36/A ehitustööd. 15.08.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P arvelduskontole nr AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4500 eurot selgitusega arve 44/A ehitustööd /osaline. 23.08.2012 tasus OU Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OU P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1638 eurot, selgitusega arve 46 / A ehitus. 5.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline). 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 89 (1 makse). 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4556 eurot, selgitusega arve nr.89 (2.makse). 6.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1500 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline). 22.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega arve 65/A osaline tasumine.
11.01.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 9990 eurot, selgitusega arve nr 101. 16.01.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 10018,88 eurot, selgitusega arve 65/A osaline tasumine. 12.04.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 65/A ehitus (osaline). 5.08.2013 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx 720 eurot, selgitusega arve nr 51. Eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks oli mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. PRIA toetustena laekus 04.04.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole kokku 26976,32 eurot. Seega pani OÜ Kõpu Kõrtsitalu toime KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. pettuse teel riigieelarvest soodustuse saamise. Sven Reissi süüdistatakse selles, et tema OÜ P.P ja OÜ P:P esindajana aitas kaasa Tõnu Kiviloo tegevusele 19.10.2010 kuni 04.04.2013 pettuse teel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametist (PRIA'st) 26976,34 euro suurust soodustuse ehk toetuse, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, taotlemisele Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandis Tõnu Kiviloo Sven Reissi kaasabil, kes oli OÜ P:P ja OÜ P.P esindaja, ühte ja sama summat projektiga seotud äriühingute OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ P:P ja OÜ P.P arveldusarvetele korduvalt. Samuti teostas OÜ Kõpu Kõrtsitalu ehk toetuse saaja peatöövõtjate OÜ P.P ja OÜ P:P juures alltöövõttu. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas Tõnu Kiviloo 19.10.2010 PRIA'le taotluse Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 44960,57 eurot ning toetuse summaks 26976,34 eurot. 30.11.2010 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2106 määrati OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu Eesti toetus summas 422088 krooni (26976,34 eurot). Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 17984,23 eurot. Selleks, et saada OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu toetust ilma omafinantseeringut tasumata, kandis Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana OÜ P.P ning alates 01.01.2012 seoses lepingupoole vahetusega OÜ P:P arvelduskontole erinevate arvete alusel näiliku investeeringuna kokku 59634,65 eurot. Samal ajavahemikul kandis Sven Reiss OÜ P.P ja OÜ P:P arvelduskontodelt OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole erinevate arvete alusel tagasi kokku 41346 eurot. Teostatud tööde eest näilik tasumine toimus Tõnu Kiviloo poolt ja Sven Reissi kaasabil järgnevalt: 3.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 11098 (osaline tasumine). 4.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 63 osal.
9.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 1568,57 eurot, selgitusega OÜ P.P arve 11098 (osaline tasumine). 11.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1990,40 eurot, selgitusega arve 63 osal. 17.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5702,40 eurot, selgitusega arve 11102 / ehitus. 24.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordeapank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3895,44 eurot, selgitusega arve 64. 5.12.2011 tasus.OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1634,16 eurot, selgitusega arve 64. 7.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 4522,8eurot, selgitusega arve 11107 /juurdeehitus osaline. 14.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 3300 eurot, selgitusega arve 11107. 14.12.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx summa 5760 eurot, selgitusega arve 72 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxeurot, selgitusega arve 7 /A 21.03.2012 tasus OU Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OU P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4044 eurot, selgitusega arve 14/A ehitustööd. 15.06.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4800 eurot, selgitusega arve nr 35. 22.06.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 36/A ehitustööd. 15.08.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ P:P arvelduskontole nr AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4500 eurot selgitusega arve 44/A ehitustööd /osaline. 23.08.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1638 eurot, selgitusega arve 46 / A ehitus. 5.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline). 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 89 (1 makse). 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4556 eurot, selgitusega arve nr.89 (2.makse). 6.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1500 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline). 22.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega arve 65/A osaline
tasumine. 11.01.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 9990 eurot, selgitusega arve nr 101 16.01.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 10018,88 eurot, selgitusega arve 65/A osaline tasumine. 12.04.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 65/A ehitus (osaline). 5.08.2013 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx 720 eurot, selgitusega arve nr 51. Eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks oli mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. PRIA toetustena laekus 04.04.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole kokku 26976,32 eurot. Seega aitas KarS § 22 lg 3 kohaselt Sven Reiss kaasa KarS § 210 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. pettuse teel soodustuse saamisele. T.Kt süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 12.09.2011 kuni 18.12.2013, grupis koos OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindaja Tõnu Kivilooga ja OÜ Xxxxxxxxxxx SD esindaja Enn Ariva kaasabil taotles MTÜ Viljandimaa Mõisad esindajana Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA'st) 51129 euro suurust soodustust ehk toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, Veebikeskkonna loomiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandsid Tõnu Kiviloo juhendamisel ja korraldusel projektiga seotud äriühingud MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu ühte ja sama summat MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu arveldusarvetele korduvalt. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas T.K 12.09.2011 PRLVle taotluse MTÜ Viljandimaa Mõisad veebikeskkonna loomiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 92400 eurot ning toetuse summaks 51129 eurot. 18.11.2011 PPJA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2505 määrati MTÜ-le Viljandimaa Mõisad Eesti toetus summas 51129 eurot. Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 41271 eurot. Selleks, et saada MTÜ-le Viljandimaa Mõisad toetust, kuid mitte tasuda omafinantseeringut, kandis Tõnu Kiviloo enda isiklikult ning temale kuuluva ettevõtte OÜ Kõpu Kõrtsitalu kontodelt MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole, selgitustega „vastavalt lepingule", kokku 8000 eurot ning OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kontolt 8000 eurot OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole selgitusega „käibelaen". Eesmärgiga näidata omafinantseeringut, kandsid saadud raha projektiga seotud osapooled T.K ja Enn Ariva Tõnu Kiviloo juhendamisel ning kooskõlastatult korduvalt üksteise arvelduskontodele erinevate arvete ning lepingute alusel järgnevalt: 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega „ vastavalt lepingule". 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule" 25.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „käibelaen".
29.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 29.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „ Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 1. makse". 29.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 30.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 30.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 30.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp, 2. makse 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx summa 4492 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4008 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 2.08.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 3. makse". 5.08.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3508 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 10.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx 4000 eurot, selgitusega „arve nr 2013033 27.08.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 1. makse" 11.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „Arve nr. 63". 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 19.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 2. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 20.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 3. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013"
15.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 15.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 5900 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 1. makse" 18.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „Arve nr. 77" 28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 28.11.2013 kandis OU Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx O Ü Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „Käibelaen". 29.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxsumma 8700 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 29.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 3. makse". 29.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8300 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 2. makse,,. 29.11.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „käibelaen". 20.12.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 28229 eurot, selgitusega „Arye nr 2013040 14.11.2013;Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 4. makse" 20.12.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 20.12.2013 kandis MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „Käibelaenu tagastus". 9.01.2014 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2271 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 4. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 20.02.2014 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 9429 eurot, selgitusega „Vastavalt nõudeavaldusele 11.02.2014; Tarkvara litsentsilepingu 25.062013 nr 20130625 enammakstud surn". Eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks oli mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks.
PRIA toetustena laekus 18.12.2013 MTÜ Viljandimaa Mõisad arvelduskontole kokku 51129 eurot. MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole on laekunud veebikeskkonna loomise projektiga seoses kokku 118529 eurot, millest toetusena PRIA-lt 51129 eurot, OÜ Xxxxxxxxxxx SD-lt 59400 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloolt 8000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 102829 eurot, millest OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 1000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 101829 eurot. OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole on laekunud projektiga seoses kokku 116329 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxx xxxxxxxxx käibelaenuna 8000 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu 6500 eurot, MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad 101829 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 85608 eurot, millest MTU-le Viljandimaa Mõisad 59400 eurot, OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 18208 eurot, OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx 8000 eurot. OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloo kontodele on projektiga seoses laekunud kokku 19208 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxxxxxx SD 18208 eurot ning MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad 1000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 14500 eurot, millest MTÜ-le Viljandimaa Mõisad 8000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 6500 eurot. Seega pani T.K toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. pettuse teel soodustuse saamisele. MTÜ-d Viljandimaa Mõisad süüdistatakse selles, et MTÜ Viljandimaa Mõisad esindaja T.K ajavahemikul 12.09.2011 kuni 18.12.2013, grupis koos OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindaja Tõnu Kivilooga ja OÜ Xxxxxxxxxxx SD esindaja Enn Ariva kaasabil taotles Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRJA'st) 51129 euro suurust soodustust ehk toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, Veebikeskkonna loomiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandsid Tõnu Kiviloo juhendamisel ja korraldusel projektiga seotud äriühingud MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu ühte ja sama summat MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu arveldusarvetele korduvalt. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas T.K 12.09.2011 PRJA'le taotluse MTÜ Viljandimaa Mõisad veebikeskkonna loomiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 92400 eurot ning toetuse summaks 51129 eurot. 18.11.2011 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2505 määrati MTÜ-le Viljandimaa Mõisad Eesti toetus summas 51129 eurot. Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 41271 eurot. Selleks, et saada MTÜ-le Viljandimaa Mõisad toetust, kuid mitte tasuda omafinantseeringut, kandis Tõnu Kiviloo enda isiklikult ning temale kuuluva ettevõtte OÜ Kõpu Kõrtsitalu kontodelt MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole, selgitustega „vastavalt lepingule", kokku 8000 eurot ning OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kontolt 8000 eurot OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole selgitusega „käibelaen". Eesmärgiga näidata omafinantseeringut, kandsid saadud raha projektiga seotud osapooled T.K ja Enn Ariva Tõnu Kiviloo juhendamisel ning kooskõlastatult korduvalt üksteise arvelduskontodele erinevate arvete ning lepingute alusel järgnevalt: 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule".
25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule" 25.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „käibelaen". 29.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 29.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „ Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 1. makse". 29.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 30.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 30.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 30.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp, 2. makse 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx summa 4492 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4008 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 2.08.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 3. makse". 5.08.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3508 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 10.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx 4000 eurot, selgitusega „arve nr 2013033 27.08.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 1. makse" 11.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „Arve nr. 63". 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxOÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 19.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega
„Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 2. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 20.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 3. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 15.11.2013 kandis OU Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTU Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 15.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 5900 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp
Eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks oli mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. PRIA toetustena laekus 18.12.2013 MTÜ Viljandimaa Mõisad arvelduskontole kokku 51129 eurot. MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole on laekunud veebikeskkonna loomise projektiga seoses kokku 118529 eurot, millest toetusena PRIA-lt 51129 eurot, OÜ Xxxxxxxxxxx SD-lt 59400 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloolt 8000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 102829 eurot, millest OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 1000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 101829 eurot. OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole on laekunud projektiga seoses kokku 116329 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxx xxxxxxxxx käibelaenuna 8000 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu 6500 eurot, MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad 101829 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 85608 eurot, millest MTÜ-le Viljandimaa Mõisad 59400 eurot, OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 18208 eurot, OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx 8000 eurot. OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloo kontodele on projektiga seoses laekunud kokku 19208 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxxxxxx SD 18208 eurot ning MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad 1000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 14500 eurot, millest MTÜ-le Viljandimaa Mõisad 8000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 6500 eurot. Seega pani MTÜ Viljandimaa Mõisad toime KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. pettuse teel soodustuse saamise. Enn Arivat süüdistatakse selles, et tema Xxxxxxxxxxx SD esindajana aitas kaasa Tõnu Kiviloo ja T.Ke poolt toime pandud soodustuskelmusele järgnevalt. Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana ajavahemikul 12.09.2011 kuni 18.12.2013 grupis koos MTÜ Viljandimaa Mõisad esindaja T.K'ega ja OÜ Xxxxxxxxxxx SD esindaja Enn Ariva kaasabil korraldas projektijuhina MTÜ Viljandimaa Mõisad taotlust, millega viimane taotles pettuse teel Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRLVst) 51129 euro suurust soodustust ehk toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, Veebikeskkonna loomiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandsid Tõnu Kiviloo juhendamisel ja korraldusel projektiga seotud äriühingud MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu ühte ja sama summat MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu arveldusarvetele korduvalt. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas T.K 12.09.2011 PRIA'le taotluse MTÜ Viljandimaa Mõisad veebikeskkonna loomiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 92400 eurot ning toetuse summaks 51129 eurot. 18.11.2011 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2505 määrati MTÜ-le Viljandimaa Mõisad Eesti toetus summas 51129 eurot. Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 41271 eurot. Selleks, et saada MTÜ-le Viljandimaa Mõisad toetust, kuid mitte tasuda omafinantseeringut, kandis Tõnu Kiviloo enda isiklikult ning temale kuuluva ettevõtte OÜ Kõpu Kõrtsitalu kontodelt MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole, selgitustega „vastavalt lepingule", kokku 8000 eurot ning OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kontolt 8000 eurot OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole selgitusega „käibelaen". Eesmärgiga näidata omafinantseeringut, kandsid saadud raha projektiga seotud osapooled T.K ja Enn Ariva Tõnu Kiviloo juhendamisel ning kooskõlastatult korduvalt üksteise arvelduskontodele erinevate arvete ning lepingute alusel järgnevalt:
25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 25.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „käibelaen". 29.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 29.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „ Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 1. makse". 29.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 30.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 30.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 30.07.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp, 2. makse 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx summa 4492 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4008 eurot, selgitusega „arve nr. 50 osaline tasumine". 2.08.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3500 eurot, selgitusega „arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 3. makse". 5.08.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3508 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 10.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx 4000 eurot, selgitusega „arve nr 2013033 27.08.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 1. makse" 11.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „Arve nr. 63". 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule"
19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 19.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 2. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 20.09.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 3. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 15.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule" 15.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 5900 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 1. makse" 18.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „Arve nr. 77" 28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „Käibelaen". 29.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxsumma 8700 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule". 29.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 3. makse". 29.11.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8300 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 2. makse,,. 29.11.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „käibelaen". 20.12.2013 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 28229 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013 ;Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 4. makse" 20.12.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule". 20.12.2013 kandis MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „Käibelaenu tagastus".
9.01.2014 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2271 eurot, selgitusega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 4. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013" 20.02.2014 tasus MTÜ Viljandimaa Mõisad AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 9429 eurot, selgitusega „Vastavalt nõudeavaldusele 11.02.2014; Tarkvara litsentsilepingu 25.062013 nr 20130625 enammakstud surn". Eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks oli mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. PRIA toetustena laekus 18.12.2013 MTÜ Viljandimaa Mõisad arvelduskontole kokku 51129 eurot. MTÜ Viljandimaa Mõisad kontole on laekunud veebikeskkonna loomise projektiga seoses kokku 118529 eurot, millest toetusena PRIA-lt 51129 eurot, OÜ Xxxxxxxxxxx SD-lt 59400 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloolt 8000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 102829 eurot, millest OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 1000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 101829 eurot. OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole on laekunud projektiga seoses kokku 116329 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxx xxxxxxxxx käibelaenuna 8000 eurot, OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu 6500 eurot, MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad 101829 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 85608 eurot, millest MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx59400 eurot, OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 18208 eurot, OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx 8000 eurot. OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloo kontodele on projektiga seoses laekunud kokku 19208 eurot, millest OÜ-lt Xxxxxxxxxxx SD 18208 eurot ning MTÜ-lt Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx1000 eurot. Väljamakseid on tehtud kokku 14500 eurot, millest MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx8000 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 6500 eurot. Seega aitas KarS § 22 lg 3 kohaselt Enn Ariva kaasa KarS § 210 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. pettuse teel soodustuse saamisele. Enn Ariva'd süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa Tõnu Kiviloo tegevusele Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Tipu 17 Kõpu Vallavalitsuse vara pööramisel kolmandate isikute kasuks kokku summas 1602,42 eurot. Tõnu Kiviloo ostis eraisikuna 05.10.2013 Tallinnas Mulla 1 asuvast Mööblimajast järgnevad mööbliesemed koguväärtusega 765,50 eurot: • kliendilaua c99 vaher, väärtusega 140,25 eurot; • kirjutuslaua pähkel, väärtusega 238 eurot; • riiuli pähkel, väärtusega 221 eurot; • riiuli c88 vaher, väärtusega 166,25 eurot. 20.11.2013 ostis Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana Tallinnas Mulla 1 asuvast Mööblimajast järgnevad mööbliesemed koguväärtusega 3724,95 eurot:
• • • • • • •
2 kummutit pähkel, väärtusega kokku 384,20 eurot; kummuti c26 vah, väärtusega 272 eurot; 2 kummutit c46 vaher, väärtusega kokku 586,5 eurot; 8 kummutit c47 vaher, väärtusega kokku 1564 eurot; vitriini c22 vaher, väärtusega 288 eurot; kliendilaua c99, väärtusega 140,25 eurot; köögikomplekti, väärtusega kokku 490 eurot.
Tõnu Kiviloo müüs OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana arve nr 80 alusel 20.11.2013 Xxxxxxxxxxx OÜle, mida esindas Enn Ariva, 05.10.2013 eraisikuna ning 20.11.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt ostetud mööbliesemed koguväärtusega 5398,77 eurot: • 2 tk kliendilauda c99, väärtusega kokku 284,04 eurot (koos käibemaksuga kokku 340,85 eurot); • kirjutuslaua pähkel, väärtusega 241 eurot (koos käibemaksuga kokku 289,20 eurot); • Riiuli pähkel, väärtusega 223,78 eurot (koos käibemaksuga kokku 268,54 eurot); • Riiuli c88 vaher, väärtusega 150,63 eurot (koos käibemaksuga 180,76 eurot); • 2 tk kummutit pähkel, väärtusega kokku 389,05 eurot (koos käibemaksuga kokku 466,86 eurot); • Kummuti C26 vah, väärtusega 275,43 eurot (koos käibemaksuga kokku 330,52 eurot); • 2 tk kummutit c46 vah, väärtusega kokku 593,9 eurot (koos käibemaksuga kokku 712,68 eurot); • 8 tk kummutit c47 vah, väärtusega kokku 1583,70 eurot (koos käibemaksuga kokku 1900,44 eurot); • Vitriini c22, väärtusega 275,43 eurot (koos käibemaksuga kokku 330,52 eurot); • Köögikomplekti Klon 2,6, väärtusega 482 (koos käibemaksuga kokku 578,40 eurot). 22.11.2013 müüs Xxxxxxxxxxx OÜ, mida esindas Enn Ariva, Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumuse alusel 20.11.2013 OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ostetud mööbliesemed Xxxx xxxxxxxxxxe AS-le koguväärtusega 5749,70 eurot: • 2 tk kliendilauda c99, väärtusega kokku 302,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 363 eurot); • Kirjutuslaua pähkel, väärtusega 256,67 eurot (koos käibemaksuga kokku 308 eurot); • Riiuli pähkel, väärtusega 238,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 286 eurot); • Riiuli c 88 vaher, väärtusega 160,42 eurot (koos käibemaksuga kokku 192,50 eurot); • 2 tk kummutit pähkel, väärtusega kokku 414,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 497,20 eurot); • Kummuti C26 vah, väärtusega 293,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 352 eurot); • 2 tk kummutit c46 vah, väärtusega kokku 632,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 759 eurot); • 8 tk kummutit c47 vah, väärtusega kokku 1686,67 eurot (koos käibemaksuga kokku 2024 eurot); • Vitriini c22, väärtusega 293,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 352 eurot); • Köögikomplekti Klon 2,6, väärtusega 513,33 (koos käibemaksuga kokku 616 eurot).
Xxxx xxxxxxxxxxe AS müüs 27.11.2013 mööbliesemed edasi Xxx xxxx xxxxxxxxxx Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00, mille kohaselt liisis Kõpu Vallavalitsus eelnimetatud mööbliesemed. Sellise tegevusega omastas Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmandatele isikutele, s.o OÜle Kõpu Kõrtsitalu kokku 908,33 eurot ning OÜ-le Xxxxxxxxxxx kokku 350,93 eurot. Lisaks omastas Tõnu Kiviloo kolmandale isikule, s.o OÜ-le Xxxxxxxxxxx ja OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxx Kõpu Vallavalitsuse vara järgnevalt: Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana müüs eeluurimisel tuvastamata ajal, kohast ja summas ostetud mööbliesemed saatelehe alusel 13.11.2013 OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxx: • 6 tk lauda, koguväärtusega 408 eurot. 20.11.2013 müüs Tõnu Kiviloo OÜ Xxxx xxxxxxxxxx esindajana 13.11.2013 OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ostetud mööbliesemed ja eeluurimisel tuvastamata ajal, kohast ja summas ostetud 40 klienditooli arve nr 19112013 alusel Xxxxxxxxxxx OÜ-le, mida esindas Enn Ariva, koguväärtusega 3298,84 eurot järgnevalt: • 40 tk klienditooli, väärtusega kokku 2341,03 eurot (koos käibemaksuga kokku 2809,24 eurot); •
6 tk loengulauda, väärtusega kokku 408 eurot (koos käibemaksuga kokku 489,60 eurot).
Lisaks müüs Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana eeluurimisel tuvastamata ajal, kohast ja summas ostetud mööbliesemed arve nr 80 alusel 20.11.2013 Xxxxxxxxxxx OÜ-le, mida esindas Enn Ariva, koguväärtusega 723 eurot järgnevalt: • 1 tk dekoratiivkirstu, väärtusega 241 eurot (koos käibemaksuga kokku 289,20 eurot); • 2 tk töötooli, väärtusega kokku 361,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 433,80 eurot). 22.11.2013 müüs Xxxxxxxxxxx OÜ, mida esindas Enn Ariva, Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumuse alusel 20.11.2013 OÜ-lt Xxxx xxxxxxxxxx ja 20.11.2013 OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ostetud mööbliesemed Xxxx xxxxxxxxxxe AS-le koguväärtusega 4283,40 eurot: • 1 tk dekoratiivkirstu, väärtusega kokku 256,67 eurot (koos käibemaksuga kokku 308 eurot); • 2 tk töötooli, väärtusega kokku 385 eurot (koos käibemaksuga kokku 462 eurot); • 40 tk klienditooli, väärtusega kokku 2493,33 eurot (koos käibemaksuga kokku 2992 eurot); • 6 tk loengulauda, väärtusega kokku 434,50 eurot (koos käibemaksuga kokku 521,40 eurot). Xxxx xxxxxxxxxxe AS müüs 27.11.2013 mööbliesemed edasi Xxx xxxx xxxxxxxxxx Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00, mille kohaselt liisis Kõpu Vallavalitsus eelnimetatud mööbliesemed. Sellise tegevusega omastas Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmanda isiku, s.o OÜ Xxxxxxxxxxx kasuks kokku 261,56 eurot ning OÜ Xxxx xxxxxxxxxx kasuks 81,60 eurot.
Seega aitas Enn Ariva KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasa § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisele ametiisiku poolt. II Kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas
asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Alates 15.07.2013.a. kehtiva KarS § 288 lg 1 redaktsiooni kohaselt on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisiku mõiste Korruptsioonivastases seaduse ja Karistuseseadustiku eriosa kohaselt kattub. Mõlemas õigusaktis sisalduva definitsiooni kohaselt on isikut võimalik lugeda ametiisikuks seega juhul, kui tal on üheaegselt ametiseisund ning ta täidab avalikku ülesannet. Ametiseisund on kuni 01.04.2013 kehtinud Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 2 kohaselt ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise, või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Alates 01.04.213 kehtiva Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Kohus märgib, et KarS § 3001 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis on täidetud, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) süüdistatav on ametiisik kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 4 ning alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 2 lg 1 ja KarS 288 lg 1 tähenduses; 2) süüdistatavale laieneb korruptsioonivastase seaduses sätestatud toimingupiirang; 3) süüdistatav on ametiisikuna eelmärgitud toimingupiirangut teadvalt rikkunud; 4) toimingupiirangu rikkumise ulatus on suur KarS § 121 p 2 kohaselt (s.t ületab 40 000 eurot). Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus, et Tõnu Kiviloo oli süüdistuses märgitud ajavahemikul füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 27 vallavanema valib volikogu KOKS-is ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. Tõnu Kiviloo oli valitud Kõpu vallavanemaks vastavalt Kõpu Vallavolikogu 14.11.2005.a. otsusele nr 20 (II kd tl 28), 02.11.2009.a. Kõpu Vallavolikogu otsusele nr 19 (II kd tl 29), Kõpu Vallavolikogu 15.11.2013.a. otsusele nr 14 (II kd tl 30). Kõpu Vallavolikogu 27.12.2013.a. otsusest nr 24 (II kd tl 31) nähtub, et on kinnitatud 6-liikmeline vallavalitsus, vallavanem on Tõnu Kiviloo, kes kuulub vallavalitsuse koosseisu. Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 49 lg-le 1 on vallavanem vallavalitsuse juht, kes vastavalt KOKS § 50 lg 1: 1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna
põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 61) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi; 7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Lisaks eelmärgitule tulenes Tõnu Kiviloo pädevus vallavanemana Kõpu Vallavolikogu 31.08.2000 määrusega nr 23 kinnitatud Kõpu valla põhimääruse §-st 31 (II kd tl 35). Viidatud sätte kohaselt oli Tõnu Kiviloo vallavalitsuse juht, kes esindas Kõpu valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning vallavolikogu kehtestatud korrale ning juhtis vallavalitsuse tööd. Tulenevalt Kõpu valla põhimääruse §-st 31 olid Tõnu Kiviloo ametiülesanneteks m.h: - vallavalitsuse töö korraldamine; - vallavalitsuse esindamine vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; - vallavalitsuse määruste ja korralduste ning teiste valitsuse dokumentidele alla kirjutamine. Kohus leiab, et eelmärgitust tulenevalt oli Tõnu Kiviloo Kõpu vallavanemana KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisik, kellele olid pandud juhtimisülesanded, varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ja järelevalveülesanded ning kellel oli süüdistuses toodud ajavahemikul avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund kohaliku omavalitsuse asutuses. Vallavanemat loetakse ametiisikuks kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 4 lg 1 ja lg 2 p 15 alusel ning alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 2 lõigete 1 ja 2 alusel. Süüdistusest nähtuvalt rikkus Tõnu Kiviloo kuni 01.04.2013 kehtinud Korruptsioonivastase seaduse § 24 lõikes 1, lõike 2 punktides 4 ja 7 kehtestatud nõudeid ning § 25 lõike 1 punktides 3 ja 6 kehtestatud nõudeid, mille kohaselt on keelatud sooritada tehinguid iseendaga ja huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti rikkus Tõnu Kiviloo alates 01.04.2013 kehtiva Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Tõnu Kiviloole KarS § 3001 lg 1 järgi etteheidetav süütegu jääb ajavahemikku 30.12.2008 kuni 07.03.2014.a. Süüdistuse kohaselt pani T. Kiviloo ajavahemikul 30.12.2008 kuni 07.03.2014 ametiisikuna toime toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, s.o kogusummas 88751,18 eurot. KarS § 121 p 2 kohaselt hinnatakse süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot.
Kohus osundab asjaolule, et kriminaalasjas puudub vaidlus asjaoludes, mille kohaselt Tõnu Kiviloo on süüdistuses märgitud ajavahemikul olnud seotud järgmiste isikutega: OÜ Kõpu Kõrtsitalu, X.X.X.X XXX OÜ, Osaühing Xxxx xxxxxxxxxx, Xxxxx xxxxxxxxxxxx, Xxxx xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx ning on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE Tõnu Kiviloo). Eelmärgitu on tõendatud alljärgnevaga: 1) Tõnu Kiviloo on OÜ Kõpu Kõrtsitalu (registrikood xxxxxxxxxxxx) juhatuse liige alates 11.09.2006 ning on ühtlasi osanik, tõendatud äriregistri teabesüsteemi väljavõttega 28.10.2013 (II kd tl 5-6); 2) Tõnu Kiviloo on X.X.X.X XXX OÜ (registrikood xxxxxxxxxxxx) juhatuse liige alates 19.11.2010 kuni 03.11.2013 ning on ühtlasi osanik, tõendatud äriregistri väljavõttega 28.10.2013 (II kd tl 3-4); 3) Tõnu Kiviloo on Osaühingu Xxxx xxxxxxxxxx (registrikood 10296088) juhatuse liige alates 10.10.1997 ning on ühtlasi osanik, tõendatud äriregistri väljavõttega 28.10.2013 (II kd tl 7-8); 4) Tõnu Kiviloo on mittetulundusühingu Xxxxx xxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxx ) juhatuse liige alates 22.01.2009, tõendatud äriregistri väljavõttega 28.10.2013 (II kd tl 2); 5) Tõnu Kiviloo on mittetulundusühingu Xxxxx xxxxxxxxxxxx(registrikood xxxxxxxxxxx ) juhatuse liige alates 01.07.2003, tõendatud äriregistri väljavõttega 28.10.2013 (II kd tl 1, 9-10); 6) Tõnu Kiviloo on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana alates 01.10.2010 (FIE Tõnu Kiviloo, registrikood 12000376) tõendatud äriregistri teabesüsteemi väljavõttega 15.10.2013 (II kd tl 1); 7) Tõnu Kiviloo xxxxxxx E.K on mittetulundusühingu Xxxx xxxxxxx xxxxxxx(registrikood 80138959) juhatuse liige alates 16.05.2001, tõendatud äriregistri väljavõttega 28.10.2013 (II kd tl 11-12) ja Tõnu Kiviloo ütlustega (VIII kd tl 16). Korruptsioonivastase seaduse (kuni 01.04.2013 kehtinud redaktsioonis) § 24 lõikes 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Sama seaduse § 24 lõike 2 p 4 ja 7 kohaselt tehingutena iseendaga, mis on keelatud, käsitatakse muuhulgas: riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega ja riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga. Sama seaduse § 25 lõike 1 punktide 3 ja 6 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane, samuti muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. Korruptsioonivastase seaduse (alates 01.04.2013 kehtivas redaktsioonis) § 11 lg 1 sätestab toimingupiirangud ametiisikule järgnevalt: ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse tähenduses: 1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu
ja abikaasa laps; 2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule; 3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik; 4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Kohus märgib, et toimingupiirangu eesmärk on korruptsioonijuhtumi ennetamine teatud piirangute abil (vt. eelnõu 192 SE seletuskiri – Riigikogu XII koosseis). Eeltoodust tuleneb, et Korruptsioonivastase seaduse (kuni 01.04.2013 kehtinud redaktsioonis) § 24 lg 1, lg 2 p 4 ja 7 ja § 25 lg 1 p 3 ja 6 kohaselt oli Tõnu Kivilool Kõpu vallavanemana s.o ametiisikuna keelatud sooritada tehinguid iseendaga ja huvide konfliktiga seotud tehinguid ning alates 01.04.2013 kehtiva Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg-s 1 kohaselt oli Tõnu Kivilool keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Kriminaalasjas ei ole vaidlust asjaolus, et süüdistuses märgitud ajavahemikul on Kõpu Vallavalitsuse ja Tõnu Kivilooga seotud isikute (s.h OÜ Kõpu Kõrtsitalu, X.X.X.X XXX OÜ, Osaühingu Xxxx xxxxxxxxxx, Xxxxx xxxxxxxxxxxxi, Xxxx xxxxxxx xxxxxxxe, FIE Tõnu Kiviloo ja xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx) vahel toimunud tehingud. Samuti leidis tuvastamist ja ei tekkinud vaidlust selles, et Tõnu Kiviloo vallavanemana s.o vallavalitsuse juhina tegutsemise ajaperioodil sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe (registrikood xxxxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe arveldusarvele AS-s Swedbank nr xxxxxxxxxxxxx ja ASs SEB pank nr xxxxxxxxxxxxx ülekanded kogusummas 1437,18 eurot, mida tõendavad alljärgnevalt nimetatud arved: - arve nr A-08120012 (arve kp 31.12.2008), mille alusel teostati 19.01.2009 ülekanne summas 2500 krooni s.o 159,78 eurot (II kd tl 131); - arve nr 9020006 (arve kp 05.02.2009), mille alusel teostati 5.02.2009 ülekanne summas 2 700 krooni s.o 172,56 eurot (II kd tl 147); - arve nr A-09010002 (arve kp 16.01.2009) ja arve nr A-09040011 (arve kp 02.04.2009), mille alusel teostati 9.04.2009 ülekanne summas 1 252,90 krooni s.o 80,07 eurot (II tl 148, tl 146); - arve nr A-09060011 (arve kp 31.05.2009), mille alusel teostati 16.06.2009 ülekanne summas 1628,40 krooni s.o 104,07 eurot (II kd tl 145); - arve nr A-09070010 (arve kp 29.07.2009) ja arve nr A-09070009 (arve kp 29.07.2009), mille alusel teostati 31.07.2009 ülekanne summas 2 689,50 krooni s.o 171,89 eurot (II kd tl 143, tl 144); - arve nr 898 (arve kp 27.08.2009), mille alusel teostati 1.09.2009 ülekanne summas 1 926 krooni s.o 123,09 eurot (II kd tl 142); - arve nr 949 (arve kp 13.09.2009), mille alusel teostati 29.09.2009 ülekanne summas 1 000 krooni s.o 63,91 eurot (II kd tl 141); - arve nr 1035 (arve kp 20.10.2009) ja arve nr A-09100006 (arve kp 20.10.2009), mille alusel teostati 30.10.2009 ülekanne summas 2546,10 krooni s.o 162,73 eurot (II kd tl 139, tl 140), - arve nr A-09120005 (arve kp 04.12.2009); arve nr 1134 (arve kp 07.12.2009) ja arve nr 1185 (arve
kp 27.12.2009), mille alusel teostati 29.12.2009 ülekanne summas 1281,50 krooni s.o 81,90 eurot (II kd tl 137, tl 138, tl 136); - arve nr 1206 (arve kp 06.01.2010), mille alusel teostati 16.02.2010 ülekanne summas 450 krooni s.o 28,76 eurot (II kd tl 135); - arve nr A-10050007 (arve kp 30.04.2010), mille alusel teostati 21.05.2010 ülekanne summas 798,50 krooni s.o 51,03 eurot (II kd tl 134); - arve nr 1539 (arve kp 04.06.2010), mille alusel teostati 8.07.2010 ülekanne summas 137 krooni s.o 8,76 eurot (II kd tl 133); - arve nr 1671 (arve kp 31.07.2010); arve nr 1676 (arve kp 31.07.2010) ja arve nr A-10080008 (arve kp 31.07.2010), mille alusel teostati 6.09.2010 ülekanne summas 1132,29 krooni s.o 72,37 eurot (II kd tl 129, tl 132, tl 130); - arve nr A-10110005 (arve kp 21.11.2010) ja arve nr 1928 (arve kp 29.11.2010), mille alusel teostati 13.12.2010 ülekanne summas 1598,51 krooni s.o 102,16 eurot (II kd tl 126, tl 128); - arve nr 1885 (arve kp 31.12.2010), mille alusel teostati 25.02.2011 ülekanne summas 6,10 eurot; - arve nr. 64 (arve kp 10.03.2011), mille alusel teostati 04.04.2011 ülekanne summas 48 eurot (II kd tl 127). Samuti ei tekkinud kriminaalasja kohtulikul arutamisel vaidlust, et Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja X.X.X.X XXX OÜ (registrikood xxxxxx), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx ülekanded X.X.X.X XXX OÜ AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx kogusummas 1000 eurot, mida tõendab arve nr 3/02 (arve kp 20.02.2011), mille alusel teostati 15.04.2011 ülekanne 1000 eurot (II kd tl 158). Samuti ei olnud kohtumenetluse pooltel vaidlust selles, et Tõnu Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja Osaühing Kõpu Kõrtsitalu (registrikood xxxxxxxx), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx ja AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx osaühing Kõpu Kõrtsitalu Nordea panga arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx ja Swedbank AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx ülekanded kogusummas 35 962,95 eurot, mida tõendavad alljärgnevalt nimetatud arved: - arve nr 31 (arve kp 05.04.2009), mille alusel teostati 05.05.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 83); - arve nr 2 (arve kp 23.01.2009), mille alusel teostati 28.01.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 87); - arve nr 9 (arve kp 16.02.2009) ja arve nr 3 (arve kp 27.01.2009), mille alusel teostati 18.02.2009 ülekanne summas 8220 krooni s.o 525,35 eurot (II kd tl 86); - arve nr 15 (arve kp 09.03.2009), mille alusel teostati 12.03.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 85); - arve nr 22 (arve kp 06.04.2009), mille alusel teostati 9.04.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 84); - arve nr 43 (arve kp 05.06.2009), mille alusel teostati 5.06.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 82); - arve nr 54 (arve kp 01.07.2009), mille alusel teostati 01.07.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 81); - arve nr 76 (arve kp 14.08.2009), mille alusel teostati 28.08.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 80); - arve nr 84 (arve kp 14.09.2009), mille alusel teostati 16.09.2009 ülekanne summas 7 500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 79);
- arve nr 95 (arve kp 06.10.2009), mille alusel teostati 08.10.2009 ülekanne summas 7500 krooni s.o 479,34 eurot (II kd tl 78); - arve nr 119 (arve kp 08.12.2009), mille alusel teostati 8.12.2009 ülekanne summas 15000 krooni s.o 958,67 eurot (II kd tl 77); - arve nr 5 (arve kp 25.01.2010), mille alusel teostati 27.01.2010 ülekanne summas 7000 krooni s.o 447,38 eurot (II kd tl 91); - arve nr 11 (arve kp 12.02.2010) ja arve nr 13 (arve kp 12.02.2010), mille alusel teostati 12.02.2010 ülekanne summas 8 879,37 krooni s.o 567,50 eurot (II kd tl 89-90); - arve nr 18 (arve kp 11.03.2010), mille alusel teostati 15.03.2010 ülekanne summas 7125 krooni s.o 455,37 eurot (II kd tl 88); - arve nr 21 (arve kp 12.04.2010), mille alusel teostati 13.04.2010 ülekanne summas 7125 krooni s.o 455,37 eurot (II kd tl 94); - arve nr 30 (arve kp 11.05.2010), mille alusel teostati 11.05.2010 ülekanne summas 7125 krooni s.o 455,37 eurot (II kd tl 93); - arve nr 39 (arve kp 08.06.2010), mille alusel teostati 14.06.2010 ülekanne summas 7125 krooni s.o 455,37 eurot (II kd tl 92); - arve nr 51 (arve kp 13.07.2010), mille alusel teostati 14.07.2010 ülekanne summas 7125 krooni s.o 455,37 eurot (II kd tl 96); - arve nr 73 (arve kp 17.09.2010), mille alusel teostati 24.09.2010 ülekanne summas 14250 krooni s.o 910,74 eurot (II kd tl 95); - arve nr 78 (arve kp 11.10.2010), mille alusel teostati 14.10.2010 ülekanne summas 7125 krooni s.o 455,37 eurot (II kd tl 99); - arve nr 92 (arve kp 08.11.2010), mille alusel teostati 12.11.2010 ülekanne summas 7125 krooni s.o 455,37 eurot (II kd tl 98); - arve nr 1 (arve kp 06.01.2011), mille alusel teostati 14.01.2011 ülekanne summas 455,38 eurot (II kd tl 102), - arve nr 100 (arve kp 03.12.2010), mille alusel teostati 04.02.2011 ülekanne summas 455,37 eurot (II kd tl 97), - arve nr 7 (arve kp 08.02.2011), mille alusel teostati 10.02.2011 ülekanne summas 455,38 eurot (II kd tl 101), - arve nr 17 (arve kp 09.03.2011), mille alusel teostati 10.03.2011 ülekanne summas 455,38 eurot (II kd tl 100), - arve nr 21 (arve kp 04.04.2011), mille alusel teostati 04.04.2011 ülekanne summas 455,38 eurot (II kd tl 104), - arve nr 27 (arve kp 04.05.2011), mille alusel teostati 30.05.2011 ülekanne summas 455,38 eurot (II kd tl 103), - arve nr 38 (arve kp 10.07.2011), mille alusel teostati 14.07.2011 ülekanne summas 910,75 eurot (II kd tl 107); - arve nr 48 (arve kp 17.08.2011); arve nr 53 (arve kp 05.09.2011) ja arve nr 69 (arve kp 05.12.2011), mille alusel teostati 06.01.2012 ülekanne summas 2276,89 eurot (II kd tl 106, tl 105, tl 108); - arve nr 3 (arve kp 20.01.2012), mille alusel teostati 25.01.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 111, tl 63); - arve nr 7 (arve kp 17.02.2012), mille alusel teostati 20.02.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 110, tl 64); - arve nr 15 (arve kp 07.03.2012), mille alusel teostati 8.03.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 109, tl 65); - arve nr 24 (arve kp 10.04.2012), mille alusel teostati 12.04.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 66);
- arve nr 27 (arve kp 20.05.2012) ja arve nr 29 (arve kp 21.05.2012), mille alusel teostati 22.05.2012 ülekanne summas 1 117,46 eurot (II kd tl 67-68); - arve nr 34 (arve kp 05.06.2012), mille alusel teostati 14.06.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 112, tl 69); - arve 38 (arve kp 4.07.2012), mille alusel teostati 04.07.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 71); - arve 45 (arve kp 18.07.2012), mille alusel teostati 19.07.2012 ülekanne summas 1300,63 eurot (II kd tl 70); - arve nr 54 (arve kp 06.08.2012), mille alusel teostati 09.08.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 72); - arve nr 65 (arve kp 06.09.2012), mille alusel teostati 20.09.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 73); - arve nr 77 (arve kp 03.10.2012), mille alusel teostati 04.10.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 74); - arve nr 93 (arve kp 09.11.2012), mille alusel teostati 28.11.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 75); - arve nr 103 (arve kp 06.12.2012), mille alusel teostati 18.12.2012 ülekanne summas 479,34 eurot (II kd tl 76); - arve nr 4 (arve kp 08.01.2013), mille alusel teostati 21.01.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 60); - arve nr 11 (arve kp 08.02.2013), mille alusel teostati 18.02.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 61); - arve nr 16 (arve kp 05.03.2013), mille alusel teostati 06.03.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 62); - arve nr 27 (arve kp 02.04.2013), mille alusel teostati 02.04.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 49); - arve nr 41 (arve kp 12.06.2013), arve nr 37 (arve kp 12.06.2013) ja arve nr 33 (arve kp 20.05.2013) ), mille alusel teostati 17.06.2013 ülekanne summas 3 444,09 eurot (II kd tl 50-52); - arve nr 55 (arve kp 05.08.2013), mille alusel teostati 15.08.2013 ülekanne summas 994,67 eurot (II kd tl 53); - arve nr 66 (arve kp 06.09.2013), mille alusel teostati 11.09.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 54); - arve nr 69 (arve kp 11.10.2013), mille alusel teostati 18.10.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 55); - arve nr 75 (arve kp 11.11.2013), mille alusel teostati 12.11.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 57); - arve nr 72 (arve kp 23.10.2013), mille alusel teostati 12.12.2013 ülekanne summas xxx,98 eurot (II kd tl 56); - arve nr 86 (arve kp 23.12.2013), mille alusel teostati 30.12.2013 ülekanne summas 400 eurot (II kd tl 59); - arve nr 82 (arve kp 30.12.2013), mille alusel teostati 05.01.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 58); - arve nr 2 (arve kp 08.01.2014), mille alusel eest teostati 22.01.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 123); - arve nr 1 (arve kp 02.01.2014), mille alusel teostati 11.02.2014 ülekanne summas 484,80 eurot (II kd tl 48); - arve nr 7 (arve kp 06.02.2014), mille alusel teostati 14.02.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 124); - arve nr 11 (arve kp 07.03.2014), mille alusel teostati 11.03.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd
tl 125). Samuti ei olnud kohtumenetluse pooltel vaidlust selles, et Tõnu Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja Xxxxx xxxxxxxxxxxxi (registrikood xxxxxxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx ja AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Xxxxx xxxxxxxxxxxxi Nordea panga arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxülekanded kogusummas 40398,21 eurot järgnevalt: - arve nr 1 (arve kp 19.02.2009), mille alusel teostati 20.02.2009 ülekanne summas 10000 krooni s.o 639,12 eurot (II kd tl 178); - arve nr 44 (arve kp 28.12.2009), mille alusel teostati 30.12.2009 ülekanne summas 10000 krooni s.o 639,12 eurot (II kd tl 177); - arve nr 84 (arve kp 22.12.2010), mille alusel teostati 31.12.2010 ülekanne summas 16000 krooni s.o 1022,59 eurot (II kd tl 176); - arve nr 125 (arve kp 31.12.2011), mille alusel teostati 26.01.2012 ülekanne summas 1400 eurot (II kd tl 175); - 14.03.2012 teostati ülekanne summas 21 404 eurot selgitusega - tegevustoetus 2012 eest; - arve nr 128 (arve kp 01.03.2012), mille alusel teostati 30.03.2012 ülekanne summas 1323 eurot (II kd tl 166); - arve nr 133 (arve kp 31.05.2012), mille alusel teostati 19.06.2012 ülekanne summas 680,40 eurot (II kd tl 167); - arve nr 135 (arve kp 30.06.2012), mille alusel teostati 23.07.2012 ülekanne summas 724,96 eurot (II kd tl 168); - arve nr 138 (arve kp 31.07.2012), mille alusel teostati 27.08.2012 ülekanne summas 324 eurot (II kd tl 169); - arve nr 140 (arve kp 30.08.2012), mille alusel teostati 17.09.2012 ülekanne summas 437,40 eurot (II kd tl 170); - arve nr 144 (arve kp 30.09.2012), mille alusel teostati 01.10.2012 ülekanne summas 624 eurot (II kd tl 171); - arve nr 160 (arve kp 30.11.2012), mille alusel teostati 17.12.2012 ülekanne summas 194,40 euro (II kd tl 173); - arve nr 163 (arve kp 27.12.2012), mille alusel teostati 31.12.2012 ülekanne summas 955,80 eurot (II kd tl 172); - arve nr 168 (arve kp 28.02.2013), mille alusel teostati 11.03.2013 ülekanne summas 405 eurot (II kd tl 165); - 12.03.2013 teostati ülekanne summas 3 066,66 eurot, selgitusega - tegevustoetus 2013 I poolaasta eest; - arve nr 171 (arve kp 31.03.2013), mille alusel teostati 23.04.2013 ülekanne summas 429,30 eurot (II kd tl 164); - arve nr 166 (arve kp 01.01.2013), mille alusel teostati 16.05.2013 ülekanne summas 518,40 eurot (II kd tl 159); - arve nr 179 (arve kp 30.06.2013) ja arve nr 195 (arve kp 05.08.2013), mille alusel teostati 14.08.2013 ülekanne summas 1425,98 eurot (II kd tl 160, tl 162); - arve nr 176 (arve kp 16.08.2013), mille alusel teostati 16.08.2013 ülekanne summas 738,34 eurot (II kd tl 161); - 16.09.2013 teostati ülekanne summas 3066,66 eurot selgitusega - tegevustoetus II pa eest; - arve nr 197 (arve kp 05.09.2013), mille alusel teostati 12.12.2013 ülekanne summas 379,08 eurot (II kd tl 163).
Samuti ei olnud kohtumenetluse pooltel vaidlust selles, et Tõnu Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja Xxxx xxxxxxx xxxxxxx(registrikood xxxxxxxx), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Xxxx xxxxxxx xxxxxxxAS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx ülekanded kogusummas 9522,08 eurot. Eelmärgitu on tõendatud järgnevalt: - arve nr UM-09/24 (arve kp 09.02.2009), mille alusel teostati 13.03.2009 ülekanne summas 4000 krooni s.o 255,65 eurot (II kd tl 197); - arve nr PGS-06 (arve kp 15.06.2009) ja arve nr LM09-29 (arve kp 15.06.2009), mille alusel teostati 30.06.2009 ülekanne summas 1375 krooni s.o 87,88 eurot (II kd tl tl 202, tl 198); - arve nr 249 (arve kp 02.09.2009), mille alusel teostati 16.09.2009 ülekanne summas 2800 krooni s.o 178,95 eurot (II kd tl 199); - arve nr 273EH (arve kp 01.10.2009), mille alusel teostati 20.10.2009 ülekanne summas 1200 krooni s.o 76,69 eurot (II kd tl 200); - arve nr 312 (arve kp 18.12.2009), mille alusel teostati 28.12.2009 ülekanne summas 4000 krooni s.o 255,65 eurot (II kd tl 201); - arve nr 327 (arve kp 28.12.2009), mille alusel teostati 12.02.2010 ülekanne summas 3 500 krooni s.o 223,69 eurot (II kd tl 203); - arve nr EH459 (arve kp 02.09.2010); arve nr P445 (arve kp 02.09.2010) ja arve nr LM418 (arve kp 02.09.2010), mille alusel teostati 24.09.2010 ülekanne summas 4400 krooni s.o 281,21 eurot (II kd tl 196, tl 195, tl 193); - 29.12.2010 teostati ülekanne summas 40 000 krooni s.o 2556,47 eurot, selgitusega – koolitusteenus eest; - arve nr 479KAL (arve kp 10.01.2011), mille alusel teostati 27.01.2011 ülekanne summas 223,69 eurot (II kd tl 189); - 23.02.2011 teostati ülekanne summas 2556,47 eurot selgitusega vallavolikogu otsus 16. dets.2008 nr.16 - arve nr UM51 (arve kp 21.02.2011), mille alusel teostati 15.04.2011 ülekanne summas 255,65 eurot (II kd tl 192); - arve nr 103KAL (arve kp 11.08.2011); arve nr 167LM (arve kp 11.08.2011) ja arve nr 187P (arve kp 11.08.2011), mille alusel teostati 26.01.2012 ülekanne summas 553,98 eurot (II kd tl 191, tl 188, tl 190); - arve nr 272EH (arve kp 08.03.2012) ja arve nr 256UM (arve kp 08.03.2012), mille alusel teostati 30.03.2012 ülekanne summas 294 eurot (II kd tl 183-184); - arve nr 288SP (arve kp 01.04.2012), mille alusel teostati 02.04.2012 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 185); - arve nr 315 (arve kp 11.06.2012), mille alusel teostati 27.06.2012 ülekanne summas 64 eurot (II kd tl 186); - arve nr 342 (arve kp 30.08.2012), mille alusel teostati 12.09.2012 ülekanne summas 276,50 eurot (II kd tl 187); - arve nr 357 (arve kp 03.01.2013), mille alusel teostati 08.01.2013 ülekanne summas 280 eurot (II kd tl 181); - arve nr 385 (arve kp 11.02.2013), mille alusel teostati 22.02.2013 ülekanne summas 64 eurot (II kd tl 182); - arve nr 403 (arve kp 01.04.2013), mille alusel teostati 31.05.2013 ülekanne summas 300 eurot (II kd tl 179); - arve nr 14101013 (arve kp 01.10.2013), mille alusel teostati 12.12.2013 ülekanne summas 237,60 eurot (II kd tl 180).
Samuti puudub vaidlus selles, et Tõnu Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxx ), mille juhatuse liige on Tõnu Kiviloo xxxxxxxxx E.K , vaheline tehing, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxx 14.01.2009 summas 1600 krooni s.o 102,26 eurot ülekanne Xxxx xxxxxxx xxxxxxxSEB arvelduskontole nr xxxxxxxxx, mida tõendab arve nr 08 30.12.2008 (III kd tl 2). Samuti puudub vaidlus selles, et Tõnu Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja FIE Tõnu Kiviloo vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx ülekanded Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx kogusummas 328,50 eurot järgnevalt: - ostu-müügi akti (akti kp 06.11.2012) alusel, mille kohaselt FIE Tõnu Kiviloo müüs lambaliha, teostati 30.11.2012 ülekanne summas 60 eurot (III kd tl 7); - ostu-müügi akti nr 27 (akti kp 07.01.2013) alusel, mille kohaselt FIE Tõnu Kiviloo müüs lambaliha, teostati 21.01.2013 ülekanne summas 45 eurot (III kd tl 6); - ostu-müügi akti (akti kp 29.06.2013) alusel, mille kohaselt FIE Tõnu Kiviloo müüs lambaliha, teostati 18.07.2013 ülekanne 25 eurot (III kd tl 3); - ostu-müügi akti nr 421 (akti kp 29.07.2013) alusel, mille kohaselt FIE Tõnu Kiviloo müüs naturaalset mahla ja soolatud seeni, teostati 14.08.2013 ülekanne 162,50 eurot (III kd tl 4); - ostu-müügi akti nr 555 (akti kp 30.09.2013) eest, mille kohaselt FIE Tõnu Kiviloo müüs lambaliha, teostati 31.10.2013 ülekanne summas 36 eurot (III kd tl 5). Seda, et eelmärgitud arvete osas vaidlused puuduvad, on kinnitanud ka süüdistatav Tõnu Kiviloo oma ütlustes (VIII kd tl 15). Lisaks eelmärgitud arvetele tõendavad Kõpu Vallavalitsuse ja Tõnu Kiviloo ning temaga seotud isikutega tehingute tegemist rahaülekanded Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontodelt. 19.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolliga (III kd tl 8-14) on tõendatud rahaülekanded Kõpu Vallavalitsuse pangakontolt ajavahemikul 01.01.2009 kuni 11.03.2014 teostatud rahaülekanded OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe, OÜ X.X.X.X XXX, OÜ Kõpu Kõrtsitalu, Xxxxx xxxxxxxxxxxxi, Xxxx xxxxxxx xxxxxxxe, FIE Tõnu Kiviloo ning xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx pangakontodele. Süüdistatav Tõnu Kiviloo on andnud ütlusi (VII kd tl 104-140, VIII kd tl 1-16), millest nähtub, et Kõpu Vallavolikogu on olnud kogu aeg teadlik tema tegutsemisest ettevõtjana. Aktsepteeriti seda, et ettevõtjad on kaasatud volikogu tegevusse. Oli saavutatud kokkulepped ja volikogu aktsepteeris, et Tõnu Kiviloo jätkab vallavanemana ametisoleku ajal eraettevõtlusega. Alguses, esimestel valimistel, oli volikogu teavitamine suuline ja protokolliline, aga 2009.a. ja 2013.a. enne vallavanemaks valimist ja enne volikogu istungit oli Tõnu Kiviloo poolt esitatud ettevõtjate loendid, kus ta on tegev ja tegevused, millega ta tegeleb. Perioodil 30.12.2008 kuni 07.03.2014 oli ta seotud paljude ettevõtetega: OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ x.x.x.x xxx , OÜ Xxxx xxxxxxxxxx, FIE Tõnu Kiviloo, MTÜ Xxxx xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx. MTÜ-s xxxxxxxxxx xxxxxx on ta liige ja ei tegutse juhtorganites. OÜ Kõpu Kõrtsitalu on külalistemaja stiilis majutus, üritused, turismiteenindus, veel tegeletakse ehitustegevusega, konsultatsioonide andmise- ja reisikorraldusega. X.x.x.x xxx tegeleb spordi- ja kultuuriüritustega, ostu-müügi- ja vahendustegevusega. Xxxx xxxxxxxxxx on jaekaubandusettevõte, kõrvaltegevusena toitlustamine, kultuuri- ja spordiüritused, heakorratööd. FIE Tõnu Kiviloo tegevusvaldkond on: põllumajandus, loomakasvatus, loomakasvatussaaduste müük, projektide juhtimine, kirjutamine, taotlemine, konsultatsioonid, ehitustegevus, lambakasvatus, puuviljad, marjad ja nende kasvatamine, nende töötlemine ja turustamine. MTÜ
Xxxxx xxxxxxxxxxxxon Eestis olevate koolide, mis asuvad mõisahoonetes, katusorganisatsioon ja hõlmab koole, kui eraldiseisvaid haridusasutusi, omavalitsusi, üksikisikuid, kes on liikmed. Korraldab nende koolitusi ja arendustegevusi, kirjutab projekte. Kõpu vald on asutaja liige ja vallavolikogu poolt on T. Kivilood volitatud esindama Kõpu valda MTÜ-s Xxxx xxxxxxx xxxxxxx. Kõpu Vallavolikogu on vastu võtnud otsuseid Xxxx xxxxxxx xxxxxxxele raha maksmise kohta. Kõik kulutused on kajastatud Kõpu valla eelarves ja eelarve on kinnitatud volikogu poolt. Otsuste vastuvõtmisel, kus otsustati Xxxx xxxxxxx xxxxxxxfinantseerida süüdistatav ei osalenud, küll aga osales materjalide tutvustamisel ja ettekandmisel. Süüdistatav leiab, et Xxxx xxxxxxx xxxxxxxest on olnud kasu kõikidele mõisakoolidele, sealhulgas Kõpu koolile ja mõisale. Süüdistatav Tõnu Kiviloo avaldas, et ta ei mäleta, kunas üldse kehtestati esimest korda seotud isikutega tehingute tegemise kord, kuna see oli päris ammu. See kord on reguleeritud volikogu poolt. Volikogu esimees enne ülekande tegemist vaatab arve läbi, allkirjastab, kui on küsimusi siis täpsustab. Peale seda arve liigub raamatupidamisse ülekande tegemise ootele. Sellisel kujul oli see volikogu poolt otsusena ja korrana kehtestatud. Kõpu Kõrtsitalule oli antud luba teha tehinguid ja esitada arveid Kõpu vallaga seotud isiku poolt. Kõpu Kõrtsitalu asutati 2006. aastal ja see luba võis olla antud kas 2006. või 2007. aastal. Xxxx xxxxxxxxxxele oli antud selline õigus juba 2005. aastal. Kaitsja küsimusele: „Kas oskate selgitada täpsemalt, kuidas selline süsteem toimus, kuidas see välja nägi“, vastas süüdistatav T. Kiviloo järgnevalt: „Nägi välja samamoodi, nagu kõikide teiste eraisikutega, kes mõisa või kooli kööki tarneid tegid. Köögi poolt, kas siis juhataja või kokk helistas, kirjutas, suhtles tänaval, kuidas kunagi. Küsis kas üht või teist, mida vaja oli, olemas on. Kui oli, siis lepiti kogus kokku, viidi ära, köögi juhataja vormistas ostu dokumendid, tõi need valla raamatupidamisse. Need ostu-müügiaktid, mis ei olnud minuga ehk FIE Tõnu Kivilooga seotud, need allkirjastasin mina. Mis olid minuga seotud, need jäid ootama volikogu esimehe aktsepteerimist, et kas ta aktsepteerib või mitte. Kui aktsepteeris ja allkirjastas, siis mingi aja pärast kanti arve summa üle.“ Tõnu Kiviloo lisas: „Ma ei olnud ainus FIE-na lihatarnija koolile, neid oli nii kohalikke, kui ka väljastpoolt oma valda. Minu poolt tarnitud liha oli reeglina väikestes kogustes mingite ürituste jaoks tarnitud.“ Süüdistatav avaldas, et ei mäleta, et lubade andmisel oleks volikogu veenmist olnud ja vastu oldud. Küll oli klausel see, et ei esitataks tingimuslikuks, et kindlasti mindaks Xxxx xxxxxxxxxxse. Aga oli hooldekodul ja koolil enda valik, kus ta käib. Kas käib linna kaubanduses, Kõpus Viljandi Tarbijate Ühistus kaupluses või Xxxx xxxxxxxxxxes. Süüdistatava ütlustest nähtub, et Kõpu Vallavalitsus ja ametnikud kasutasid ametisõitudeks ainult isiklikke sõidukeid, lepingu alusel. Süüdistatav kasutas isiklikku sõidukit volikogu otsuse alusel. Tema transpordivahendi kasutust reguleerib volikogu otsus, mis on vastu võetud vallavanemaks valimise perioodi ajal. Otsuse sisuks on, et sõiduki kasutamise esitab arve, Tõnu Kiviloo või temale kuuluv ettevõte ja see makstakse kinni. Selle arve sisu on kõik kulud, mis kaasnevad transpordi kasutamisega. Päris algusaastatel oli see kulu kalkulatiivne. Vaadati, kui palju on kulunud kütust, remondiks, kindlustuseks. Sealt pealt sai tehtud matemaatiline arvestus, sellise tulemiga, et osutatav auto kasutamise arve jääb igal juhul väiksemaks kui oli sel ajal auto kasutus. See summa on jäänud tänaseni praktiliselt muutumatuks. Eesti krooni ajal oli see summa 7500 eesti krooni, eurodes 400 eurot millegagi. Viimased arved olid kokku koos käibemaksuga 500 eurot millegagi. Sinna oli juurde arvatud ka pangaautomaadi kulude kate. Eelmärgitu tulenes sellest, et pangaautomaat on Kõpu Kõrtsitalu hoones Viljandi mnt 1, hoone kuulub T. Kiviloole ja seal asub Swedbanki sularahaautomaat. See on tema voolutarbekulu sümboolselt. Pangaautomaadi hoidmine seal oli kogukonna huvides. Auto sõidukilomeetri hinna aluseks on olemas oma arvutustabeli vormid. Kui
need moduleerida, siis saab teada kui palju üks või teine sõit maksab, arvestades juurde veel kõik sõiduauto kasutamise erisoodustused ja kõik muud. Süüdistatav kinnitas, et Kõpu Vallavalitsus on teinud ülekandeid ka Xxxxx xxxxxxxxxxxxile. Ta on olnud ka seal juhatuse liige. Kõpu Vallavalitsus on teinud ülekandeid Xxxxx xxxxxxxxxxxxja need on tegevustoetus ja mingi periood ka hooldusteenuse arveid. Hooldusteenuse arved olid 2012.a., kui tuletõrjeselts korraldas muruniitmist, lume lükkamist. Seoses vajadusega koristada Kõpu vallas lund ja niita muru, hakkas süüdistatav koos T. R. ja A.Lga otsima lahendusi. Kuivõrd Tõnu Kiviloo ütluste kohaselt ei olnud ükski kohalik ega ka Viljandi ettevõtja heakorratööde tegemisest huvitatud, otsustati, et soetatakse universaallaadur, mida on võimalik kasutada aastaringselt. Tõnu Kiviloo ütlustel puudus väljaostmiseks vallal raha, mistõttu tuli universaallaadur liisida. Universaallaadur soetati OÜ Kõpu Kõrtsitalu nimele. Laadurit hakkas kasutama aga Xxxxx xxxxxxxxxxxx, kes tasus OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu makseid vastavalt 22.02.2012 sõlmitud kokkuleppele. Raha Xxxxx xxxxxxxxxxxxkanti üle Kõpu Vallavalitsuse poolt. Süüdistatav avaldas, et seoses Avant traktoriga oli sõlmitud kolmepoolne kokkulepe Xxxxx xxxxxxxxxxxxi, OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja Kõpu Vallavolikogu esimehe vahel, et kui liisinguperiood saab läbi, kui on vastavalt tingimustele kõik asjad korras olnud, siis läheb bilansilise jääkväärtusega seade üle Xxxxx xxxxxxxxxxxxile, et ta jääks igal juhul kogukonna kasutusse. See oli ka põhjus, miks ta ei olnud Kõpu valla bilansis, kuna keegi ei tea, mida teeb haldusreform. Kokkulepe oli vallavolikogu esimehe poolt allkirjastatud. Volikogu esimees on põhimõtteliselt kollegiaalset organit ehk vallavolikogu esindav isik. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt ei ole tema vallavanemana teostanud mingeid ülekandeid ega tasunud isiklikult arveid, kuna tal ei ole panga ülekannete tegemise õigust, oli pangaarve jälgimise õigus. Panga paroolid olid vallasekretäri, kui pearaamatupidaja kohuseid täitva raamatupidaja käes ja ka valla tehnilisel sekretäril. Süüdistatav avaldab, et OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe arved summas 1437 eurot on need konkreetsed arved, mis seal on seotud tolleaegse kultuuritöötajaga ja põhikooliga, kes teatud üritustel tegevuste tarbeks võtsid eeldatavalt ühekordselt neid asju, mida poes oli. Tõenäoliselt neid ei olnud Viljandi TÜ Kõpu poes sel ajal. Korraldust selle jaoks ei ole antud, see on nende endi otsus. Järelikult ei olnud hinna või sortimendi poolest sobivamat varianti hetkel. Süüdistatava ütlustel ei olnud tema leti taga müüjana OÜ Xxxx xxxxxxxxxxes olnud. Seal olid müüjad, seal oli oma kaupluse juhataja. Kaupa tarnivad isikud suhtlesid reeglina müüjaga, tulid leti taha, tellisid kauba, väljastati tšekk, mingi aeg maksti sularahas, mingi aeg anti kaupa ka krediiti, mingi aeg esitati arved. T. Kiviloo väidab, et tema ei ole korraldusi andnud, et müüjad kedagi eelistaks või ei eelistaks. Kaup oli juba eelarvelisel asutusel käes ja alles siis tuli arve esitada. Tema ei tea, millal nad poes käisid. Tema nägi mingite perioodi tagant arveid. Tema arveid ei esitanud, pood esitas arved sel juhul. Süüdistatav on selgitanud x.x.x.x xxxx OÜ-le tehtud ülekannet 1000 eurot arve alusel: arve sisuks on Suure-Kõpu mõisale reklaamstendide tegemine. Arve on kooskõlastatud selleaegse volikogu esimehe T.P . Arve oli raamatupidamises ja kanti üle, konkreetset korraldust süüdistatava poolt ei ole antud selle kohta. Süüdistatava ütlustest nähtub, et temale süüks arvatud OÜ Kõpu Kõrtsitalu toimingupiirangu rikkumine perioodil 30.12.2008 kuni 07.03.2014 summa 35 962,95 euro ulatuses tuleneb auto kasutamise arvetest, milliseid on volikogu otsuse järgselt lubatud esitada. Perioodil 30.12.2008 kuni 07.03.2014 on teostatud ülekandeid Xxxxx xxxxxxxxxxxxsummas 40398,21 eurot. See on valla eelarve järgselt tegevustoetuse maksmine tuletõrjeseltsile. Xxxx xxxxxxx xxxxxxxele kanti liikmemaks, mis on valla eelarve osa, ja eraldi tehingutena on ülekanded tehtud tulenevalt koolitustel osalemisest, päevikud, kalendrid, need on Kõpu põhikooli eelarve osana. T. Kiviloo väitel on ta tegutsenud Kõpu valla huvides. Kuivõrd teenuste pakkujaid oli Kõpu vallas vähe, on Kiviloo leidnud, et temaga seotud isikute poolt vallale pakutavad teenused on olnud vajalikud.
Tõnu Kiviloo kaitsja leidis, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistus on tõendamata alljärgnevatel asjaoludel: süüdistus toimingupiirangu teadvas rikkumises 30.12.2008-07.03.2014 OÜ-ga Xxxx xxxxxxxxxx ei ole süütegu ja ei ole ka tõendatud. Tõnu Kiviloo valiti Kõpu vallavanemaks Kõpu Vallavolikogu otsusega 14.11.2005 nr 20. Kõpu Vallavolikogu otsusega 14.11.2005 nr 22 otsustati anda nõusolek vallavanem Tõnu Kiviloole: 1) kuuludes OÜ Xxxx xxxxxxxxxx juhatusse kinnitada OÜ Xxxx xxxxxxxxxx poolt esitatud arveid, mis on eelnevalt aktsepteeritud eelarve kasutajate poolt; 2) tegutseda ettevõtjana transpordi rentimise valdkonnas, sealjuures esitada transpordi rendi arveid summas 7500 krooni kuus Kõpu Vallavalitsusele. Tõnu Kiviloo valiti uuesti Kõpu vallavanemaks Kõpu Vallavolikogu otsusega nr 20 02.11.2009. Kõpu vallavolikogu otsusega 16.11.2009 nr 28 otsustas vallavolikogu anda nõusolek Tõnu Kiviloole: 1) kuuludes OÜ Xxxx xxxxxxxxxx ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatusse esitada vallavalitsusele arveid, mis on eelnevalt aktsepteeritud eelarve kasutajate poolt ja kinnitatud volikogu esimehe poolt; 2) ettevõtjana esitada transpordi rendi arveid summas 7500 krooni kuus, mis kinnitatakse volikogu esimehe poolt. Tõnu Kiviloo valiti veelkord Kõpu vallavanemaks Kõpu Vallavolikogu otsusega nr 24.27.12.2013. Kõpu Vallavolikogu otsusega 02.12.2013 nr 17 „Tehingud vallavanema osalusega äriühingute ja mittetulundusühingutega“ anti Tõnu Kiviloole nõusolek osalemiseks Tõnu Kiviloo poolt esitatud äriühingutes, mittetulundusühingutes ja riigiorganites. Süüdistus toimingupiirangu teadvas rikkumises 30.12.2008 - 07.03.2014 OÜ-ga Kõpu Kõrtsitalu ei ole süütegu ja ei ole ka tõendatud. Kõpu Vallavolikogu otsustas juba 16.11.2009 otsusega nr 28, et arvete esitamine Tõnu Kiviloo poolt vallavalitsusele on lubatud. Seda õigust kordas Kõpu Vallavolikogu 02.12.2013 otsusega nr 17 p 1.2. „OÜ Kõpu Kõrtsitalul esitada transpordi kasutamise eest rendi arveid 480 eurot kuus ja ATM halduskulu 20 eurot kuus“. Süüdistus toimingupiirangu teadvas rikkumises 30.12.2008 - 07.03.2014 OÜ-ga X.X.X.X XXX ei ole süütegu ja ei ole ka tõendatud. Nimetatud dokument on kontrollitud Kõpu Vallavolikogu esimehe T.P poolt. Süüdistus toimingupiirangu teadvas rikkumises 30.12.2009 – 07.03.2014 seoses Xxxxx xxxxxxxxxxxxiga ei ole süütegu ja ei ole ka tõendatud. Arved nr 1; 44 ja 84 (2009) on eelarvelised tegevustoetused, mis on kajastatud Kõpu valla eelarves real päästeteenused. Ülejäänud arved on kooskõlas Kõpu Vallavolikogu VII koosseisu XXXII istungi protokolliga 21.12.2011 ja Kõpu Vallavolikogu otsusega 23.01.2012 nr 1 „Teenuse osutamiseks nõusoleku andmine“. Kõpu Vallavolikogu otsusega 23.01.2012 nr 2 on Kõpu Vallavolikogu otsustanud, et Tõnu Kiviloo kuuludes MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxi juhatusse võib T. Kiviloo esitada vallavalitsusele arveid, mis on eelnevalt aktsepteeritud eelarve kasutajate poolt ja kinnitatud volikogu esimehe poolt. Samuti on AVANT xxx osas 22.02.2012 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe, mille on allkirjastanud Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liige Tõnu Kiviloo, Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liige T. V. ja Kõpu Vallavolikogu esimees K.L. Kõpu Vallavolikogu otsusega 23.01.2012 oli volikogu esimehele Kaja Linnule antud õigus allkirjastada MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx, MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxja FIE Tõnu Kiviloo ja Kõpuvallavalitsuse vahelisi lepinguid ja muid dokumente. Nimetatud teade on avaldatud http://kopuvv.kovtp.ee/documents/12320526/12360751/2.PDF/. Kuni 31.03.2013 kehtinud KVS redaktsiooni § 25 lg 3 nõuded on eeltoodud Kõpu Volikogu otsusega samuti täidetud – volikogu määras K.T tehtava tehingu sõlmijaks teise isiku – volikogu esimehe K. L.. Kaitsja on seisukohal, et kehtiva korruptsioonivastase seaduse redaktsiooni § 11 lg 3 p 7 välistab Tõnu Kiviloo vastutuse toimingupiirangute teadva rikkumise eest, kuna kõrgemalseisev
organ on andnud loa seotud isikutega toimingute teostamiseks ja kehtestanud ka vastava korra. Seadus ei keela toimingupiirangute mittekohaldamist, kui valla eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik. Süüdistuse väide, et eeltoodud Kõpu Vallavolikogu otsused on kehtetud või tühised vms, ei ole kohased, sest viidatud haldusaktid on kehtivad ja isegi avaldatud. Asjaolu, et haldusakt ei meeldi, ei vähenda nende juriidilist mõju. Tõnu Kiviloo on tegutsenud teadmisega, et vastuvõetud otsustes nimetatud isikutega toimingute või tehingute tegemine ei ole toimingupiirangute rikkumine. Volikogule on seadusega antud võimalus otsustada, millal toimingupiirangu järgimine on mõistlik, millal mitte. Kaitsja hinnangul on Tõnu Kiviloo suhtes tegemist lubatavuseksimusega, sest kohaliku omavalitsuse kõrgem organ oli sellise loa andnud ja puudus alus eeldada, et selline luba ei ole õiguspärane ( KarS § 31 lg 1). Kuna KarS § 3001 lg 1 süüteokoosseis eeldab otsest tahtlust, siis on T. Kiviloo vastutus nimetatud sätte järgi välistatud. Kaitsja viitab asjaolule, et KVS redaktsioon on olnud ka ajaliselt pidevas muutumises. Kuni 31.03.2013 kehtinud redaktsioon käsitles § 25 lg 1 huvide konflikti ainult juhul, kui otsuse tegemine oluliselt mõjutab tema enda majandushuve. Mitte üheski süüksarvatud teos ei ole tõendatud T. Kiviloo toimingute või tehingute majandushuvide olulist mõjutamist. Kuna kuni 31.03.2013 kehtinud redaktsiooni järgi on „oluline majandushuvi“ sisuliselt süüteokoosseisu element, siis pidi süüdistus tõendama olulist majandushuvi järgmiste juriidiliste isikute suhtes kuni 31.03.2013: OÜ x.x.x.x.xxx , Xxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx, Kõpu Kõrtsitalu, Xxxx xxxxxxxxxx, Xxxx xxxxxxx xxxxxxx. Oluline mõju Tõnu Kivilooga seotud juriidilistele isikutele ei ole tõendatud. OÜ-ga Kõpu Kõrtsitalu seotud väidetavate toimingupiirangute summa on 35 962, 95 eurot, mille moodustavad arved, mis vastavalt Kõpu Vallavolikogu otsustele ei ole käsitletavad toimingupiirangutena. MTÜ-ga xxxx xxxxxxxxx Selts seostatud väidetavate toimingupiirangute rikkumises summas 40 398,21 eurot ei ole Tõnu Kiviloo käitumises süütekoosseisu. T. Kiviloo süüdistus xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx seotud väidetavate toimingupiirangute rikkumises summas 9533,08 eurot on alusetu. Kõpu vald Xxxx xxxxxxx xxxxxxxasutaja alates 2003, liige ja Kõpu valda esindas vaidlusalusel perioodil Tõnu Kiviloo. Kõpu Vallavolikogu otsusega 16.12.2008 nr 16 „Mõisakoolide programmis osalemine“ on volikogu otsustanud, et Kõpu valda esindab xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx vallavanem Tõnu Kiviloo (otsuse p 3). Samuti otsustati tagada sõlmitud koostööprogrammi raames esmase koolitusprogrammi toetamine sihtotstarbeliselt igaaastaselt summas 40 000 krooni perioodil 2009-2011 a kokku 120 000 krooni (otsuse p 2). Nimetatud otsuse täitmine ei ole toimingupiirangu rikkumine. Kaitsja leiab, et varem kehtinud KVS § 25 lg 1 nõudis olulise mõju tuvastamist seotud juriidilise isiku huvidele, millise olemasolu kohta ei ole süüdistus mingeid tõendeid esitanud. Süüdistuses KarS § 3001 lg 1 järgi ei ole T. Kiviloo rikkunud KVS-s sätteid. Kõrgemalseisev organ Kõpu Vallavolikogu on olnud teadlik T. Kiviloo majanduslike huvidega ja on ka reguleerinud võimalikke huvide konflikte. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on omavalitsuse eripära arvestades otsustada, milliseid toiminguid ei peeta toimingupiirangu rikkumiseks. KVS § 11 lg 3 p 7 sätestab: Toimingupiiranguid ei kohaldata valla- või linnaasutuses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik. Käesolevas punktis sätestatud alusel toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade valla või linna veebilehel.“ Kõpu Vallavolikogu on seda teinud kõikide väidetavate toimingupiirangute rikkumisega seotud isikute suhtes. Kaitsja leiab, et kehtiva KVS § 11 lg 3 p 7 alusel toimingupiiranguid ei kohaldata, kui vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik. Kõpu Vallavolikogu oli juba 16.11.2009 võtnud vastu otsuse „Tehingud vallavanema osalusega äriühingute ja mittetulunduühingutega“, mille kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata Tõnu
Kiviloo ja OÜ Xxxx xxxxxxxxxx ning OÜ Kõpu Kõrtsitalu suhtes. Nimetatud otsus kajastab ka tehingute teostamise korda. Otsus on vastavalt nõuetele alaliselt avaldatud Kõpu koduleheküljel. Kaitsja märgib, et Tõnu Kiviloo oli varemkehtinud KVS § 6 lg 3 nõuded täitnud: informeerinud ametikohale valimise õigusega organit, kes oli vastuvõtnud õigusaktid tehingute reguleerimise kohta. Samuti leiab kaitsja, et enamus toimingupiirangu rikkumise episoode ka aegunud. Järgnevalt käsitleb kohus toimikus olevaid (s.h ka kaitsja seisukohas kajastuvaid tõendeid), lähtudes süüdistatava ja kaitsja esitatud vastuväidetest süüdistusele. Kohtule esitatud Kõpu Vallavolikogu 14.11.2005.a. otsusest nr 22 (II kd tl 38) nähtub, et Kõpu Vallavolikogu on otsustanud anda nõusoleku vallavanem Tõnu Kiviloole kuuludes OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe juhatusse kinnitada OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe poolt esitatud arveid, mis on eelnevalt aktsepteeritud eelarve kasutajate poolt ning tegutseda ettevõtjana transpordi rentimise valdkonnas, sealjuures esitada rendi arveid summas 7500 krooni kuus Kõpu Vallavalitsusele. Kõpu Vallavolikogu 05.11.2007.a. otsusest nr 21 (II kd tl 39) nähtub, et Kõpu Vallavolikogu on andnud nõusoleku vallavanem Tõnu Kiviloole tegutseda ettevõtjana kuuludes OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatusse ning kinnitada T. Kivilool OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt esitatud arveid, mis on eelnevalt aktsepteeritud eelarve kasutajate poolt. Kõpu Vallavolikogu 16.11.2009.a. otsusest nr 28 (II kd tl 40) nähtub, et Kõpu Vallavolikogu on otsustanud anda nõusoleku vallavanem Tõnu Kiviloole kuuludes OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatusse esitada vallavalitsuse arveid, mis on eelnevalt aktsepteeritud eelarve kasutajate poolt ja kinnitatud volikogu esimehe poolt, ning ettevõtjana esitada transpordi rendi arveid summas 7500 krooni kuus, mis kinnitatakse volikogu esimehe poolt. Samuti on märgitud, et vallavanema osalusega MTÜ xxxxxxxxxx xxxxxxx ja MTÜ xxxxxxxxxx xxxxxxx poolt esitatud põhjendatud arved kinnitab volikogu esimees. Kõpu Vallavolikogu 02.12.2013.a. otsusest nr 17 (VI kd tl 102) nähtub, et Kõpu Vallavolikogu on otsustanud anda nõusoleku vallavanem Tõnu Kiviloole tegutsemiseks vastavalt Kõpu valla volikogule esitatud kirjalikus teatises fikseeritud ettevõtetes, organisatsioonides või komisjonides tegutsemise kohta, ning OÜ Kõpu Kõrtsitalul esitada transpordi kasutamise rendi arveid 480 eurot kuus ja ATM halduskulu 20 eurot kuus. Vallavanema osalusega ettevõtete, organisatsioonide või komisjonide poolt esitatud põhjendatud arved kinnitab volikogu esimees või tema asendaja. Teatisest Kõpu valla volikogule (VI kd tl 103) nähtub, et Tõnu Kiviloo on teavitanud 15.11.2013, et ta osaleb ja tegeleb: OÜ Xxxx xxxxxxxxxx, OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ x.x.x.x.xxxx , FIE Tõnu Kiviloo, MTÜ Xxxxxxxxx xxxxx xxxx, MTÜ xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx, MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx, Kultuuriministeerium: Mõisakoolide programmi juhtkomitee, Viljandi Maavalitsus: KOP programmi hindamiskomisjon. Kõpu Vallavolikogu 16.12.2008 otsusest nr 16 (II kd tl 41) nähtub, et Kõpu Vallavolikogu on otsustanud sõlmida MTÜ Xxxx xxxxxxx xxxxxxxega koostöölepingu „Mõisakoolide ettevalmistamine turismihooajal regulaarsete teenuste ja toodete pakkumiseks“. Tagada sõlmitud koostöölepingu raames esmase koolitusprogrammi toetamine sihtotstarbeliselt igaaastaselt summas 40 000 krooni perioodil 2009-2011.a, kokku 120 000 krooni, mis kantakse üle MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxpangakontole vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule. Määrata koostöölepingut sõlmima ja Kõpu valda esindama vallavanem Tõnu Kiviloo.
Kõpu Vallavolikogu 23.01.2012.a otsusest nr 2 (VI kd tl 107) nähtub, et Kõpu Vallavolikogu on otsustanud volitada Kõpu Vallavolikogu esimees K.L allkirjastama Kõpu Vallavalitsuse poolt MTÜ-dele Xxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx, Xxxxx xxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx ja FIE Tõnu Kiviloo suunatud korraldusi, Kõpu Vallavalitsuse ja eelpoolnimetatud juriidiliste isikute vahelisi lepinguid ning muid dokumente. Kõpu Vallavalitsuse 05.12.2011.a. istungiprotokollist nr 24 (II kd tl 42) nähtub, et vallavanem Tõnu Kiviloo on rääkinud lumetõrjemasina ostmisest. Liisingupakkumistest on soodsaim Kõpu Kõrtsitalule. Pärast liisingu lõppemist läheb masin kasutusse MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxile. Kõpu Vallavolikogu 23.11.2011.a. VII koosseisu XXI istungi protokollist 23.11.2011 nr 1-1/7 (II kd tl 42) nähtub vallavanema antud info: talvist teehooldust hakkab tegema Tipu piirkonnas A. K. ja mujal OÜ K. PM ning MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx. Kõpu Vallavolikogu VII koosseisu XXII istungi protokollist 21.12.2011 nr 1-1/8 (II kd tl 43) nähtub, et volikogu istungi päevakorras on olnud p 8.1 Lume lükkamine – lumetõrjemasina liisimiseks esitasid pankadele taotlused parima pakkumise saamiseks OÜ xxxxxxx xxxxxxxx , OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx, MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx, OÜ Kõpu Kõrtsitalu. Kõige soodsamad tingimused Swedpangalt OÜ Kõpu Kõrtstalule. Kõpu Vallavolikogu VII koosseisu XXIII istungi protokollist 23.01.2012 nr 1-1/1 (II kd tl 44) nähtub päevakorrapunkt nr 5 all, ettekanne vallavanem Tõnu Kiviloolt. Soetatud lumetõrjemasin OÜ Kõpu Kõrtsitalule, mis peale liinguperioodi lõppu antakse vastavalt sõlmitud kokkuleppele üle MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxile. Kõpu Vallavolikogu otsustas võtta vastu otsus Teenuse osutamiseks nõusoleku andmine. Päevakorrapunkt nr 6 all (Seotud isikutega tehingute allkirjastamise õiguse andmine) kuulati ettekannet Tõnu Kiviloolt ning otsustati võtta vastu otsus „Seotud iskutega tehingute allkirjastamise õiguse andmine“. Kõpu Vallavolikogu 23.01.2012.a. otsusest nr 1 (II kd tl 46) nähtub, et vald tellib kommunaalteenused Kõpu keskasulas (lumetõrje, muruniitmine jm) Xxxxx xxxxxxxxxxxxilt.
Kõpu Vallavolikogu 02. detsembri 2013 otsuse nr 17 kohta on tunnistaja kinnitanud, et tegemist on otsusega, kus on kirjas, et Tõnu Kiviloole antakse luba tegutseda erinevate MTÜ-de ja tema osalusega ettevõtetes. Lisaks on tunnistaja ütluste kohaselt selles otsuses kirjas teine punkt, mis on seotud bussi ja pangaautomaadi kasutamisega. Tunnistaja ütluste kohaselt antakse otsusega Tõnu Kiviloole õigus tegelda ettevõtlusega, mitte ei anta talle mingeid muid laienevaid õiguseid. Tunnistaja hinnangul on KVS § 11 lõikest 2 tulenevalt vallavanem kohustatud teavitama oma osalusest ja tegutsemisest teiste ettevõtetega. Tunnistaja sõnade kohaselt on täpselt nii ka volikogu otsuses kirjas. Seda, et Tõnu Kiviloo võib tehinguid teha, tunnistaja ütluste kohaselt otsuses kirjas ei ole, mistõttu ei ole see lubatud ka volikogu poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt on Kõpu Vallavolikogu 02. detsembri 2013. aasta otsusega lubatud tehingud seoses pangaautomaadiga ja bussiga. Tunnistaja on kinnitanud, et kui tema asus volikogu esimehe kohale, siis varasemad volikogu koosseisud olid samasuguseid otsuseid teinud. Tunnistaja sõnade kohaselt öeldi talle, et see peabki nii olema. Tunnistaja kinnitusel nii tema volikogu esimehena ja ka volikogu liikmed ei oma juriidilist haridust, mistõttu ei osata eelnõusid kokku panna. Tunnistaja usaldas vallasekretäri ning eelnõusid, mis ette valmistati. Usuti inimesi, kes olid selleks tööle võetud. Teatud eelnõud ja otsused valmistati ette suhteliselt hilja ja sellise jutuga, et seda on kohe vaja. Kui seda praegu ei tehta, siis kogu vald kannatab. Volikogu tundis Tõnu Kiviloo poolset survet. Teatud otsuste puhul oli Tõnu Kiviloo poolne survestamine ja valeandmete andmine. Seoses Kõpu Vallavalitsuse 5. detsembri 2011. aasta istungi protokolliga nr 24, Kõpu Vallavolikogu
märkinud, et järelikult ei juletud talle seda arvet esitada. Eraldi otsustamisprotsessi või arutelu Tõnu Kivilooga seotud isikute arvetega ei toimunud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et volikogu esimehena puudus tal võimalus jätta arved allkirjastamata, kuna tehingud vallaga olid juba tehtud ja teenus juba osutatud. Tunnistaja S.O ütlustest nähtub, et tunnistaja on Kõpu valla vallasekretär alates 1995. aastast. On osalenud volikogu istungitel, aidanud neid korraldada ja läbi viia, vormistada dokumentatsiooni, protokolle, korraldusi, otsuseid, määruseid. Tunnistaja ütluste kohaselt oli olemas Kõpu Vallavolikogu otsus seotud isikutega tehingute tegemiseks. Seotud isikutega tehingute tegemine oli korraldatud selliselt, et valdkonnajuhid otsustasid selle tehingu, kui oli vaja seotud isikutelt osta midagi või tehinguid teha, siis nemad ja volikogu esimees pidi selle kinnitama oma allkirjaga. Kui arve jõudis valda kus oli peal valdkonnajuhi allkiri ja millele lisandus volikogu esimehe allkiri, siis läksid need ülekandmisele. Tunnistaja sõnul edastati kõik vajalikud Kõpu vallaga ja valla volikoguga seotud dokumendid politseile. Tõnu Kiviloo vallaga seotud rahalisi ülekandeid ei teostanud. Tunnistaja kinnitusel on ta aidanud vormistada volikogu eelnõusid. Tunnistaja ütluste kohaselt tehingud, mis puudutasid vallavanem Tõnu Kivilooga seotud isikuid ja Kõpu valda, olid volikogul ja vallavanemal omavahel kokku lepitud. Eelnõud, mis neid tehinguid puudutas, aitas vormistada tunnistaja ja saatis need volikogu esimehele. Eelnõude formuleering oli eelnevalt Tõnu Kivilool ja volikogul kokku lepitud. Kohus leiab, et Kõpu Vallavalitsusele Tõnu Kiviloo ning temaga seotud isikute poolt arvete esitamisega ja Tõnu Kiviloo poolt juhitud Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontodelt teostatud rahaülekannetega on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloo ametiisikuna on olnud ajavahemikul 30.12.2008 kuni 07.03.2014 toimunud tehingute tegijaks nii iseendaga kui ka temaga seotud isikutega. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg 1 keelab ametiisikul sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ametiisik volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Samuti on tõendatud, et Tõnu Kiviloo rikkus alates 01.04.2013 kehtiva Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Tõnu Kiviloo on sooritanud keelatud tehinguid ning rikkunud toimingupiirangu nõudeid seotud isikutega: OÜ Kõpu Kõrtsitalu, x.x.x.x. xxx OÜ, Osaühing Xxxx xxxxxxxxxx, Xxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx ning on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE Tõnu Kiviloo). Alates 01.04.2013 kuni 07.03.2014 sõlmitud tehingute puhul kuulub rakendamisele 01.04.2013 kehtiva KVS § 11 lg 1 p 1, 2 ja 3 sätted toimingupiirangu rikkumises ja viidatud toimingupiirangu rikkumise asjaolusid Tõnu Kiviloo tegevuses saab hinnata samal ajaperioodil sõlmitud tehingute osas, mille puhul arve või ülekanne on teostatud alates 01.04.2013 kuni 07.03.2014. Juba eelnevalt märgitud tehingutest (s.o arved ja ülekanded) puhul kuulub rakendamisele alates 01.04.2013 kehtiv KVS järgnevatele tehingutele: Osaühinguga Kõpu Kõrtsitalu teostatud tehingud järgnevate arvete ja ülekannete alusel: - arve nr 27 (arve kp 02.04.2013), mille alusel teostati 02.04.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 49);
- arve nr 41 (arve kp 12.06.2013), arve nr 37 (arve kp 12.06.2013) ja arve nr 33 (arve kp 20.05.2013) ), mille alusel teostati 17.06.2013 ülekanne summas 3 444,09 eurot (II kd tl 50-52); - arve nr 55 (arve kp 05.08.2013), mille alusel teostati 15.08.2013 ülekanne summas 994,67 eurot (II kd tl 53); - arve nr 66 (arve kp 06.09.2013), mille alusel teostati 11.09.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 54); - arve nr 69 (arve kp 11.10.2013), mille alusel teostati 18.10.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 55); - arve nr 75 (arve kp 11.11.2013), mille alusel teostati 12.11.2013 ülekanne summas 497,34 eurot (II kd tl 57); - arve nr 72 (arve kp 23.10.2013), mille alusel teostati 12.12.2013 ülekanne summas xxx,98 eurot (II kd tl 56); - arve nr 86 (arve kp 23.12.2013), mille alusel teostati 30.12.2013 ülekanne summas 400 eurot (II kd tl 59); - arve nr 82 (arve kp 30.12.2013), mille alusel teostati 05.01.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 58); - arve nr 2 (arve kp 08.01.2014), mille alusel eest teostati 22.01.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 123); - arve nr 1 (arve kp 02.01.2014), mille alusel teostati 11.02.2014 ülekanne summas 484,80 eurot (II kd tl 48); - arve nr 7 (arve kp 06.02.2014), mille alusel teostati 14.02.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 124); - arve nr 11 (arve kp 07.03.2014), mille alusel teostati 11.03.2014 ülekanne summas 500 eurot (II kd tl 125).
- ostu-müügi akti nr 421 (akti kp 29.07.2013) alusel, mille kohaselt FIE Tõnu Kiviloo müüs naturaalset mahla ja soolatud seeni, teostati 14.08.2013 ülekanne 162,50 eurot (III kd tl 4); - ostu-müügi akti nr 555 (akti kp 30.09.2013) eest, mille kohaselt FIE Tõnu Kiviloo müüs lambaliha, teostati 31.10.2013 ülekanne summas 36 eurot (III kd tl 5). Vaidlust ei ole asjaoludes, et ka ajavahemikus alates 01.04.2013 kuni 07.03.2014 tegutses Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavanemana s.o ametisikuna ning oli seotud OÜ-ga Kõpu Kõrtsitalu ning mittetulundusühingutega Xxxxx xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx, kuna tegutses nimetatud juriidiliste isikute juhatuses, samuti tegutses Tõnu Kiviloo 01.04.2013 kuni 07.03.2014 jätkuvalt füüsilisest isikust ettevõtjana. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud KVS § 11 lg 1 p 1 nimetatud toimingupiirangu rikkumine, s.t süüdistatav on ametiisikuna teinud 01.04.2013 – 07.03.2014 tehinguid iseenda või temaga seotud isikutega. Kohtu hinnangul on süüdistatava T. Kiviloo teadlikkus nii tema enda kui ka temaga seotud isikute majanduslikust huvist on tõendatud eelkõige asjaoluga, et ta tegutses süüdistuses märgitud ajavahemikul temaga seotud isikute juhatuses ja oli füüsilisest isikust ettevõtja. Kuuludes seega isiklikult temaga seotud juriidilise isikute juhtorganisse omas Tõnu Kiviloo ülevaadet temaga seotud isikute majandustegevusest s.h ka majanduslikust huvist. Tehingute toimumine Kõpu Vallavalitsuse ja süüdistatavaga seotud isikute vahel ja tehingute alusel rahaülekannete tegemine süüdistatavaga seotud isikute ja tema enda (FIE-na) arveldusarvetele kinnitab nii süüdistatava kui ka temaga seotud isikute majanduslikku huvi ja süüdistatava teadlikkust nimetatud majanduslikust huvist. Võttes arvesse tehingute toimumist, arvete esitamist ja nende tasumist on kohtul põhjust järeldada, et sõlmitud tehingud oli kasulikud Tõnu Kivilooga seotud isikutele ja FIE-na Tõnu Kiviloole endale. Kohtuistungil uuriti 15.05.2014.a. koostatud jälitustoiminguprotokolli koos selle lisatud stenogrammiga (I kd tl 198, III kd tl 136-212) ning salvestisega DVD plaadil – III kd tl 213) telefonivestlustega III kd tl 213) süüdistatava telefonivestluste kohta. Jälitustoiminguprotokollis (III kd tl 207) kajastatud telefonikõnest nr 55 (20.12.2013 kell 15:46:37 – 15:48:52) nähtub, süüdistatava Tõnu Kiviloo ja S.O vaheline suhtlus. Tõnu Kiviloo ütleb S.Ole, et kuule praegu ma lähen ostan seifid. Aga ma võtan võtmekapid ka, siin ei saa niimoodi, siin ei saa sellist arvet nagu sa tahad. Aga selle arve saad sa läbi Xxxx xxxxxxxxxxe, kui sa tahad. Ma lasen K. alla kirjutada. Selle peale ütleb S.O, et ta ei teeks seda. Kohus leiab, et ülaltoodud telefonivestlusest võib järeldada, et Kõpu Vallavalitsuse ja Tõnu Kiviloo vaheliste tehingute tegemisest oli Tõnu Kiviloo otseselt huvitatud ning ta juhtis ja korraldas nende tehingute tegemist. Kohtu hinnangul on eelmärgitud telefonivestluse kui tõendiga ümberlükatud süüdistatava poolt ristküsitluses antud ütlused, millega ta sisuliselt distantseeris end tema poolt juhitava äriühingu OÜ Xxxx xxxxxxxxxx arvete esitamisest vallavalitsusele, avaldades, et tema ei esitanud arveid. Nimelt on süüdistatav kohtuistungil rääkinud sellest, et tema ei teadnud, millal eelarvelised asutused OÜ Xxxx xxxxxxxxxx poes käisid ja millal pood neile arve esitas. Tema arveid ei esitanud (VII kd tl 108). Telefonivestlusest nähtuvalt aga korraldas Tõnu Kiviloo isiklikult OÜ Xxxx xxxxxxxxxx arve esitamist vallavalitsusele. Mis puudutab eelkirjeldatud tõendeid traktori AVANT xxx liisimise ja kasutamise kohta (s.h Kõpu Vallavalitsuse 05.12.2011.a. istungiprotokoll nr 24, Kõpu Vallavolikogu 23.11.2011.a. VII koosseisu XXI istungi protokoll 23.11.2011 nr 1-1/7, Kõpu Vallavolikogu VII koosseisu XXII istungi protokoll 21.12.2011 nr 1-1/8, Kõpu Vallavolikogu VII koosseisu XXIII istungi protokoll 23.01.2012 nr 1-1/1 (II kd tl 44), Kõpu Vallavolikogu 23.01.2012.a. otsusest nr 1 ning 22.02.2012.a. kokkulepe Kõpu Kõrtsitalu ja Xxxxx xxxxxxxxxxxxi vahel), siis nimetatud tõenditest võib teha
järelduse, et Tõnu Kiviloo on loonud skeemi, mille kohaselt liisis OÜ Kõpu Kõrtsitalu traktori AVANT xxx ning mille liisingumakseid tasus Kõpu Vallavalitsus MTÜ-le Xxxxx xxxxxxxxxxxx makstavate toetuste kaudu. Eelmärgitut kinnitavad ka tunnistaja Kaja Linnu ütlused, mille kohaselt Tõnu Kiviloolt tuli initsiatiiv ja info selle kohta, et soovitakse osta liisingusse lumetõrjemasinat. Tunnistaja ütlused tõendavad, et lumetõrjemasinaga seoses maksis vald MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxtoetust, misjärel MTÜ maksis OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloo omakorda liisingufirmale. Tunnistaja ei teadnud nimetada põhjust, miks valiti välja teehooldustöödeks parima pakkumise tegija - MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx ja lumetõrjemasina liisimiseks OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu. Küll aga tõendavad tunnistaja ütlused asjaolu, et Tõnu Kiviloo poolt vallavolikogule antud selgituste kohaselt ei olnud võimalik lumetõrjemasinat liisida otse Kõpu vallale või OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx seetõttu, et liisimine OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu ning selle kasutada andmine MTÜ-le Xxxxx xxxxxxxxxxxx olevat kõige soodsam. OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liige Tõnu Kiviloo ja MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxi juhatuse esimees T.V on 22.02.2012.a. sõlminud kokkuleppe, millest nähtub, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu võimaldab MTÜ-l Xxxxx xxxxxxxxxxxx kasutada traktorit AVANT xxx tingimusel, et MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx tasub vastavalt Kõpu Kõrtsitalu OÜ poolt esitatud arvetele ja maksetähtaegadele 2012. aastal 23420 eurot, 2013. aastal 5880 eurot ja ajavahemikul 2014-2016 graafiku alusel. Sama kokkuleppe p 8 kohaselt on OÜ Kõpu Kõrtsitalu jätnud endale õiguse kasutada vara teenuste osutamiseks ja oma tarbeks. Kokkuleppe p 9 kohaselt on jätnud OÜ Kõpu Kõrtsitalu võimaluse registreerida ja üle anda traktor AVANT xxx MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxi bilanssi peale liisinglepingu lõppemist ja vara heaperemehelikku kasutamist. 19.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolliga (III kd tl 8-14) on tõendatud, et Kõpu Vallavalitsus on MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx14.03.2012 teostanud ülekande summas 21404 eurot selgitusega tegevustoetus 2012 eest. Samuti on Kõpu Vallavalitsus teostanud MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxxkaks ülekannet 2013. aastal. 12.03.2013 teostati ülekanne summas 3066,66 eurot, selgitusega tegevustoetus 2013 I poolaasta eest. 16.09.2013 teostati ülekanne summas 3066,66 eurot, selgitusega tegevustoetus II pa eest. Võttes arvesse Kõpu Vallavalitsuse poolt Xxxxx xxxxxxxxxxxxtegevustoetusena tasutud summasid ning kõrvutades neid ülalviidatud kokkuleppest (22.02.2012.a.) nähtuvate summadega, milliseid on kohustatud MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx tasuma OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu traktori AVANT xxx kasutamise eest, võib kohtu hinnagul teha järelduse, et Tõnu Kiviloo suunamisel ja korraldamisel toimis skeem, mille järgi liisis OÜ Kõpu Kõrtsitalu traktori AVANT xxx ning mille liisingumakseid on sisuliselt tasunud Kõpu Vallavalitsus MTÜ-le Xxxxx xxxxxxxxxxxx makstavate toetuste kaudu. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et eelmärgitud toetuste eesmärk oli üksnes OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt liisitud traktori AVANT xxx liisingumaksete tasumine. Traktorit AVANT xxx puudutavad arutelud valla volikogu istungitel toimusid Tõnu Kiviloo initsiatiivil ja ettekandmisel. Tõnu Kiviloo juhtis vallavanemana valla eelarve koostamist ja otsustas hiljem ka valla eelarves olevate vahendite kasutamise ja käsutamise üle. Ajal, kui määrati valla poolt MTÜ-le Xxxxx xxxxxxxxxxxx tegevustoetus, tegutses Tõnu Kiviloo samas MTÜ-s juhatuse liikmena. MTÜ Xxxxx xxxxxxxxxxxx tasus omakorda Kõpu Vallavalitsuselt saadud toetused traktori AVANT xxx eest täies ulatuses OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu, mille juhtorgani liikmeks ja tehingu tegijaks oli Tõnu Kiviloo. Süüdistatav Tõnu Kiviloo on andnud ütlusi, mille kohaselt traktor AVANT xxx ei olnud Kõpu valla bilansis seetõttu, et keegi ei tea, mida teeb haldusreform. Kohtu hinnagul ei ole eeltoodud ütlused eluliselt usutavad. Kohus märgib, et Tõnu Kiviloo on omandanud traktori AVANT xxx OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu, seejärel korraldas rahaliste vahendite liikumise nii, et Kõpu valla eelarvest tasuti traktoriga AVANT xxx seotud kulud.
Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et tema ei ole talle inkrimineeritud kuritegu toime pannud, kuna Kõpu Vallavolikogu on koguaeg olnud teadlik T. Kiviloo tegutsemisest ettevõtjana, kuna ta on volikogu teavitanud enda poolsetest ettevõtetest ja tegevustest. T. Kiviloo on volikogu teavitanud esimestel valimistel suuliselt, aga viimastel valimistel 2009 ja 2013 on esitanud ettevõtjate loendid, kus on tegev ja tegevused, millega tegeleb. Tõnu Kiviloo kaitsja leidis, et Tõnu Kiviloo on tegutsenud teadmisega, et Kõpu Vallavolikogu otsustes nimetatud isikutega toimingute või tehingute tegemine ei ole toimingupiirangute rikkumine. Volikogule on seadusega antud võimalus otsustada, millal toimingupiirangu järgimine on mõistlik, millal mitte. Kaitsja viitas oma seisukohas mitmele Kõpu Vallavolikogu otsusele (14.11.2005 nr 22; 16.11.2009 nr 28; 02.12.2013 nr 17 jt.), millega otsustati anda nõusolek vallavanem Tõnu Kiviloole kuuludes temaga seotud juriidiliste isikute juhatusse kinnitada nende poolt esitatud arveid, mis on eelnevalt aktsepteeritud eelarve kasutajate poolt ja tegutseda ettevõtjana transpordi rentimise valdkonnas, sealjuures esitada transpordi rendi arveid Kõpu Vallavalitsusele. Kohus süüdistatava ja kaitsja eeltoodud seisukohtadega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei näe Korruptsioonivastane seadus ette võimalust anda volikogule õigust lubada tehingute tegemist vallavanemale iseendaga kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lõike 1, lõike 2 punktide 4 ja 7 ning KVS § 25 lõike 1 punktide 3 ja 6 mõttes. Seda enam, et KVS § 24 lg 4 kohaselt on KVS § 24 lõikes 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing tühine. Alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 11 lõike 1 ja lõike 2 kohaselt on ametiisikul samuti keelatud sooritada tehinguid endaga seotud isikutega. Lõike 2 järgi on ametiisikul keelatud anda ka oma alluvatele ülesandeks teha toimingut või otsust tema asemel. Ametiisik peab tulenevalt eelnimetatud sättest toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule. Antud juhul oleks pidanud Tõnu Kiviloo toimingupiirangust teavitama teda ametisse nimetanud organit ehk Kõpu Vallavolikogu, kes oleks pidanud määrama tehingu tegemise teisele ametiisikule. KVS § 11 lõike 3 kohaselt ei kohaldata teatud juhtudel toimingupiiranguid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine ühtegi KVS § 11 lõikes 3 toodud asjaolu, mis toimingupiirangu kohaldamise välistaks. Kohtumenetluse käigus on Tõnu Kiviloo väitnud, et temaga või temaga seotud isikute ja valla vahelised tehingud on olnud valla jaoks kasulikud. Kohus ei leiab, et süüdistatava eelnimetatud väide on asjakohatu, kuna asjaolul, kas vald on ametiisiku toimingupiirangut rikkuva tegevusega kasu saanud, ei ole teo kvalifitseerimise mõttes tähtsust. Oluline on see, kas Tõnu Kiviloo ametiisikuna on ajavahemikul 30.12.2008-07.03.2014 pnnud toime toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, mis tähendab, et ta on sooritanud kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 kohaselt keelatud tehinguid ja on rikkunud alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 11 kohaselt kehtestatud toimingupiirangu nõudeid. Käesoleval juhul on süüdistuse esemeks Tõnu Kiviloo poolt ametiisikuna tegutsedes korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvalt rikkumine suures ulatuses. Kohus märgib veel ka seda, et KarS § 3001 lg 1 koosseis ei eelda kahju tekitamist. Küll aga on süüteo koosseis KarS § 3001 lg 1 kohaselt täidetud, kui ametiisik on toimingupiirangut teadvalt rikkunud suures ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt hinnatakse süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot. Võttes aluseks tehingute maksumust, millised on süüdistuses kirjeldatud ja mille kohta on tehingu toimumist tõendavate tõenditena arved ning ostumüügi aktid, milliseid tõendeid ei ole kohtumenetluse pooled vaidlustanud, on toimingupiirangu
teadva rikkumise ulatuseks 88751,18 eurot, mis tähendab, et suur ulatus koosseisulise tunnusena KarS § 3001 lg 1 mõttes on Tõnu Kiviloo poolt täidetud. Kohus ei nõustu süüdistatava ja kaitsja toodud väidetega selles, et Kõpu valla eripära arvestades kohaldati Kõpu vallas KVS § 11 lg 3 p 7 sätteid, mille kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata valla- või linnaasutuses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik. Kohtu hinnangul KVS § 11 lõike 3 punktis 7 toodud asjaolu antud juhul ei ole rakendatav. Tõnu Kiviloole heidetakse ette tehingute tegemist vallavanemana temaga seotud isikutega. KVS § 11 lg 3 p 7 kohaldub valla- või linnaasutuste suhtes ja rakendada saaks KVS § 11 lg 3 punktis 7 ettenähtud erandit ainult juhul, kui valla eripära tõttu on toimingupiirangu mittekohaldamine avaliku huvi seisukohast mõistlik. Ka sel juhul ei saaks seda otsustada ametiisik ise, vaid täita tuleb KVS § 11 lõikes 2 olevaid nõuded. Antud juhul ei esine Kõpu valla puhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis tingiks avaliku huvi seisukohast vajaduse KVS-s fikseeritud toimingupiirangutest kõrvalekaldumiseks. Mõistlikkust tuleb hinnata avaliku huvi seisukohast, mitte ametniku või ettevõtja huvist lähtuvalt. Kohus peab vajalikuks märkida veel ka seda, et KVS § 11 lg 5 kohaselt peab avalikku ülesannet täitev asutus oma töö korraldamisel tagama, et ametiisik ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseenda või temaga seotud isiku suhtes. Kui asutus jätab selle kohustuse täitmata, ei vabasta see asjaolu ametiisikut kohustusest järgida toimingupiiranguid. Eelmärgitud sättest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Kõpu Vallavolikogu oleks pidanud tagama, et süüdistatav ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseendaga või temaga seotud isiku suhtes. Samas ei vabastanud Kõpu Vallavolikogu poolt KVS § 11 lg 5 sätestatud kohustuse mittetäitmine Tõnu Kivilood ametiisikuna kohustusest järgida toimingupiiranguid. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 3001 süüteokoosseis kavatsetust või otsest tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes, sealhulgas rikkumise ulatuse suhtes. Kohus on seisukohal, et süüdistatav tegutses KarS § 3001 lõikes 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste, sealhulgas rikkumise ulatuse suhtes vähemalt otsese tahtlusega. Kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt leidis tuvastamist, et Tõnu Kiviloo oli teadlik oma ametiseisundist ning ka seotusest erinevate isikutega. Samuti oli Tõnu Kiviloo teadlik tema ja temaga seotud isikute tehingutest Kõpu vallaga, kuna Tõnu Kiviloo oli ise tehingute tegijaks. Tõnu Kiviloo teadis, et teeb tehinguid valla ja iseenda või valla ja temaga seotud isikute vahel. Samuti leiab kohus, et tõendamist on leidnud süüdistatava teadlikkus tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võis mõjutada tehingu tegemist. Süüdistatav oli teadlik korruptsiooniohust, mis on kohtu hinnangul tõendatud sellega, et Tõnu Kiviloo, tegutsedes vallavalitsuse juhina s.o ametiisikuna soovis tema juhitava Kõpu Vallavalitsuse ja temaga seotud isikutega (s.h. süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute ja FIE Tõnu Kivilooga) tehingute toimumist ja tehingud on ka toimunud, mida tõendavad eelpool loetletud arved, milliste osas kohtumenetluse pooltel vaidlused puuduvad. Kohtu hinnangul on süüdistatav oma tegevusega realiseerinud KarS § 3001 lõikes 1 sätestatud süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kaitsja on väitnud, et Tõnu Kiviloo suhtes on tegemist nn. lubatavuseksimusega, sest kohaliku omavalitsuse kõrgem organ oli sellise loa andnud ja puudus alus eeldada, et selline luba ei ole õiguspärane. Kaitsja on seisukohal, et kuna KarS § 3001 lg 1 süüteokoosseis eeldab otsest tahtlust, siis T. Kiviloo vastutus nimetatud sätte järgi on välistatud.
Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava käitumises ei esine. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Riigikohus 10.10.2014.a. otsuse nr 3-1-1-46-14 p 17.1 on selgitanud, et süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi nõuab seda, et täidetud oleks kaks eeldust. Esiteks peab teo toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu, teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. Üldjuhul ei ole eksimus vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (vt ka Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 8. juuli 2014. a otsus nr 3-1-1-31-14, p 25; 1. novembri 2013.a otsus nr 3-11-91-13, p 15.1 ja 11. detsembri 2013. a otsus nr 3-1-1-92-13, p 17.2). Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2002. a otsus nr 3-1-1-44-02, p 6.1 ja 05. juuni 2003. a otsus nr 3-1-1-14-03, p 13). Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et Kõpu Vallavolikogu poolt vastuvõetud otsused andsid talle õiguse teha tehinguid valla ja iseenda või valla ja temaga seotud isikute vahel. Kohus on seisukohal, et Kõpu Vallavolikogu otsused Tõnu Kiviloole sellist õigust ei andnud. Kohtu hinnangul tuleb analüüsida, kas Tõnu Kiviloo oli tehingute tegemise hetkel eksimuses oma teo keelatusest KarS § 39 tähenduses ja kas see eksimus oli temale vältimatu. KarS § 39 lõike 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Välditava eksimuse korral on tegu süüline ning isik vastutab tahtliku süüteo eest üldkorras. Eksimus on välditav, kui isikul oleks olnud tegu toime pannes oma võimeid ja teadmisi arvestades põhjust selle võimaliku õigusvastasuse üle järele mõelda või sellest aru saada ning ta oleks sel viisil jõudnud arusaamisele oma teo ebaõigussisust. Arvestades seda, et Tõnu Kiviloo oli pikema perioodi (ca 18 aastat) vallavanem, pidi ta mõistma ning aru saama toimingupiirangute sisust ehk täpsemalt sellest, et tehingute tegemine Kõpu valla ja tema või temaga seotud isikute vahel on keelatud. Ka oli Tõnu Kivilool eelmärgitud asjaolu mõistmiseks võimalus konsulteerida asjatundjaga nt õigusteadmisi omava isikuga. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Tõnu Kiviloo oleks pöördunud nõu ja kinnituse saamiseks oma teo lubatavusele. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et kõnealune eksimus oli Tõnu Kiviloole vältimatu. Kohus leiab, et kehtib ka üleüldine kohustus tunda huvi ning teha endale selgeks reeglistik teo võimaliku keelatuse kohta, kui tegutsetakse valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon. Eriti oluline on see ametiisikute puhul, kes tulenevalt neile seatud vastutusest peavad enda jaoks piisavalt selgeks tegema kõik nende käitumist ja pädevust reguleerivad õigusnormid. Korruptsioonivastane seadus jõustus 28.02.1999, seega on Korruptsioonivastasest seaduses sisalduvad toimingupiirangud ning põhimõte, et ametiisikul iseendaga või temaga seotud isikutega tehingute tegemine on keelatud, on kehtinud pikema ajaperioodi vältel, mistõttu kohus ei pea eluliselt usutavaks ega ka põhjendatuks Tõnu Kiviloo kaitsja väiteid selles, et Tõnu Kivilool oli alus eeldada, et Kõpu Vallavolikogu otsused andsid Tõnu Kiviloole põhjust eeldada oma teo lubatavuses. Eeltoodud asjaoludel ei olnud Tõnu Kiviloo väidetav eksimus teo keelatuses KarS § 39 lg 1 tähenduses temale vältimatu. Kohus märgib, et kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 6 lg 2 ning alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 3 lg 3 kohaselt oli Tõnu Kiviloo kohustatud vallavanemana tagama kohaliku omavalitsuse asutuses s.h Kõpu Vallavalitsuses korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse. Eelkäsitletud põhimõtteid on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-1-1-28-05 p-des 8, 9. Riigikohus on leidnud, et seadusandja
on pidanud vajalikuks Korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis formaalsete tunnuste alusel eraldi välja tuua rea toiminguid, mis on lähtudes abstraktsest korruptsiooniohtlikkusest keelatud sõltumata sellest, kas selline toiming konkreetsel juhul võimaldab ametiisikul korruptiivset tulu saada või mitte. Taoliste formaalsete piirangute kehtestamine teenib õiguskindluse põhimõttest tulenevat eesmärki vältida vajadust hakata seadusandja poolt iseenesest eriti korruptsiooniohtlikeks loetud toimingute lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul eraldi kaaluma konkreetsest toimingust korruptiivse tulu saamise võimalikkust. Arvestades KVS § 5 lg-s 3 sätestatud korruptiivse tulu mõiste mitmetahulisust, tooks igakordse kaalumiskohustuse olemasolu kaasa õigusliku ebamäärasuse. Ühe formaalse toimingupiiranguna on ametiisikul tulenevalt KVS § 24 lg-st 1, lg 2 p-st 4 ja § 25 lg 1 p-st 6 keelatud teha riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid eraõigusliku juriidilise isikuga, mille juht- või järelevalveorgani liige ametiisik, tema lähisugulane või -hõimlane on. Lisaks on kolleegium leidnud, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena KVS § 24 mõttes isegi juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist. Seetõttu kehtivad Korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel. Tõnu Kiviloo kaitsja väitel on enamus toimingupiirangu rikkumise episoode aegunud. Kohus kaitsjaga ei nõustu. KarS § 3001 näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt kohaselt kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. KarS § 81 lg 4 esimese lause kohaselt jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on selgitanud lahendi nr 3-1-1-14-14 p 1026, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegute oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, õiguslikult juba lõpuleviidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need ühtsena (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
mille kohta on toimikus arve nr 11 07.03.2014 summas 500 eurot (II kd tl 125). Kõikide süüdistuses märgitud keelatud tehingute sooritamise ning toimingupiirangu rikkumiste tegevusaktide puhul kohus nendib, et tegemist on sarnasel viisil toime pandud tegudega, mis on ajalises ja ruumilises seoses, kuivõrd eelpool loetletud isikutega tehingute sooritamise ajad osaliselt kattuvad või on piisava ajalise tihedusega seotud. Ka võib täheldada, et nende tehingute sooritamisel ühtset tahtlust, kuna tuvastamist on leidnud, et Tõnu Kiviloo oli teadlik oma ametiseisundist ning ka seotusest eelnevalt loetletud isikutega. Samuti oli Tõnu Kiviloo teadlik tema ja temaga seotud isikute tehingutest Kõpu vallaga, kuna Tõnu Kiviloo oli ise tehingute tegijaks. Seega kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegevusaktide puhul on tegemist jätkuva süüteoga, mille puhul arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest s.o 07.03.2014.a. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et süüdistatava süütegu ei ole aegunud, kuivõrd möödunud ei ole KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud 5aastane aegumistähtaeg. Kaitsja taotlusel on kohus kontrollinud kohtuistungil kriminaalasja kohtueelses menetluses toimunud jälitustegevuse seaduslikkust (I kd tl 138, 161, 198) ja asunud seisukohale, et asjas on olemas nõutavad jälitustoimingu load kohtu poolt antuna ja jälitustoimingu load on välja antud seaduslikul alusel. Seejärel on kohus võtnud KrMS § 296 lg 1 kohaselt vastu jälitustoimingu protokolli 15.05.2014 koos stenogrammi ja salvestisega DVD-plaadil (III kd tl 136-213) ja avaldanud vastu võetud tõendi KrMS § 296 lg 3 alusel tehnilise vahendi abil ära kuulamise teel. Jälitustoiminguprotokollist nähtub, et jälitustoimingu aluseks on Tartu Maakohtu kohtumäärus nr 139-2013 ning 30.12.2013 Tartu Maakohtu kohtumäärus nr 186-2013. Jälitustoimingu aeg: 31.10.2013-30.01.2014. Jälitusprotokollist nähtuvalt on jälitustoimingu käigus teostatud Tõnu Kiviloo kasutuses olnud abonentnumbri 5111099 salajast pealtkuulamist. Kriminaalasja menetluses tähtsust omavatest kõnedest koostati stenogramm, mis on jälitustoimingu protokolli lisaks. Stenogrammis kajastuvate telefonikõnede salvestised on lisatud protokollile DVD plaadil, mis on pakendatud pakendisse nr 1W. Kõik telefonikõned on stenografeeritud täies mahus ja kronoloogilises järjekorra ning on tõendiks kriminaalasja nr 13221000088 raames. Kohus jääb käesolevas kohtuotsuses kohtuistungil võetud seisukoha juurde leides, et jälitustoiminguload on välja antud seaduslikul alusel. Tartu Maakohus on 31.10.2013.a. kohtumääruses nr 139-2013 selgitanud jälitustoimingu läbiviimise vajadust ning jälitustoimingu eelduste olemasolu m.h seda, et kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav tegu, s.o ametisiku poolt tema valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine, milline on tahtlik teise astme kuritegu ja on kajastatud KrMS § 1262 lg-s 2 loetletud kuritegude kataloogis, mille puhul on lubatud sama paragrahvi lõikes 1 p-des 1-4 alustel teostada jälitustoiminguid. Kohtumääruses viidatakse asjaolule, et kogutud andmed annavad alust arvata, et T. Kiviloo võib olla omastanud Kõpu valla raha grupis 3.isikutega, kes võivad olla väljastanud fiktiivseid arveid. Kohtumääruses jälitustoimingu luba andes on kohus viidanud KrMS § 1261 lg-le 2, mille kohaselt on jälitustoiming lubatud juhul, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohtumääruses, viidates prokuröri taotlusele on selgitatud tõendikogumise vajadust sellega, et tuvastada, milliste äriühingute ja/või füüsiliste isikute nimelt esitatakse fiktiivseid arveid, kes on T. Kiviloo võimalikud kaasosalised, kuidas liigub raha tagasi Kiviloole või temaga seotud isikutele ja kes saab võimalikest kuritegudest kasu, on vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega, kuivõrd eeltoodud asjaolude kohta tõendite kogumine on muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Eeluurimiskohtunik on nõustunud jälitustoimingu läbiviimisega prokuröri taotluses kajastatud asjaoludel ja eesmärkidel (s.o tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või oluliselt raskendatud) ning
on leidnud, et põhjendatud on Tõnu Kiviloo põhiseaduslike õiguste riive selleks, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist ja tabada süüdlane(sed) võimalikult kiiresti. Kohtumäärusega jälitustoiminguks antud luba on Tartu Maakohus 30.12.2013.a. määrusega nr 186-2013 pikendanud eelnevalt antud luba 1 kuu võrra ning eeluurimiskohtunik on põhjendanud jälitustoimingu läbiviimise vajadust ning sellega kaasnevat Tõnu Kiviloo põhiseaduslike õiguste riivet sellega, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist ja tabada süüdlane(sed) võimalikult kiiresti. Kohus märgib, et jälitustoimingu protokoll 15.05.2014 koos stenogrammi ja salvestisega DVDplaadil Tõnu Kiviloo abonentnumbri salajaseks pealt kuulamiseks on saadud vastavalt Tartu Maakohtu 31.10.2013 ja 30.12.2013 kohtumäärustele, jälitustoiminguprotokoll koos lisadega on kohtumäärustega antud jälituslubade tähtaegadega ajaliselt kaetud. Kohtu hinnangul on Tartu Maakohtu 31.10.2013 ja 30.12.2013 määrustega antud jälitustoimingu load piisavalt põhjendatud. Kohtumäärused sisaldavad kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas. Kriminaalasjas nr 13221000088 alustati Politsei- ja Piirivalve keskkriminaalpolitsei korruptsoonikuritegude büroo Lõuna Talituse poolt menetlust 09.10.2013.a. KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustel selle kohta, et alates 2009.a. alusest on Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo omastanud ametiisikuna Kõpu Vallavalitsuse vara enam kui 64 euro väärtuses, millega on toime pannud isikule usaldatud ja tema valduses oleva vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ametiisikuna. Kohtumääruses on m.h analüüsitud Kõpu Vallavalitsuse kontolt tehtud väljamakseid ning Tõnu Kiviloo ja temaga seotud isikute arvetele sularaha sissemakseid ja on leitud, et esinevad kahtlused, et T. Kiviloo võib olla erinevate isikute või äriühingute poolt esitatud fiktiivsete arvete alusel kandnud alusetult Kõpu Vallavalitsuse kontodelt raha välja. Kohtumäärustes on leitud, et kogutud andmed annavad alust arvata, et T. Kiviloo võib olla omastanud Kõpu valla raha grupis 3.isikutega ning eeltoodu alusel esineb põhjendatud vajadus kohtumääruses kajastatud jälitustoimingute läbiviimiseks. Samuti on kohtu hinnangul kohtumäärustes õigustatult asutud seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimine on vältimatu, sest tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Tõnu Kiviloo põhiseaduslike õiguste riive on põhjendatud, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist ja tabada süüdlane(sed) võimalikult kiiresti. Eelviidatud teave on kohtu hinnangul piisav, et õigustada käesolevas kriminaalasjas kooskõlas ultima ratio-põhimõttega jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist.
Enn Ariva kaitsja leidis, et Enn Arivale esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et Tõnu Kiviloole ja Enn Arivale esitatud süüdistused on tõendatud. Kohus, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt tõendite kogumis, leiab, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistus Kõpu Vallavalitsuse vara omastamises ja Enn Arivale esitatud süüdistus omastamisele kaasaaitamises süüdistuses märgitud ajavahemikul, kohas ning ulatuses on tõendamist leidnud. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajavahemikul 05.10.2013 – 27.11.2013 oli süüdistatav Tõnu Kiviloo Kõpu vallavanem s.o ametiisik. Eelmärgitu on tõendatud Kõpu Vallavolikogu 02.11.2009.a. otsusega nr 19 (II kd tl 29), Kõpu Vallavolikogu 15.11.2013.a. otsusega nr 14 (II kd tl 30) ja Kõpu Vallavolikogu 27.12.2013.a. otsusega nr 24 (II kd tl 31). Tunnistaja L. S ütlustest (I kd tl 170-174) nähtub, et Kõpu Külastuskeskus on loodud Kõpu valla poolt. Tunnistaja L. S töötas Tõnu Kiviloo alluvuses Kõpu Külastuskeskuses alates novembrist 2013 ja lõpetas töötamise detsembris 2015. Esialgu oli ta Kõpu Külastuskeskuse juhataja ja hiljem turismispetsialist. Tema tööülesanneteks olid maja korrashoid, külaliste vastuvõtt, ekskursioonide tegemine, kodulehele info sisestamine, pakettide koostamine, turismiettevõtetega koostöö tegemine. Kõpu Külastuskeskus avati tunnistaja ütluste kohaselt 08.03.2014. 2013. aasta teisel poolel Tõnu Kiviloo ettepanekul käis L. S koos Tõnu Kivilooga Tallinnas Mööblimajas Kõpu Külastuskeskusele mööblit valimas. Hetkel, mil tunnistaja käis Mööblimajas, mööblit Kõpu Külastuskeskuse jaoks ära ei ostetud, kuid mööbliostutehingu vormistas hiljem Tõnu Kiviloo. Mööbel, mille tunnistaja ja T. Kiviloo välja valisid, toodi Kõpu Külastuskeskusesse eraldi osadena. Osa mööblist jõudis Külastuskeskusesse oktoobris, osa hiljem. Tunnistaja L. S ütlustel oli mööbel, mis külastuskeskusesse toodi sama, mille nad valisid välja koos Tõnu Kivilooga Mööblimajas, kuid hiljem toodi ka juurde. Külastuskeskuses olevaid toole Mööblimajast ei toodud, need tulid hiljem. Tunnistaja ütluste kohaselt valisid nad T. Kivilooga välja kirstu, 8 kummutit, mis olid ühe sahtliosaga ja ühe kapiosaga, suurem kummut, kus oli üks sahtliosa ja kaks kapiosa, 3 vitriinkappi, 1 suur vitriinkapp ja 1 riiul, 2 diivanlaua moodi lauda, köögimööbel, kontorilaud, kapp-riiul ja 2 kummutit. 2014. aasta maikuus toodi Külastuskeskusse muuseumituppa veel juurde 4 kappi. Tunnistaja iseloomustades T. Kiviloo juhtimisstiili märgib, et Tõnu Kiviloo on ise väga töökas ja tahtis ise kõike juhtida ja kontrollida. Tunnistaja teada oli OÜ Xxxxxxxxxxx Kõpu Külastuskeskuse mööbli tellija. Tunnistaja L. S ütlustega on kooskõlas 13.03.2014.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist (III kd tl 63-81) nähtuvad asjaolud. Tunnistaja L. S on kohtueelses menetluses näidanud Kõpu Külastuskeskuses, aadressil Tipu mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa, asuvat mööblit, millest osa tunnistaja valis välja koos Tõnu Kivilooga Tallinnas asuvas Mööblimajas. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et L. S selgitab Viljandimaal Kõpu alevikus asuvas Külastuskeskuses (Tipu mnt 1), millised mööbliesemed on tema poolt Tallinnas Mööblimajas koos Tõnu Kivilooga 2013.a. lõpus välja valitud. Esmalt osutab L. S näituste ruumis olevatele mööbliesemetele ning selgitab, et Mööblimajast on tema ja Tõnu Kiviloo poolt valitud: neli kummutit, millel sahtlid ja kapiosa; üks kolmene kummut (kaks kapiosa ja üks sahtliosa); klaasustega vitriinkapp. L. S ei oska selgitada, kust on ostetud näituste ruumis olevad 3 lauda ning 7 tooli. Järgnevalt juhatab L. S toimingu läbiviijad kööki ja selgitab, et köögimööbel on valitud
Mööblimajast. Ta ei oska selgitada, kust on ostetud köögis olevad 1 laud ning 2 tooli. Edasi juhatab L. S toimingu läbiviijad fuajeesse ning selgitab, et Mööblimajast on valitud: kaks diivanilaua moodi lauda; 2 vitriinkappi; 4 kummutit (üks sahtliosa ja üks kapiosa); 1 suurem vitriin kapp; 1 riiul ja kirst. Ta ei tea, kust on ostetud fuajees olevad 2 lauda ja neli pehme kattega tooli ning töötool. Järgnevalt juhatab L. S toimingu läbiviijad kontoriruumi ning selgitab, et seal olev mööbel – kaks kummutit, töölaud ja 1 kapp-riiul on valitud Mööblimajast. Ta ei oska selgitada, kust on ostetud töötool. Keldris osutab L. S 29-le toolile, mille kohta ta ei oska öelda, kust need ostetud on. 14.05.2014 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd tl 79-81) ning Mööblimaja AS 14.05.2014 vastuskirjaga on tõendatud, et Kõpu Külastuskeskusesse on 13.05.2014 toodud neli kappi. Nimetatud mööbel on olnud müügis Mööblimajas, kuid seda ei ole sealt ostetud ajavahemikus 2014. aasta aprillikuu algus kuni 14.05.2014. Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et süüdistuses nimetatud mööbel on see mööbel, mis on tänasel päeval Kõpu Külastuskeskuses. 2013. aasta sügisel, kui Kõpu Külastuskeskus hakkas valmis saama, siis oli vaja hakata sisutusega tegelema ja selleks käis Tõnu Kiviloo koos L. Sga, kes oli sel ajal Kõpu Külastuskeskuse juhataja, mööblit otsimas ja valimas. Tõnu Kiviloo on avaldanud, et mööbli ostis ta isiklikult välja enda pangakaardiga või siis Kõpu Kõrtsitalu vahenditest. Kohtu hinnangul on Tõnu Kiviloo ütlused mööbli ostu kohta kooskõlas Mööblimaja AS vastuskirjast 12.03.2014 koos sellele lisatud dokumentide väljatrükkidega (III kd tl 15 - 24), nähtuvaga selles, et Tõnu Kiviloo ostis 20.11.2013 Kõpu Kõrtsitalu esindajana Tallinnas, Mulla 1 asuvast mööblimajast süüdistuses märgitud järgnevad mööbliesemed, tasudes kolme erineva pangakaardiga: 2 kummutit pähkel väärtusega 384 eurot ja 20 senti, kummuti c26 väärtusega 272 eurot, 2 kummutit c46 vaher väärtusega 586 eurot ja 50 senti, 8 kummutit c47 vaher väärtusega 1564 eurot, vitriini c22 vaher väärtusega 288 eurot, kliendilaua c99 väärtusega 140 eurot ja 25 senti ning köögikomplekti väärtusega 490 eurot (koguväärtus 3724,95 eurot). Samuti nähtub esitatud tõendist, et Tõnu Kiviloo ostis eraisikuna 05.10.2013 nimetatud mööblimajast süüdistuses märgitud mööbliesemed: kirjutuslaua pähkel väärtusega 238 eurot, riiuli pähkel väärtusega 221 eurot, kliendilaua c99 vaher väärtusega 140 eurot ja 25 senti ning riiuli c88 vaher väärtusega 166 eurot ja 25 senti (koguväärtus 765,50 eurot). Mööblimaja AS vastuskirjast 18.03.2014 ja lisatud fotodest (III kd tl 25-38) ning ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja sellele lisatud fotodega (III kd tl 63-81) on tõendatud, et fotodel olev mööbel, välja arvatud pildil nimetusega 15 jpg kujutatud toolid, pärinevad Tallinnast, Mulla tn 1 asuvast Mööblimajast. OÜ Kõpu Kõrtsitalu 13.11.2013 saatelehega OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxx (III kd tl 39) on tõendatud, et Tõnu Kiviloo on Kõpu Kõrtsitalu esindajana müünud OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxx 6 lauda koguväärtusega 408 eurot ning 4 vitriini koguväärtusega 654 eurot ja 16 senti. OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe 20.11.2013 arvelt nr 19112013 Xxxxxxxxxxx OÜ-le (III kd tl 40) nähtub, et OÜ Xxxx xxxxxxxxxx on müünud OÜ-le Xxxxxxxxxxx, mille juhatuse liige on Enn Ariva, 40 klienditooli koguväärtusega 2341,03 eurot (koos käibemaksuga 2809,24 eurot), 6 loengulauda koguväärtusega 408 eurot (koos käibemaksuga 489,60 eurot) ja 4 vitriini koguväärtusega 654, 16 eurot (koos käibemaksuga 784,99 eurot). OÜ Kõpu Kõrtsitalu 20.11.2013 arvega nr 80 Xxxxxxxxxxx OÜ-le (III kd tl 41-42) on tõendatud, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu on müünud OÜ-le Xxxxxxxxxxx süüdistuses märgitud mööbliesemeid, s.h.
esemeid, mille Tõnu Kiviloo ostis 05.10.2013 eraisikuna ning 20.11.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana Mööblimajast Tallinnast, Mulla 1. OÜ Xxxxxxxxxxx 22.11.2013.a. pakkumusega Kõpu Külastuskeskuse mööbli hankeks (III kd tl 43) ning OÜ Xxxxxxxxxxx arve-saatelehega nr 21274 26.11.2013 (III kd tl 44) on tõendatud, et OÜ Xxxxxxxxxxx müüs mööbli, mis omandati OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu ja OÜ-lt Xxxx xxxxxxxxxx Xxxx xxxxxxxxxx AS-le. Liisingulepinguga nr 20131058/00 koos lisadega s.h maksegraafik, müügileping liisingulepingule, liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt, kasutusrendi täisteenuse pakkumine Kõpu Vallavalitsusele, OÜ Xxxxxxxxxxx arve-stl nr 21274 26.11.2013 (III tl 45-58) on tõendatud, et OÜlt Xxxxxxxxxxx ostetud mööbel liisitakse Kõpu Vallavalitsusele, mille esindajaks on Tõnu Kiviloo. Xxxx xxxxxxxxxx AS müüs 27.11.2013 mööbliesemed edasi Xxx xxxx xxxxxxxxxx Eesti filiaalile (III kd tl 50-52), kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu, mille kohaselt liisis Kõpu Vallavalitsus eelnimetatud mööbliesemed. Xxxx xxxxxxxxxx AS 13.12.2013 arvest nr 130469 (III kd tl 59) nähtub, et Kõpu Vallavalitsus täidab liisingulepingust tulenevaid kohustusi s.o tasub mööbli eest lepingutasu ja renditasu kokku summas 486,47 eurot (koos käibemaksuga). 19.05.2014 koostatud vaatlusprotokolliga (III kd tl 60-62) on tõendatud Kõpu Vallavalitsusele liisitud mööbliesemetega seonduvad pangaülekanded, s.h Tõnu Kiviloo poolt Mööblimajale tasumise kohta, pangaülekanded OÜ Xxxxxxxxxxx ja Xxxx xxxxxxxxxx AS-i, OÜ Kõpu Kõrtsitalu ning OÜ-ga Xxxx xxxxxxxxxx vahel ning Kõpu Vallavalitsuse pangaülekanne summas 486,47 eurot Xxxx xxxxxxxxxxe AS-le ning OÜ Kõpu Kõrtsitalu pangaülekanne summas 1000 eurot Mööblimaja AS-le. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kooskõlas 29.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokollist (VI kd tl 1-52) nähtuvad asjaolud. Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Tõnu Kiviloo kasutuses olnud sülearvuti DELL kõvaketta koopiat ja leitud e-kirjad, millistest kohus käsitleb alljärgnevaid: 1) Tõnu Kiviloo on 22.11.2013 kell 10.02 saatnud Enn Arivale e-kirja, milles sisaldub OÜ Xxxxxxxxxxx 22.11.2013 pakkumus Kõpu Külastuskeskuse mööbli hankeks (VI kd, tl 37). Eelviidatud e-kirjaga on tõendatud, et OÜ Xxxxxxxxxxx pakkumuse Kõpu Külastuskeskuse mööblile summas 11753,50 eurot on koostanud Tõnu Kiviloo. 2) 22.11.2013 kell 10.38 saadab Enn Ariva e-kirja Tõnu Kiviloole, mille manuses on eelnimetatud pakkumus mööbli hankeks summas 11753,50 eurot, vormistatud OÜ Xxxxxxxxxxx poolt, allkirjastajaks on Enn Ariva (VI kd, tl 38-39). 3) Tõnu Kiviloo saadab 22.11.2013 kell 15.33 e-kirja R.Kile, kes töötab Xxxx xxxxxxxxxx AS-s. Manusena lisatud Xxxxxxxxxxx OÜ pakkumus mööbli hankeks summas 11753,50 eurot Kõpu Vallavalitsusele, mis on allkirjastatud Enn Ariva poolt (VI kd, tl 40-41). Eelmärgitust nähtub, et Tõnu Kiviloo initsiatiivil otsitakse võimalikku lepingupartnerit ja suheldakse Xxxx xxxxxxxxxx AS-ga seoses mööbli hankega Kõpu Vallavalitsusele. 4) 26.11.2013 kell 14.47 saadab Tõnu Kiviloo Enn Arivale 20.11.2013 OÜ Xxxx xxxxxxxxxx arve nr 19112013 OÜ-le Xxxxxxxxxxx. Eelmärgituga on tõendatud, et OÜ Xxxx xxxxxxxxxx on müünud OÜ-le Xxxxxxxxxxx 40 klienditooli koguväärtusega 2341,01 eurot (koos käibemaksuga 2809,24 eurot), 6 loengulauda koguväärtusega 408 eurot (koos käibemaksuga 489,60 eurot) ja 4 vitriini koguväärtusega 654,16 eurot (koos käibemaksuga 784,99 eurot) kogu summas 4083,83 eurot (VI kd, tl 42-43).
5) 26.11.2013 kell 14.48 saadab Tõnu Kiviloo Enn Arivale OÜ Kõpu Kõrtsitalu 20.11.2013 arve nr 80 summas 6952,19 eurot OÜ-le Xxxxxxxxxxx, millega on tõendatud, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu on müünud OÜ-le Xxxxxxxxxxx süüdistuses märgitud mööbliesemeid s.h esemeid, mille Tõnu Kiviloo ostis 05.10.2013 eraisikuna ning 20.11.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana Mööblimajast Tallinnast, Mulla 1 (VI kd, tl 44-45). 6) 26.11.2013 kell 14.50 saadab Enn Ariva Tõnu Kiviloole edasi tema ja R.K’i vahelise e-kirja (VI kd tl 46), millest nähtub, et R.K Xxxx xxxxxxxxxxe AS esindajana on suhelnud telefoni teel Kõpu Vallavalitsusele neile müüdava mööbli teemal ja vallavalitsus on aktsepteerinud kasutusrendi pakkumise. Kirjas märgitakse millist infot OÜ Xxxxxxxxxxx arve peaks kajastama, mille alusel saaks Xxxx xxxxxxxxxxe AS identifitseerida varad liisinglepingutes. 7) 26.11.2013 kell 15.14 saadab Tõnu Kiviloo Enn Arivale e-kirja manuses tabeli, milles on märgitud mööbliesemete nimekiri. Kohtu hinnangul on eelmärgitud e-kirjadega tõendatud asjaolu, et Tõnu Kiviloo Kõpu vallavanemana s.o ametiisikuna korraldas ja juhtis tegevusi, mille tulemusena sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja teiste isikutega Kõpu Külastuskeskuse jaoks liisitud mööbliga seonduvaid tehinguid, milliseid on kirjeldatud Tõnu Kiviloole ja Enn Arivale esitatud süüdistuses. 15.05.2014.a. koostatud jälitustoimingu protokolli (kohtu seisukoht jälitustegevuse seaduslikkuses vt. kohtuotsuse põhiosa II alajaotuse p-s 1 - Tõnu Kiviloo süüdistus KarS § 3001 lg 1 järgi) ja sellele lisatud stenogrammis kajastub Tõnu Kiviloo telefonikõne Mööblimaja AS-le 14.11.2013 kell 13:48:28 (kõne nr 9 - III kd tl 146), millega on tõendatud, et Tõnu Kiviloo korraldab mööbliostu Mööblimajast. 21.11.2013 kell 10:42:36 helistas Tõnu Kiviloo Enn Arivale (kõne 17 III kd tl 154158). Tõnu Kiviloo küsib, kas mööblipakkumise teeb SD või Xxxxxxxxxxx. Lisaks küsib Tõnu Kiviloo Enn Arivalt, kas seitse prossa katet sobib vä? Enn Ariva vastab: „Ideaalne“. Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vestlusest nähtub veel, et mööblipakkumise põhja koostab Tõnu Kiviloo ja saadab Enn Arivale. 21.11.2013 kell 14:51:09 helistab Enn Ariva Tõnu Kiviloole (kõne 19 III kd tl 158-160) ja telefonikõnest nähtub, et Enn Ariva sõnul koostab mööblipakkumise OÜ Xxxxxxxxxxx, kuna Xxxxxxxxxxx SD-l pole ladu. Veel nähtub kõnest, et Tõnu Kiviloo püüab vormistada tehingut Xxxx xxxxxxxxxx AS-ga. 22.11.2013 kell 10:48:57 helistab Tõnu Kiviloo Enn Arivale ja kõnest nähtub, et Tõnu Kiviloo on saatnud 22.11.2013 Enn Arivale mööblipakkumise ning Tõnu Kiviloo 22.11.2013 kell 15:29:05 (III kd tl 161) toimunud kõnest Enn Arivale nähtub, et Enn Ariva saadab selle Tõnu Kiviloole tagasi. Kõnest nr 22 (III kd tl 162) nähtub Tõnu Kiviloo ja Mööblimaja vaheline suhtlus 25. novembril 2013. 26.11.2013 kell 14:19:19 helistab Enn Ariva ja Tõnu Kiviloole (III kd tl 163-165) ja Enn Ariva ütleb Tõnu Kiviloole, et F. tahab temalt arvet saada, aga ta ei saa arvet teha enne, kui temale on arve tehtud. Enn Ariva küsib, kes selle arve teeb. Tõnu Kiviloo vastab: „Kõpu Kõrtsitalu“. Vestlusest nähtub veel, et tegelik mööblimüüja on Tõnu Kiviloo, kuna tal on ladu olemas. Kõnest nr 24 (III kd tl 165) nähtub, et Enn Ariva helistab 26.11.2013 kell 14:53:59 Tõnu Kiviloole ja ütleb, et Fusion tahab saada mingisuguseid tootekoodi või seerianumbrit arve peale. Tõnu Kiviloo ütleb, et see on võimalik, aga võtab aega. Kõnes nr 25 (III kd tl 165-168) on 26.11.2013 kell 19:24:21 toimunud telefonivestlus Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vahel ja nähtub, et Tõnu Kiviloo on koodid Enn Arivale ära saatnud ning Enn Ariva räägib, et läksid töösse kõik asjad. Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva arutlevad veel selle üle, millal Fusion arve tasub. 28.11.2013 kell 10:33:34 helistab Tõnu Kiviloo Enn Arivale (kõne nr 27 III kd tl 171-174) ja kõnest nähtub, et Enn Ariva küsib Tõnu Kiviloolt, kuidas tal läks F. meestega ja kas nad andsid ka mingeid lubadusi. Tõnu Kiviloo vastab, et põhimõtteliselt on käed all. III kd tl 174 küsib
telefonikõnes nr 27 Enn Ariva Tõnu Kiviloolt 28.11.2013.a., et kus mööbel füüsiliselt asub. Tõnu Kiviloo vastab, et mööbel on paigas ning seda pannakse praegu kokku. Enn Ariva küsib Tõnu Kiviloolt, kas ta peab sellele hankele juurde tegema ka üleandmise-vastuvõtmise akti. Tõnu Kiviloo vastab, et võid igaks juhuks teha, mille peale Enn Ariva ütleb, et siis on nagu üleantud ka. Tunnistaja M.Ki (I kd tl 161-165) ütlustest nähtub, et ta töötab alates 2013. aasta septembrikuust Kõpu Vallavalitsuses majandusspetsialistina tema ametiülesanneteks on heakorra tagamine Kõpu vallas ja jooksvad ülesanded. M.Ki ütluste kohaselt avati Kõpu Külastuskeskus 08.03.2014. Avamise ajaks oli mööbel juba Külastuskeskuses sees. Osa mööblist toodi tunnistaja ütluste kohaselt 2013. aasta oktoobris ja osa aasta lõpul. Mööbli tõi sinna Tõnu Kiviloo enda bussi ja järelkäruga. Tunnistaja M. K aitas mööbli maha tõsta. Tunnistaja pani toodud mööbli pani kokku, misjärel läks see Külastuskeskusesse. Mööbli valisid välja tunnistaja ütluste kohaselt Tõnu Kiviloo ja L.S Tallinnast. Tunnistaja K.L (I kd tl 181-197) ütlustest nähtuvalt toimus mööbli ostmine Külastuskeskusesse Tõnu Kiviloo initsiatiivil. Mööbliga seonduvat vallavalitsuses ja vallavolikogus eriti ei arutatud ning mingeid otsuseid ei tehtud. Süüdistatav Tõnu Kiviloo on selgitanud oma ütlustes, et mööbel toodi kohale ja pandi kokku Kõpu Kõrtsitalu vahenditega. M.K korraldas tööde järjekorra ja selle, mida ja mis ajal kuskil kokku panna. Mööbli pani kokku R.K ja sai selle eest palka. Kolm riiulit ja dekoratiivkirst asuvad vallavalitsuse ruumides. Kaks töölauda jäid mööblimajas saamata ja nende asemel on kummut c46. Kahe töölaua väärtus on samaväärne kummutiga. Neli vitriinkappi liikusid alguses koos kolme riiuli ja dekoratiivkirstuga vallamajja, kus nende jaoks ei jätkunud ruumi, misjärel viidi nad ülejäänud mööbli juurde hoiule. Tänaseks on kõik Kõpu Külastuskeskuses olemas. Mööbli ostis süüdistatav välja enda või OÜ Kõpu Kõrtsitalu vahenditest. Aasta lõpus võis vallavalitsusel olla rahalisi probleeme. See, et süüdistatav nii käitus, on tema sõnade kohaselt tavapärane. Nii käituvad ka teiste asutuste juhid ja ametnikud. Pärast kaetakse kulud. Osad müüdud asjad olid veel Xxxx xxxxxxxxxxe ja Kõpu Kõrtsitalu omad. Süüdistatava ütluste kohaselt ostis ta need oma kaardiga ja rahadega välja. Süüdistatav Tõnu Kiviloo selgitas seda, et ta kasutas Xxxxxxxxxxxi kogemusi ja suhteid, kuidas tehinguid odavamalt ja paremal moel vormistada, et mitte liigselt rahasid kulutada ehk võtta liisingusse. Xxxxxxxxxxxi suhted Xxxx xxxxxxxxxxega olid paikapidavad ja usaldusväärsed. Tänu sellele sai mööbel müüdud Xxxxxxxxxxxile OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja Xxxx xxxxxxxxxxe poolt. Sealt müüdi see Xxxx xxxxxxxxxxele, kes korraldas liisingutehingu Kõpu Vallavalitsusele. Süüdistatav on veel väitnud, et Kõpu Vallavalitsus ei ole seoses mööbliga maksnud mingil moel transpordikulusid. Seoses klienditoolide ja loengulaudadega on süüdistatav väitnud, et need kuulusid Xxxx xxxxxxxxxxele ja pärinevad aastatest 2004 kuni 2006. Xxxxxxxxxxxi kohta on süüdistatav öelnud, et Xxxxxxxxxxx ei olnud nulltehinguga nõus arveldama. Garantiijärgne kohustuse tagamine on kaubanduses loomulik. Xxxx xxxxxxxxxxega seotud suhete kohta on Tõnu Kiviloo öelnud, et 2013. aasta suvel või sügisel liisiti nende kaudu katlad külastuskeskuse ja spordihoone katlamajja. Süüdistatava Enn Ariva ütluste kohaselt Kõpu Kõrtsitalu ja Xxxx xxxxxxxxxxe esindaja Tõnu Kiviloo võttis temaga 2013. aastal ühendust ja ütles, et tema ladudes on mööbel, mis on komplekteeritud Kõpu Külastuskeskuse jaoks. Enn Ariva väitel küsis Tõnu Kiviloo temalt, kas oleks võimalik teha pakkumine mööbli müügiks Kõpu Vallavalitsusele. Enn Ariva on põhjusena, miks tuli pakkumine Kõpu Vallavalitsusele teha, nimetanud seda, et Tõnu Kivilooga seotud firmad
ei saanud vallale mööblit otse müüa. Mööbli omahinnale lisati OÜ Xxxxxxxxxxx poolt kaubanduslik vaheltkasu – 7%, misjärel tehti pakkumine Kõpu Vallavalitsusele. Pärast pakkumise saamist tuli Enn Ariva väitel vallavalitsusest vastus, et mööbel ostetakse ära. Süüdistatava ütluste kohaselt osteti mööbel Tõnu Kivilooga seotud laost OÜ Xxxxxxxxxxx lattu. Enn Ariva on väitnud, et käis kohapeal ja vaatas mööbli üle. Mööbel oli pakendites. Seejärel aga olukord muutus nii, et Tõnu Kiviloo ütles, et mööblit ei osteta ära, kuna volikogu ei anna luba. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta seejärel kokku liisingufirma ja vallavalitsuse. Mööbel müüdi edasi Fusionile. Süüdistatava väitel ei teadnud tema, et ta selle tehingu kaudu omastab valla vara või keegi veel omastab valla vara. Mingit kolmepoolset kohtumist valla, OÜ Xxxxxxxxxxx ja Fusioni vahel süüdistatava ütluste kohaselt ei korraldatud. Süüdistatav ütluste kohaselt andis ta valla esindajale Fusioni telefoninumbri ja sellega asi piirdus. Mööbel asus Kõpu Kõrtsitalus ja selle kõrvalhoones, kuhu mööbel jäi ka pärast tehingu toimumist. Süüdistatav E. Ariva kinnitas kohtus, et tema koostas mööbliga seotud hinnapakkumise ainuisikuliselt Kõpu Vallavalitsusele. Süüdistatav E. Ariva kinnitas, et ainus põhjus, miks OÜ Xxxxxxxxxxx kaasati mööblimüüki, on see, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja OÜ Xxxx xxxxxxxxxx on seotud vallavanemaga. Kohus leiab, et Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ütlused käsitletavas episoodis on omavahelises vastuolus, samuti esineb vastuolu süüdistatavate ütluste ja kohtule esitatud muude tõendite vahel järgnevalt. Kõrvutades süüdistatavate Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ütlusi ilmnevad vastuolud küsimuses, miks oli vaja OÜ Xxxxxxxxxxx kaasata mööbliga seotud tehingutesse. Enn Ariva ütlustest nähtub, et Tõnu Kivilool ei olnud OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana võimalik mööblit otse vallale müüa, kuna nimetatud äriühingud on Tõnu Kivilooga seotud ja vallavanemaga seotud äriühingute ning valla vaheline tehing ei ole lubatav. Tõnu Kiviloo ütlustest aga nähtub, et Enn Ariva ja OÜ Xxxxxxxxxxx kaasati seetõttu, et ära kasutada nende paikapidavaid ja usaldusväärsed suhteid Xxxx xxxxxxxxxxe AS-ga. Jälitustoimingu protokollist ja ka Tõnu Kiviloo valduses olnud sülearvuti DELL kõvaketta koopia vaatlusest nähtub aga, et Tõnu Kiviloo suhtles ise Xxxx xxxxxxxxxx AS-ga, kuna on edastanud OÜ Xxxxxxxxxxx pakkumise eelmärgitud äriühingule ja kontakteerus isiklikult eelmärgitud äriühingu esindajaga mööbliga seotud tehingute ettevalmistamisel (VI kd, tl 40-41; kõne nr 26-27 III kd tl 168-174). Enn Ariva Tõnu Kiviloo poolt kirjeldatud sidemeid Xxxx xxxxxxxxxx AS-ga ei omanud. Enn Ariva ütlustest nähtub, et ta käis ostetavat mööblit Kõpu Kõrtsitalus vaatamas. Jälitustoimingu protokolliga on aga tõendatud, et Enn Ariva ostetavat mööblit ei näinud, kuna ta ei teadnud, kus mööbel füüsiliselt asub (III kd tl 174 küsib telefonikõnes nr 27). Samuti on Enn Ariva andnud ütlusi selle kohta, et viis kokku liisingufirma ja vallavalitsuse. Kõrvutades eeltoodud ütlusi jälitustoimingu protokollist nähtuvaga võib väita, et Enn Ariva seda ei teinud. Lisaks on Enn Ariva öelnud, et Kõpu Vallavolikogu ei andnud mööbli ostuks luba, kuigi tunnistaja K.L ütlustega on tõendatud, et nimetatud küsimusega ei tegelenud volikogu, vaid Tõnu Kiviloo ainuisikuliselt. Kohus leiab, et eluliselt usutavad ei olnud Tõnu Kiviloo ütlustes antud põhjendused mööblitehingute läbiviimise kohta, näiteks selles, et Kõpu Vallavalitsusel puudus mööbli ostuks raha, samuti selles, et süüdistuses käsitletud tehingute tulemusena oli võimalik mööblit vallale odavamalt soetada. Enn Ariva ütlused, et tema koostas mööbliga seotud hinnapakkumise ainuisikuliselt Kõpu Vallavalitsusele on vastuolus 15.05.2014 koostatud jälitustoimingu protokolliga (21.11.2013 kell 10:42:36 toimunud kõne 17 III kd tl 154-158) ning 29.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolliga (VI kd tl 37) millest nähtub, et Kõpu Vallavalitsusele vajamineva mööblipakkumise põhja koostab Tõnu Kiviloo ja saadab Enn Arivale. Eelmärgitud mööblipakkumise põhja alusel koostab Enn Ariva ja edastab Kõpu Vallavalitsusele OÜ Xxxxxxxxxxx pakkumuse Kõpu külastuskeskusele mööbli hankeks. Eelmärgitud tõendid näitavad ka Tõnu Kiviloo juhtivat rolli Kõpu külastuskeskuse mööbli hankega seonduva skeemi väljatöötamisel.
Ühtlasi kohus märgib, et eeltoodud asjaoludes Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva poolt antud ütlused on omavahelises vastuolus ja ei haaku ka muude kriminaalasja kogutud tõenditega, seega ei ole süüdistatavate Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ütlused usaldusväärsed, mistõttu jätab kohus süüdistatavate ütlused eelnevalt käsitletud osas tõendikogumist välja. KarS § 201 järgi omastamise objektiivne koosseis eeldab, et valduses olev või isikule usaldatud võõras vallasasi või muu vara pööratakse enda või kolmanda isiku kasuks ebaseaduslikult. Kohtuistungil uuritud ja eelnevalt käsitletud tõenditega on tõendatud, et Tõnu Kiviloo ostis 05.10.2013 eraisikuna Mööblimajast süüdistuses märgitud mööbliesemeid koguväärtusega 765,50 eurot ja 20.11.2013 ostis Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana Mööblimajast süüdistuses märgitud mööbliesemeid koguväärtusega 3724,95 eurot. Samad mööbliesemed müüs Tõnu Kiviloo 20.11.2013 edasi OÜ-le Xxxxxxxxxxx, mida esindas Enn Ariva 5398,77 euro eest. 22.11.2013.a. müüs OÜ Xxxxxxxxxxx, mida esindas Enn Ariva, Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumise alusel Xxxx xxxxxxxxxxe AS-le koguväärtusega 5749,70 eurot. Xxxx xxxxxxxxxxe AS müüs mööbliesemed 27.11.2013 edasi Xxx xxxx xxxxxxxxxx Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00. Sellise tegevusega omastas Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmandatele isikutele, s.o OÜle Kõpu Kõrtsitalu summas 908,33 eurot ja OÜ-le Xxxxxxxxxxx summas 350,93 eurot. 20.11.2013 müüs Tõnu Kiviloo OÜ Xxxx xxxxxxxxxxe esindajana 13.11.2013 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu kuulunud loengulauad ning OÜ Xxxx xxxxxxxxxxele kuulunud klienditoolid koguväärtusega 3298,84 eurot arve nr 19112013 alusel OÜ-le Xxxxxxxxxxx, mida esindas Enn Ariva. Lisaks müüs Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana 20.11.2013 OÜ-le Xxxxxxxxxxx, mida esindas Enn Ariva, arve nr 80 alusel ühe dekoratiivkirstu ja kaks töötooli koguväärtusega 723 eurot. 22.11.2013 müüs OÜ Xxxxxxxxxxx, mida esindas Enn Ariva, eelnimetatud mööbliesemed Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumise alusel edasi Xxxx xxxxxxxxxxe AS-le koguväärtusega 4283,40 eurot. Xxxx xxxxxxxxxxe AS müüs mööbliesemed 27.11.2013.a. edasi Xxx xxxx xxxxxxxxxx Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas Tõnu Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00, mille kohaselt Kõpu Vallavalitsus liisis eelnimetatud mööbliesemed. Sellise tegevusega omastas Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmandale isikule, s.o OÜ-le Xxxxxxxxxxx summas 261,56 eurot ja OÜ-le Xxxx xxxxxxxxxx 81,60 eurot. Seega OÜ Kõpu Kõrtsitalu sai tehingute tulemusena kasu 908,32 eurot järgneva arvestuse kohaselt: 5398,77 eurot – 3724,95 eurot – 765,50 eurot = 908,32 eurot. OÜ Xxxxxxxxxxx sai tehingute tulemusena kasu 350,93 eurot lähtudes järgnevast arvestusest: 5749,70 eurot – 5398,77 eurot = 350,93 eurot. Samuti sai OÜ Xxxxxxxxxxx kasu 261,56 eurot järgneva arvestuse kohaselt: 4283,40 eurot – 723 eurot – 3298,84 eurot = 261,56 eurot. OÜ Xxxx xxxxxxxxxx sai kasu 81,60 eurot lähtudes järgnevast arvestuses 489,60 eurot – 408 eurot = 81,60 eurot. Kokku pöörati Kõpu Vallavalitsuse vara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks summas 1602,41 eurot. Seega kohus leiab, et Tõnu Kiviloole ja Enn Arivale esitatud süüdistust omastamises on tõendatud summas 1602,41 eurot. Kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et Kõpu Vallavalitsuse vara omastamiseks tehingute sõlmimist korraldas ja juhtis täies ulatuses Tõnu Kiviloo. Eelmärgitu on tõendatud kohtule esitatud jälitustoimingu protokolliga (III kd tl 136-213), kust nähtub, et mööbli ostmise Mööblimajast, selle edasimüügi OÜ-le Xxxxxxxxxxx ja liisimise vallale läbi Xxxx xxxxxxxxxx AS-i organiseeris Tõnu Kiviloo. Samuti sõlmis Tõnu Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse esindajana liisingulepingu. Jälitusprotokollile lisatud stenogrammist ning Tõnu Kiviloole kuulunud
sülearvuti DELL kõvaketta koopia vaatlusest nähtub täiendavalt, et Tõnu Kiviloo koostas OÜ Xxxxxxxxxxxi poolt Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumuse. Samuti suhtles Tõnu Kiviloo Xxxx xxxxxxxxxxe AS-ga. Vastavalt KOKS § 1 p 6 ning Kõpu valla põhimääruse uue redaktsiooni § 17 p 1.5 kohaselt kuulub Kõpu Vallavolikogu ainupädevusse vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine (II kd tl 32-37). Kõpu Vallavolikogu määrusega 09.02.2009 nr 1 kehtestatud „Kõpu vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine“ (RT IV, 13.11.2013,3) § 2 lg 1 kohaselt vallavara on Kõpu valla omandis olev kinnis- ja vallasvara ning valla varalised õigused ja kohustused ning § 5 lg 1 kohaselt vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus valla nimel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on valla valitsejateks vallavalitsus ning vallavalitsuse hallatavad asutused. Seega lähtudes eeltoodust saab asuda seisukohale, et Tõnu Kiviloo täites vallavanema ülesandeid, omas volitusi vallavalitsuse juhina vallavara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning valla varaliste õiguste ja kohustuste realiseerimiseks – s.h sõlmis ta Kõpu Vallavalitsuse nimel lepinguid, millega kaasnesid Kõpu vallale varalised kohustused. KarS § 21 lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Kohus leiab, et Tõnu Kivilood saab käsitleda süüteo organiseerija ja täideviijana, kuna T. Kiviloo kriminaalasjas uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et T. Kiviloo hoidis omastamise koosseisutunnustele vastavat sündmust enda kontrolli all, olles süüteo keskseks figuuriks, kellest sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Tõnu Kiviloo tegutses kõnealuse kuriteoepisoodi puhul kasu saamise eesmärgiga. Tõnu Kiviloo poolt juhitud ja tehtud tehingute eesmärk oli mööbli hinna paisutamine. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole eluliselt usutav, et süüdistuses märgitud tehingute tegemine oli Kõpu vallale mingil moel vajalik ja kasulik. Tõendite pinnalt on selge, et Kõpu vald oleks saanud Kõpu Külastuskeskuse tarbeks mõeldud mööbli soetada soodsamalt. KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast selle teooria kohaselt tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-14, p 21 ja otsus nr 3-1-1-92-13, p 14). KarS § 201 objektiivse teokooseisu tunnusena usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda või teise isiku kasuks pööramist. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas. Usaldussuhe ehk õiguspädevus vara osas võib tekkida muuhulgas ametiseisundist, kus pädevus vara suhtes võib tuleneda seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Asjas puudub vaidlus selles, et Tõnu Kiviloo oli süüdistuses märgitud ajal Kõpu vallavanem ehk ametiisik. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõikest 1 ja Kõpu Vallavolikogu 31.08.2000 määrusega nr 23 kinnitatud „Kõpu valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine“ §-st 31 (II kd tl 35) ning Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009 määrusega nr 1 kinnitatud „Kõpu vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine“ (RT IV, 13.11.2013,3) §-st 5 lg 1, 2 tuleneva pädevuse alusel saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Tõnu Kivilool oli vallavanemana õiguspädevus Kõpu Vallavalitsuse vara (s.o vallavara) osas. Küll aga puudus Tõnu Kivilool omandist lähtuv täielik õiguslik võim vallavara üle, kuna AÕS § 68 sätete kohaselt oli Kõpu Vallavalitsuse vara Tõnu Kiviloo jaoks võõras, kuna nimetatud vara suhtes puudusid Tõnu Kivilool omaniku õigused.
Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et Tõnu Kiviloo teostas vallavanemana Kõpu Vallavalitsust esindades tehingu, mille alusel võttis vallale liisingukohustuse. Sõlmitud liisingulepingu alusel maksis liisinguandja OÜ-le Xxxxxxxxxxx välja rahasumma, mis vastas liisingukohustuse suurusele. Eelkirjeldatud mööblitehinguid teostades ja juhtides, suurendas Tõnu Kiviloo valla jaoks mõeldud mööbli maksumust. Maksumuse suurendamise eesmärgiks oli kasu saamine, mis ilmnes mööbli algse maksumuse ning OÜ Xxxxxxxxxxx poolt Xxxx xxxxxxxxxx AS-le müüdud mööbli hindade vahes. Sel teel sai võimalikuks valla vara pööramine kolmandate isikute kasuks. Eelkirjeldatud viisil käitudes manifesteeris Tõnu Kiviloo ka omastamistahet. Tõnu Kiviloo käitumine oli kindlasti ka ebaseaduslik omastamise objektiivse koosseisu mõttes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lõike 1 kohaselt on kohalik omavalitsus moodustatud valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt lasub vallavanemal kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla eelarveliste vahendite kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009 nr 1 §-st 5 lg 4 tuleneb, et vallavara valitsejad (s.h ka vallavanem vallavalitsuse liikmena) on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Kohus leiab, et eelkirjeldatud viisil mööbli hinda suurendades ning seeläbi kasu saades, käitus Tõnu Kiviloo valla huvide vastaselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.10.2014.a. kohtuotsuse nr 3-1-146-14 p-st 20 nähtub, et Riigikohus käsitledes KarS § 201 teist alternatiivi, mis näeb ette karistuse isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, on selgitanud, et vara „enda või kolmanda isiku kasuks pööramisest“ saab rääkida olukorras, kus isik paneb teo toime, mille põhjal saab järeldada, et toimija soovib edaspidi käituda ise võõra vara omanikuna või tahab lasta seda teha kolmandal isikul. Käesolevas kriminaalasjas kohus osundab asjaolule, et Tõnu Kivilool oli vallavanemana s.o ametiisikuna õigus Kõpu Vallavalitsuse vara (s.o vallavara) vallata, kasutada ja käsutada, millest on võimalik järeldada, et see oli T. Kiviloole usaldatud. Tõnu Kiviloo, allkirjastades liisingulepingu, mille alusel võttis Kõpu Vallavalitsus endale ülemäärase liisingukohustuse ning lepingu teine pool maksis OÜ-le Xxxxxxxxxxx kunstlikult suurendatud hinnaga mööbli eest välja rahasumma, pööras Tõnu Kiviloo ülemäärase tasu ehk algselt ostetud mööbli ja OÜ Xxxxxxxxxxx poolt Xxxx xxxxxxxxxx AS-le müüdud mööbli hindade vahe kolmandate isikute kasuks. Analoogset olukorda on Riigikohtu Kriminaalkolleegium käsitlenud juba eelnevalt viidatud kohtuotsuses nr 3-1-1-46-14. Nimetatud kohtuotsuse punktis 20 on kirjeldatud olukorda, kui süüdistatav allkirjastades hankelepingu, mille alusel tekkis ehitajal õigus nõuda ja mille alusel riik ka maksis ülemäärast tasu, pööras süüdistatav selle summa kolmanda isiku kasuks KarS § 201 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et Tõnu Kiviloo tegu oli vara omastamise objektiivse koosseisu tähenduses veel ebaseaduslik ka seetõttu, et puudus teo toimepanemise hetkel kehtinud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktist 8 (RT I, 26.03.2013, 6) tulenev volikogu otsus. Nimetatud sätte kohaselt on volikogu ainupädevuses laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendija faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule. Tunnistaja K.L ütlustega on tõendatud, et sellekohast otsust Kõpu Vallavolikogu teinud ei ole. Seega eeltoodud sättest nähtuvalt ei tohtinud Tõnu Kiviloo sõlmida lepingut, millega kaasneb tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on analoogset olukorda käsitlenud 11.12.2013 kohtuotsuses nr 3-11-92-13. Viidatud lahendi p 15 on Riigikohus sedastanud, et KarS § 201 lg 1 objektiivne koosseis eeldab seda, et võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Riigikohus eelmärgitud lahendis ametiisiku teo ebaseaduslikust KarS § 201 lg 1 mõttes hinnates analüüsinud, kas ametiisik käitus vastavalt temale KOKS-ga antud pädevusele ning on vastava pädevuse puudumisel lugenud ametisiku tegevuse KarS § 201 lg 1 tähenduse ebaseaduslikuks (küsimuse otsustamine oli KOKS § 22 lg 1 kohaselt volikogu ainupädevuses). Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtule esitatud tõenditest on võimalik järeldada, et Tõnu Kiviloo pani temale etteheidetava kuriteoepisoodi toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või peab seda võimalikuks. Tõnu Kiviloo, süüdistuses kirjeldatud mööblitehinguid teostades ja juhtides, suurendas Tõnu Kiviloo valla jaoks mõeldud mööbli maksumust. Mööbli maksumuse suurendamise eesmärgiks oli kolmandate isikute: OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ Xxxxxxxxxxx ja OÜ Xxxx xxxxxxxxxx kasuks Kõpu Vallavalitsuse vara ebaseaduslik pööramine. Tõnu Kiviloo, juhtides eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt tehinguid, seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Samuti teadis ta, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitajaks isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kohus leiab, et Enn Ariva tegevus toetas ja soodustas Tõnu Kviloo õigusvastast tegu. Eelmärgitud seisukohta tõendavad m.h OÜ Xxxxxxxxxxx, mida juhtis Enn Ariva, osavõtul tehtud tehingud mööbliga. Enn Ariva osutas Tõnu Kiviloole kuriteo toimepanemisel eelkõige ainelist ja vaimset kaasabi ja seda nii lepingute koostamise-, allkirjastamise- ja edastamisega, kui ka rahaliste tehingu täitmisega. Kaasaaitamine on võimalik eelkõige tegevusega ja tegemist peab olema tahtliku teoga. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Enn Ariva OÜ Xxxxxxxxxxx juhatuse liikmena tegi Tõnu Kiviloo juhendamisel tehinguid OÜ Kõpu Kõrtsitaluga, OÜ Xxxx xxxxxxxxxxega ning Xxxx xxxxxxxxxxe AS-ga. Kõnealuste tehingute tulemusena sai võimalikuks Kõpu Külastuskeskusesse mõeldud mööbli hinna paisutamine ning hinnavahe omastamine Tõnu Kiviloo poolt süüdistuses märgitud kolmandate isikute kasuks. Tõenditest nähtub, et Enn Ariva teadis Tõnu Kiviloo poolt loodud skeemist ning osales selles läbi Tõnu Kiviloo jaoks vajaminevate tehingute tegemise, aidates sel viisil kaasa kuriteo toimepanemisele. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et Enn Ariva tahtlus hõlmas täideviija ehk Tõnu Kiviloo poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatus selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate joonteni. Lisaks pidas ta võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpuni tema teopanuse toel. Eelmärgituga on tuvastatud ka kaasaaitamisteo puhul nõutav kahekordne tahtlus. Kohtupraktikas on leitud, et kui põhiteo ebaõigussisusse kuuluvad erilised subjektiivsed koosseisulised tunnused, peab kaasaaitaja olema ka nendest teadlik. Kohtule esitatud tõendite pinnalt pole kahtlust selles, et Enn Ariva teadis Tõnu Kiviloo ametiseisundist ehk sellest, et Tõnu Kiviloo on Kõpu vallavanem, samuti teadis, et Tõnu Kiviloo juhtimisel teostatavate tehingute tulemusena suurendatakse mööbli maksumust ja mööbel soetakse tegelikult Kõpu Vallavalitsusele. Seega Enn Ariva pani kohtu hinnangul süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, kuna, kui ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda.
Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
Prokurör leidis, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Kohus uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid, asub seisukohale, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistus Kõpu Vallavalitsuse vara omastamises süüdistuses märgitud ajavahemikul, kohas ning ulatuses on täielikult tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluse pooltel vaidlust selles, et Tõnu Kiviloo oli süüdistuses märgitud ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 Kõpu vallavanem s.o ametiisik. Eelmärgitud asjaolu on kohus selgitanud käesoleva kohtuotsuse põhiosa II alajaotuse p-s 1 käsitledes T. Kiviloo süüdistust KarS § 3001 lg 1 järgi. Samuti ei ole vaidlust selles, et Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Viljandi mnt 1 asuv hoone on seotud Tõnu Kivilooga. Nimetatud aadressile on registreeritud Xxxx xxxxxxxxxx OÜ ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu. Mõlema äriühingu juhatuse liikmeks ja omanikuks oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul Tõnu Kiviloo (II kd tl 5-8). Samuti puudub vaidlus asjaolus, et Xx xxxxxxxxxxe OÜ on süüdistuses märgitud ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 esitatud Kõpu Vallavalitsusele kliendikaartide kasutamise koondarved koos kliendikaardi kasutamise aruannetega Xx xxxxxxxxxxe tanklas erimärgistatud diiselkütte müügi kohta. Esitatud arvetest ning nendele lisatud kliendikaardi kasutamise aruannetest nähtub Kõpu Vallavalitsuse poolt tangitud kütuse liik, aeg, kogus ja hind. 1) Koondarvelt nr 14832 31.01.2012 (III kd tl 91-92) nähtub, et 31.kell 13:53; 14:02; 14:14 ja 14:20 on tangitud kokku 162,32 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 150,95 eurot. 2) Koondarvelt nr 14951 29.02.2012 (III kd tl 93-94) nähtub, et 01.02.2012 kell 14:05 ja 14:12 on tangitud kokku 80,03 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,43 eurot; 02.02.2012 kell 14:10 ja 14:17 on tangitud kokku 60 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 55,80 eurot; 03.02.2012 kell 17:06 on tangitud 80,01 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,41 eurot; 05.02.2012 kell 18:54 on tangitud 122,40 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 113,83 eurot; 06.02.2012 kell 15:20 on tangitud 80,01 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,41 eurot; 07.02.2012 kell 17:16 on tangitud 60 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 55,80 eurot; 09.02.2012 kell 14:11 on tangitud 100 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 93 eurot; 10.02.2012 kell 15:32 on tangitud 80,12 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 74,51 eurot. 3) Koondarvelt nr 15105 31.03.2012 (III kd tl 95-96) nähtub, et 04.03.2012 kell 19:26 ja 19:38 on tangitud kokku 175,24 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 180,50 eurot; 07.03.2012 kell 13:32 on tangitud 80 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 82,40 eurot; 10.03.2012 kell 18:47 on tangitud 320,13 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 329,74 eurot.
4) Koondarvelt nr 15261 30.04.2012 (III kd tl 97-98) nähtub, et 01.04.2012 kell 19:30 on tangitud 120,62 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 124,24 eurot; 03.04.2012 kell 10:25 ja kell 10:42 on tangitud kokku 162,30 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 167,17 eurot; 22.04.2012 kell 20:37 on tangitud 121,10 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 124,74 eurot. 5) Koondarvelt nr 15660 31.07.2012 (III kd tl 99-100) nähtub, et 06.07.2012 kell 01:06 on tangitud 80,11 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 80,11 eurot. 6) Koondarvelt nr 15798 31.08.2012 (III kd tl 101-102) nähtub, et 06.08.2012 kell 10:29 ja 27.08.2012 kell 21:14 on tangitud kokku 122,32 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 127,14 eurot. 7) Koondarvelt nr 15660 30.09.2012 (III kd tl 103-104) nähtub, et 08.09.2012 kell 15:40 on tangitud 101,03 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 107,09 eurot; 22.09.2012 kell 21:39 on tangitud 100,91 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,98 eurot; 24.09.2012 kell 21:38 ja 22:16 on tangitud kokku 205,34 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 221,78 eurot. 8) Koondarvelt nr 16061 31.10.2012 (III kd tl 105-106) nähtub, et 07.10.2012 kell 18:00 on tangitud 102 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 110,16 eurot; 14.10.2012 kell 11:26 on tangitud 100,69 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,75 eurot; 22.10.2012 kell 21:43 ja 22:18 on tangitud kokku 204,80 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 221,18 eurot; 28.10.2012 kell 14:50 ja 15:01 on tangitud kokku 122,51 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 132,31 eurot. 9) Koondarvelt nr 16188 30.11.2012 (III kd tl 107-108) nähtub, et 03.11.2012 kell 20:01 on tangitud 100,38 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,41 eurot; 04.11.2012 kell 20:25 on tangitud 100,37 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 108,40 eurot; 06.11.2012 kell 20:19 on tangitud 82,80 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 89,42eurot; 11.11.2012 kell 19:31 on tangitud 102 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 110,16 eurot; 18.11.2012 kell 20:58 ja 21:16 on tangitud kokku 162,78 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 175,81 eurot; 26.11.2012 kell 00:04 ja 00:06 on tangitud kokku 45,55 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 49,19 eurot. 10) Koondarvelt nr 16345 31.12.2012 (III kd tl 109-110) nähtub, et 01.12.2012 kell 22:08 ja 22:29 on tangitud kokku 162,26 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega. 175,25 eurot;
05.12.2012 kell 22:13 on tangitud 102,84 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 111,06 eurot; 08.12.2012 kell 22:47 ja 23:02 on tangitud kokku 141,77 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 153,12 eurot; 12.12.2012 kell 00:11 ja 00:19 on tangitud kokku 103,68 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 111,97 eurot. 11) Koondarvelt nr 16559 28.02.2013 (III kd tl 111-112) nähtub, et 01.02.2013 kell 19:25 on tangitud 103 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 106,09 eurot; 11.02.2013 kell 23:45 on tangitud 210,08 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 216,38 eurot. 12) Koondarvelt nr 16663 31.03.2013 (III kd tl 113-114) nähtub, et 05.03.2013 kell 22:48 on tangitud 320,59 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 330,21 eurot. 13) Koondarvelt nr 16771 30.04.2013 (III kd tl 115-116) nähtub, et 01.04.2013 kell 22:26 on tangitud 350,11 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 360,62 eurot. 14) Koondarvelt nr 16869 31.05.2013 (III kd tl 117-118) nähtub, et 04.05.2013 kell 19:24 on tangitud 404,46 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 408,50 eurot. 15) Koondarvelt nr 16901 30.06.2013 (III kd tl 119-120) nähtub, et 07.06.2013 kell 00:47 on tangitud 401,06 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 405,07 eurot. 16) Koondarvelt nr 17272 31.10.2013 (III kd tl 121-122) nähtub, et 02.10.2013 kell 22:16 on tangitud 400,04 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 400,04 eurot. 17) Koondarvelt nr 17327 30.11.2013 (III kd tl 123-124) nähtub, et 08.11.2013 kell 04:43 on tangitud 199,84 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 199,84 eurot; 15.11.2013 kell 22:37 on tangitud 205,88 liitrit erimärgistusega diiselkütet, koguväärtusega 205,88 eurot. Seega ülalmärgitud koondarvetega on leidnud tõendamist, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistuses toodud ajavahemikul on Kõpu Vallavalitsus Xx xxxxxxxxxxe tanklas ostnud erimärgistatud diiselkütet kokku summas 6818,85 eurot. 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud on OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea panga arvelduskontot ajavahemikul 01.01.2009 kuni 24.03.2014. Vaatlusprotokollist nähtub, et ajavahemikul 16.02.2009 kuni 05.07.2012 on OÜ Kõpu Kõrtsitalu teinud Xx xxxxxxxxxxe tanklas tehinguid. Vaatlusest ilmneb, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu tehingud lõpevad Xx xxxxxxxxxxe tanklas ajal, mil samas tanklas hakati tehinguid tegema Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaardiga (III kd tl 125-129). Viimane tasumine Xx xxxxxxxxxxe OÜ-le kliendikaardi alusel ostetud kauba eest on OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt toimunud 05.07.2012. Tunnistaja M.K ütlustest (I kd tl 161-165) nähtub, et alates 2013. aasta septembrist töötab Kõpu Vallavalitsuses majandusspetsialistina ning alates tööleasumisest on ta tegelenud muuhulgas Kõpu
Vallavalitsuse küttemajanduse organiseerimisega. Tunnistaja M. K ütlustega on tõendatud, et valla asutustes kasutatakse puukütet koolimajas, spordihoones, külastuskeskuses, vallamajas ja hooldekodus. Üksnes lasteaed on maaküttel. Vald kasutab Avant traktorit ja ühte T16 traktorit. Avant traktori kütusena kasutatakse tavalist diislit ja T16 jaoks on tunnistaja tankinud eridiislit. Avandi kütusekuluks on hooajal umbes 30 liitrit päevas (talvel lumelükkamine, suvel muruniitmine, kaevamine). T16 traktorisse on tunnistaja tankinud eridiislit oma ametisoleku aja jooksul kolmel korral, kokku umbes 45 liitrit, kuna T16 traktorit kasutatakse väga harva. Tunnistaja M. K ütlustest nähtuvalt on vallavalitsusele väljastatud Xx xxxxxxxxxx OÜ poolt GT tankla kütusekaart. Tunnistaja ei tea, mitu kaarti on vallavalitsusele väljastatud, kuid kinnitab, et ühte kaarti kasutab tema, mille sai enda valdusesse seoses tööleasumisega. Ajal, mil Tõnu Kiviloo töötas vallavanemana, on tunnistaja M.K näinud Tõnu Kiviloo laual 2014. aasta jaanuaris GT-tankla kütusekaarti. Tunnistaja kinnitusel mingil ajal, kui Tõnu Kiviloo töötas vallavanemana, sai ainult GT Oili kliendikaartiga kütust - see on sama kaart, mis oli väljastatud vallale. Kõigepealt toimus tankimine, misjärel saadeti kuu lõpus arve, mille alusel tehti ülekanne. Tunnistaja valduses olevat GT tankla kütusekaarti peale tema keegi kasutanud ei ole. Kaart on olnud kogu aja tunnistaja valduses. Tunnistaja M. Klamp ütluste kohaselt ajal, kui Tõnu Kiviloo töötas vallavanemana, kasutati Kõpus Viljandi mnt 1 asuva Kõpu Kõrtsitalu kütmiseks eridiislit. Tunnistaja on näinud Kõpu Kõrtsitalu küttesüsteemi. Erimärgistusega diislit tunnistaja ütluste järgi üheski vallale kuuluvas hoones ei kasutata ega ole ka kunagi kasutatud. Tõnu Kiviloo vallale kuuluvaid masinad ei ole tankinud. Tunnistaja M.K on kinnitanud, et vallavalitsus asus Kõpu Kõrtsitalu ruumides vallamaja põlengujärgselt s.o pärast 28. jaanuari 2012. Vallavalitsus asus Kõrtsitalu ruumides maksimaalselt 6 kuud. Vallavalitsus kasutas Kõpu Kõrtsitalus ühte ruumi. Tunnistaja L. S ütlused (I kd tl 172) haakuvad tunnistaja M.Ki ütlustega selles, et valla hooneid köetakse puudega ja Kõpu Kõrtsitalu on mingil hetkel köetud erimärgistatud diislikütusega. Tunnistaja A.Ti ütlustest (I kd tl 165-170) nähtub, et tema on töötanud Kõpu Vallavalitsuses alates 2005. aasta sügisest katlakütjana ja alates 2008. aasta kevadest kuni 01.06.2013 majandusspetsialistina. Ajal, kui ta töötas Kõpu vallas, köeti valla hooneid halupuude ja elektriga. Kui vallavalitsus asus pärast vallamaja põlengut ajutiselt Viljandi mnt 1 asuva Lete kaupluse ruumides, mis kuulub Tõnu Kiviloole, köeti kaupluse ruume diislikütusega. Tunnistaja ei tea, kas kasutati erimärgistatud diislikütust või tavalist diislikütust. Hoonet küttis Tõnu Kiviloo. Xx xxxxxxxxxx OÜ poolt oli Kõpu Vallavalitsusele väljastatud tankimiseks üks kütusekaart, mis oli nii Tõnu Kiviloo kui ka vallasekretäri käes. Nendel hetkedel, kui tunnistaja võttis GT tanklast kütust, oli kaart tema käes. Kaardi sai ta enda valdusesse Tõnu Kiviloo või sekretäri käest. Valla masinates ei kasutatud erimärgistusega diislikütust, kuna vald ei tegelenud põllumajandusega. Erimärgistatud diislikütust, ajal, mil tunnistaja töötas vallas, lumetõrjeks ei kasutatud. Kütusekaart toimis nagu krediitkaart, kuu lõpus väljatati arve kuu jooksul tangitud kütuse eest. Tunnistaja S.O ütlustest (VII kd tl 89-97) nähtub, et ta töötab Kõpu Vallavalitsuses vallasekretärina. Tunnistaja kinnitusel Kõpu vallavalitsuse kolimine Xxxx xxxxxxxxxxe ruumidesse toimus 2012. aastal kui toimus põleng 2012 aasta jaanuaris ja vallavalistus oli Xxxx xxxxxxxxxxe ruumides jaanuarist 2012 umbes pool aastat. Tunnistaja kinnitusel Kõpu Vallavalitsus kasutas Tõnu Kiviloo ruume kokkuleppe alusel. Tunnistaja ei tea, kas selle kohta oli tehtud ka konkreetne otsus.
Kokkuleppe kohaselt kaeti otsekulud ehk hoone kütmine. Tunnistaja kinnitusel toimus politsei poolt Kõpu Vallavalitsuse ruumides läbiotsimine ja kõik vajalikud dokumendid edastati politseile. Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütluste kohaselt Kõpu vallamajas toimus tulekahju 28.01.2012.a., mille järel otsustati pärast põlengut kolida vallavalitsus Xxxx xxxxxxxxxxe ruumidesse Viljandi mnt 1, kuna Xxxx xxxxxxxxxxe poeruumides oli ruumi. Viljandi mnt 1 kinnistu kuulus süüdistatavale. Vallavalitsuse kolimine toimus volikogu protokollilise otsuse alusel. Oli kokkulepe, et hüvitatakse mingi osa hoone küttekuludest. Kui suur see osa on, seda otseselt kokku ei lepitud. Pärast vallavalitsuse lahkumist asus Viljandi maantee 1 asuvasse hoonesse perearstikeskus. Süüdistatava T. Kiviloo ütlustel volikogu ja vallavalitsuse koosolekul lepiti kokku, et vallavalitsus jääb Viljandi mnt 1 hoonesse kuni asenduspinna leidmiseni ja kaetakse osa küttekuludest perioodil 2012 kuni november 2013. Volikogu esimehega on sõlmitud kokkulepe, et üüri ei võeta ja kaetakse osa hoone küttekuludest. Süüdistatav T. Kiviloo on andnud ütlusi, et tema Viljandi mnt 1 asuva hoone kütmisega mingit isiklikku kasu ei saanud, ta osutas avalikku teenust kohalikule elanikkonnale. Kõpu Vallavalitsusele oli väljastatud kolm kütuse kaarti, millest T. Kiviloo ainukasutuses ei olnud nendest kolmest mitte ükski, vaid konkreetset kaarti kasutati üldiselt valla ametnike poolt, s.h T. Kiviloo ja majandusspetsialist. Perioodi veebruar 2012 kuni november 2013 kohta on süüdistatav andnud ütlusi, et selle aja küttevajadus oli lisaks Kõpu Vallavalitsuse poolt hüvitatud 6643,46 liitrile veel 6638,02 liitrit, mille ostis OÜ Kõpu Kõrtsitalu. Viljandi maantee 1 asuva hoone kütusevajadus on süüdistatava ütluste kohaselt 5500 kuni 8000 liitrit aastas. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt kasutas vallavalitsus Viljandi mnt 1 hoones esimese korruse omaaegse poeruumide mahust 2/3 ruutmeetrites 70 ruutmeetrit ja lisaks abiruumid, tualettruumid, saal. Need oli avatud ruumid, kui Kõpu Kõrtsitalu neid kasutas, siis oli see kokkuleppel. Kõpu Kõrtsitalul ülemisel korrusel on külalistemaja toad, kokku seitse tuba, millised ei olnud koguaeg kasutuses. Süüdistatav T. Kiviloo oma ütlustes ei vaidlustanud asjaolu, et on tankinud vallavalitsusele väljastatud kütusekaardiga Viljandi mnt 1 asuva hoone kütmiseks erimärgistatud diiselkütust, avaldades, et kütust tõi ta Viljandi mnt 1 hoone kütmiseks ise, samuti tõid R.K ja A.T, kes oli Xxxxxxx xxxxxxxxxspetsialist. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt arvestust selles osas, kui suur osa Viljandi maantee 1 asuva hoone küttekuludest kaetakse Kõpu Kõrtsitalu ja kui suur osa vallavalitsuse poolt, ei peetud. Küttekulude arvestus toimus südametunnistuse järgi. Kohtu hinnangul on tunnistajate M.Ki, A.Ti ja L. S ütlustega tõsikindlalt tõendatud, et valla asutustes kasutati kütmiseks puukütet ja erimärgistusega diiselkütet üheski vallale kuuluvas hoones ei kasutata ega ole ka kunagi kasutatud. Tunnistajate M.Ki, A.Ti ja süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustega on tõendatud, et ajal, kui Tõnu Kiviloo töötas vallavanemana, kasutati Kõpus, Viljandi mnt 1 asuva Kõpu Kõrtsitalu s.h ka endiste Lete kaupluse ruumide kütmiseks eridiislit s.o erimärgistatud diiselkütet. Viljandi mnt 1 hoone omanik on Tõnu Kiviloo. Tunnistaja M. K ütlustega on tõendatud, et ajal, kui Tõnu Kiviloo töötas vallavanemana, sai ainult GT Oili kliendikaartiga kütust ja sama kaart oli väljastatud ka vallale. Tunnistaja eelmärgitud ütlused on kooskõlas süüdistatava ütlustega. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et ta tankis vallavalitsusele väljastatud kütusekaardiga Viljandi mnt 1 asuva hoone kütmiseks erimärgistatud diiselkütust. Tunnistajate M.Ki ja S.O ütlustega on tõendatud, et vallavalitsus asus Viljandi mnt 1 asuvas hoones umbes pool aastat alates seoses vallamaja põlenguga.
Tõnu Kiviloo kaitsja on kohtule esitanud tõendina 3. veebruaril 2012.a. OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liikme Tõnu Kiviloo ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L vahel sõlmitud kokkuleppe (VI kd tl 106). Kokkuleppest nähtuvalt seoses Kõpu Vallavalitsuse hoone põlenguga võimaldab Kõpu Kõrtsitalu oma ruume Viljandi mnt 1 kasutada vallavalitsuse tööülesannete korraldamiseks, annab kasutada mööbli ja valvatavad ruumid, sansõlmed, köögi ja saali kasutamise võimaluse. Kõpu Vallavalitsus kohustub aga kompenseerima hoone ekspluatatsioonikuludest küttekulu. Kokkulepe kehtib, kuni kasutatakse ruume avalikuks otstarbeks. Kõpu Vallavolikogu VII koosseisu XXIV istungi protokollist 28.01.2012 nähtub, et vallavalitsus kolitakse Lete poe ruumidesse seniks kuni leitakse muu lahendus (VI kd tl 104-105). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L ütlustest (I kd tl 175-197, VIII kd tl 50-55), nähtub, et enne kohtuistungit kontrollis ta nii volikogu kui ka vallavalitsuse protokolle. Kuskil ei kajastunud seda, et ta on allkirjastanud kohtule kaitsja poolt esitatud kokkuleppe OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liikme Tõnu Kiviloo ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L vahel. Seoses kokkuleppel oleva allkirjaga on K.L öelnud, et tal on äärmiselt lihtne allkiri ja kokkuleppele peale vaadates ei saa ta öelda, kas see on tema allkiri või mitte. Tunnistaja ei tea, kuidas tema allkiri on dokumendile saanud. Tunnistaja on juhtinud tähelepanu ka sellele, et dokument võib olla võltsitud. Lisaks on tunnistaja kinnitanud, et temal endal sellist kokkulepet ei ole. Kokkuleppe tegemisel peaks temal olema teine eksemplar. Veel on K.L öelnud, et kuivõrd tegemist oli konkreetselt valla raha kasutamisega, siis sellisel juhul oleks pidanud olema ka vallavolikogu otsus. Niisugust otsust tunnistaja kinnitusel olemas ei ole. Seoses 28.01.2012 koostatud istungi protokolliga on tunnistaja K.L öelnud, et sealt ei nähtu, et oleks tehtud otsus või oleks arutatud küttekulude hüvitamisega seonduvat. Lisaks on tunnistaja läbi lugenud ka vallavalitsuse istungite ja volikogu istungite protokollid, kus ei ole samuti sellest juttu. Tunnistaja kinnitas, et kõnealust teemat ei ole käsitletud ei päevakorra punktina ega info ega ka jooksvate küsimuste all. Veel on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et pärast Tõnu Kiviloo kahtlustatavana kinnipidamist ja ülekuulamist esitati talle S.O või Tõnu Kiviloo poolt mõned dokumendid ja otsused ning öeldi, et sul on jäänud siia allkiri panemata. Tunnistaja kinnitab, et allkirjastas dokumendid, kuid kas sinna oli mõni nimi või lause juurde pandud, seda ta ei osanud öelda. Tunnistajal on tõsised kahtlused, et dokumendid, mis väideti, et olid varem allkirjastamata, võivad olla muudetud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ka teisi võimalusi, kuhu vald peale põlengut majutada. Vallavalitsus ja vallavolikogu ei ole küttekulude hüvitamisega seonduvat teemat ühelgi istungil arutanud. Pole arutatud, kuidas seda kompenseerida ja kas kompenseerida. Tõnu Kiviloo ei ole istungitel tõstatanud küsimust, et ta soovib küttekulude hüvitamist. KarS § 201 lõike 1 ehk omastamise objektiivse koosseisu moodustab valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistuse kohaselt Tõnu Kiviloo, kasutades vallavanaemana Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaarti endale kuuluva hoone kütmiseks vajamineva kütuse tankimiseks, teostas tema õiguspädevuses oleva vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. Eelpool käsitletud isikuliste ja kirjalike tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et Tõnu Kiviloo tankis vallavanemana ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus asuvast Xx xxxxxxxxxx OÜ tanklast erimärgistatud diislikütust koguväärtusega 6818 eurot ja 85 senti, millega küttis temale kuuluvat hoonet aadressiga Viljandi mnt 1, Kõpu alevik, Kõpu vald, Viljandimaa.
Sisuliselt pole vaidlust selles, et Tõnu Kiviloo, tankides Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaardi alusel kütust, mille eest Kõpu Vallavalitsus hiljem arvete alusel tasus, käsutas võõrast vara. Ka ei ole vaidlust selles, et Tõnu Kiviloo pööras vara enda kasuks. Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaardiga oma tarbeks kütust tankides, pööras Tõnu Kiviloo võõra vara enda kasuks. Põhiline vaidluskoht kõnealuse kuriteoepisoodi puhul on see, et süüdistatava väitel oli tal kütuse tankimiseks ja sellega temale kuuluva hoone kütmiseks nõusolek, mille tõendamiseks on süüdistatav esitanud kohtule kirjaliku kokkuleppe Kõpu Kõrtsitalu OÜ juhatuse liikme ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L vahel (VI kd tl 106). Süüdistatava vastuväite kohaselt ei olnud tema tegu ebaseaduslik KarS § 201 lõike 1 mõttes. Seoses eelmärgitud kokkuleppega osundab kohus Kõpu vallasekretär S.O tunnistajana antud ütlustele, milles tunnistaja kinnitas, et kohtueelses menetluses edastati läbiotsimise käigus kõik vajalikud Kõpu vallaga ja valla volikoguga seotud dokumendid politseile. Prokurör on 03.02.2012.a. OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liikme Tõnu Kiviloo ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L vahel sõlmitud kokkuleppega seonduvalt taotlenud tõendi tõendikogumist väljajätmist, kuna see ei ole usaldusväärne, sest tõendit Kõpu vald politseile ei esitanud, seda ei saadud kohtueelses menetluses läbiotsimisega ja tunnistaja K.L ütlustel võib 03.02.2012.a. kokkulepe võltsitud (IV kd tl 30, VIII kd tl 133 p) Kohus leiab, et lähtudes tunnistaja S.O ütlustest ja Kõpu Vallavalitsuse ruumides toimunud läbiotsimise tulemustest vaidlustatud tõendi olemasolu käeoleva kriminaalasja eeluurimisel ei tuvastatud. Kuigi S.O täitis vallas nii vallasekretäri kui ka raamatupidaja ülesandeid, ei teadnud ta ristküsitlusel antud ütlustes nimetada otsust, mille alusel kompenseeriti küttekulu OÜ Kõpu Kõrtsitalule. Kõpu Vallavolikogu esimees K.L on kohtus tunnistajana kinnitanud, et tema ei ole kõnealust kokkulepet OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja selle esindaja Tõnu Kivilooga sõlminud. Samuti on tunnistaja K. L kinnitanud, et ta ei olekski saanud seda teha, kuna puudus vastavasisuline vallavolikogu otsus. Lisaks on tunnistaja K. L enne kohtuistungit tutvunud ka vallavalitsuse istungite ja volikogu istungite protokollidega, kus ei ole samuti kütuse kompenseerimisest juttu. Tunnistaja K. L on juhtinud tähelepanu ka sellele, et kõnealune dokument võib olla võltsitud. Kohus peab eluliselt mitte usutavaks olukorda, kui kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse poolt reaalselt sõlmitud lepingu puhul vastav lepingudokument asutuses puudub. Eelmärgitu seab kohtu hinnangul kahtluse alla, kas 03.02.2012.a. OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liikme Tõnu Kiviloo ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L vahel kokkuleppe sõlmimine tegelikult ka aset leidis. Eeltoodud asjaolude esinemise tõttu ja lähtudes tunnistajate S. Ojalo ja K. L ütlustest peab kohus kaitsja poolt kohtule esitatud tõendit (s.o 03. veebruaril 2012. aastal OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja selle juhatuse liikme Tõnu Kiviloo ning Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L vahel sõlmitud kokkulepe) mitteusaldusväärseks, mistõttu tuleb see tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et Tõnu Kiviloo poolt ristküsitluses antud ütlused osas, mis puudutavad Viljandi maantee 1 asuva hoone kütmiseks kasutatud kütusekoguseid ei ole usaldusväärsed. Tõnu Kiviloo on väitnud, et lisaks Kõpu Vallavalitsuse vahendite eest ostetud 6643,46 liitrile erimärgistatud diiselkütusele tankis ta süüdistuses märgitud ajaperioodil OÜ Kõpu Kõrtsitalu vahendite eest veel 6638,02 liitrit erimärgistatud diiselkütust. Kohus märgib, et 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et ajavahemikul 16.02.2009 kuni 05.07.2012 on OÜ Kõpu Kõrtsitalu teinud Xx xxxxxxxxxxe tanklas tehinguid. Vaatlusest ilmneb, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu tehingud lõppevad Xx xxxxxxxxxxe tanklas ajal, mil hakati tehinguid tegema vallale väljastatud kaardiga (III kd tl 125-129). Vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Kõpu
Kõrtsitalu on lõpetanud Xx xxxxxxxxxx OÜ tanklas enda vahendite eest kütuse eest tasumise ajal, mil hakati kasutama Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaarti. 15.05.2014 koostatud jälitustoimingu protokolli ja sellele lisatud stenogrammis kajastub Enn Ariva telefonikõne Tõnu Kiviloole - telefonikõne 21.11.2013 kell 14:51:09 (kõne nr 19 - III kd tl 158160), millest nähtub, et 21. novembril 2013 suhtlesid telefoni teel omavahel Enn Ariva ja Tõnu Kiviloo. Muuhulgas on vestluses juttu ka küttekuludest. Tõnu Kiviloo ütleb Enn Arivale, et seoses talve saabumisega on tal küttearve tunduvalt tõusnud. Tõnu Kiviloo kinnitab Enn Arivale, et novembrikuu kütteks kuluv kogus on 400 liitrit ja oktoobrikuus 300. Kohtule esitatud Xx xxxxxxxxxx OÜ poolt Kõpu Vallavalitsusele väljastatud arvetelt number 17272 ja 17327 ning nendele lisatud kliendikaardi kasutamise aruannetest nähtub, et 2013. aasta oktoobrikuus on erimärgistatud diislikütust tangitud 400,04 liitrit ja 2013. aasta novembrikuus on 405,72 liitrit. See ühtib ligilähedaselt jälitustoimingu protokollile lisatud stenogrammis fikseerituga, mistõttu on ebausaldusväärsed Tõnu Kiviloo poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et ta on 2013. aasta novembris tankinud Viljandi maantee 1 asuva hoone kütmiseks täiendavalt 569,75 liitrit kütust. Eeltoodu seab kahtluse alla Tõnu Kiviloo poolt antud ütlused kütusekoguste osas. Samuti on oluline välja tuua, et Tõnu Kiviloo ei ole väidetavalt OÜ Kõpu Kõrtsitalu vahendite eest ostetud 6638,02 liitri erimärgistatud diiselkütuse osas esitanud kirjalikke tõendeid. Riigikohus on asunud lahendites nr 3-1-1-92-13 p 16 ja nr 3-1-1-23-14 p 19 seisukohale, et erinevalt usalduse kuritarvitamisest ei nõua karistamine vara omastamise eest, et teoga oleks tekitatud varaline kahju. KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse tegemine. Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõnele kompenseerivale vastusooritusele ei vähene (või isegi suureneb), ei tähenda see, et omastamise koosseis ei ole täidetud. Kohus osundab KOKS § 2 lg 1, mille kohaselt on kohalik omavalitsus moodustatud valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt lasub vallavanemal kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla eelarveliste vahendite kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda süüdistatava käitumist ebaseaduslikuks. Tõendatud on (m.h ka süüdistatava ütlustega), et Kõpu Vallavalitsus tasus kütte eest kogu selleks nõutud summa, kuigi vallavalitsuse kasutuses oli üksnes teatud osa Viljandi maantee 1, Kõpu hoonest. Kütte eest tasumisega jäeti Kõpu Vallavalitsus rahast kestvalt ilma. Tõnu Kiviloo ostes erimärgistatud diiselkütte Kõpu Vallavalitsuse rahaliste vahenditega manifesteeris sellega Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818,85 omastamistahet, kuna sellise käitumise põhjal saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Kohus leiab, et Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818,85 eurot omastamise on Tõnu Kiviloo toime pannud otsese tahtlusega, kuna T. Kiviloo olles ametiisik ja teades, et Kõpu Vallavalitsus ei kasuta kogu Viljandi mnt 1 Kõpus asuva hoone pinda tervikuna, vaid üksnes osa sellest ning ülejäänud osas on hoone Tõnu Kiviloo isiklikus või temale kuuluva OÜ Kõpu Kõrtsitalu kasutuses, tankis T. Kiviloo erimärgistusega diiselkütet, mida kasutas Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Viljandi mnt 1 hoone kütmiseks, s.t isiklikuks otstarbeks. Kuivõrd Tõnu Kivilool vallavanemana puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu olnud omastamise koosseisu tähenduses ka ebaseaduslik. Seega kohus on seisukohal, et Tõnu Kiviloo on ametiisikuna pööranud ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 ebaseaduslikult enda kasuks Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818 eurot ja 85 senti. Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
põhjendada ei osanud. Tõnu Kiviloo on veel selgitanud, et ehitustöölisi tasustab omavalitsus palgalehtede ja lepingute alusel. See summa läks konkreetselt H.Vele, kes sai selle summa sularahas. Tunnistaja H.Ve ütluste (VII kd tl 75-78) kohaselt tegi tunnistaja töid Kõpus Tõnu Kiviloo ettepanekul, samas sai tunnistaja sai aru, et ta tegi töid Xxxxxxx xxxxxxxxxe huvides. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta töid perearsti keskuses, kus paigaldas kanalisatsiooni veetorustikku, põrandakütte vooliku, valamud ja segistid, elektriboileri, tualettruumis tualettpoti. Kortermajas pidi tulema korter pereõele, seal paigaldas tunnistaja vannituppa äravoolutrapi, veetorustiku ja segisti. Töötasu tuli pangaarvele, see võis olla 2265 eurot. Tasus leppis tunnistaja kokku Tõnu Kivilooga, raha kandis üle Xxxxxxx xxxxxxxxx. VI kd tl 114 olevalt kirjaliku tõendi kohaselt on tunnistaja H. Vahenurm saanud Kõpu valla apteegimajas ja korteris teostatud santehniliste tööde eest jaanuaris 2013 töötasu 2265 eurot. H.Ve 2013.a. tuludeklaratsioon (VIII kd tl 121-122) tõendab tulusaamist summas 2265 eurot. Kohtu hinnangul on 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolli, tunnistaja T.Pe ja süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustega tõendatud, et Tõnu Kiviloo korraldas vallavanemana T.Pele Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande tegemise summas 752 eurot ja 8 senti, misjärel käskis Tõnu Kiviloo T.Pel sellest 750 eurot enda arvelduskontolt välja võtta ja Tõnu Kiviloole anda, seejärel võttis T.P võttis arvelduskontole kantud summas välja 750 eurot sularahas välja ja andis selle summa Kõpu Vallavalitsuse ruumides üle Tõnu Kiviloole. Kohtumenetluse pooltel puudub eelmärgitud asjaoludes vaidlus. Süüdistatava ja kaitsja seisukohast nähtub, et Tõnu Kiviloo kasutas T.Pe poolt üleantud raha remondimehele H. V töötasu maksmiseks, mistõttu süüdistatava käitumine ei kujuta endast omastamist vastavalt esitatud süüdistusele. Kohus ei nõustu süüdistatava ja tema kaitsja seisukohaga. Kohus leiab, et süüdistatav käitudes süüdistuses kirjeldatud viisil pööras oma tegevusega temale usaldatud võõra vara ehk Kõpu Vallavalitsusele kuuluva vara enda kasuks. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal 31.12.2013 oli süüdistatav Tõnu Kiviloo Kõpu vallavanem. Eelmärgitud on tõendatud Kõpu Vallavolikogu 15.11.2013.a. otsusega nr 14 (II kd tl 30). Kohaliku omavalistuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 kohaselt vallavanem on vallavalitsuse juht, kes esindab vallavalitsust, seega on vallavanem on KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik. KOKS § 10 kohaselt lg 2 kohaselt on vallal ja linnal avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve ning arveldusarve pangas. Vastavalt KOKS § 1 p 6 ning Kõpu valla põhimääruse uue redaktsiooni § 17 p 1.5 kohaselt kuulub Kõpu Vallavolikogu ainupädevusse vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine (II kd tl 32-37). Kõpu Vallavolikogu määrusega 09.02.2009 nr 1 kehtestatud „Kõpu vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine“ (RT IV, 13.11.2013,3) § 2 lg 1 kohaselt vallavara on Kõpu valla omandis olev kinnis- ja vallasvara ning valla varalised õigused ja kohustused ning § 5 lg 1 kohaselt vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus valla nimel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on valla valitsejateks vallavalitsus ning vallavalitsuse hallatavad asutused. Seega lähtudes eeltoodust saab asuda seisukohale, et Tõnu Kiviloo täites vallavanema ülesandeid, omas volitusi vallavalitsuse juhina vallavara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning valla varaliste õiguste ja kohustuste realiseerimiseks – s.h andes korraldusi Kõpu Vallavalitsuse
arvelduskontol oleva raha kasutamise osas. Seega saab käsitleda Tõnu Kiviloole inkrimineeritud tegevust, millega ta korraldas 31.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande summas 752,08 eurot tegemise T.Pe arvelduskontole ja hiljem summa 750 eurot T.Pe kaudu enda valdusse saamiseks, isikule usaldatud muu võõra vara omastamisena, mis tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Vaidlust ei ole selles, et Kõpu Vallavalitsuse arveldusarvelt T.Pele ülekantud ning viimatinimetatu poolt Tõnu Kiviloole üle antud raha summas 750 eurot on võimalik käsitleda muu võõra varana, kuna Kõpu Vallavalitsuse arveldusarvel olev raha ei olnud Tõnu Kiviloo omandis AÕS § 68 mõttes. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Kohtu hinnangul jäi Kõpu Vallavalitsus Tõnu Kiviloo eelkirjeldatud tegevuse tulemusena rahast kestvalt ilma. Tõnu Kiviloo, lastes T.Pel arvelduskontolt välja võetud raha endale üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise käitumise põhjal saab järeldada, et Tõnu Kiviloo soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Tõnu Kiviloo põhjendust rahaülekande tegemiseks T.Pele (väidetav preemia) ei ole võimalik pidada eluliselt usutavaks. Samuti ei osanud Tõnu Kiviloo kohtus põhjendada, miks oli vajalik ehitaja H.Vele maksta süüdistuses kirjeldatud skeemi kasutades. Tõnu Kiviloo on ka ise öelnud, et ehitustöölisi tasustab omavalitsus palgalehtede ja lepingute alusel. Tunnistaja S:O, kes töötas Tõnu Kiviloole esitatud süüdistuses märgitud ajal Kõpu vallas vallasekretärina ja raamatupidajana on kohtus kinnitanud, et valla heaks tehtud tööde eest tasuti lepingu või arve järgi. Maksti kas ülekannetega või kassast. Kui maksti kassast lepingute järgi inimesele tasu, siis jäi kassasse order. Sularahas arveldamine oli vajalik, kuna osadel töötajatel ja toimetulekusaajatel ei olnud pangaarveid. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsustes 19.09.2005 nr 3-1-1-74-05 p 15, 01.12.2008 nr 3-1-1-6108 p 16.6 ja 14.04.2010 nr 3-1-1-3-10 p 13 on märgitud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad Tõnu Kiviloo poolt antud ütlused selles, et T.P sai Kõpu Vallavalitsuse poolt käskkirja alusel lisatasu selleks, et mõni aeg hiljem see tasu tööandjale tagastada, kuna tööandjal on vajalik nimetatud summa arvelt maksta ehitajale. Tunnistaja T.Pe ütlustega on tõendatud, et ühtegi dokumenti ülekande kohta ei koostatud. Samuti ei osanud Tõnu Kiviloo kohtus avaldada väidetava käskkirja sisu. Ta ei kinnitanud ka seda, et oleks kõnealust dokumenti raamatupidamises näinud. Vastavasisulist dokumenti ei ole kohtule esitatud. Süüdistatava ütlusi T.Pele tehtud ülekande põhjenduse kohta peab kohus mitteusaldusväärseks ja selles osas tulevad süüdistatava ütlused tõendikogumist välja jätta. Süüdistatava ja kaitsja väited, et T. Kiviloo on vallavara kasutanud ehitaja (remondimehe) tasustamiseks ning eelmärgitu tõttu ei ole Kõpu Vallavalitsuse vara vähenenud, ei ole asjakohased ja ei põhine kehtivale kohtupraktikale. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-92-13 p 16 selgitanud, et selline arusaam, et isikut saab omastamise eest karistada üksnes siis, kui teo toimepanija tekitab varalist kahju, on väär, sest kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisu element. Omastamise koosseis on täidetud hetkel, mil isik manifesteerib omastamistahte. Manifesteerimistegu võib endaga kaasa tuua kahju, aga ei pruugi seda teha. See tähendab, et KarS § 201 lg 1 puhul ei välista isiku vastutust asjaolu, et teo objektiks olnud vara omaniku varaline seis teo tagajärjel ei halvene.
Nagu eelnevalt märgitud, manifesteeris süüdistatav Tõnu Kiviloo omastamistahet kui ta lasi T.Pel arvelduskontolt välja võetud raha endale üle anda ja sellega pööras süüdistatav vallavara enda kasuks. Seega ei oma Tõnu Kiviloo tegevus T.Pelt vastuvõetud raha hilisemal kasutamisel teo kvalifitseerimise mõttes tähtsust, kuna kahju olemas või selle puudumine ei ole KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu element. Seega jätab kohus tähelepanuta süüdistatava väited ja tõendeid, mis puudutavad omastatud vallavara arvel ehitustööliste ja remondimeeste tasustamist. Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009 määrusega nr 1 kehtestatud „Kõpu vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine“ § 5 p 4 kohaselt on vallavara valitsejad (s.h ka vallavanem vallavalitsuse liikmena) kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Kohus leiab, et Tõnu Kivilool vallavanemana puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, seega on tema tegu olnud omastamise koosseisu tähenduses ka ebaseaduslik. Hinnates kõnealuse teo objektiivseid asjaolusid, võib tõsikindlalt väita, et Tõnu Kiviloo tegutses tegu toime pannes tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, kuna ta seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Tõnu Kiviloo, korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande summas 752,08 eurot tegemise Kõpu Vallavalitsuse tehnilise sekretäri T.Pe arvelduskontole ning samuti viimati nimetatu poolt raha 750 eurot sularahas süüdistatavale üleandmise. T. Kiviloo seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kuna teadis, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
Kohus uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid, asub seisukohale, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistus Kõpu Vallavalitsuse vara omastamises süüdistuses märgitud ajavahemikul, kohas ning ulatuses on täielikult tõendamist leidnud. Tõendamist on leidnud ning kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajavahemikul oli süüdistatav Tõnu Kiviloo Kõpu vallavanem ja ühtlasi KOKS § 49 lg 1 kohaselt vallavalitsuse juht s.o KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik. Eeltähendatud asjaolu on kohus korduvalt analüüsinud kohtuotsuses Tõnu Kiviloo eelnevalt käsitletud süüdistuse episoodides. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige süüdistuses märgitud ajal A.L. Samuti nähtub viidatud tõendist, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ainuosanik on Kõpu Vallavalitsus (VI kd tl 63-66). 24.09.2012.a. koostatud ostu-müügi aktist (III kd tl 130) nähtub, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on ostnud A.Tilt 24.09.2012 kaupa kogusummas 945 eurot, s.h 3 veeboilerit maksumusega kokku 450 eurot, 3 kraanikaussi maksumusega kokku 180 eurot ja 3 WC potti maksumusega kokku 315 eurot. 24.10.2012.a. koostatud ostu-müügi aktist (III kd tl 131) nähtub, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on ostnud A.Tilt 24.10.2012 kaupa kogusummas 1320 eurot, s.h küttekollektori torud maksumusega 600 eurot, miniköök maksumusega 400 eurot ja segistid 4 tk maksumusega kokku 320 eurot. Maksekorraldus nr 636 23.10.2012 (III kd tl 132) tõendab, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on teinud ostu-müügi aktide 24.09.12 ning 24.10.2012 alusel A.Tile ülekande summas 2265 eurot. 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolliga (III kd tl 87-89) OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ja A.Ti arvelduskontodel toimunud panga ülekandeid. Eelmärgitud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 23.10.2012 on OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx teinud A.Tile ülekande summas 2265 eurot ostu-müügi aktide 24.09.12 ning 24.10.12 alusel. A.T on eelmärgitud summa 2265 eurot 24.10.2012, 25.10.2012 ja 02.11.2012 osadena sularahas välja võtnud. Tunnistaja A.Ti (I kd tl 165-170) ütluste kohaselt töötas ta Kõpu Vallavalitsuses alates 2005. aasta sügisest kuni 01.06.2013. Alguses katlakütjana ja alates 2008. aasta kevadest majandusspetsialistina. Tema tööülesannete hulka kuulusid valla hooldatavad teed, jäätmekäitlus, vee- ja kanalisatsioonitrassid, hoonete heakord. Kõpu Vallavalitsuses töötamise ajal oli A. T registreeritud FIE-na ja ta on osutanud ka FIE-na Kõpu Vallavalitsusele teenuseid s.h heina niitmine, küttepuud, saetööd kalmistul ja mõisapargis. Tunnistaja A. T on andnud ütlusi, milles kinnitab, et ostu-müügi aktid 24.09.2012 ja 24.10.2012 (III kd tl 130-131) on ta koostanud Tõnu Kiviloo initsiatiivil ja see toimus Tõnu Kiviloo kabinetis. Mõlemad aktid on koostatud samal kuupäeval 24.09.2012.a. Küsimusele, miks ühele aktile on kuupäevaks märgitud 24.10., vastab tunnistaja A. T, et tegemist võib olla kirjaveaga, mõeldud oli 24.09. mõlemal aktil. Tunnistaja A. Ti ütluste kohaselt koostas ta need aktid Tõnu Kiviloo ütluste järgi. Blanketid sai Tõnu Kiviloo käest ja käsikirjalise osa kirjutas tunnistaja Tõnu Kiviloo dikteerimise järgi. Tõnu Kiviloo dikteeris tunnistajale ette samad kaubanimetused, mis on aktidel kirjas ja samuti otsustas Tõnu Kiviloo aktidel märgitud summade üle. A.L allkirja aktidel nende koostamise hetkel ei olnud. Aktidel märgitud esemeid tunnistaja tegelikkuses ei müünud, kuna esemed olid juba varasemalt perearstikeskuses olemas ja kasutuses juba paar aastat, peale küttekollektori. Tunnistajale teadaolevalt müüs need esemed keegi kolmas. Tunnistaja A. T sai aru, et aktide näol on tegemist tegelikkusele mittevastavate dokumentidega. A.T kinnitab, et 23.10.2012 laekus tema pangakontole OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxest 2265 eurot, mis oli seotud eelnimetatud ostu-müügi aktidega.
Tunnistaja A. Ti ütluste kohaselt võttis ta raha kahel päeval pangaautomaadist välja ja andis üle Tõnu Kiviloole, kuna Tõnu Kiviloo ütles tunnistajale, et väljavõetud raha on vaja ehitajatele maksmiseks. Tunnistaja ei tea, kas kõik raha läks ehitajatele. Raha – 2265 eurot, andis A.T üle Tõnu Kiviloole vallamajas T. Kiviloo kabinetis. Tunnistaja A. Ti ütlustel oli ta nõus ostu-müügi aktid koostama põhjusel, et Tõnu Kiviloo oli tema ülemus ja ta ei saanud vastu hakata ning ta allus T. Kiviloo tahtele. A.T tunnistas, et ta on arusaanud, et käitus valesti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 14.11.2014 lõpetati KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel kriminaalasjas nr 13221000088 menetlus A.Ti suhtes (VI kd tl 88-89). Tunnistaja A.L on andnud ütlusi (I kd tl 175-181), millest nähtub, et tema on alates 2004. aastast kuni käesoleva hetkeni OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ainuke juhatuse liige. OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe tegevusvaldkonnaks on Kõpu valla keskasula prügi- ja veemajanduse korraldamine, erinevad remonditööd vallale kuuluvatel objektidel, teede hooldus, lume lükkamine. A.Ll on OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe arvelduskontode käsutamise õigus ja see on tema ainupädevuses. Kõik maksed on sooritatud tema poolt, konto kasutajatunnus on seotud tema isikuga. OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ainuosanikuks on Kõpu Vallavalitsus. Tõnu Kivilool on OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx omaniku roll. Tõnu Kiviloo on sekkunud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe finantspoolele ja otsustanud erinevate tehingute üle. On antud mõned laenud, see initsiatiiv on tulnud Tõnu Kiviloo poolt. Tunnistaja A. Li eitab ostu-müügiaktide 24.09.2012 ja 24.10.2012 omapoolset koostamist. Ta sai need aktid e-maili teel valla tehniliselt sekretärilt hetkel, kui ta viibis Saksmaal. Kohtuistungil ei osanud ta öelda, kes need koostas, samas ta kinnitas, et mõlemal aktil on tema allkiri. Kaupade nimetused, kuupäevad, hinnad, olid kirjas sel hetkel, kui A.L need enda ütluste kohaselt allkirjastas. Aktid allkirjastas hiljem, juba Eestis olles. A.L teostas aktide alusel ülekanded A.Ti kontole summades 945 eurot ja 1320 eurot. Ülekande tegi ta enne aktide allkirjastamist. Initsiatiiv ülekannete tegemiseks tuli omaniku ehk vallavalitsuse poolt. Tunnistaja ei tea täpselt, kes soovis ülekande tegemist kiiremas korras, seda võis paluda Tõnu Kiviloo või A.T. A.L ei ole kontrollinud, kas aktidel märgitud kaubad OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ka reaalselt FIE A.Tilt ostis ja ta ei ole ka nende kaupade üleandmise juures viibinud. Ta on neid kaupu perearstikeskuses näinud, kuid millal need sinna ilmusid, ei oska tunnistaja vastata, sest tema ei olnud otseselt tegev perearstikeskuse remondiga ja ei viibinud füüsiliselt seal objektil. Samuti ei tea tunnistaja A. L anda ütlusi selle kohta, kas need ostetud kaubad olid juba enne remonti perearsti keskuses. Tema eeldas, et ostu-müügi aktide näol oli tegemist on autentsete dokumentidega, kuna temal oli usaldus Kõpu Vallavalitsuse liikmete, tehnilise sekretäri ja vallavanema suhtes. Tunnistaja ei tea, mis sai rahast, mille ta kandis üle A.Ti pangakontole. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 19.12.2014 lõpetati KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel kriminaalasjas nr 13221000088 menetlus A.L suhtes (VI kd tl 90-91). Tunnistaja H.Ve ütlustest (VII kd tl 75-78) nähtub, et temale tegi ettepaneku Kõpus töid teostada Tõnu Kiviloo. Samal ajal tunnistaja sai aru, et ta tegi töid Xxxxxxx xxxxxxxxxe huvides. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta töid perearsti keskuses, kus paigaldas kanalisatsiooni veetorustikku, põrandakütte vooliku, valamud ja segistid, elektriboileri, tualettruumis tualettpoti. Kortermajas pidi tulema korter pereõele, seal paigaldas tunnistaja vannituppa äravoolutrapi, veetorustiku ja segisti. Töötasu tuli pangaarvele, see võis olla 2265 eurot. Tasus leppis kokku Tõnu Kivilooga. Raha kandis üle Xxxxxxx xxxxxxxxx.
Kaitsja taotlusel võimaldas kohus KrMA § 288 lg 9 p 3 alusel tutvuda tunnistajal H.Vel VI kd tl 114 oleva dokumendiga, mis on koostatud 11.01.2013. Tunnistaja kinnitusel on ta koostanud eelmärgitud dokumendi, mis tõendab, et tunnistaja on saanud Kõpu valla apteegimajas ja korteris teostatud santehniliste tööde eest jaanuaris 2013 töötasu 2265 eurot. Kaitsja taotlusel on kohus vastu võtnud H.Ve 2013.a. tuludeklaratsiooni (VIII kd tl 121-122), mille p. 7 tõendab, et H.V on sanud tulu summas 2265 eurot ja väljamakse tegija on olnud Tõnu Kiviloo. Tunnistaja M.L u ütlustel (VII kd tl 66-75) tegi ta alates 2012. aasta oktoobrist Tõnu Kiviloo ettepanekul Kõpu valla perearstikeskuses siseviimistlustöid, lisaks tegi töid perearsti kodus, Kõpu Kõrtsitalus asendusruumides, mis läksid perearstile ning Kõpu Kõrtsitalus olid ka Tõnu Kiviloo enda tööd. Tööde tasus temale Tõnu Kiviloo sularahas ning kaks korda kanti ka tunnistaja ema arvele raha. Perearstikeskuse tasus T. Kiviloo tunnistajale 500 eurot tunnistaja ema arvele ning tunnistajale koju tõi 650 eurot sularahas, lisaks tasus 300 eurot akende töö eest. Asendusruumide eest tasu 480 eurot ja perearsti kodu eest 700 eurot. Raha kandis T. Kiviloo isiklikult arveldusarvelt. Kõpu Kõrtsitalus tehtud tööde eest tasuti sularahas. Tõnu Kiviloo on pakkunud tunnistajale kirjaliku lepingu sõlmimist, see toimus 2014. aasta alguses, see oli siis kui politsei Tõnu Kiviloo korruptsiooni süüdistusega ära viis. Tunnistaja ütluste kohaselt puudutas sõlmitav leping tunnistaja tehtud töid perearstikeskuses, asendusruumides ja korteris, mille kohta on tunnistaja juba rääkinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et lepingu poolteks pidid saama A.L ja tema. Tunnistaja kinnitusel ta loobus lepingu sõlmimisest põhjusel, et see oli tagantjärgi lepingu tegemine. Süüdistatav Tõnu Kiviloo ei ole end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Tõnu Kiviloo on andnud süüdistuse kohta ütlused (VII kd tl 116), millest nähtuvalt ta teab, et apteegimajas tehti remonti ja seal olid kokkuleppelised töötajad ja firmad peal. A.T oli valla majandusspetsialistina tegev ja majandav. Süüdistataval tuli A.Tiga jutuks, et on võimalus osad asjad, mis A. Til olemas on ja mida sinna vaja oli, et on võimalik need ära vormistada. T. Kiviloo oli nõus sellega, kui A. T hakkama saab, klausliga, et A. T aitab katta töötajate palkasid. Perearstikeskust remontis ja finantseeris sel ajal Xxxxxxx xxxxxxxxx. See on septembrikuu vallavolikogust läbi käinud. Seal menetleti ka valla eelarvet ja selle jaoks said seal vahendid eraldatud. Süüdistatava väitel A.T kinnitas, et need asjad, mis on kirjas ostu-müügiaktidel, on tal olemas. Süüdistatav ütluste kohaselt, ei saanud tema A.Tile dikteerida ostu-müügi aktide sisu ja nende blanketid ei olnud süüdistatava valduses. Neid esemeid - veeboilerid, kraanikausid, segistid, wc-pott süüdistatav nägi ja need esemed olid ka füüsiliselt olemas, need olid apteegimajas. Sealt edasi läksid nad ka perearsti ja pereõe korteritesse. Esemete ostja oli Xxxxxxx xxxxxxxxx. Tõnu Kiviloo kinnitusel oli A.T 24.09.2012 ja 24.10.2012 ostu-müügi aktide koostaja ja A.L allkirjastas. Süüdistatav ei oska selgitada, miks A.L ütlustest jäi mulje, et tema nendest aktidest ei teadnud midagi. Sellest rahast, mis A.Tile nende aktide alusel üle kanti, maksti H.Vele ja M.L ule töötasuna. Kaitsja on seisukohal, et süüdistuses märgitud summad on kasutatud H.V ja Merle Lepiku töötasuks ja kulutustes perearstikeskuse, perearsti korteri, pereõe korteri ja teiste avalike teenuste osutamisega seotud ja avalikus kasutuses olevate ruumide remondiks. Kohus leiab, et Tõnu Kiviloo ütlused on vastuolulised ja ei ole seetõttu usaldusväärsed. T. Kiviloo on väitnud, et tema ei dikteerinud A. Tile ostu-müügi aktide sisu ning kaubad, millised olid märgitud ostu-müügi aktidel kuulusid A.Tile ning aktid vormistati A.Ti initsiatiivil. Tunnistaja A.Ti ütlustega on tõendatud aga, et ostu-müügi aktid koostati Tõnu Kiviloo initsiatiivil ja T. Kiviloo dikteerimisel ja T. Kiviloo dikteeris kaubanimetused ning kaupade maksumused, millised A.T kandis ostu-müügi aktidesse. Ka on tunnistaja A. Ti ütlustega tõendatud, et ostu-müügi aktidel märgitud esemeid tunnistaja tegelikkuses ei müünud, kuna esemed olid juba varasemalt
perearstikeskuses olemas ja kasutuses juba paar aastat. Tunnistajale teadaolevalt müüs need esemed keegi kolmas isik. Tunnistaja sai aru, et aktide näol on tegemist tegelikkusele mittevastavate dokumentidega. Kohus jätab vastuolude tõttu T. Kiviloo ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Tunnistaja A.L ütlused tõendavad, et temal kui ainukesel OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikmel puudus initsiatiiv ostu-müügi aktide sõlmise osas ja teadmata, kas ostumüügi aktidel olevaid kaupu reaalselt olemas oli ta teostas ülekande A.Ti pangakontole ja andis hiljem allkirja ostu-müügi aktidele, usaldades temale vallavanema ja valla tehnilise sekretäri poolt esitatud andmeid. Samuti on tõendatud tunnistaja A. Li ütlustega, et Tõnu Kiviloo on sekkunud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe finantspoolde ja otsustanud erinevate tehingute üle. Kohus leiab, et tunnistaja A.L ütlused haakuvad A.Ti ütlustega selles osas, initsiatiiv ostu-müügi aktide koostamiseks ülekannete tegemiseks tuli Tõnu Kiviloolt, kuna A.Ll puudus algatus nimetatud tegevusteks, tema täitis korraldusi, mis temale anti. Tema usaldas vallavalitsuse liikmeid s.h vallavanemat, kontrollimata kas asjaolud, mis nähtuvad tema poolt allkirjastatavatelt aktidelt ka tegelikkusele vastavad. Asjaolu, et Tõnu Kiviloo on otsustanud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx lepingute sõlmimise üle nähtub m.h ka tunnistaja M.L u ütlustest selle kohta, et T. Kiviloo on teinud tunnistajale ettepaneku tagantjärgi varasema kuupäevaga lepingu sõlmimiseks tööde kohta, milliseid tunnistaja teostas alates oktoober 2012.a. perearstikeskuses, asendusruumides ja korteris. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et lepingu sõlmimise vajadus tekkis Tõnu Kivilool siis, kui politsei Tõnu Kiviloo korruptsiooni süüdistusega 2014.a alguses ära viis. Sõlmitava lepingu poolteks pidid saama A.L ja tunnistaja. Tunnistaja keeldus taolise lepingu sõlmimisest. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe äriregistrijärgne juhatuse liige oli A.L (VI kd tl 63-66). OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ainuosanikuks oli Kõpu Vallavalitsus, keda juhtis ja esindas Tõnu Kiviloo vallavanemana. Tunnistajate A.Ti ja A.L ning süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest saab järeldada, et Tõnu Kiviloo tegutses Kõpu vallas vallavanemana ja samaaegselt ka OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx faktilise juhina. 15.04.2014 koostatud jälitustoiminguprotokollis fikseeritud kõnest nr 18 (III kd tl 158), millest nähtuvalt Tõnu Kiviloo helistab A.Lle 21.11.2013, kõnest nr 28 (III kd tl 174-176), milles nähtuvalt Tõnu Kiviloo helistab A.Lle 28.11.2013 ja kõnest nr 32 (III kd tl 181-182), millest nähtuvalt Tõnu Kiviloo helistab A.Lle 29.11.2013 ilmneb, kuidas Tõnu Kiviloo korraldab faktiliselt OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx igapäevast majandustegevust, tehinguid ning rahaülekandeid. Seega oli Tõnu Kiviloo näol tegemist juhatuse liikmega sarnaselt tegutseva isikuga, kes vormiliselt siiski OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikmena ei tegutsenud. Kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx oli Tõnu Kiviloo tegevusega nõus. Öelda saab ka seda, et Tõnu Kivilool oli osaühingus Xxxxxxx xxxxxxxxx märkimisväärne roll ning seda pikemat aega. Registrijärgse juhatuse liikme ehk A.L tegevus oli OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx passiivne. Tõnu Kiviloo on kohtus ka ise tunnistanud, et ta tegutses OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe faktilise juhina. Ta on eelmärgitut selgitanud: „Kuna OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx täitis kogukonna jaoks olulisi funktsioone ja neid asju oleks võinud majandada ka L ise, aga ta oli piisavalt palju kohalt eemal.“ Kuivõrd A.L on OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe registrijärgne juhatuse liige, saab öelda, et talle oli usaldatud ühingu vara KarS § 201 teise alternatiivi tähenduses. Tõendamist on leidnud ka see, et faktilise ühingujuhi ehk Tõnu Kiviloo kätte oli samuti usaldatud ühingu vara eelnimetatud tähenduses. Tõendid näitavad, et Tõnu Kivilool oli juurdepääs OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe varale ning samuti võimalus teostada sellega tehinguid. A.L roll OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx oli pigem formaalne, kuna tema nähtuvalt uuritud tõenditest OÜ-ga Xxxxxxx xxxxxxxxx seonduvate tehingute tegemise üle ei otsustanud, ka ei osanud mitmetele küsimustele seoses OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe tegevusega vastata. A.L on öelnud, et ta usaldas vallavalitsuse liikmeid, vallavanemat ning ise ta OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx tegevusse ei süüvinud.
Eelnevalt analüüsitud tõendite pinnalt (s.o tunnistajate A.Ti ja A.L ütlustega ja kirjalike tõenditega – m.h. 15.04.2014 koostatud jälitustoiminguprotokolliga, 24.09.2012.a. ja 24.10.2012.a. koostatud ostu-müügi aktidega ning maksekorraldusega nr 636 23.10.2012) on tõendamist leidnud asjaolu, et Tõnu Kiviloo korraldas FIE A.Ti poolt 24.09.2012 tegelikkusele mittevastavate ostu-müügi aktide koostamise summas kokku 2265 eurot OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx. Tunnistaja A.T on kohtus kirjeldanud, kuidas ta koostas vallavanema Tõnu Kiviloo korraldusel 24.09.2012 kaks tegelikkusele mittevastavat ostu-müügi akti. Tegelikkuses A.T esemeid ei müünud. Tunnistaja A.T on kinnitanud, et 23.10.2012 laekus tema pangakontole OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxest 2265 eurot, mis oli seotud eelnimetatud ostu-müügi aktidega. Tunnistaja võttis raha pangaautomaadist 24.10.2012, 25.10.2012 ja 02.11.2012 välja ja andis üle Tõnu Kiviloole. Tõendamist on leidnud ka see, et ülekande teostas osaühingu Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige A.L Tõnu Kiviloo korraldusel kaupa nägemata. Tunnistaja A.T on kohtus detailselt ja usutavalt kirjeldanud, kuidas toimus ostu-müügi aktide võltsimine ning rahaülekande tegemine tema arveldusarvele ja raha üleandmine Tõnu Kiviloole. Samuti kinnitavad ülekannete tegemist ja raha väljavõtmist kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Tõnu Kiviloo ütlused ostu-müügi aktide koostamise osas on aga olnud umbmäärased ja eluliselt mitteusutavad. Lisaks on Tõnu Kiviloo väitnud, et A.T sai justkui OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx müüdud esemete eest raha hiljem OÜ-st Xxxxxxx xxxxxxxxx tagasi. Eelnimetatut ei kinnita ükski teine tõend. Tunnistajate A.Ti ja A.L ütlustest ei nähtu, et A.T oleks hiljem raha saanud. Samuti ei kinnita ükski kohtule esitatud arvelduskonto vaatlus seda, et A.T oleks hiljem OÜ-st Xxxxxxx xxxxxxxxx ostu-müügi aktidel märgitud summa saanud. Eluliselt mitteusutavust kinnitab ka see, et A.T tegeles FIE-na heakorratöödega. Ei ole usutav, et ta müüs OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxele ostu-müügi aktidel märgitud kaupu. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja A.Ti ütluste usaldusväärsuses – A.T on andnud igakülgseid, detailseid ja eluliselt usutavaid ütlusi. Peale eelmärgitu loeb kohus tõendiks ka erinevate omastamise episoodide puhul omavahel sarnast teo toimepanemise viisi. Käesolevale episoodile sarnasel viisil pani süüdistatav omastamise toime Kõpu Vallavalitsuse raha omastamises summas 750 eurot, kui süüdistatav korraldas Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande tegemise T.Pe arvelduskontole. Peale ülekande tegemist võttis T. P. Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha välja ja andis üle Tõnu Kiviloole, mille viimane omastas. Teo toimepanemise viisi sarnasus seisneb selles, et süüdistatav Tõnu Kiviloo eelnevalt väljatöötatud skeemi kasutades korraldab kannatanu (s.h Kõpu Vallavalitsuse v. valla poolt hallatava ettevõtte) arveldusarvelt süüdistatavale ametialaselt alluva töötaja arvelduskontole, kellele annab korralduse arvelduskontole laekunud summa pangaautomaadist sularahas välja võtta ja süüdistatavale üle anda. Taolise tegevuse ettekäändeks toob süüdistatav vajaduse tasustada ehitus- ja remonditöölisi. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust süüdistatava ütlused, millega süüdistatav soovis tõendada, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe raha, mille ta sai A.Tilt, kasutas süüdistatav tasumiseks ehitustöölistele H.Vele ja M.L ule. Samuti ei oma asjas tähtsust tunnistajate H.Ve ja M.L u ütlused ja kirjalikud tõendid selles osas, et tunnistajatele on remonditööde eest tasutud. Kohus leiab, et OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx kuuluva raha saamisega A.Ti kaudu süüdistatava T. Kiviloo valdusesse on süüdistatav täitnud omastamise objektiivse teokoosseisu, kuivõrd sellega on ta manifesteerinud omastamistahet. Süüdistatava hilisem tegevus raha kasutamisel ei tee olematuks toimepandud tegu, s.o isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist, ega saa muuta hinnangut toimepandud teole. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloole oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe faktilise ühingujuhina usaldatud ühingu vara KarS § 201 teise alternatiivi tähenduses ning A.Lle oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe vara usaldatud tema tegutsemisest äriühingu seadusliku esindajana – s.o juhatuse liikmena. Tõnu Kiviloo, käitudes koos A.Lga süüdistuses kirjeldatud viisil, käsutasid OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxele kuuluvat vara. Uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et OÜ
Xxxxxxx xxxxxxxxx jäeti rahast summas 2265 eurot kestvalt ilma. Tõnu Kiviloo, lastes A.Til endale eelmärgitud rahasumma üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise, süüdistuses kirjeldatud käitumise põhjal, saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Tõenditest nähtub, et käesolevas episoodis tegutsesid Tõnu Kiviloo ja A.L kaastäideviijatena. Tõnu Kiviloo oli skeemi initsiaator ning korraldaja. A.L, registrijärgse juhatuse liikmena, tegi Tõnu Kiviloo poolt loodud skeemide realiseerumise võimalikuks allkirjastades tegelikkusele mittevastavad ostu-müügi aktid ja tehes ülekande A.Ti kontole. Kuivõrd Tõnu Kivilool puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu omastamise koosseisu tähenduses olnud ebaseaduslik. Tegu oli ebaseaduslik ka KOKS § 2 lg 1 mõttes, kuna vallavanemal lasub kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes ja tagada eelarveliste vahendite kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil, samuti Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009.a. määruse nr 1 § 5 lg 4 mõttes, kuna vallavanem vallavara valitsejana on kohustatud valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Käesoleval juhul on Tõnu Kiviloo KOKS § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juhina s.o ametiisikuna tegutsenud valla huvide vastaselt, pöörates vallavara enda kasuks. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda süüdistatava käitumist ebaseaduslikuks. Subjektiivselt koosseisult pani Tõnu Kiviloo omastamise kavatsetult, kuna kõnealuses episoodis Tõnu Kiviloo seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Tõnu Kiviloo, olles Kõpu vallavanem, kuid tegutsedes samal ajal OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx faktilise juhina korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt grupis koos OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikme A.Lga Xxxxxxx xxxxxxxxxe arvelduskontolt läbi A.Ti tegevuse temale OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx raha summas 2265 eurot üleandmise, mille pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajavahemikul oli süüdistatav Tõnu Kiviloo Kõpu vallavanem s.o KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik. Eelmärgitud asjaolu on kohus analüüsinud eelnevalt käsitletud omastamise episoodides. OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx, keda esindas juhataja A.L, ja T.P on sõlminud 01. oktoobril 2012.a. töölepingu, millest nähtub, et T.P asub tööle 01.10.2012.a. OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx maalri ametikohale. Tööleping on sõlmitud määratud ajaks 01.10.-30.11.2012. Töölepingu p 4.1 järgi oli tööandja kohustuseks maksta T.Pele tehtud tööde eest palka 1289 eurot ja 44 senti (III kd tl 84-86). 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist (III kd tl 87-89) nähtuvalt on vaadeldud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ja T.Pe arvelduskontosid ja tõendatud on, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on 30.11.2012 teinud T.Pele ülekande summas 1000 eurot ja T.P on tema arvelduskontole kantud summa 1000 eurot 30.11.2012 ja 05.12.2012 kahes osas välja võtnud. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige süüdistuses märgitud ajal A.L. Samuti nähtub viidatud tõendist, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ainuosanik on Kõpu Vallavalitsus (VI kd tl 63-66). Tunnistaja T.P (I kd 152-158) on andnud ütlusi, mille kohaselt ta töötas ajavahemikus 2012 veebruar kuni 2013 aprill Kõpu Vallavalitsuses tehnilise sekretärina. Tal ei ole olnud OÜ-ga Xxxxxxx xxxxxxxxx lepingulist suhet ja ta ei ole kunagi töötanud OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx. Temale andis tööülesandeid ja kontrollis töötegemist vallavalitsuses vallavanem. Tunnistaja T.P tutvudes ristküsitluse käigus 01.10.2012.a. tema ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vahel sõlmitud töölepinguga andis ütlusi, et ta ei ole teinud OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalritöid lepingus märgitud ajal. Samuti puuduvad tal maalritööks vajalikud kutseoskused. Tunnistaja T. P. avaldas, et lepingu kuupäev 01.10.2012 ei ole õige, sest 01.10.2012 ei olnud tema perekonnanimi P., vaid K. Perekonnanimi muutus 26.10.2012, lepingus on vale perekonnanimi. Tunnistaja kinnitab, et lepingu koostamise kuupäev – 01.10.2012 ei ole õige, töölepingu koostas ta Tõnu Kiviloo korraldusel 2012. aasta novembrikuus. Töölepingu palus temal koostada Tõnu Kiviloo, kuna oli vajalik maksta inimesele, kes maalritöid tegi. Andmed, mis pidid lepingus sisalduma, dikteeris tunnistajale ette Tõnu Kiviloo s.h ajavahemiku, ameti ja palganumbri. Tõnu Kiviloo palus saata lepingu pärast selle koostamist A.Lle e-posti teel. Tunnistaja T. P. kinnitab, et ei saanud lepingus märgitud tasu – 1289,44 eurot endale, tunnistaja T. P. kinnitab, et tegemist on tegelikkusele mittevastava lepinguga. OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe poolt kanti T.Pe arveldusarvele novembri lõpus 2012 üle 1000 eurot. Oli sõlmitud kokkulepe, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx teeb T.Pele 1000 euro suuruse ülekande ja tunnistaja annab selle Tõnu Kiviloole üle. Seda, et raha tuleb anda Tõnu Kiviloole ütles tunnistajale Tõnu Kiviloo ise. Tunnistaja võttis oma pangaarvelt selle raha välja ja andis 1000 eurot Tõnu Kiviloole isiklikult üle. Seda, kas raha anti edasi ka kellelegi kolmandale, tunnistaja ei tea. Tunnistaja T. P.e ütlustest nähtub, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx tehtud ülekanne oli seotud sama töölepinguga, mis ei olnud õige. Tunnistaja võttis 30.11.2012 välja 570 eurot ja 05.12.2012 590 eurot. Tunnistaja selgitab, et tegemist oli sama töötasuga, mille OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx talle üle kandis ja mis tegelikkuses ei olnud töötasu. Tunnistaja andis Tõnu Kiviloole üle 1000 eurot 05.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse ruumides. Tunnistaja T. P. on kinnitanud, et sõlmis OÜ-ga Xxxxxxx xxxxxxxxx töölepingu rumalusest.
Tunnistaja A.L on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt on tema alates 2004.a. OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige (I kd tl 175-181). OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ainuosanikuks oli Kõpu Vallavalitsus. Tunnistaja ütlustest nähtub, et Tõnu Kiviloo on Xxxxxxx xxxxxxxxxe finantspoolde sekkunud ja otsustanud erinevate tehingute üle. Tunnistaja A. L kinnitab, et tema on töölepingu, mis kannab kuupäeva 01.10.2012 T.Pega allkirjastanud, kuid tööleping ei ole koostatud tema korraldusel. Dokument võib olla koostatud T.Pe poolt, selle koostamiseks tunnistaja korraldust andnud ei ole. Initsiatiiv töölepingu allkirjastamiseks võis tulla Tõnu Kiviloolt või sekretärilt. Tunnistaja ei teadnud, kas T.Pel olid maalri kutseoskused olemas ja kas T.P OÜ-ga Xxxxxxx xxxxxxxxx sõlmitud töölepingu alusel maalritöid tegi. Tunnistaja ei ole näinud T.Pt maalritöid tegemas ja ta ei kontrollinud kas T. P. üldse mingit tööd tegi. Tunnistaja A. Li kinnitusel on T.P saanud lepingus märgitud töötasu. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta sooritas maksekorralduse 2012. aasta novembris summas 1000 eurot T.Pele, kuid ta ei veendunud enne raha välja maksmist, kas maalritööd on tehtud. Ta ei kontrollinud, kuna usaldas vallavanemat ja tehnilist sekretäri. Korraldus raha ülekandeks tuli kas Tõnu Kiviloolt või T.Pelt. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea, mis T.Pele ülekantud rahast edasi sai. Süüdistatav Tõnu Kiviloo kinnitab ristküsitluses antud ütlustes, et ta on teadlik Xxxxxxx xxxxxxxxxe ning valla tehnilise sekretäri T.Pe vahelise töölepingu koostamisest ja sellest et see leping sisaldas T.Pe töid ning see sai alguse 2013. aasta septembris. Tõnu Kiviloo eitab töölepingu koostamiseks vajaminevate andmete dikteerimist ja A.L mõjutamist töölepingu allkirjastamiseks. Süüdistatava ütlustel ei olnud temal selle vastu midagi, et T.P sekretäritöö kõrvalt maalrina lisa teenib. Perearstikeskuses ja perearsti korteris oli remont ja mõlemal remondiobjektil oli abikätest puudus. Süüdistatava ütluste kohaselt oli T.Pel endal töösuhe A.Lga kokkulepitud ja T.P läks vastavalt kokkulepitule tööle ja tegi mõned päevad tööd. Süüdistatav ei eita, et ta on saanud T.Pe käest raha. Süüdistatava ütluste kohaselt käis T.P OÜ-ga Xxxxxxx xxxxxxxxx sõlmitud töölepingu alusel faktiliselt ainult mõned päevad tööl ja seetõttu andis T. P. temale väljamakstud raha süüdistatavale, kes tasus sellele, kes tegelikult olid töid teinud. Süüdistatava ütluste kohaselt tasus ta T. P.elt saadud raha ehitajatele. V ja L said T. Kiviloo käest raha. 2012. aasta sügisel oli Vahenurm tööl Kõpu perearsti keskuses ja Kõpu pereõe korteris ning L töötas perearsti korteris, perearstikeskuses ja perearstikeskuse asendusruumides. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta on andnud H.Vele 2265 eurot ja M.L ule 2350 eurot. Süüdistatava ütluste kohaselt Xxxxxxx xxxxxxxxxega sõlmitud lepingu raames andis T. P. raha süüdistatava kätte ja sellest rahast süüdistatav midagi endale ei võtnud. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta küsis T.Pelt nõusolekut, kas T. P. on nõus selle summa süüdistatava kätte andma, et see anda V. Süüdistatava kinnitusel on T.P on saanud veel raha. Ta on saanud Kõpu Vallavalitsuselt käskkirja alusel lisatasu, seda on aastalõppudel tehtud. Tunnistaja H.Ve ütlustest nähtuvalt tegi tunnistaja Kõpus töid Tõnu Kiviloo ettepanekul ja Xxxxxxx xxxxxxxxxe huvides (VII kd tl 75-78). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tegi ta mitmesuguseid ehitus- ja remonditöid perearstikeskuses ja pereõe korteris. Töötasu tuli pangaarvele, see võis olla 2265 eurot. Tasus leppis kokku Tõnu Kivilooga. Raha kandis üle Xxxxxxx xxxxxxxxx. VI kd tl 114 olevast dokumendist nähtub, et H.V kinnitab 11.01.2013 Kõpu valla apteegimajas ja korteris teostatud san. tehniliste tööde eest töötasuna 2265 eurot saamist. Tunnistaja M.L on andnud ütlusi, et ta tegi alates 2012. aasta oktoobrist Tõnu Kiviloo ettepanekul Kõpu valla perearstikeskuses siseviimistlustöid, lisaks tegi töid perearsti kodus, Kõpu Kõrtsitalus asendusruumides, mis läksid perearstile ning Kõpu Kõrtsitalus olid ka Tõnu Kiviloo enda tööd (VII kd tl 66-75). Tööde eest tasus temale Tõnu Kiviloo sularahas ning kaks korda kanti ka tunnistaja
ema arvele raha. Perearstikeskuse tasus T. Kiviloo tunnistajale 500 eurot tunnistaja ema arvele ning tunnistajale koju tõi 650 eurot sularahas, lisaks tasus 300 eurot akende töö eest. Asendusruumide eest tasu 480 eurot ja perearsti kodu eest 700 eurot. Raha kandis T. Kiviloo isiklikult arveldusarvelt. Kõpu Kõrtsitalus tehtud tööde eest tasuti sularahas. Tõnu Kiviloo on pakkunud tunnistajale kirjaliku lepingu sõlmimist, see toimus 2014. aasta alguses, see oli siis kui politsei Tõnu Kiviloo korruptsiooni süüdistusega ära viis. Tunnistaja ütluste kohaselt puudutas sõlmitav leping tunnistaja tehtud töid perearstikeskuses, asendusruumides ja korteris, mille kohta on tunnistaja juba rääkinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et lepingu poolteks pidid saama A.L ja tema. Tunnistaja kinnitusel ta loobus lepingu sõlmimisest põhjusel, et see oli tagantjärgi lepingu tegemine. Kohus leiab, et tunnistajate T.Pe ja A.L ütlused haakuvad töölepingu sõlmimise asjaoludes, et A.L töölepingut ei koostanud, samuti selles, et A. L allkirjastas töölepingu ning selle lepingu alusel tehti OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx poolt väljamakse summas 1000 eurot töötasuna. Tunnistaja A. Li ütlustega on tõendatud, et faktiliselt oli tema küll OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige, kuid OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx finantspoolde puutuvates küsimustes sekkus Tõnu Kiviloo, kes otsustas OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx erinevate tehingute üle. T.Pe ja A.L ütlustest võib järeldada veel ka seda, et tegelikult puudus nii T.Pel kui ka A.Ll OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx esindajana initsiatiiv töölepingut sõlmida. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööleping maalritöödeks sõlmiti T.Pe ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vahel Tõnu Kiviloo eestvedamisel. Tunnistajate T.Pe ja A.L ütlused on kooskõlas 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvate raha ülekandeid ja raha pangakontolt väljavõtmist puudutavate asjaoludega. Tunnistaja T. P. ütlustega on tõendatud, et tema ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vahel 01.10.2012.a. kuupäeva kandva töölepingu näol ei olnud tegelikkusele vastava töölepinguga, kuna tema ei ole OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx töötanud ja mingisugust töötasu OÜ-lt Xxxxxxx xxxxxxxxx saanud ei ole, kuna ülekantud summa 1000 eurot andis 05.12.2012.a. Kõpu Vallavalitsuse ruumes üle Tõnu Kiviloole vastavalt eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ja Tõnu Kiviloo korraldusele. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloo korraldas OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ja T.Pe vahelise tegelikkusele mittevastava töölepingu (01.10.2012) koostamise. Lepingu kohaselt pidi T.P asuma tööle OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalri ametikohal. Tegelikkusele mittevastava töölepingu alusel korraldas Tõnu Kiviloo 30.11.2012 OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx arvelduskontolt ülekande tegemise summas 1000 eurot T.Pe arvelduskontole. Pärast raha laekumist T.Pe arvelduskontole võttis T. P. Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud rahasumma 30.11.2012 ja 05.12.2012 pangaautomaadist välja, misjärel andis selle üle Tõnu Kiviloole. Tunnistaja T.P on kohtus kinnitanud, et ta ei teinud OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalritöid, kuna tal puuduvad maalritööks vajalikud kutseoskused. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et lepingu koostamise kuupäev – 01.10.2012 ei ole õige. Tegelikkusele mittevastava töölepingu koostas ta Tõnu Kiviloo korraldusel 2012. aasta novembrikuus. Andmed, mis pidid lepingus sisalduma, dikteeris tunnistaja T.Pele ette Tõnu Kiviloo. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et lepingu alusel kanti tema arveldusarvele 2012. aasta novembri lõpus üle 1000 eurot, misjärel võttis ta raha välja ja andis selle isiklikult üle Tõnu Kiviloole. Tunnistaja T.Pe ütlustega haakuvad kohtule esitatud kirjalikud tõendid – 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokoll, kust nähtuvad rahaülekanded ning tegelikkusele mittevastav tööleping. Samuti on tunnistaja T.Pe ütlused kooskõlas ka tunnistaja A.L ütlustega. A.L töölepingut kuupäevaga 01.10.2012 ise koostanud ei ole ega ole ka andnud selleks korraldust. A.L kinnitas, et ta ei ole näinud T.Pt maalritöid tegemas. Initsiatiiv temapoolseks lepingu allkirjastamiseks tuli tunnistaja sõnul Tõnu Kiviloolt või sekretärilt. Samuti kinnitab ta, et sooritas maksekorralduse 2012. aasta novembris summas 1000 eurot. Korraldus ülekandeks tuli kas Tõnu Kiviloolt või T.Pelt.
Süüdistatav Tõnu Kiviloo on kohtus enda seotust kõnealuse töölepinguga eitanud. Ta on väitnud, et töölepingu sõlmimise protsessis ei osalenud. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused eelmärgitus ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku muude asjas uuritud tõenditega. Süüdistatava ütlused T.Pe töötamise kohta OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalrina ei ole usaldusväärsed, kuna need on ümber lükatud T. P.e ütlustega, et tegelikult T.P OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx töötanud ei ole, ta ei oma maalri kutseoskusi ja mingit tasu saanud ei ole. Asjaolust, et T.P temale ülekantud raha ise kasutada ei saanud ja pidi selle loovutama Tõnu Kiviloole järeldub, et T.Pe ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vahelises töölepingus sisalduvad kokkulepped ei vasta töölepingu tingimuste osas tegelikkusele ja seda nii kokkulepitud ametikoha, tööaja kui ka töötasu osas. Tööleping sõlmiti Tõnu Kiviloo initsiatiivil selleks, et Tõnu Kivilool oleks võimalik OÜ-st Xxxxxxx xxxxxxxxx väljamakstav raha saada enda valdusesse. Tõnu Kiviloo sai OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe poolt T. P.e arvelduskontole üle kantud raha summas 1000 eurot 05.12.2012.a. enda valdusse. Tõnu Kiviloo, lastes T.Pel arvelduskontolt välja võetud raha endale üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet ja pani eeltoodud skeemi kasutades toime OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx arvelduskontolt laekunud raha omastamise. Kohtu hinnangul on Tõnu Kiviloo ütlused selles osas, et tema ei ole mõjutanud T.Pt ja A.L tegelikkusele mittevastavat töölepingut sõlmima, ennast õigustavad ja vastuolus tunnistajate T.Pe ja A.L poolt antud ütlusega ja selles osas tuleb süüdistatava ütlused tõendikogumist välja jätta. Tunnistajate T.Pe ja A.L ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda. T.P ja A.L on andnud igakülgseid, detailseid ja eluliselt usutavaid ütlusi, mis haakuvad dokumentaalsete tõenditega. Pole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda tunnistajate usaldusväärsuses. Kohus kordab ka kõnealuse omastamise episoodi puhul varasemalt väljendatud seisukohta, et kohtu hinnangul on võimalik tõendiks lugeda erinevate omastamise episoodide puhul omavahel sarnast teo toimepanemise viisi. Teo toimepanemise viisi sarnasus seisneb selles, et süüdistatav Tõnu Kiviloo kasutades oma ametipositsiooni lähtudes eelnevalt väljatöötatud skeemist korraldab kannatanu (s.h Kõpu Vallavalitsuse v. valla poolt hallatava ettevõtte) arveldusarvelt süüdistatavale ametialaselt alluva töötaja arvelduskontole raha ülekandmise ning järgnevalt annab alluvale korralduse viimati nimetatu arvelduskontole laekunud summa pangaautomaadist sularahas välja võtta ja süüdistatavale üle anda. Taolise tegevuse ettekäändeks toob süüdistatav vajaduse tasustada ehitus- ja remonditöölisi. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust süüdistatava ütlused, millega süüdistatav soovis tõendada, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx raha, mille ta sai T.Pelt, kasutas süüdistatav tasumiseks remondi- ja ehitustöölistele H.Vele ja M.L ule. Samuti ei oma asjas tähtsust tunnistajate H.Ve ja M.L u ütlused ja kirjalikud tõendid selles osas, et tunnistajatele on remonditööde eest tasutud. Kohus leiab, et OÜle Xxxxxxx xxxxxxxxx kuuluva raha saamisega T.P kaudu süüdistatava T. Kiviloo valdusesse on süüdistatav täitnud omastamise objektiivse teokoosseisu, kuivõrd sellega on ta manifesteerinud omastamistahet. Kohus leiab, et süüdistatava hilisem tegevus peale raha enda kasuks pööramist ei oma asjas tähtsus ning ei tee olematuks isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloole oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe faktilise ühingujuhina usaldatud ühingu vara KarS § 201 teise alternatiivi tähenduses ning A.Lle oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe vara usaldatud tema tegutsemisest äriühingu seadusliku esindajana – s.o juhatuse liikmena. Tõnu Kiviloo, käitudes koos A.Lga süüdistuses kirjeldatud viisil, käsutasid OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxele kuuluvat vara. Uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx jäeti rahast summas 1000 eurot kestvalt ilma. Tõnu Kiviloo, lastes T.Pel endale eelmärgitud rahasumma üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise,
süüdistuses kirjeldatud käitumise põhjal, saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Tõenditest nähtub, et käesolevas episoodis tegutsesid Tõnu Kiviloo ja A.L kaastäideviijatena. Tõnu Kiviloo oli skeemi initsiaator ning korraldaja. A.L, registrijärgse juhatuse liikmena, tegi Tõnu Kiviloo poolt loodud skeemide realiseerumise võimalikuks allkirjastades tegelikkusele mittevastavad töölepingu ja tehes ülekande T.Pe kontole. Kuivõrd Tõnu Kivilool puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu omastamise koosseisu tähenduses olnud ebaseaduslik. Tegu oli ebaseaduslik ka KOKS § 2 lg 1 mõttes, kuna vallavanemal lasub kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes ja tagada eelarveliste vahendite kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil, samuti Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009.a. määruse nr 1 § 5 lg 4 mõttes, kuna vallavanem vallavara valitsejana on kohustatud valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Käesoleval juhul on Tõnu Kiviloo KOKS § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juhina s.o ametisikuna tegutsenud valla huvide vastaselt, pöörates vallavara enda kasuks. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda süüdistatava käitumist ebaseaduslikuks. Subjektiivselt koosseisult pani Tõnu Kiviloo omastamise kavatsetult. Süüdistatav käsitletavas omastamise episoodis seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise, teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Tõnu Kiviloo, olles Kõpu vallavanem, kuid tegutsedes samal ajal OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx faktilise juhina korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt grupis koos OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikme A.Lga Xxxxxxx xxxxxxxxxe arvelduskontolt läbi T.Pe tegevuse temale OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx raha summas 1000 eurot üleandmise, mille pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
Äriregistri väljavõttest (VI kd tl 63-66) nähtub, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige süüdistuses märgitud ajal oli A.L. Samuti nähtub viidatud tõendist, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ainuosanik on Kõpu Vallavalitsus. Kõpu Vallavalitsuse 13.02.2009.a. korralduse nr 17 (III kd tl 134) alusel on arvestatud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatajale A.Lle 2008. aastal tehtud töö eest tasu 16000 krooni. Kõpu Vallavalitsuse 26.04.2010.a. korralduse nr 26 (III kd tl 133) alusel on arvestatud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatajale A.Lle 2009. aastal tehtud töö eest tasu 16000 krooni ja Kõpu Vallavalitsuse 16.04.2013.a. korralduse nr 21 (III kd tl 135) alusel on arvestatud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatajale A.Lle 2012. aastal tehtud töö eest tasu 1500 eurot. Eeltoodud Kõpu Vallavalitsuse korraldustega on tõendatud, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatajale A.Lle maksti töötasu Kõpu Vallavalitsuse korralduste alusel. Tunnistaja T.P on andnud ütlusi (I kd tl 152-158), millest nähtub, et ta koostas Tõnu Kiviloo initsiatiivil Kõpu Vallavalitsuse ruumides kassa väljamineku orderi nr 320013 ja maksis sellel märgitud summa 1000 eurot välja 03.12.2012 OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe kassast ja andis selle summa A.L kätte. Mille alusel väljamakse toimus, tunnistaja T. P. selgitada ei oska, kuid tunnistaja kinnitab, et Tõnu Kiviloo ütles temale, et kassast on vaja raha välja maksta (I kd tl 156). Mis A.L saadud 1000 euroga edasi tegi, tunnistaja öelda ei osanud. Tunnistaja kinnitab, et tema 1000 eurot endale ei saanud, kuigi dokumentidest see nähtub. Tunnistaja T. P.e ütluste kohaselt oli ta kõikides eelkirjeldatud skeemides nõus osalema, kuna ta ei soovinud kellegagi tülli minna. Tõnu Kiviloo palus tal seda teha ja ta tegi seda kui alluv. Tunnistaja selgituste kohaselt on mitmed endised Tõnu Kiviloo alluvad Kõpust ära kolinud või mujale tööle läinud, kuna nad on sattunud Tõnu Kivilooga konflikti. Tunnistaja ei tahtnud endale sellist olukorda tekitada. Tõnu Kiviloo dikteeris vallavanemaks oleku ajal liiga palju ette, teistmoodi ei saanud keegi midagi teha ega mõelda. Tunnistaja kinnitas, et Tõnu Kiviloo sekkus mingil määral OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx tegevusse. Tunnistaja A.L ütluste (I kd 175-181) kohaselt on kassa väljaminekuorder nr 320013 03.12.2012 koostatud T.Pe poolt. Tunnistaja kinnitab, et tema teadmine eelmärgitus põhineb asjaolul, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe raamatupidamise tarkvara asub tehnilise sekretäri arvutis. novembrikuu töötasu väljamakse eesmärgil. Order koostati Tõnu Kiviloo algatusel ja 1000 eurot maksti reaalselt OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe kassast välja Tõnu Kiviloo initsiatiivil. T.P 1000 eurot endale ei saanud. Tunnistaja A.L ütlustel läks ta 1000 euroga Tõnu Kiviloo kabinetti, millest 600 eurot andis ta T. Kiviloole ja 400 eurot jättis A.L endale. Raha üleandmine toimus Tõnu Kiviloo juures Kõpu Vallavalitsuse ruumides 3. detsembril 2012. 400 eurot, mis jäi tunnistajale, on tunnistaja kulutanud enda pere tarbeks ning vastavalt prokuratuuri määrusele on tunnistaja selle summa OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx hüvitanud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 19.12.2014 lõpetati KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel kriminaalasjas nr 13221000088 menetlus A.L suhtes (VI kd tl 90-91). Süüdistatav Tõnu Kiviloo ristküsitluses antud ütlustes end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud väites, et raha, mis pärines OÜ-st Xxxxxxx xxxxxxxxx ning mille omastamises teda süüdistatakse, maksis ta sularahas edasi Kõpu alevikus erinevaid ehitus- ja remonttöid teinud isikutele. Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et ta on teadlik sellest, et T.P andis 1000 eurot A.L kätte (VII kd tl 117). Süüdistatava väitel oli tegemist on A.L tasuga. A.L kui Xxxxxxx xxxxxxxxxe juhatuse liige on saanud sümboolset tasu aastate lõikes, aastas korra ligikaudu 1000 eurot. 2013.
aasta lõpus oli tal see summa välja võtmata ja saamata. See vormistati Xxxxxxx xxxxxxxxxe kassast ära sularahas. T.P andis 1000 eurot A.L kätte ja A.L jättis 400 eurot endale ja 600 eurot jättis töömeestele maksmiseks. Tõnu Kiviloo kinnitas, et tema maksis töömeestele. Süüdistatava ütluste kohaselt oli A.Ll seaduse kohaselt see raha endale töötasuks võtta ja Xxxxxxx xxxxxxxxx ei ole mingit kahju saanud. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt on süüdistatav töömeeste all pidanud silmas H.Ve ja M.L ut. Süüdistatav on kinnitanud, et 2012. aasta sügisel oli Vahenurm tööl Kõpu perearsti keskuses ja Kõpu pereõe korteris ning Leppik töötas perearsti korteris, perearstikeskuses ja perearstikeskuse asendusruumides. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta on andnud H.Vele 2265 eurot ja M.L ule 2350 eurot. Tunnistaja H.Ve ütlustest nähtuvalt tegi tunnistaja Kõpus töid Tõnu Kiviloo ettepanekul ja Xxxxxxx xxxxxxxxxe huvides (VII kd tl 75-78). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tegi ta mitmesuguseid ehitus- ja remonditöid perearstikeskuses ja pereõe korteris. Töötasu tuli pangaarvele, see võis olla 2265 eurot. Tasus leppis kokku Tõnu Kivilooga. Raha kandis üle Xxxxxxx xxxxxxxxx. VI kd tl 114 olevast dokumendist nähtub, et H.V kinnitab 11.01.2013 Kõpu valla apteegimajas ja korteris teostatud san. tehniliste tööde eest töötasuna 2265 eurot saamist. Tunnistaja M.L on andnud ütlusi, et ta tegi alates 2012. aasta oktoobrist Tõnu Kiviloo ettepanekul Kõpu valla perearstikeskuses siseviimistlustöid, lisaks tegi töid perearsti kodus, Kõpu Kõrtsitalus asendusruumides, mis läksid perearstile ning Kõpu Kõrtsitalus olid ka Tõnu Kiviloo enda tööd (VII kd tl 66-75). Tööde eest tasus temale Tõnu Kiviloo sularahas ning kaks korda kanti ka tunnistaja ema arvele raha. Perearstikeskuse tasus T. Kiviloo tunnistajale 500 eurot tunnistaja ema arvele ning tunnistajale koju tõi 650 eurot sularahas, lisaks tasus 300 eurot akende töö eest. Asendusruumide eest tasu 480 eurot ja perearsti kodu eest 700 eurot. Raha kandis T. Kiviloo isiklikult arveldusarvelt. Kõpu Kõrtsitalus tehtud tööde eest tasuti sularahas. Tõnu Kiviloo on pakkunud tunnistajale kirjaliku lepingu sõlmimist, see toimus 2014. aasta alguses, see oli siis kui politsei Tõnu Kiviloo korruptsiooni süüdistusega ära viis. Tunnistaja ütluste kohaselt puudutas sõlmitav leping tunnistaja tehtud töid perearstikeskuses, asendusruumides ja korteris, mille kohta on tunnistaja juba rääkinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et lepingu poolteks pidid saama A.L ja tema. Tunnistaja kinnitusel ta loobus lepingu sõlmimisest põhjusel, et see oli tagantjärgi lepingu tegemine. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused selles, et T.Pele ülekantud summa puhul oli tegemist A.L töötasuga on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega ja seetõttu ebausaldusväärsed ning ühtlasi ka eluliselt mitteusutavad. Süüdistatava ütluste eluline mitteusutavus seisneb selles, et arusaamatuks jääb, miks oli vaja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikme A.L töö tasustamiseks kasutada skeemi, mille puhul koostatakse tegelikkusele mittevastav kassa dokument OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kassast Kõpu Vallavalitsuse tehnilise sekretäri T.Pe tasustamiseks ja mille tegelik eesmärk oli väljamakstud summat kasutada OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikme A. Li tasustamiseks. Süüdistatava ütlused lähevad vastuollu ka Kõpu Vallavalitsuse korraldustega nr 17 13.02.2009.a. (III kd tl 134), nr 26 26.04.2010.a. (III kd tl 133) ja nr 21 16.04.2013, millega on tõendatud, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liiget A.L on tasustatud aasta vältel tehtud töö eest Kõpu Vallavalitsuse korralduste alusel. Käesoleval juhul, aga Kõpu Vallavalitsus ei ole A.L tasustamiseks summas 1000 eurot mittemingisugust otsust vastu võtnud ega korraldust koostanud, samuti puudub dokument A.Lle töötasu 1000 eurot tegeliku väljamaksmise kohta. Vähetähtis ei ole seegi, et A.L on pidanud tema tasustamisest eeltoodud viisil ebaseaduslikuks, mida tõendab asjaolu, et ta on nõustunud OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx tekitatud kahju hüvitama. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 19.12.2014 lõpetati KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel kriminaalasjas nr 13221000088 kriminaalmenetlus A.L suhtes ja kohustati tasuma OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx tekitatud kahju 400 eurot (VI kd tl 90-91). Eeltoodud
tõendeid analüüsides peab kohus ebausutavaks süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlusi selle kohta, et A.L sai 2013. aastal enda töötasu tegelikkusele mittevastava kassa väljaminekuorderi alusel. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloo korraldas 03.12.2012 OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kassast summa 1000 eurot väljamaksmise T.Pele töötasuna sisult tegelikkusele mittevastava 03.12.2012.a. koostatud kassa väljaminekuorderi nr 320013 alusel. Asjaolu, et 1000 euro näol ei olnud tegemist töötasuga on tõendatud tunnistajate T.Pe ja A.L ütlustega, kuna T.P kassa väljaminekuorderil märgitud summat endale ei saanud, vaid ta andis selle summa A.L kätte. Ka Tõnu Kiviloo ütlustest ei nähtu, et nimetatud summa oli T.Pe töötasu, kuna süüdistatava väitel oli tegemist hoopis A.L töötasuga. Tunnistajate T. P.e ja A. Li ütlustega on tõendatud on, et peale sularaha kassast väljavõtmist andis T.P Tõnu Kiviloo korraldusel raha summas 1000 eurot üle A.Lle, millest 400 eurot jättis A.L endale ja 600 eurot andis Tõnu Kiviloole, seega 1000 eurot süüdistatav ja A.L omastasid. T.P kinnitas kohtus, et ta koostas kassa väljamineku orderi nr 320013 Tõnu Kiviloo initsiatiivil. 03.12.2012 maksis ta 1000 eurot OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe kassast välja, misjärel andis selle Tõnu Kiviloo korraldusel A.L kätte. Tunnistaja T. P.e ütlustega on tõendatud, et tema 1000 eurot endale ei saanud, kuigi dokumentidest seda nähtub. T.Pe ütlustega haakuvad ka tunnistaja A.L ütlused, kes on kinnitanud, et kassa väljaminekorderi koostas T.P. Order koostati Tõnu Kiviloo algatusel. 1000 eurot maksti OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe kassast välja Tõnu Kiviloo initsiatiivil T.Pele, mida ta endale ei saanud. A.L kinnitas kohtus, et Tõnu Kiviloo initsiatiivil andis ta 1000 eurost 600 eurot Kiviloole. 400 eurot jättis endale. Kohtul ei ole tunnistaja T.Pe ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, need on igakülgsed, vastuoludeta ja vajalikul määral detailsed. T.Pe ütlused on kooskõlas ka tunnistaja A.L ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda ka tunnistaja A. Li ütluste usaldusvääruses. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kassa väljaminekuorderi alusel ei saanud T.P töötasu. Väljaminekuorder ja raha kassast väljamaksmine ning raha üleandmine A.Lle toimus Tõnu Kiviloo korraldusel ja initsiatiivil. Süüdistatav Tõnu Kiviloo kinnitab asjaolu, et ta on saanud enda valdusesse 600 eurot. Tunnistajate ütluste pinnalt ei ole usaldusväärsed Tõnu Kiviloo ütlused, kes on väitnud, et tema kõnealuses skeemis ei osalenud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloole oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe faktilise ühingujuhina usaldatud ühingu vara KarS § 201 teise alternatiivi tähenduses ning A.Lle oli OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe vara usaldatud tema tegutsemisest äriühingu seadusliku esindajana – s.o juhatuse liikmena. Tõnu Kiviloo, käitudes koos A.Lga süüdistuses kirjeldatud viisil, käsutasid OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxele kuuluvat vara. Uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx jäeti rahast summas 1000 eurot kestvalt ilma. Tõnu Kiviloo, lastes OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxelt pärineva raha endale ja A.Lle üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise, süüdistuses kirjeldatud käitumise põhjal, saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Tõenditest nähtub, et käesolevas episoodis tegutsesid Tõnu Kiviloo ja A.L kaastäideviijatena ning Tõnu Kiviloo oli skeemid initsiaator ning korraldaja. A.L, registrijärgse juhatuse liikmena, tegi Tõnu Kiviloo poolt loodud skeemide realiseerumise võimalikuks. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust süüdistatava ütlused, millega süüdistatav soovis tõendada, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx raha, mille ta sai T.Pe ja A.L kaudu, kasutas süüdistatav tasumiseks remondi- ja ehitustöölistele H.Vele ja M.L ule. Ka ei oma asjas tähtsust tunnistajate H.Ve ja M.L u ütlused ja kirjalikud tõendid selles osas, et tunnistajatele on remonditööde eest tasutud. Kohus leiab, et OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx kuuluva raha saamisega T.P kaudu süüdistatava T. Kiviloo
valdusesse on süüdistatav täitnud omastamise objektiivse teokoosseisu, kuivõrd sellega on ta manifesteerinud omastamistahet. Kohus leiab, et süüdistatava hilisem tegevus peale raha enda kasuks pööramist ei oma asjas tähtsus ning ei tee olematuks isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. Kohus leiab, et süüdistatava väide, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ei ole kahju saanud ei ole asjakohane, lähtudes Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-92-13 toodud selgitustest. Nimetatud kohtuotsuse p 16 kohaselt ei ole kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisu element. Omastamise koosseis on täidetud hetkel, mil isik manifesteerib omastamistahte. Manifesteerimistegu võib endaga kaasa tuua kahju, aga ei pruugi seda teha. See tähendab, et KarS § 201 lg 1 puhul ei välista isiku vastutust asjaolu, et teo objektiks olnud vara omaniku varaline seis teo tagajärjel ei halvene. Kuivõrd Tõnu Kivilool puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu omastamise koosseisu tähenduses olnud ebaseaduslik. Kohus leiab, et ka käesoleva omastamise episoodi puhul ei ole süüdistatava tegu kooskõlas KOKS § 2 lg 1 sätetega, kuna vallavanemal lasub kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes ja tagada eelarveliste vahendite kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil, samuti Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009.a. määruse nr 1 § 5 lg 4 mõttes, kuna vallavanem vallavara valitsejana on kohustatud valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Käesoleval juhul on Tõnu Kiviloo KOKS § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juhina s.o ametisikuna tegutsenud valla huvide vastaselt, pöörates vallavara enda kasuks. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda süüdistatava käitumist ebaseaduslikuks. Subjektiivselt koosseisult pani Tõnu Kiviloo omastamise kavatsetult. Süüdistatav käsitletavas omastamise episoodis seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise, teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüdistatav, olles Kõpu vallavanem, kuid tegutsedes samal ajal OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx faktilise juhina korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt grupis koos OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikme A.Lga Xxxxxxx xxxxxxxxxe kassast läbi T.Pe ja A.L tegevuse OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx raha summas 1000 eurot üleandmise, mille A. L ja süüdistatav pöörasid ebaseaduslikult enda kasuks. Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
Süüdistatav Tõnu Kiviloo end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja kaitsja leidis, et süüdistus ei ole tõendatud. Prokurör leidis, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Kohus uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid, asub seisukohale, et Tõnu Kiviloole esitatud süüdistus kõnealuses omastamise episoodis on täielikult tõendamist leidnud. 24.09.2012.a. koostatud ostu-müügi aktist (III kd tl 130) nähtub, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on ostnud A.Tilt 24.09.2012 kaupa kogusummas 945 eurot, s.h 3 veeboilerit maksumusega kokku 450 eurot, 3 kraanikaussi maksumusega kokku 180 eurot ja 3 WC potti maksumusega kokku 315 eurot. 24.10.2012.a. koostatud ostu-müügi aktist (III kd tl 131) nähtub, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on ostnud A.Tilt 24.10.2012 kaupa kogusummas 1320 eurot, s.h küttekollektori torud maksumusega 600 eurot, miniköök maksumusega 400 eurot ja segistid 4 tk maksumusega kokku 320 eurot. Maksekorraldus nr 636 23.10.2012 (III kd tl 132) tõendab, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on teinud ostu-müügi aktide 24.09.12 ning 24.10.2012 alusel A.Tile ülekande summas 2265 eurot. 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolliga (III kd tl 87-89) OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ja A.Ti arvelduskontodel toimunud panga ülekandeid. Eelmärgitud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 23.10.2012 on OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx teinud A.Tile ülekande summas 2265 eurot ostu-müügi aktide 24.09.12 ning 24.10.12 alusel. A.T on eelmärgitud summa 2265 eurot 24.10.2012, 25.10.2012 ja 02.11.2012 osadena sularahas välja võtnud. Tunnistaja A.Ti on andnud ütlusi, et ostu-müügi aktid 24.09.2012 ja 24.10.2012 (III kd tl 130-131) on ta koostanud Tõnu Kiviloo initsiatiivil ja see toimus Tõnu Kiviloo kabinetis. Mõlemad aktid on koostatud samal kuupäeval 24.09.2012.a. Ühel aktil on kuupäevaks märgitud 24.10., kuid tegemist on kirjaveaga, mõeldud oli 24.09. mõlemal aktil. Tunnistaja A. Ti ütluste kohaselt on koostas ta need aktid Tõnu Kiviloo ütluste järgi. Blanketid sai Tõnu Kiviloo käest ja käsikirjalise osa kirjutas tunnistaja Tõnu Kiviloo dikteerimise järgi. Tõnu Kiviloo dikteeris tunnistajale ette samad kaubanimetused, mis on aktidel kirjas ja samuti otsustas Tõnu Kiviloo aktidel märgitud summade üle. A.L allkirja aktidel nende koostamise hetkel ei olnud. Aktidel märgitud esemeid tunnistaja tegelikkuses ei müünud, kuna esemed olid juba varasemalt perearstikeskuses olemas ja kasutuses juba paar aastat, peale küttekollektori. Tunnistajale teadaolevalt müüs need esemed keegi kolmas. Tunnistaja A. Ti ütlustest nähtuvalt sai ta aru, et aktide näol on tegemist tegelikkusele mittevastavate dokumentidega. A.Ti kinnitusel laekus 23.10.2012 tema pangakontole OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxest 2265 eurot, mis oli seotud eelnimetatud ostu-müügi aktidega. Tunnistaja A. T võttis raha kahel päeval pangaautomaadist välja ja andis üle Tõnu Kiviloole, kuna Tõnu Kiviloo ütles tunnistajale, et väljavõetud raha on vaja ehitajatele maksmiseks. Raha – 2265 eurot, andis A.T Tõnu Kiviloole üle vallamajas T. Kiviloo kabinetis. Tunnistaja A. Ti ütlustel oli ta nõus ostu-müügi aktid koostama põhjusel, et Tõnu Kiviloo oli tema ülemus ja ta ei saanud vastu hakata ning ta allus T. Kiviloo tahtele. A.T tunnistas, et ta on arusaanud, et käitus valesti. Tunnistaja A.L on andnud ütlusi (I kd tl 175-181), et tema olles OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe juhatuse liige, allkirjastas ostu-müügiaktid, millised on dateeritud 24.09.2012 ja 24.10.2012. Ta ei tea, kes aktid koostas, ta sai need aktid e-maili teel valla tehniliselt sekretärilt hetkel, kui ta viibis Saksamaal. Kaupade nimetused, kuupäevad, hinnad, olid aktidel kirjas sel hetkel, kui A.L need enda ütluste kohaselt allkirjastas. Aktid allkirjastas hiljem, juba Eestis olles. A.L teostas aktide alusel ülekanded A.Ti kontole summades 945 eurot ja 1320 eurot. A.L ei ole kontrollinud, kas aktidel märgitud kaubad OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx ka reaalselt FIE A.Tilt ostis ja ta ei ole ka nende
kaupade üleandmise juures viibinud. Ta on neid kaupu perearstikeskuses näinud, kuid millal need sinna ilmusid, tunnistaja vastata ei osanud. Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et tema ei ole kihutanud A.Ti esitama mingeid valeandmeid ja ei kihutanud teda dokumente võltsima. Süüdistatava ütluste kohaselt apteegimajas tehti remonti, seal olid kokkuleppelised töötajad ja firmad peal. A.T oli valla majandusspetsialistina tegev. Süüdistataval tuli A.Tiga jutuks, et on võimalus osad asjad ära vormistada, mis on Til olemas ja mida sinna vaja oli. Perearstikeskust remontis ja finantseeris sel ajal Xxxxxxx xxxxxxxxx. Süüdistatava T. Kiviloo ütluste kohaselt A.T kinnitas, et need asjad, mis on kirjas ostumüügiaktidel, on tal olemas. Süüdistatav eitab aktide dikteerimist, kuna neid akte ega blankette ei olnud tema valduses. Süüdistatav ei osanud anda omapoolset selgitust tunnistaja A. Ti ütluste kohta, et Tõnu Kiviloo oli tema ülemus, keda tunnistaja kartis. Süüdistatava ütluste kohaselt said nad A.Tiga perekonniti hästi läbi ja suhtlesid omavahel, ning käisid külas. Süüdistatava eeldas, et A.T pidi hiljem asjad klaarima Xxxxxxx xxxxxxxxxega. Süüdistatava väitel andis A. T raha süüdistatavale ning süüdistatav maksis töömeestele palka. Süüdistatava ütluste kohaselt ei tekitanud ta sellest probleemi, et A. T oma asjad ära andis. Kohus leiab, et tunnistaja A.Ti ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et tunnistaja koostas ostumüügiaktid, mille andmed müüdavate kaupade kohta ei olnud õiged, kuna aktidel märgitud esemeid tunnistaja tegelikkuses ei müünud, sest esemed olid juba varasemalt perearstikeskuses olemas. Samuti on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et ebaõiged andmed ostu-müügi aktidesse kandis tunnistaja Tõnu Kiviloo dikteerimise järgi. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on vastuolus tunnistaja A. Ti ütlustega. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles, et tema ei ole A.Ti kihutanud on ennast õigustavad ja mitteusaldusväärsed ja tuleb seetõttu tõendikogumist välja jätta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav olukord, et asjade omanik (A.T), soovib sõlmida taolise müügitehingu, mille tulemusena on ta nõus oma asjade müügist laekuvat summa koheselt loovutama kolmandale isikule. Kohus leiab, et Tõnu Kivilool oli otsene majanduslik huvi selle suhtes, et A.T koostab ja allkirjastab tegelikkusele mittevastavaid ostu-müügi aktid, kuivõrd Tõnu Kiviloo nägi ette võimalust OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxelt võltsitud ostu-müügi aktide alusel väljamakstava raha omastamiseks. KarS § 344 lõikes 1 sätestatud objektiivne koosseis seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kohtule tõendina esitatud kaks ostu-müügi akti kuupäevadega 24.09.2012 ja 24.10.2012 on oma olemuselt dokumendid. Võltsimine võib olla kas intellektuaalne ja materiaalne. Samas KarS § 344 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis iseenesest ei erista materiaalset ja intellektuaalset võltsimist (RKKK nr 3-1-1-94-06 p 9). Riigikohus on 10.09.2001.a. otsuses nr 3-1-1-82-01 p 7.1 ja 22.06.2011.a. otsuses nr 3-1-1-4011 p 13 selgitanud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid.
Kohtu hinnangul on käsitletavas kuriteoepisoodis tegemist intellektuaalse võltsimisega, kuna tunnistaja A.Ti ütlused tõendavad, et tema kandis 24.09.2012.a. ostu-müügi aktidesse kuupäevadega 24.09.2012 ja 24.10.2012 sellised andmed - eelkõige kaupade nimetused ja nende hinnad, mis ei ole sisult õiged, ning allkirjastas ostu-müügi aktid. Tunnistaja A. Ti ütlustega on tõendamist leidnud, et tegelikkuses ostu-müügi aktidel olevaid esemeid FIE A.T OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx ei müünud. KarS § 344 lg 1 objektiivne teokoosseis näeb kooseisu tunnusena ette, et võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustuseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on eelmärgitud nõue täidetud, kuna võltsitud ostu-müügi aktidest 24.09.2012 ja 24.10.2012 tulenes, et A.Til oli õigus saada tasuna aktidel märgitud kaupade maksumuse: 945 eurot ja 1320 eurot s.o kokku 2265 eurot. Võltsitud ostu-müügi aktide alusel tehti OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe arvelduskontolt 23.10.2012 ülekanne A.Ti arvelduskontole summas 2265 eurot. A.T võttis arvelduskontole laekunud summa 2265 eurot sularahas välja ning andis üle Tõnu Kiviloole. Kohtu hinnangul pani A.T KarS § 344 lg-s 1 sätestatud teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, kuivõrd tema ütlustest nähtuvalt ta sai aru, et tema poolt koostatud ostu-müügi aktides kajastatu ei vasta tegelikkusele ja nimetatud dokumentide alusel tekib temal õigus tasule ja ta möönas seda. Kohtuhinnangul oli A.Ti tegu õigusvastane ja puuduvad tema teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 14.11.2014 lõpetati KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel kriminaalasjas nr 13221000088 menetlus A.Ti suhtes (VI kd tl 88-89) seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. KarS § 22 lg 1 kohaselt on süüteo osavõtuvormideks süüteole kihutamine ja sellele kaasaaitamine. Osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, mis tähendab, et osavõtt ei ole võimalik ilma täideviimiseta. KarS § 22 lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. KarS § 21 lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Eelnevalt leidis tõendamist, et ostu-müügi aktid kuupäevadega 24.09.2012 ja 24.10.2012 võltsiti A.Ti poolt, seega pani A. T KarS § 344 lg-s 1 sätestatud süüteo toime täideviijana. A.Ti ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et ta võltsis dokumendid Tõnu Kiviloo korraldusel ning nende sisu on Tõnu Kiviloo poolt dikteeritud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud ka asjaolu, et Tõnu Kiviloo kihutas A.Ti dokumente võltsima. Tunnistaja A.T on avaldanud oma ütlustes, et ta oli nõus ostu-müügi akte koostama põhjusel, et Tõnu Kiviloo oli tema ülemus ja ta ei saanud vastu hakata ning ta allus T. Kiviloo tahtele. Kuriteole kihutamisega kallutatakse teine isik õigusvastasele teole ning kallutamine tähendab täideviijal tahtluse tekitamist süütegu toime panna. Seega omas Tõnu Kiviloo tegu olulist rolli selleks, et tekitada A.Tis tahtlust võltsida ostu-müügi akte kuupäevadega 24.09.2012 ja 24.10.2012. Tõnu Kiviloo tegu s.o A.Ti kihutamine koostama ja allkirjastama tegelikkusele mittevastavaid ostu-müügi akte on põhjuslikus seoses kihutamisteole järgneva täideviimisteoga. Eelmärgitu järeldub sellest, et A.Tis tekkis tahtlus ostu-müügi akte võltsida vahetult peale seda, kui Tõnu Kiviloo oli teda kallutanud eelmärgitud süütegu toime panema. Tuvastamist on leidnud, et ostu-müügi aktide võltsimine leidis aset Tõnu Kiviloo käsul. Kohus leiab, et KarS § 22 lõike 2 ja KarS § 344 lõike 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli vajalik OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vara summas 2265 eurot omastamise toimepanemiseks. Kuriteole kihutamine on tahtlik tegu. Kohtu hinnangul pani Tõnu Kiviloo süüteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Käesoleva kohtuotsuses on tuvastamist leidnud, et A.T andis võltsitud dokumentide alusel tema
arvelduskontole laekunud summa Tõnu Kiviloole, mille viimati nimetatu omastas. Eelmärgitust nähtub, et Tõnu Kiviloo seadis kuriteole kallutamisega eesmärgiks ostu-müügi aktide võltsimise eelkõige enda huvidest lähtudes. Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
novembri lõpus 2012 üle 1000 eurot. Oli sõlmitud kokkulepe, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx teeb T.Pele 1000 euro suuruse ülekande ja tunnistaja annab selle Tõnu Kiviloole üle. Seda, et raha tuleb anda Tõnu Kiviloole ütles tunnistajale Tõnu Kiviloo ise. Tunnistaja võttis oma pangaarvelt selle raha välja ja andis 1000 eurot Tõnu Kiviloole isiklikult üle. Tunnistaja T. P.e ütlustest nähtub, et OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx tehtud ülekanne oli seotud sama töölepinguga, mis ei olnud õige. Tunnistaja võttis 30.11.2012 välja 570 eurot ja 05.12.2012 590 eurot. Tunnistaja selgitas, et tegemist oli sama töötasuga, mille OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx talle üle kandis ja mis tegelikkuses ei olnud töötasu. Tunnistaja T. P. andis Tõnu Kiviloole 05.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse ruumides üle 1000 eurot. Tunnistaja A.L ütlustest nähtub (I kd tl 175-181), et tema on alates 2004.a. OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige ning OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ainuosanikuks oli Kõpu Vallavalitsus. Tunnistaja ütlustel on Tõnu Kiviloo on Xxxxxxx xxxxxxxxxe finantspoolde sekkunud ja otsustanud erinevate tehingute üle. Ka on tunnistaja kinnitanud, et tema on töölepingu, mis kannab kuupäeva 01.10.2012 T.Pega allkirjastanud, kuid tööleping ei ole koostatud tema korraldusel. Dokument võib olla koostatud T.Pe poolt. Initsiatiiv töölepingu allkirjastamiseks võis tulla Tõnu Kiviloolt või sekretärilt. Tunnistaja ei teadnud, kas T.Pel olid maalri kutseoskused olemas ja kas T.P OÜ-ga Xxxxxxx xxxxxxxxx sõlmitud töölepingu alusel maalritöid tegi. Tunnistaja ei ole näinud T.Pt maalritöid tegemas ja ta ei kontrollinud kas T. P. üldse mingit tööd tegi. Tunnistaja A. Li kinnitusel on T.P saanud lepingus märgitud töötasu. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta sooritas maksekorralduse 2012. aasta novembris summas 1000 eurot T.Pele, kuid ta ei veendunud enne raha välja maksmist, kas maalritööd on tehtud. Ta ei kontrollinud, kuna usaldas vallavanemat ja tehnilist sekretäri. Korraldus raha ülekandeks tuli kas Tõnu Kiviloolt või T.Pelt. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea, mis T.Pele ülekantud rahast edasi sai. Süüdistatav Tõnu Kiviloo on ristküsitluses antud ütlustes väitnud, et ta ei ole T.Pele dikteerinud mingeid andmeid töölepingu koostamiseks. Töölepingu blanketid olid T. P.el endal olemas. Ta ei ole mõjutanud A.L töölepingut allkirjastama ja ta ei tea, kuidas toimus töölepingu koostamine. Süüdistatav eeldab, et T.P tegi selle ise valmis. Töölepingu sõlmimisel süüdistatav ei osalenud ja ta ei mäleta, et ta oleks seda lepingut isegi käes hoidnud. Ta ei olnud selles protsessis üldse osaline. Süüdistatava kinnitusel ta teadis, et T.P on töösuhte kokku leppinud A.Lga. Sellest, kas T.P tegi Xxxxxxx xxxxxxxxxele maalritöid lepingus märgitud ajal teab süüdistatav niipalju kui T ja L teda informeerisid – T.P käis väidetavalt ainult paaril päeval seal tööl. Süüdistatav kinnitas, et selle lepingu raames andis T.P raha tema kätte. Kohus leiab, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx arvelduskontolt tehti ülekanne summas 1000 eurot T.Pe arvelduskontole ja T.P andis tema kontole laekunud summa üle Tõnu Kiviloole. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kas süüdistatav on kihutanud T.Pt koostama tegelikkusele mittevastavat töölepingut. Kohtu hinnangul on Tõnu Kiviloo ütlused on ennastõigustavad ja ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need on vastuolus tunnistajate T.Pe ja A.L poolt antud ütlusega. Kohus leiab, et tunnistajate T.Pe ja A.L ütlused haakuvad töölepingu sõlmimise asjaoludes, et A.L töölepingut ei koostanud, samuti selles, et A. L allkirjastas töölepingu ning selle lepingu alusel tehti OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx poolt väljamakse summas 1000 eurot töötasuna. Tunnistaja A. Li ütlustega on tõendatud, et faktiliselt oli tema küll OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liige, kuid OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx finantspoolde puutuvates küsimustes sekkus Tõnu Kiviloo, kes otsustas OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx erinevate tehingute üle. Tunnistaja T.Pe ja A.L ütlused on kooskõlas
20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvate raha ülekandeid ja raha pangakontolt väljavõtmist puudutavate asjaoludega. Tunnistaja T. P. ütlustega on tõendatud, et tema ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vahel 01.10.2012.a. kuupäeva kandva töölepingu näol ei olnud tegelikkusele vastava töölepinguga, kuna tema ei ole OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx töötanud ja mingisugust töötasu OÜ-lt Xxxxxxx xxxxxxxxx saanud ei ole, kuna ülekantud summa 1000 eurot andis 05.12.2012.a. Kõpu Vallavalitsuse ruumes üle Tõnu Kiviloole vastavalt eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ja Tõnu Kiviloo korraldusele. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja T.Pe ütluste usaldusväärsuses alust kahelda, kuna tunnistaja T. P. on andnud igakülgseid, detailseid ja eluliselt usutavaid ütlusi, mis haakuvad dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja A. Li ütlustega. Asjaolust, et T.P temale ülekantud raha ise kasutada ei saanud ja pidi selle loovutama Tõnu Kiviloole järeldub, et T.Pe ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vahelises töölepingus sisalduvad kokkulepped ei vasta töölepingu tingimuste osas tegelikkusele ja seda nii kokkulepitud ametikoha, tööaja kui ka töötasu osas. Seega sõlmitud töölepingu näol on tegemist võltsitud töölepinguga. Tööleping sõlmiti Tõnu Kiviloo initsiatiivil selleks, et Tõnu Kivilool oleks võimalik OÜ-st Xxxxxxx xxxxxxxxx väljamakstav raha saada enda valdusesse. Kohtu hinnangul on käesolevas kuriteoepisoodis tegemist intellektuaalse võltsimisega, kuna tunnistaja T.Pe ütlused tõendavad, et tunnistaja kandis 01.10.2012 kuupäeva kandvasse töölepingusse andmed, mis ei vastanud tegelikkusele – ajavahemiku, ameti ja palganumbri ning T. P. selle lepingu alusel ei ole OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxxx maalrina töötanud. T.Pe teos sisalduvad KarS § 344 lg 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused. Vaidlus puudub ka selles, et T.P võltsis dokumendi, mille alusel tekkis temal õigus tasu saada. Võltsitud töölepingu alusel tehti OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe arvelduskontolt 30.11.2012 ülekanne T.Pe arvelduskontole summas 1000 eurot ja T.P on tema arvelduskontole kantud summa 1000 eurot 30.11.2012 ja 05.12.2012 kahes osas välja võtnud. 30.11.2012 570 eurot ning 05.12.2012 590 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis T.P raha, kokku 1000 eurot üle Tõnu Kiviloole. Objektiivse teokoosseisu pinnalt saab teha järelduse, et töölepingu võltsimise pani T.P toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. T.P sai aru, et tema poolt koostatud tööleping oma tingimustes ei vasta tegelikkusele ja nimetatud dokumendi alusel tekib temal õigus tasule ja ta möönas seda. Kohtuhinnangul oli T.Pe tegu õigusvastane ja puuduvad tema teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Tunnistaja T.Pe ütlustega tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloo kihutas T.Pt dokumenti võltsima. Tunnistaja T.P on avaldanud oma ütlustes, et ta töötas Kõpu Vallavalitsuses Tõnu Kiviloo alluvuses ja töölepingu võltsis Tõnu Kiviloo palvel, kuna oli vajalik maksta inimesele, kes maalritöid tegi. Kuriteole kihutamisega kallutatakse teine isik õigusvastasele teole ning kallutamine tähendab täideviijal tahtluse tekitamist süütegu toime panna. Kohtu hinnangul omas Tõnu Kiviloo tegu olulist rolli, et tekitada T.Pes tahtlust võltsida tööleping 01.10.2012. Tõnu Kiviloo tegu s.o T.Pe kihutamine koostama ja allkirjastama tegelikkusele mittevastavat töölepingut on põhjuslikus seoses T.Pe võltsimise kui täideviimisteoga. Eeltoodust järeldub, et T.Pe tahtlus töölepingut võltsida tekkis vahetult peale seda, kui Tõnu Kiviloo oli teda kallutanud eelmärgitud süütegu toime panema. Tuvastamist on leidnud, et töölepingu võltsimine leidis aset Tõnu Kiviloo initsiatiivil – Tõnu Kiviloo andis korralduses T.Pele koostada tööleping ning dikteeris töölepingu tingimused. Kuriteole kihutamine on tahtlik tegu. Kohtu hinnangul pani Tõnu Kiviloo süüteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Käesoleva kohtuotsuses on tuvastamist leidnud, et T.P andis võltsitud dokumendi alusel tema arvelduskontole laekunud summa Tõnu Kiviloole, mille viimatinimetatu omastas. Eelmärgitust nähtub, et Tõnu
Kiviloo seadis kuriteole kallutamisega eesmärgiks töölepingu võltsimise eelkõige enda huvidest lähtudes. Kohus leiab, et KarS § 22 lõike 2 ja KarS § 344 lõike 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli vajalik OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx vara summas 1000 eurot omastamise toimepanemiseks. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloo pani toime KarS § 22 lõike 2 ja KarS § 344 lõike 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo. Kohus ei tuvastanud Tõnu Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et Kõpu Kõrtsitalul oli soov oma tegevust laiendada, teha hoonele juurdeehitus, korrastada õue ala, teisaldada ait teise asukohta. Süüdistatava kinnitusel on ta eelmärgitud tegevuse eesmärgil esitanud taotluse PRIA-le OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana. Ürdivanni taotluse number oli 430010842568. Taotlus kirjutati valmis 2010 aastal. PRIA haldab ja menetleb Leader-meetme raames toetatavaid ja rahastatavaid regionaal maaelu suunavad struktuurivahendeid. Kõpu vald kuulub Leader piirkonda, mis kannab nime Rohelise Jõemaa Koostöökogu. Taotlusvoor, kus seda projekti menetleti, toimus 2009-2010.a. ning MTÜ-del oli võimalik selle meetme raames teha tegevusi ja investeeringud suhtega 90% toetust ja 10% omakulu ning äriettevõttel ja MTÜ-l, kes tegelevad äriliste projektidega oli toetusemäär kuni 60% ja omaosalus kuni 40% projekti taotlemise määrast. Tõnu Kiviloo ütluste kohaselt edastas ta ülalmärgitud taotluse toetuse saamiseks koos lisadega Rohelise Jõemaa Koostöökogule ehk Leadertegevusgrupile, kus seda menetleti. Seejärel toimus dokumentide kontroll esimeses voorus, kus kontrolliti, kas kõik nõutud lisad on olemas. Need olid ehituslikud, eelarvelised, arendusdokumendid, pakkumised. Kui Leader-tegevusgrupp oli taotluse ära menetlenud, siis selgus, et Kõpu Kõrtsitalu ürdivanni taotlus jäi tol korral valituks. Kui Leader-tegevusgrupi otsus vastu võeti, siis oli alust ja õigust edastada taotlus PRIA büroole, peale mida muutusid tegevused projekti raames abikõlbulikuks. PRIA enda aktsept võttis aega kuni 70 päeva, et kas taotlus vastab nõuetele või mitte. Kui PRIA oma otsuse vastu võtab, siis saadetakse vastavasisuline teatis, et projekt on abikõlbulik ja toetatav. Tõnu Kiviloo ülaltoodud ütlused taotluse esitamise asjaolude kohta haakuva järgnevate kirjalike tõenditega: Tõnu Kiviloo 19.10.2010 esitatud taotlusest (IV kd tl 46) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.11.2010.a. käskkirjast nr 13-6/2106 (IV kd tl 44-45) nähtub, et esitatud taotlus rahuldati ning OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu määrati toetus ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks summas 422088 Eesti krooni (EEK), mis vastab 26976,34 eurole ning mille abikõlbulik maksumus on 703480 EEK-i (s.o 44960,57 eurot). Eelmärgitud käskkirja p 2 kohaselt toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Esitatud taotlusele on märgitud abikõlbulikuks maksumuseks 703480 EEK-i s.o 44960,57 eurot ning toetuse summaks 422088 EEK-i s.o 26976,34 eurot. Kohus märgib, et eelmärgitud taotlusest ja käskkirjast ei nähtu otsesõnu taotleja omafinantseeringu maksumus, kuid lähtudes Põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 vastu võetud „Leadermeetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 28 lg 4 projektitoetust antakse ettevõtjale kuni 60% toetava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbulike kulude maksumusest. Eelmärgitust järeldub, et ettevõtja omafinantseeringu moodustab 40 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbulike kulude maksumusest. Seega käeoleval juhul moodustas abikõlbulik maksumus 703480 EEK-i s.o 44960,57 eurot (s.o 100%) ning toetuse summa 422088 EEK-i s.o 26976,34 eurot (s.o 60% abikõlbulikust maksumusest). Seega ettevõtja OÜ Kõpu Kõrtsitalu omafinantseeringu maksumus moodustab 40% abikõlbulike kulude maksumusest, käesoleval juhul 17984,23 eurot (s.o 44960,57 eurot – 26976,34 eurot = 17984,23 eurot). Kohus märgib, et Tõnu Kiviloo eelnevalt käsitletud ütluste kohaselt oli temale teada asjaolu, et äriettevõtjale (s.o ettevõtjale) toetuse saamise tingimusena oli kehtestatud toetusemääraks kuni 60% ja omaosalus kuni 40% projekti taotlemise määrast.
Järgnevalt käsitleb kohus tõendeid, mis puudutavad OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu PRIA-lt taotletud toetuse väljamaksmisega seonduvaid asjaolusid. 01.07.2011.a. on sõlminud ehituse töövõtulepingu Kõpu Kõrtsitalu OÜ, mille esindajaks oli Tõnu Kiviloo ja OÜ P.P, mille esindajaks oli Sven Reiss (IV kd tl 76-82). Viidatud lepingu p-st 1.1. nähtub, et töövõtja OÜ P.P kohustus teostama „Viljandi mnt 1 hoone ürdivanni kompleksi ja aida“ hankedokumentides kirjeldatud tööd koos kõikide tööde teostamiseks vajalike täiendavate projekteerimistöödega, materjalide, ehitustoodete ja konstruktsioonide ja ehituse käigus paigaldatavate seadmetega. Lepingu p 4.2 kohaselt oli kokkulepitud tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest summas 44960,57 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist on summaga, mis on PRIA poolt tunnistatud abikõlbulikuks maksumuseks. Eelmärgitud ehituse töövõtuleping 01.07.2011 on sõlmitud P.P OÜ poolt 14.10.2010.a. OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu esitatud hinnapakkumise alusel (IV kd tl 55-56). Hinnapakkumisest nähtub töö maksumus – 703480 krooni (ilma käibemaksuta) ehk 44960,57 eurot. 01.08.2011.a. on sõlminud OÜ P.P, mille esindaja oli Sven Reiss ja Kõpu Kõrtsitalu OÜ ehituse töövõtulepingu (VI kd tl 156-159), milles on ehitustööde tellijaks OÜ P.P ja töövõtjaks Kõpu Kõrtsitalu OÜ. Sõlmitud lepingust nähtub, et tellija korraldab Viljandi mnt 1 hoone ürdivanni kompleksi ja aida teisaldamise ehitustöövõttu. 01.08.2011.a. ehituse töövõtulepingu näol on tegemist alltöövõtulepinguga, mille kohaselt OÜ Kõpu Kõrtsitalu teostas alltöövõtu korras ehitustöid peatöövõtja OÜ P.P tellimisel. OÜ P:P juhataja Sven Reiss 30.11.2011.a. kirjast Kõpu Kõrtsitalu OÜ esindajale Tõnu Kiviloole, milline on pealkirjastatud „Teatis lepingu muudatusest“ (IV kd tl 60) nähtub, et seoses Sven Reissi lepingulise töösuhte lõppemisega osaühingus P.P võtab P.P ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu vahel 01.07.2011.a. sõlmitud ehituse töövõtulepingu (01.07.2011) kohutused alates 01.01.2012.a. üle osaühing P:P (12155535) juhatuse liikme Sven Reiss isikus. 01.01.2012.a. on sõlminud ehituse töövõtulepingu Kõpu Kõrtsitalu OÜ, mille esindajaks oli Tõnu Kiviloo ja OÜ P:P, mille esindajaks oli Sven Reiss (IV kd tl 64-70). Viidatud lepingu p-st 1.1. nähtub, et töövõtja OÜ P.P kohustus teostama „Viljandi mnt 1 hoone ürdivanni kompleksi ja aida“ hankedokumentides kirjeldatud tööd koos kõikide tööde teostamiseks vajalike täiendavate projekteerimistöödega, materjalide, ehitustoodete ja konstruktsioonide ja ehituse käigus paigaldatavate seadmetega. Nii 01.07.2011.a. kui ka 01.01.2012.a. sõlmitud ehituse töövõtulepingute tingimused on identsed. Seega on alates 01.01.2012 OÜ P:P võtnud üle OÜ P.P kohustuse teostada töid seoses Viljandi mnt 1 hoone ürdivanni kompleksi ja aida hankedokumentides kirjeldatud töödega. Tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest on samuti 44960,57 eurot. Teostatavate tööde kohta on OÜ P:P koostanud uue hinnapakkumise (IV kd tl 102-105). Hinnapakkumine puudutab töid, mis olid uue lepingu sõlmimise ajaks tegemata. OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonid 30.12.2012 ja 23.04.2013 (IV kd tl 48-54, tl 89-95, tl 119-125, tl 142-146). Allkirjastatud kuludeklaratsioonidega on Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana PRIA-le tõendanud, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu on tasunud OÜ-le P:P ja OÜ-le P.P toetuse saamise aluseks oleva rahasumma. Samuti on kuludeklaratsioonidega kinnitatud, et projektipõhised tööd on OÜ P:P ja OÜ P.P poolt tehtud. Kuludeklaratsioonidele on lisatud ka arved ja tööde üleandmise vastuvõtu aktid, mis kinnitavad tehtud tööde üleandmist ja vastuvõtmist s.h:
1) OÜ P.P arve nr 11102 16.11.2011 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 5702,40 eurot, arvel märgitud teenusena: vastavalt lepingule hoone juurdeehitus ja ait-kuuri demonteerimine ja ehitus (IV kd tl 59); 2) P:P tööde üleandmise vastuvõtmise akt 7/A 07.02.2012 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 4173,88 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu juurdeehituse ning infrastruktuuride, aida ehituse üleantavad tööd, samuti eritööd s.h elekter, vesi + kanal, küte, vannisüsteem, vann, evakuatsioonitrepp (IV kd tl 132-133); 3) P:P OÜ arve nr 7/A 07.02.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 3840 eurot arvel märgitud tööd: vastavalt lepingule hoone juurdeehitus ja ait-kuuri demonteerimine ja ehitus (IV kd tl 63); 4) OÜ P.P tööde üleandmise vastuvõtmise akt 11098 31.10.2011 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 53952,68 eurot aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu juurdeehituse ning infrastruktuuride, aida ehituse üleantavad tööd, samuti eritööd s.h elekter, vesi + kanal, küte, vannisüsteem, vann, evakuatsioonitrepp (IV kd tl 71-72); 5) P:P tööde üleandmise vastuvõtmise akt 36/A 19.06.2012 teostatud tööde üleandmise kohta OÜle Kõpu Kõrtsitalu summas 28933,78 eurot aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu juurdeehituse ning infrastruktuuride, aida ehituse üleantavad tööd, samuti eritööd s.h elekter, vesi + kanal, küte, vannisüsteem, vann, evakuatsioonitrepp (IV kd tl 73-74); 6) P:P OÜ arve nr 36/A 19.06.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 5000 eurot, arvel märgitud töödena: ehitustööd (IV kd tl 75); 7) OÜ P.P tööde üleandmise vastuvõtmise akt 11102 16.11.2011 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 59655,08 eurot aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu juurdeehituse ning infrastruktuuride, aida ehituse üleantavad tööd, samuti eritööd s.h elekter, vesi + kanal, küte, vannisüsteem, vann, evakuatsioonitrepp (IV kd tl 83-84); 8) P:P tööde üleandmise vastuvõtmise akt 44/A 13.08.2012 teostatud tööde üleandmise kohta OÜle Kõpu Kõrtsitalu summas 53952,68 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu juurdeehituse ning infrastruktuuride, aida ehituse üleantavad tööd, samuti eritööd s.h elekter, vesi + kanal, küte, vannisüsteem, vann, evakuatsioonitrepp (IV kd tl 85-86); 9) P:P OÜ arve nr 44/A 13.08.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 10000 eurot arvel märgitud töödena: ehitustööd (IV kd tl 87); 10) OÜ P.P tööde üleandmise vastuvõtmise akt 11107 02.12.2011 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 20093,77 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu juurdeehituse ning infrastruktuuride, aida ehituse üleantavad tööd, samuti eritööd s.h elekter, vesi + kanal, küte, vannisüsteem, vann, evakuatsioonitrepp (IV kd tl 57-58); 11) OÜ P.P teostatud tööde vastuvõtmine objektil, kajastab teostatud töid ja tööde mahtusid OÜ Kõpu Kõrtsitalu hoone ürdivanni kompleksi juurdeehitusel (IV kd tl 112-118); 12) P:P OÜ arve nr 36/A 19.06.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 5000 eurot, arvel märgitud tööna: ehitustööd (IV kd tl 126); 13) OÜ P.P arve 11107 02.12.2011 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 7822,80 eurot; arvel märgitud teenusena: vastavalt lepingule hoone juurdeehitus ja ait-kuuri demonteerimine ja ehitus (IV kd tl 129); 14) OÜ P.P arve nr 11098 31.10.2011 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 6568,57 eurot arvel märgitud teenusena: vastavalt lepingule hoone juurdeehitus ja ait-kuuri demonteerimine ja ehitus (IV kd tl 131); 15) P:P OÜ tööde üleandmise vastuvõtmise akt 65/A 22.11.2012 teostatud tööde üleandmise kohta summas 39380,82 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu juurdeehituse ning infrastruktuuride, aida ehituse üleantavad tööd, samuti eritööd s.h elekter, vesi + kanal, küte, vannisüsteem, vann, evakuatsioonitrepp (IV kd tl 138-139); 16) OÜ P.P arve 65/A 22.11.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 22.11.2012 summas 15018,88 eurot, arvel nimetatud tööna ürdivanni ruumide ehitustööd (IV kd tl 152);
17) P:P OÜ arve nr 46/A 22.08.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 22.08.2012 summas 1638 eurot, arvel nimetatud töö: ehitustööd (IV kd tl 154); 18) P:P OÜ arve nr 14/A 19.03.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 19.03.2012 summas 4044 eurot, arvel nimetatud töö: ehitustööd (IV kd tl 158); 19) P:P OÜ arve nr 7/A 07.02.2012 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 07.02.2012 summas 3840 eurot, arvel märgitud töö: vastavalt lepingule hoone juurdeehitus ja ait-kuuri demonteerimine ja ehitus (IV kd tl 159); 20) OÜ P.P arve nr 11098 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 31.10.2011 summas 5473,81 eurot arvel märgitud teenus: vastavalt lepingule hoone juurdeehitus ja ait-kuuri demonteerimine ja ehitus (IV kd tl 163); 21) OÜ P.P arve 11007 17.01.2011 OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summas 766,94 eurot; arvel märgitud teenus: vastavalt lepingule hoone juurdeehitus ja ait-kuuri demonteerimine ja ehitus (IV kd tl 166). Kohtule on esitatud veel ka OÜ Kõpu Kõrtsitalu arved P:P OÜ-le ja P.P OÜ-le osutatud erinevate teenuste ja tööde kohta ning tööde üleandmise vastuvõtu aktid, mis tõendavad tehtud tööde üleandmist ja vastuvõtmist s.h: 1) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 63 OÜ-le P.P 23.10.2011 summas 5990,40 eurot arvel märgitud teenusena: remont ehitustööd Viljandi mnt 1 Kõpu (IV kd tl 164, VI kd tl 160); 2) OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise akt 63/A 23.10.2011 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le P.P summas 59990,40 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (IV kd tl 138-139) 3) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 72 10.12.2011 OÜ-le P.P summas 5760 eurot arvel märgitud teenusena: remont ehitustööd Viljandi mnt 1 Kõpu (IV kd tl 160, VI kd tl 162); 4) OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise akt 72/A 10.12.2011 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le P.P summas 5760 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (VI kd tl 163); 5) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 35 08.06.2012 OÜ-le P.P summas 4800 eurot arvel märgitud teenusena: remont ehitustööd Viljandi mnt 1 Kõpu (IV kd tl 157, VI kd tl 164); 6) OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise akt 35/A 08.06.2012 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le P.P summas 4800 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (VI kd tl 165); 7) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 101 29.11.2012 OÜ-le P:P summas 9990 eurot, arvel märgitud teenuse ja kaubana – ehitustööd ja seadmed: tööd ja vann, elektrisüsteem (IV kd tl 151, VI kd tl 166); 8) OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise akt 101/A 29.11.2012 teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le P:P summas 9990 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (VI kd tl 167); 9) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 51 15.07.2013 OÜ-le P:P summas 720 eurot, arvel märgitud teenusena: tasuvusarvestus ja komplekteerimine (IV kd tl 149) ning OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 51 15.07.2013 OÜ-le P:P summas 720 eurot, arvel märgitud töö: ehitustöö (IV kd tl 150); 10) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 89 31.10.2012 OÜ-le P:P summas 8556 eurot arvel märgitud teenuse ja kaubana - Hüpassaare elekter, automaatika, reservtoite tööde vahendamine (IV kd tl 153); 11) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 64 16.10.2011 OÜ-le P.P summas 5529,60 eurot arvel märgitud teenusena: remont ehitustööd Viljandi mnt 1 Kõpu (IV kd tl 165).
Kohtule on tõendina esitatud ka veel 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokoll (IV kd tl 168-173), mille eesmärgiks oli Kõpu Kõrtsitalu poolt PRIA-lt taotletud toetuse nr 430010842568 (ürdivanni kompleksi juurdeehitus ja sisseseade ostmine) väljamaksete kasutamine ning projekti omafinantseerimisallikate päritolu väljaselgitamine. Vaadeldud OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank kontot ajavahemikul 01.01.2009 kuni 15.10.2013; OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbanki kontot ajavahemikul 12.12.2011 kuni 09.10.2013; OÜ P.P AS Swedbanki kontot ajavahemikul 17.06.2010 kuni 23.08.2012 ning OÜ P:P AS Nordea pank kontot ajavahemikul 01.01.2009 kuni 01.12.2013. Vaatluse käigus on fikseeritud alljärgnevad tehingud: 3.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 11098 (osaline tasumine); 4.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 63 osal; 9.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 1568,57 eurot, selgitusega OÜ P.P arve 11098 (osaline tasumine); 11.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1990,40 eurot, selgitusega arve 63 osal; 17.11.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 5702,40 eurot, selgitusega arve 11102/ehitus; 24.11.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3895,44 eurot, selgitusega arve 64; 5.12.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1634,16 eurot, selgitusega arve 64; 7.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 4522,8 eurot, selgitusega arve 11107/juurdeehitus osaline; 14.12.2011 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 3300 eurot, selgitusega arve 11107; 14.12.2011 tasus OÜ P.P AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx summa 5760 eurot, selgitusega arve 72; 10.02.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxeurot, selgitusega arve 7/A; 21.03.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4044 eurot, selgitusega arve 14/A ehitustööd; 15.06.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4800 eurot, selgitusega arve nr 35; 22.06.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 5000 eurot, selgitusega arve 36/A ehitustööd;
15.08.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P arvelduskontole nr AS Nordea Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4500 eurot selgitusega arve 44/A ehitustööd/osaline; 23.08.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1638 eurot, selgitusega arve 46 / A ehitus; 5.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline); 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 89 (1 makse); 5.11.2012 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4556 eurot, selgitusega arve nr.89 (2.makse); 6.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1500 eurot, selgitusega arve 44/A ehitus (osaline); 22.11.2012 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega arve 65/A osaline tasumine; 11.01.2013 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 9990 eurot, selgitusega arve nr 101; 16.01.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 10018,88 eurot, selgitusega arve 65/A osaline tasumine; 12.04.2013 tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ P:P AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega arve 65/A ehitus (osaline); 5.08.2013 tasus OÜ P:P AS Nordea Pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx 720 eurot, selgitusega arve nr 51. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud ja kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus, et PRIA toetustena laekus 04.04.2013 OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole kokku 26976,32 eurot. Tunnistaja M.Tti (IV kd tl 18-28) ütluste kohaselt on Leader-meede üks osa Euroopa maaelu ja põllumajandus fondist, mille rakendaja Eestis on PRIA. Tegemist on investeeringu meetmega, kus Maaelu ministeerium määrab meetme eelarved ja nende eelarvete osas esitab PRIA-sse taotluse Leader kohalik tegevusgrupp. Leader kohalik tegevusgrupp koostab oma piirkonna vajadusi silmas pidades kohaliku arengustrateegia, milles koostatakse erinevad meetmed. Maaelu fondi määruse meetmetel ei ole seatud nõuet, kust taotleja selle omafinantseeringu võtab. Kas ta võtab selle pangalaenust, pärandusest, kust iganes. PRIA-s kontrollitakse, kas arves näidatud tööde sisu vastab sellele, millele toetus määrati, kas arves näidatud kohustus on tasutud. Kas reaalselt töö on tehtud, seda saab kontrollida kohapealses kontrollis. Kohustus on viia kohapealne kontroll läbi vähemalt
üks kord projekti eluaja jooksul. Tunnistaja M.T on kinnitanud, et toetuse saaja ise toetusega seonduvaid töid teostada ei tohi, kuna õigusakti järgi ei tohi olla taotlejal ja hinnapakkujal seost juhatuse, osanike ega nõukogu tasandil, millega püütakse välistada, et taotleja enda tehtud töö ei ole abikõlbulik. Taotleja ei tohi teostada peatöövõtja juures ka alltöövõttu ja see keeld on samas õigusaktis, mis ütleb, et taotleja ja hinnapakkuja tööde teostaja vahel ei tohi olla seost osaluse tasandil, ei tohi kuuluda taotleja ettevõtte juhtorganitesse. See on välistatud põllumajandusministri määrusega nr 75. Küsimusele, kas taotleja võib teha alltöövõttu peatöövõtjale, kui nad ei ole seotud, vastas tunnistaja M. T, et kui väljavalitud hinnapakkuja leiab alltöövõtja, kes teeb taotlejale need tööd ja kui nende vahel ei ole seost ei osaluse, juhtorgani, nõukogu tasemel, siis võib allhankija neid töid teha. Toetuse osas, mis puudutab OÜ Kõpu Kõrtsitalu ürdivanni, on tehtud tagasinõue kogu summa ulatuses. Veel on M.T kinnitanud, et omafinantseeringuks saab olla üksnes rahaline panus. Tunnistaja J.O (VIII kd tl 47-50) on andnud ütlusi, millest nähtub, et ta on Tõnu Kiviloo tuttav ning on käinud Tõnu Kivilood abistamas ja nõu andmas Kõpu külalistemajas. Tunnistaja J. O aitas Tõnu Kivilood seoses torutöödega, kuna töötab igapäevaselt sanitaartehnika firmas töödejuhatajana. Ta tegi sanitaartehnilisi töid ning kinnitas, et teab ürdivanni paigaldamisest, kuna tegeles selle ühendustega. Raha ega tasu talle Tõnu Kiviloo selle eest ei maksnud, kuna tunnistaja ei pidanud õigeks sõbralt raha küsida. Tunnistaja J. O kinnitas, et nägi Kõpu külalistemajas oleval objektil 1-2 korda ka Sven Reissi. Väitis, et kõnealusel objektil tegi töid Tõnu Kiviloo koos poja ja isaga. Töid tegid ka mingi firma mehed. Sven Reissiga tal objektil olles projektist juttu ei olnud. Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub (VII kd tl 120-122), et peatöövõtjad ürdivanni kompleksi ehitusel olid OÜ P.P ja OÜ P:P, kuna oli välja kuulutatud konkurss ja küsiti vähemalt kolme hinnapakkumist. OÜ P.P tegi sel ajal kõige soodsama pakkumise, kuna kriteeriumiks oli rahanumber. Samuti nähtub T. Kiviloo ütlustest, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu on samal ehitusobjektil s.o ürdivanni kompleksi juurdeehitusel teostanud alltöövõttu peatöövõtjale s.o OÜ-le P.P ja OÜ-le P:P. 2011 sügisel tekkis situatsioon, kui tolleaegne P.Pi töövõtja hakkas nii-öelda lohisema, loobus nulltsükli töödest ja hakkas tegelema ainult aidaga. Kuivõrd OÜ Kõpu Kõrtsitalul oli majandustegevuse registris ehitamise luba, sõlmiti P.Piga leping, misjärel hakati ise tööle. Enne seda konsulteeris Tõnu Kiviloo PRIA Viljandi Bürooga, kas sellisel kujul töövõtt on lubatud, kuid keeldu ei suudetud tuvastada. Tõnu Kiviloo ütlusest nähtuvalt ta ei tea, et toetuse taotlejal on keelatud teostada alltöövõttu, lisaks OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu on teostanud OÜ P.Pi ja OÜ P:Pu juures seoses alltöövõttu ürdivanni kompleksi juurdeehitusega veel mitmed äriühingud: V.M.S OÜ, S.H S OÜ, R OÜ, L OÜ. Tõnu Kiviloo ütluste kohaselt osalesid objektil tööde teostamisel ilma tasu saamata tema ise, L.K, R.K ja J.O . Tasuta tehti järgmisi töid: vundamendi valu, põrandate plaatimised, seinte krohvimised, seinte plaatimised, ripplagi, terrass, kuurikonserveerimine, planeerimistööd, kaevikute kaevamine, vee- ja kanalisatsioonitrasside kaevamine ja paigaldamine, aida lõpetamine, viimistlustööd, heakord. Tõnu Kiviloo kinnitusel tegi ta ise koos isaga veel torutöid, elektritöid, küte, vesi ja kanalisatsioon. Süüdistatav on öelnud, et eelnimetatud teostatud tööd on tema arvates omafinantseeringu osa, mis mahub projekti raamidesse. Süüdistatava T. Kiviloo ütlustest nähtuvalt OÜ Kõpu Kõrtsitalu omaosalus (s.t omafinantseering) seisnes selles, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu soetas materjalid, vahendid seadmed, tegi töid ja maksis need ise kinni. Süüdistatav Tõnu Kiviloo on öelnud, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu teostas alltöövõttu OÜ P.Pi ja OÜ P:Pu juures seetõttu, et sel perioodil ei olnud tööjõuturult saada inimesi, kes seda tööd teevad. Küsimusele, miks ei võinud OÜ Kõpu Kõrtsitalu olla ise peatöövõtja, on Tõnu Kiviloo vastanud, et see ei olnud abikõlbulik ja esimese hooga ei olnud Kõpu Kõrtsitalu arvestanud, et hakkab töid ise tegema. See, et algne plaan ei realiseeru, selgus 2011. aasta sügisel. P.P või P:P esitas Kõpu Kõrtsitalule arved, misjärel tasus Kõpu Kõrtsitalu P.Pile või P:Pule. Tõnu Kiviloo on kinnitanud, et
projekti raames kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu OÜ-le P.P üle 17383,92 eurot ja OÜ-le P:P 32950,73 eurot ehk kokku 50334,65 eurot. Süüdistatava OÜ Kõpu Kõrtsitalu seadusliku esindaja Tõnu Kiviloo ütlustest (VIII kd tl 17-20) nähtub, et Kõpu Kõrtsitalu on ürdivanni projektiga seoses omafinantseeringu teinud. Süüdistatav kinnitab, et ürdivanni osas ei ole toimunud mingit näilikku tasumist. Ei olnud keelatud teha täiendavaid töid objektil, mille kohta taotluse finantseerimist ei küsita. Taotluse väliselt tehtud töid objektil PRIA kontroll aktsepteeris, kui ta neid vaatas. Süüdistatav kinnitas oma ütlustest, et PRIAle esitatud taotluse järgselt on lepingujärgselt teostatud töid summas 44960 eurot 57 senti. Poff Projekti ja P:Pu poolt kokku on Kõpu Kõrtsitalule esitatud arveid summas 44960 eurot 57 senti, mis on ka Kõpu Kõrtsitalu poolt tasutud ja see tähendab, et on tasutud ka nõutud omafinantseering, mis on summas 17984 eurot 23 senti. Kõik rahad on liikunud tehtud tööde järgi esitatud arvete alusel ehk kõik arved on tehingud, mis on tehtud, mõõdetavad, kontrollitavad ja teostatud. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt on süüks arvatud raha tagasimakseid, mis ei ole üldse seotud Viljandi mnt 1 projektiga või selle esitatud taotlusega. Süüdistusse on lisatud arved, mis on väljas konkreetse PRIA taotluse mahtudest ja tööde spetsiifikast ja millele ei ole puutumust PRIA taotlusega. Need on arved nr 64, 89 ja 51. Arve nr 64, 16.10.2011 puudutab Viljandi mnt 1 kaupluse osas oleva köögipõranda betoneerimistöid, pagaritöökojas ripplae paigaldust, valgustid, elektritööd, seinte plaatimine, viimistlus, põrandate plaatimine, ahju paigaldus. Arve nr 51, 15.07.2013 on seotud teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamisega. Arve nr 89, 31.10.2012, on seotud Mart Saare majamuuseumiga Hüpassaares: elekter, automaatika, reservtoide. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole PRIA taotluse tehtvate mahtude ja väljamaksetega seotud arved nr 63, 72, 35, 101, mis kajastavad Viljandi mnt 1 laiendust ja juurdeehitust. Nende arvete alusel tehti planeerimistööd, valutööd, pinnasetööd, elektritööd, küttetööd, ehitus-soojustuslikud tööd, vana kuuri konserveerimise tööd, materjalide soetust. Tööde lõppeesmärk oli PRIA taotluse ja teostatud lisatööde järgselt objekti valmimine. Arvel nr 63 23.10.2011 olevate tööde sisuks olid planeerimised, täide, tasandusvalu, terrassi postid, aida terrass, materjalide sorteerimine ja korrastamine, pinnase süvendamine, settekaev. Arve nr 72, 10.12.2011 sisuks on elektritööd, veetrass, boiler, soojustustöid, kuuri konserveerimine, ühe osa katusekivide ostmine. Arve nr 35, 08.06.2012 tööde sisuks oli küttekollektori laiendamistööd, veevärkide sisestamisavade tegemised, boileri küttesüsteemi välja ehitamine, osaliselt välistöödes kivi aluspõhi ja kivipaigaldus. Arve nr 101, 29.11.2012 tööde sisuks on välisplatside lõpetamised, terrasside aluslauad, terasside lõpetamised, turvavalgustus, signalisatsioon, II korruse evakuatsioonitee. Süüdistatav kinnitab ütlustes, et P.Pi ja P:Pu arvetel on juures aktid teostatud töödega. Teostatud tööde aktidel on kirjas tehtud mõõdistamised ja mahu arvestamised, need aktid on PRIA-s. Kõpu Kõrtsitalu arvetel on aktid juures, nende järgi on tehtud mahuarvestused. Süüdistatava ütlustel P:P ja P.P osutasid OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu peatöövõtu teenust, põhitegevusala on ehituseprojekteerimistööd. Lisaks OÜ Kõpu Kõrtsitalule oli P.Pil alltöövõtjaid teisigi. Ta alustas ühe ettevõtjaga, kes alltöövõttu tegi – V.S OÜ. See ei saanud hakkama ja jäi pädevuse ja ka kompetentsiga nii ajale kui kvaliteedile jalgu ja ta vahetati välja. Objektil töö tegijaid oli mitmeid – S. H e OÜ, R OÜ, L OÜ. Kõpu Kõrtsitalus on ehitusel töötanud Tõnu Kiviloo, tema poeg ja isa ning tuttavad käisid abis, J.O käis abis. K. AS paigaldas kivid. Kõpu Kõrtsitalul omakorda olid alltöövõtjad. Süüdistatava Sven Reissi (VIII kd tl 20-26) antud ütlustest nähtub, et ta võitis OÜ Kõpu Kõrtsitaluga seotud hanke ürdivanni ehituseks. Süüdistatav on olnud seotud OÜ-ga P.P ja OÜ-ga P:P nende loomise hetkest. OÜ P.P ja OÜ P:P tegevused on ehitusregistris loetletud: omaniku järelevalve, ehitamine üldehitustöödena, projekteerimine, auditi tegemine. Sven Reiss kinnitas, et temal on ehitusalane eriharidus, ta on tegelenud projektijuhtimisega ja see seisneb allhangete
leidmises ja tööde organiseerimises. OÜ-l P.P ja OÜ-l P:P ei ole olnud ehitusmehi. Tegeleti projektijuhtimisega. EhitusfirmagaV.S , kes pidi algselt ürdivanni projektis allhanget teostama, mindi tülli seoses teostatud tööde kvaliteedi tõttu. Sama firma pidi Sven Reissi ütluste järgi teostama allhanget ka OÜ Kõpu Kõrtsitalule. Järgnevalt jätkas töid OÜ S.H, kes ei saanud pikalt töötada. Seejärel tegi Tõnu Kiviloo ettepaneku, et ta jätkab alltöövõttu oma firmaga. Sõlmiti alltöövõtuleping. Sven Reiss kinnitab, et kontrollis OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt teostatud tööde kvaliteeti ja tegi vahepeal ka märkuseid. Seoses esitatud arvetega on süüdistatav öelnud, et kõik arved on reaalsed ja tema poolt üle vaadatud. Ürdivanni tarnis Sven Reissi ütlustel Kõpu Kõrtsitalu, kuid paigaldasid nemad. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ürdivanni projekti juures teostasid peatöövõttu OÜ P.P ja OÜ P:P. Kõik tööd teostati läbi alltöövõtjate. Alltöövõttu teostasid esmalt V.Sr, seejärel OÜ S.H, elektritöid tegi OÜ R, lukutöid tegi L. OÜ, edaspidi teostas alltöövõttu OÜ Kõpu Kõrtsitalu. Enamus tööst jäi OÜ Kõpu Kõrtsitalule. Ürdivanni hoonest ei olnud Kõpu Kõrtsitaluga lepingu sõlmimise ajaks midagi valmis ehitatud. Teised ettevõtted olid tegelenud kommunikatsioonitöödega nagu vesi, elekter, kanalisatsioon. Üldehitust ei tehtud. Milliseid töid, milline ettevõte tegi, seda Sven Reiss ei mäletanud. Seda, kuidas tasus OÜ Kõpu Kõrtsitalu ürdivanni projektis PRIA poolt nõutava omaosaluse, Sven Reiss ei teadnud. Sven Reiss on kinnitanud, et ürdivanni projektiga seotud tööde eest tasus OÜ-le P:P ja OÜ-le P.P täies ulatuses OÜ Kõpu Kõrtsitalu. Tema kandis selle raha edasi alltöövõtjatele nagu V.S, OÜ S.H, OÜ R, Kõpu Kõrtsitalu. Suurusjärke ta nimetada ei osanud. Süüdistatava Sven Reiss ütlustest nähtub, et ta käis ise objektil. Ta on näinud, kuidas tööd on teinud.S , Tõnu Kiviloo ise ja ka tema isa. Prokuratuuri taotlusel on kohtuistungil KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 kohaselt avaldatud süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil kriminaaltoimiku I kd, tl 184 olevad süüdistatava Sven Reissi poolt kahtlustatavana antud ütlused järgnevas: „Ürdivanni projekti kohta ma eriti midagi öelda ei oska. Mul on meeles, et Kiviloo saatis mulle hinnapakkumise põhja. Tal olid mahud endal välja arvutatud. Hinnad küsisin erinevatest kohtadest ja panin kokku. Täpsemalt ma sellest ei mäleta. Tõnu Kiviloo oli oma ettevõttega ise sellel objektil alltöövõtjaks. Kui ma õieti mäletan, siis algul ta ise alltöövõtjaks ei olnud. Tal oli algul keegi teine, kuid see läks pankrotti. Ettevõtte nimi oli V.S või midagi taolist. Mis ajast Kiviloo ise alltöövõttu hakkas tegema, ma ei mäleta. Kas see raha tuli PRIA-st või kuskilt mujalt, ma ei tea. Tean, et raha koguaeg hilines. Mina ise reaalselt seal tööd ei teinud ja kohal ei käinud. Kiviloo ise organiseeris ja korraldas seal töid. Need rahad, mis minu ettevõttelt on Kõpu Kõrtsitalule tagasi kantud, on siis nõnda öeldud alltöövõturahad“ (VIII kd tl 24). Kohus leiab, et Sven Reissi poolt kohtueelses menetluses ja kohtus ristküsitluses antud ütlustes esinevad vastuolud asjaoludes, mis puudutavad S. Reissi poolt objektil käimist ja tema poolt tööde tegemist, kuna kohtuistungil Sven Reiss kinnitas, et käis ise objektil ja tegi ürdivanni kompleksiga seonduvaid töid – s.o kontrollis OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt teostatud tööde kvaliteeti ja tegi vahepeal ka märkuseid, kuid kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustest eelmärgitut ei nähtu. Riigikohus on lahendites nr 3-1-1-131-13 p-d 11-12, nr 3-1-1-100-15 p 17 sedastanud järgnevat: „Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.“ Lähtudes asjaolust, et süüdistatava Sven Reissi poolt antud ütlustes esinevad vastuolud, saab kohtu hinnangul süüdistatava S. Reissi ütlusi arvestada üksnes selles osas, milles need riimuvad teiste
tõenditega. Kohus jätab vastuolude tõttu Sven Reissi ütlused selles osas tõendikogumist välja, mis puudutavad tema poolt ürdivanni kompleksiga seonduval ehitusobjektil tööde tegemist. Küll aga kohus leiab, et Sven Reissi kohtuistungil antud ütlusi saab siiski arvestada osas, milles ta kinnitab ehitusobjektil viibimist, kuna eelmärgitud asjaolu tõendavad ka tunnistaja J.O ristküsitluses antud ütlused. Tunnistaja J. O ütluste kohaselt nägi ta Kõpu külalistemajas oleval objektil 1-2 korda ka Sven Reissi (VIII kd tl 47-50). Prokurör on viidanud Sven Reissi ütlustes lisaks ka vastuolule, mis puudutavad asjaolu, kellega objekti varasem alltöövõtja V.S seotud oli ning kes nimetatud ettevõtte objektile kutsus. Nimelt on Sven Reiss kahtlustatavana antud ütlustes kinnitanud, et alguses Tõnu Kiviloo oma ettevõttega alltöövõtjaks siiski ei olnud. Tal oli keegi teine, kuid see läks pankrotti. Ettevõtte nimi oli V.S või midagi taolist. Kohtueelses menetluses antud ütlustest ilmneb, et V.S oli seotud OÜ-ga Kõpu Kõrtsitalu. Kohtus antud ütluste kohaselt aga oli ettevõtte V.S kutsutud objektile Sven Reissi poolt. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist vastuoluga, kuna asjaolu, et esialgne alltöövõtja V.S võis olla seotud hilisema alltöövõtja OÜ-ga Kõpu Kõrtsitaluga ei välista iseenesest seda, et ettevõte V.S kutsuti objektile Sven Reissi poolt. Asjaolus, et alltöövõtjaks on olnud algselt V.S ja hiljem OÜ Kõpu Kõrtsitalu, vastuolusid süüdistatava ütlustes ei esine. Järgnevalt kohus analüüsib, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS §-s 210 nimetatud pettuse teel soodustuse saamisele. Esitatud süüdistuse kohaselt Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu s.o majandustegevuses osaleva isiku esindajana taotles ajavahemikul 19.10.2010 kuni 04.04.2013 OÜ P.P ja OÜ P:P esindaja Sven Reiss’i kaasabil pettuse teel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametist (PRIA’st) 26 976,34 euro suurust soodustust ehk toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks kandis Tõnu Kiviloo ühte ja sama summat projektiga seotud äriühingute OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ P:P ja OÜ P.P arveldusarvetele korduvalt. Samuti teostas OÜ Kõpu Kõrtsitalu ehk toetuse saaja peatöövõtjate OÜ P.P ja OÜ P:P juures alltöövõttu. Pettuse teel soodustuse saamiseks esitas Tõnu Kiviloo 19.10.2010 PRIA’le taotluse Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 44 960,57 eurot ning toetuse summaks 26 976,34 eurot. 30.11.2010 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 136/2106 määrati OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu Eesti toetus summas 422088 krooni (26 976,34 eurot). Toetuse saamise üheks tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 17 984,23 eurot. Selleks, et saada OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu toetust ilma omafinantseeringut tasumata, kandis Tõnu Kiviloo OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana OÜ P.P ning alates 01.01.2012 seoses lepingupoole vahetusega OÜ P:P arvelduskontole erinevate arvete alusel näiliku investeeringuna kokku 59 634,65 eurot. Samal ajavahemikul kandis Sven Reiss OÜ P.P ja OÜ P:P arvelduskontodelt OÜ Kõpu Kõrtsitalu arveldudkontole erinevate arvete alusel tagasi kokku 41346 eurot. Samuti heidetakse süüdistuses teostatud tööde eest näilikku tasumist Tõnu Kiviloo poolt ja Sven Reissi kaasabil. Soodustuskelmuse näol on tegemist kelmuse erikoosseisuga, mis on suunatud avalike rahaliste vahendite kaitseks. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo
toimepanija saab varalist kasu. Pettus on kirjalike või suuliste andmete esitamine soodustusorganile soodustuse taotlemisel või taotluse menetlemisel. Ei ole oluline, mis laadi andmetega on tegemist, tähtis on nende hüpoteetiline põhjuslikkus soodustuse saamise suhtes. Faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Oluline on, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Andmete tõele mittevastavus võib seisneda nende sisu moonutamises, olematute asjaolude väitmises, olemasolevate andmete varjamises jne. Tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Pettuses seisnev süütegu on materiaalne delikt: tegu ja seega kogu koosseis on täidetud ja süütegu lõpule viidud, kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud, näiteks on raha laekunud tema pangaarvele. Oluline on, et soodustus oleks saadud pettuslikult, ei ole oluline, kas seda kasutatakse eesmärgipäraselt või mitte. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) on tehtud OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole rahaline väljamakse kokku 26976,32 eurot, mida tuleb käsitleda soodustusena KarS § 210 lg 1 mõttes. PRIA on Eesti Vabariigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on m.h Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine. Euroopa Liidu toetused kuuluvad KarS § 210 lg 1 sätestatud avalike vahendite hulka. Tegemist on Leader-meetme raames antava projekti toetusega, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist s.o tasuta soodustusega, mida ei tule tagasi maksta ja mille eesmärk on majandustegevuse soodustamine. KarS § 210 lg 1 sätete kohaselt peab soodustuse saajaks olema majandustegevuses osalev isik. Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust ka asjaolus, et soodustuse saaja OÜ Kõpu Kõrtsitalu on majanduses osalev isik, tegemist on äriühinguga. OÜ Kõpu Kõrtsitalu tegevusaladeks on äriregistri väljavõte (II kd tl 5-6) kohaselt elamute ja mitteeluhoonete ehitus; ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine; ehitusmasinate ja –seadmete rentimine ja kasutusrent; kodumajutus; sõitjate muu maismaavedu; muu jaemüük väljaspool kauplusi; kioskeid ja turge; muud liigitamata lõbutus- ja vaba aja tegevused; enda või renditud kinnisvara ja käitus. OÜ Kõpu Kõrtsitalu osanikuks ja juhatuse liikmeks on äriregistri väljavõtte kohaselt Tõnu Kiviloo. Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest ja süüdistatava OÜ Kõpu Kõrtsitalu seadusliku esindaja Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu on ürdivanni projektiga seoses omafinantseeringu nõude täitnud. KarS § 210 lõikes 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab pettuse teel soodustuse saamise. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavad neile inkrimineeritud kuriteo objektiivset koosseisu realiseerinud, kuivõrd OÜ Kõpu Kõrtsitalu ei ole soodustust pettuse teel saanud. Kohus ülalkäsitletud tõendeid analüüsides asus seisukohale, OÜ Kõpu Kõrtsitalu on täitnud Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks taotletava toetuse saamise tingimusena omaosaluse (omafinantseeringu) nõude ja on omadest rahalistest vahenditest teinud Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks investeeringuid summas 17 984,23 eurot. Süüdistatavate Tõnu Kiviloo ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu seadusliku esindaja Tõnu Kiviloo ütlustega ning esitatud arvete ja tööde üleandmise vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu on täitnud omafinantseeringunõude. PRIA’le OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt taotluse esitamise hetkel kehtinud Põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 vastu võetud „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi
toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 28 lg 4 projektitoetust antakse ettevõtjale kuni 60% toetava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbulike kulude maksumusest. Seega eelmärgitust on võimalik teha järeldus, et ettevõtja omafinantseeringu moodustab 40 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbulike kulude maksumusest. Ka PRIA toetuse summas 26976,32 eurot OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu väljamaksmise hetkel s.o 04.04.2013.a. kehtinud Põllumajandusministri 21.09.2012 määrusega nr 75 vastu võetud „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlemise menetlemise täpsem kord“ §-i 34 lg 4 kohaselt antakse projektitoetust ettevõtjale kuni 60 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest. Seega antud juhul, võttes arvesse, et Ürdivanni kompleksi juurdeehituse abikõlbulik maksumus moodustas 44960,57 eurot ning väljamakstud toetuse summa 26976,34 eurot (s.o 60% abikõlbulikust maksumusest), oli OÜ-l Kõpu Kõrtsitalu kohustus investeerida Ürdivanni kompleksi juurdeehitusse 40% abikõlbulike kulude maksumusest, käesoleval juhul 17984,23 eurot. Tõnu Kiviloo ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu seadusliku esindaja ristküsitluses antud ütlused omafinantseeringu nõude täitmise osas on kooskõlas toimikus olevate arvetega, millega on tõendatud OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt täiendavate tööde tegemine ja materjalide hankimine PRIAprojekti väliselt, need on arved nr 101, 35, 72, 63 kogusummas 22117 eurot (ilma käibemaksuta) OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise aktiga 63/A 23.10.2011 on tõendatud teostatud tööde üleandmine OÜ-le P.P summas 59990,40 eurot. Aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (IV kd tl 138-139). Lähtudes eelmärgitud aktist on OÜ Kõpu Kõrtsitalu esitanud arve nr 63 OÜ-le P.P 23.10.2011 summas 5990,40 eurot (IV kd tl 164, VI kd tl 160). OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise aktiga 72/A 10.12.2011 on tõendatud teostatud tööde üleandmise OÜ-le P.P summas 5760 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (VI kd tl 163). Lähtudes eelmärgitud aktist on OÜ Kõpu Kõrtsitalu esitanud arve nr 72 10.12.2011 OÜ-le P.P summas 5760 eurot (IV kd tl 160, VI kd tl 162). OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise aktiga 35/A 08.06.2012 on tõendatud teostatud tööde üleandmise kohta OÜ-le P.P summas 4800 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (VI kd tl 165). Lähtudes eelmärgitud aktist on OÜ Kõpu Kõrtsitalu esitanud arve nr 35 08.06.2012 OÜ-le P.P summas 4800 eurot (IV kd tl 157, VI kd tl 164). OÜ Kõpu Kõrtsitalu tööde üleandmise vastuvõtmise aktiga 101/A 29.11.2012 on tõendatud teostatud tööde üleandmine OÜ-le P:P summas 9990 eurot, aktil on kajastatud Viljandi mnt 1 Kõpu Kõrtsitalu Ürdivanni juurdeehituse ning aidaga seonduvad ja üleantavad tööd (VI kd tl 167). Lähtudes eelmärgitud aktist on OÜ Kõpu Kõrtsitalu esitanud arve nr 101 29.11.2012 OÜ-le P:P summas 9990 eurot (IV kd tl 151, VI kd tl 166). Kaitsja on esitanud OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt omaosalusena käsitletavate investeeringute tegemise tõendamiseks arveid kokku summas 7862,34 eurot, mis asuvad toimiku VI kd tl 117-148. Eelmärgitud arved käsitlevad süüdistuses märgitud ajavahemikul (19.10.2010-04.04.2013) erinevate ehitusmaterjalide, tööriistade soetamist OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu aga samuti teenuste saamist (transporditeenused VI kd tl 133, elektriinstallatsioonitööd VI kd tl 137 jm. tööde teostamist VI tl 138). Kohtu hinnangul on eelmärgitud arvetega tõendatud OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt täiendavalt
omafinantseeringu nõude täitmine summas 7862,34 eurot. Süüdistuses on märgitud, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu ehk toetuse saaja on peatöövõtjate OÜ P.P ja OÜ P:P juures teostanud alltöövõttu. Prokurör on süüdistuskõnes viidanud tunnistaja M.Ti ütlustele, milles tunnistaja on kinnitanud, et toetuse saaja (ehk antud kaasuse puhul OÜ Kõpu Kõrtsitalu), ise toetusega seonduvaid töid teostada ei tohtinuks ja taotleja ei tohi teostada peatöövõtja juures alltöövõttu. Kohtu hinnangul ei nähtu antud asjaoludel, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu ei oleks tohtinud teha alltöövõttu OÜ P.P ja OÜ P:P juures, kuna Põllumajandusministri 21.09.2012 määrusega nr 75 vastu võetud „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlemise menetlemise täpsem kord“ ei sisalda otsest keeldu, et projektitoetuse saaja ei tohi teha alltöövõttu isikule, kellelt projektitoetuse saaja tellib teenuse või töö või ostab kaupa. Nimetatud määruse § 33 lg 4 kohaselt projektitoetuse saaja ja isik, kellelt projektitoetuse saaja tellib teenuse või töö või ostab kaupa, ning nende osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige või seltsinglane ei tohi kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku ega omada osalust üksteise äriühingus, välja arvatud juhul, kui tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 1000 eurot või kui projektitoetuse saaja on kohalik tegevusgrupp ja tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 5000 eurot. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kui OÜ-l Kõpu Kõrtsitalu ja OÜ-l P.P oleks kokkulangevus osanike või juhtorganis tegutsevate isiku pinnalt – s.t ühed ja samad isikud osanikud või ühed ja sama isikud juhtorganites. Sama võib öelda OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja OÜ P:P puhul, ka viimatinimetatud äriühingute puhul eelmärgitud kokkulangevused puuduvad. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatavate soovi saada OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu toetust ilma omafinantseeringut tasumata. OÜ Kõpu Kõrtsitalu seadusliku esindaja Tõnu Kiviloo ütlustest nähtub, et ürdivanni osas ei ole toimunud mingit näilikku tasumist ja ta ei ole esitanud taotlust plaaniga jätta omafinantseering üldse tegemata. T. Kiviloo on kinnitanud, et P.Pi ja P:Pu arvetel on kõigil juures aktid teostatud töödega, teostatud tööde aktidel on kirjas tehtud mõõdistamised ja mahu arvestamised. Need aktid ja esitatud arved on PRIA-s olemas. Kõpu Kõrtsitalu arvetel on ka aktid juures olemas, mille järgi on tehtud mahu arvestused. Tõnu Kiviloo ütlustega haakuvad süüdistatava Sven Reissi ütlused, milles Sven Reiss on avaldanud, et arvlemine oli aktipõhine ja aluseks oli hinnapakkumine. Kõik arved on reaalsed, mille taga on tehtud töö ja millel on ka akt juures. Seega ei nõustu kohus süüdistuses märgituga, et teostatud tööde eest on toimunud näilik tasumine. Süüdistuses kirjeldatud pangaülekanded, millised OÜ Kõpu Kõrtsitalu on tasunud OÜ P.P ning OÜ P:P arvelduskontole ning OÜ P.P ja OÜ P:P on tasunud OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvetele on toimunud esitatud arvete alusel. Eelmärgitu on tõendatud lisaks süüdistatavate ütlustele ka 20.05.2014.a. vaatlusprotokolliga (IV kd tl 168-173). Kohus ei tuvastanud, et Tõnu Kiviloo oleks toime pannud soodustuskelmuse tegutsedes OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana ja tema huvides, seega puudub Tõnu Kiviloo teos kõnealuses süüdistuse episoodis kuriteo objektiivne ja subjektiivne koosseis, millest tulenevalt tuleb Tõnu Kiviloo ürdivanni kompleksiga seonduvas soodustuskelmuse episoodis KarS § 210 lg 2 järgi õigeks mõista. KarS § 14 lõike 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. See tähendab, et süüteo toimepanemine juriidilise isiku huvides on kriteerium, mis annab aluse füüsilise isiku teo juriidilisele isikule omistamiseks. Eelnevas käsitluses on kohus seisukohale
asunud, et Tõnu Kiviloo, tegutsedes OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindajana (juhatuse liikmena) ja tema huvides, ei ole realiseerinud oma tegevusega ürdivanni kompleksiga seonduva soodustuskelmuse koosseisu tunnuseid KarS § 210 lg 2 järgi. Kuivõrd Tõnu Kiviloo kui OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindaja tegevuses süüteo koosseisu tunnused puuduvad, tuleb ka OÜ Kõpu Kõrtsitalu ürdivanni kompleksiga seonduvas soodustuskelmuse episoodis KarS § 210 lg 3 järgi õigeks mõista. Sven Reissi süüdistatakse KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitamises KarS § 210 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. Lähtudes KarS § 22 lg-st 1 osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitajaks isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kohus märgib, et osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, mis tähendab, et osavõtt ei ole võimalik ilma täideviimiseta. Täideviija õigeksmõistmine viib ka osavõtja õigeksmõistmisele (RKKK 3-1-1-34-03 p 16; 3-1-1-20-07 p 12, 3-1-1-32-11 p 15). Tõnu Kiviloole, OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu ja Sven Reissile esitatud süüdistus käsitleb pettusena soodustuse saamisel m.h ka projekti omafinantseeringu nõude näitamiseks ühe sama summa kandmist Tõnu Kiviloo poolt Sven Reissi kaasabil projektiga seotud äriühingute OÜ Kõpu Kõrtsitalu, OÜ P:P ja OÜ P.P arveldusarvetele korduvalt. Kohus eelnevalt asus seisukohale, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu täitis Ürdivanni kompleksi omafinantseeringu nõude, mistõttu langeb ära pettus süüteotoimepanemise vahendina. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-6-11 selgitanud, et kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui põhiteo ebaõigussisusse kuuluvad erilised subjektiivsed koosseisulised tunnused, peab kaasaaitaja olema neist teadlik. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et süüteo realiseerimiseks peab kaasaaitaja olema teadlik täideviija käitumises objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest s.h oleks pidanud Sven Reiss olema teadlik Ürdivanni kompleksi taotlusega seonduvatest asjaoludest – nagu OÜ Kõpu Kõrtsitalu omaosaluse nõutavast suurusest Ürdivanni kompleksi projektis ja omaosalusega täitmise või mittetäitmisega seonduvatest asjaoludest. Kohus viitab Sven Reissi ütlustele, millest nähtuvalt Sven Reiss ei teadnud, milles seisnes OÜ Kõpu Kõrtsitalu omaosalus, kuna ta ei süvenenud sellesse, samuti ta ei teadnud, kuidas OÜ Kõpu Kõrtsitalu tasus omaosaluse. Ka on Sven Reiss ütlustes kinnitanud, et Tõnu Kiviloo ei ole teda kallutanud, ega ka palunud või sundinud teda tegema mingilgi moel selliseid asju, mis tema kui ehitusettevõtja ja projekteerija heale ehitustavale vastu hakkaks. Teda ei ole võimalik kallutada. Kõik arved on olnud reaalsed, mille taga on tehtud töö ja millel on ka akt juures. Seega võttes arvesse, et ürdivanni kompleksiga seonduvas soodustuskelmuse episoodis ei tuvastanud kohus süüteo väidetavate täideviijate Tõnu Kiviloo ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt nende tegevuses kuriteokoosseisu tunnuste realiseerimist, siis eelmärgitust tulenevalt ei ole ka Sven Reiss täitnud soodustuskelmusele kaasaaitamise koosseisulisi tunnuseid ja ta tuleb KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2,3 järgi õigeks mõista.
Soodustuskelmuse s.o KarS §-s 210 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab pettuse teel soodustuse saamine. Pettus on kirjalike või suuliste andmete esitamine soodustusorganile soodustuse taotlemisel või taotluse menetlemisel. Ei ole oluline, mis laadi andmetega on tegemist, tähtis on nende hüpoteetiline põhjuslikkus soodustuse saamise suhtes. Andmete tõele mittevastavus võib seisneda nende sisu moonutamises, olematute asjaolude väitmises, olemasolevate andmete varjamises jne. Tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Pettuses seisnev süütegu on materiaalne delikt: tegu ja seega kogu koosseis on täidetud ja süütegu lõpule viidud, kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud, näiteks on raha laekunud tema pangaarvele. Oluline on, et soodustus oleks saadud pettuslikult, ei ole oluline, kas seda kasutatakse eesmärgipäraselt või mitte (RKKK 3-1-1-54-15 p 31). Kohtuistungil avaldasid süüdistatavad Tõnu Kiviloo, Enn Ariva ja MTÜ Viljandimaa Mõisad, et nad ei tunnista end selle süüdistuse järgi süüdi ja taotlesid enda õigeksmõistmist neile esitatud süüdistuses. Süüdistatav T.K nõustus kohtuistungi käigus tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ja võttis enesele kohustuse maksta riigituludesse kindel summa. Süüdistatava Tõnu Kiviloo kaitsja hinnangul ei ole Tõnu Kiviloo korraldanud pettust saamaks teadaolevalt alusetut toetust PRIA toetuslepingu alusel portaali www.seezon.com loomiseks. Kaitsja taotles Tõnu Kiviloo õigeksmõistmist temale esitatud süüdistuses. Süüdistatava Enn Ariva kaitsja hinnangul ei ole Enn Arivale esitatud süüdistus tõendamist leidnud ja kaitsja taotles Enn Ariva õigeksmõistmist temale esitatud süüdistuses. Süüdistatava MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkaitsja hinnangul ei ole MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsüü tõendatud. Kaitsja taotles MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxõigeksmõistmist temale esitatud süüdistuses. Süüdistatava T.Ke kaitsja nõustus T.Ke suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Prokurör leidis ei süüdistatavate Tõnu Kiviloo, Enn Ariva ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsüü neile esitatud süüdistustes on tõendamist leidnud ja taotles süüdistatavate Tõnu Kiviloo, Enn Ariva ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsüüditunnistamist neile esitatud süüdistustes. T.Kele esitatud süüdistuses KarS § 210 lg 2 taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Prokuratuur leidis, et arvestades T.Ke teopanust, mis on tunduvalt väiksem kui Tõnu Kivilool ja Enn Arival, ning asjaolu, et isik tegutses kuriteo suhtes kaudse tahtlusega, annab aluse rääkida väiksemast teosüüst. Prokurör leidis, et T.Ke puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust, teda on võimalik mõjutada ka KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit kohaldades. Prokurör palus kohtul rakendada T.Ke suhtes KrMS §-s 202 sätestatut ning määrata talle KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kohustus maksta riigituludesse 2500 eurot tähtajaga 4 kuud. Süüdistatav T.K andis kohtuistungil ütlusi (VIII kd tl 26-31), millest nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkutsuti ellu ja algatati tegevus 2001. aastal. Oli koondunud selliste ajalooliste hoonete huviliste grupp, erinevatest eluvaldkondadest. Sinna kuulus arhitekte, lihtsalt
muinsuse huvilisi, paar mõisa omanikku. Nende ühiste huvide pinnal korraldati üritusi. Leiti, et see MTÜ oleks ürituste korraldamisel organisatsioon, mille abil saab tegevust toimetada. Süüdistatava T. Ke ütluste kohaselt on ta MTÜ-s Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liige päris algusest peale. Toetust veebikeskkonna loomiseks taotleti PRIA-lt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxliikme Tõnu Kiviloo ettepanekul ja initsiatiivil. Kuna Kõpu vallal oli valmimas külalistemaja, siis T.Kele selgitati, et külalistemajas on otstarbekas rakendada veebikeskkonda. Tõnu Kiviloo ettepanekul see taotlus teostus. Rollid olid jaotunud nii, et Tõnu Kiviloo oli projektijuht ja T.K MTÜ poolt allkirjastas dokumendid. Ta edastas taotluse PRIA-le digiallkirjaga. Taotluse juurde tuli lisada veel dokumente – hinnapakkumised, millised Tõnu Kiviloo kogus kokku. Kogu pakett oli T. Kiviloo poolt kokku pandud. Toetuse menetlemisel ei esinenud mingeid takistusi ega probleeme. Projekti taotluse kirjutamine on omaette oskus. T.Kele jäi mulje, et Tõnu Kiviloo tundis seda valdkonda. Taotluse materjalidega T.K eriti kursis ei olnud, ta vaatas summad üle, kuid sisu jäi temale raskesti mõistetavaks, kuna ta ei ole selle valdkonna inimene. Kuidas need hinnad on kujundatud, seda ta ei oska hinnata. Hinnapakkumised edastas temale koos PRIA-le esitatud taotluse materjalidega projektijuht Tõnu Kiviloo. T.K vaatas materjalid läbi kui projekti taotlust kokku pandi. Kuna ta ei ole IT-valdkonnas pädev, siis ei saanud ta hinnapakkumisest sisuliselt aru. Süüdistatava T.Ke ütlustega haakuvad süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlused (VII kd tl 104-140, VIII kd tl 1-16), mille kohaselt ta on MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxasutaja ja lihtliige. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx juhatuses on T.K, U.T, I.A, A.P. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtegeleb Viljandimaal olevate mõisate katuseorganisatsioonina, korraldab kooskäimisi, liikumisi, koolitusi, abistab arendustegevustes. Tõnu Kiviloo ütlustest nähtuvalt on ta turismindusega kokku puutunud ja ta leidis, et turult on puudu informatiivne turundusportaal, mille alusel on võimalik planeerida marsruute ja saada ülevaadet teenustest, hindadest, tegijatest ja aegadest. T. Kiviloo kirjutas kava kokku rääkis sellest veebiportaalist T.Ke, U.T ja A.P. Tõnu Kiviloo kinnitusel juhtis tema veebikeskkonna projekti, tema koostas ja vormistas MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxveebikeskkonnaga seotud pakkumiste lähteülesande. Tõnu Kiviloo ütlustel projekti hingeellu T.K ei süüvinud. Tõnu Kiviloo valmistas dokumendid ette ja edastas need T.Kele ja tema omakorda PRIA-le, kui MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liige. Kui tuli PRIA poolt küsimusi, siis T.K edastas need Tõnu Kiviloole, kes aitas kirjutada vastused. T.Kel ei olnudki muud rolli, kui et allkirjastas Tõnu Kiviloo ettevalmistatud dokumendid. Kui dokumendid läksid R.J.K , siis edastas need Tõnu Kiviloo ja kui oli vaja digitaalselt allkirjastada, siis edastas T.K. Süüdistatava Enn Ariva ütlustest nähtub, et tema on Xxxxxxxxxxx SD juhatuse liige. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja selle veebikeskkonna loomist puudutava pakkumise konkursist sai ta teada, kuna Xxxxxxxxxxx SD-le saadeti pakkumiskutse. See oli elektroonilisel kujul, etteantud blankett, mis tuli ära täita. Peale täitmist saadeti see tagasi MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxmeilile. Pakkumuskutse koosnes kahest osast. Üks oli hinnatabel, mis tuli täita ja teine osa oli lähteülesanne, mille baasil tuli teha analüüs ja hinnakujundus. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttelt seisuga 06.01.2014 (II kd tl 19-21) nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liikmeteks on lisaks T.Kele, A.P, I.A ja U.T. I.A ja T.K esindavad mittetulundusühingut üksinda, teised juhatuse liikmed kahekesi koos. Viidatud tõendist nähtuvalt on Tõnu Kiviloo MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxasutaja. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte järgi (II kd tl 16-18) on alates 13.04.2011 Xxxxxxxxxxx SD OÜ asutajaks ja ühtlasi ainsaks juhatuse liikmeks Enn Ariva. Äriregistri teabesüsteemi 28.10.2013 tehtud väljavõtte kohaselt (II kd tl 5-6) on OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liikmeks Tõnu Kiviloo.
T.Ke ja Tõnu Kiviloo ütlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) esitatud taotluse osas on kooskõlas PRIA peadirektori 18.11.2011.a. käskkirjaga nr 13-6/2505 (IV kd tl 174175) ja taotluse registreerimise kinnitusega (IV kd tl 176), millest nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxesindaja T.K on esitanud 12.09.2011 PRIA-le taotluse veebikeskkonna loomiseks. Taotluse kohaselt on PRIA-st toetust taotletud taotluse ja selle lisatud hinnapakkumiste võrdlustabeli kohaselt majandustegevuse arendamiseks, antud juhul oli kavandatava tegevuse nimetuseks luua veebipõhine keskkond turismiettevõtjate toodete ja teenuste paketeerimiseks (V kd 85-86). Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 92400 eurot ning toetuse summaks 51129 eurot. 18.11.2011 PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2505 määrati MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxEesti toetus summas 51129 eurot. Süüdistatava Tõnu Kiviloo ütlustest nähtuvalt oli temale teada, et seezon.com veebikeskkonna loomine maksis ca 91000 eurot, millest omafinantseering oli ca 41000 eurot. Süüdistatava ütlustel moodustas turundusliku iseloomuga MTÜ-de taotluses omafinantseeringu osakaal vähemalt 40% ja toetuse osakaal 60%. Süüdistatava MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxseadusliku esindaja T.Ke ütlustest nähtuvalt pidi PRIA-toetuse projektis olema omafinantseering umbes 40000 eurot. Seoses veebikeskkonna projektiga on MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxesitatud 10.04.2011.a. järgnevad hinnapakkumised: Xxxxxxxxxxx SD OÜ summas 92400 eurot (IV kd tl 177), AS S.R summas 103000 eurot (IV kd tl 178-179) ja N.S OÜ summas 112000 eurot (IV kd tl 180-181). Hinnapakkumistest nähtub, et kõige soodsama pakkumise veebikeskkonna loomiseks on teinud Xxxxxxxxxxx SD OÜ, mida esindas Enn Ariva. T.K MTÜ Viljandi Mõisad esindajana on PRIA-le edastanud e-kirjad koos dokumentidega 19.09.2013.a. (V kd tl 1-10 ja tl 11-17), 20.11.2013 (V kd tl 18-29), 29.11.2013 (V kd tl 30-32), 31.12.2013 (V kd tl 33-43), sealhulgas allkirjastatud kuludeklaratsioonid (IV kd tl 184-189, tl 190201, V kd tl 6-10, tl 12-17, tl 19-24, tl 35-40, tl 44-50, tl 54-58) (V kd tl 44-53) (V kd tl 54-59) tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (IV kd tl 196, V kd tl 3, tl 25), arved (IV kd tl 197-198, V kd tl 26) ning maksekorraldused (IV kd tl 199-201, V kd tl 4-5, tl 27-29, tl 31-32, tl 41-43, tl 51-53, tl 59), millega on tõendatud, et PRIA-le on esitatud tõendid tõendamaks asjaolu, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon tasunud Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le toetuse saamise aluseks oleva rahasumma. Samuti on eelnimetatud dokumentidega kinnitatud, et projektipõhised tööd on Xxxxxxxxxxx SD OÜ poolt tehtud. PRIA toetustena laekus 18.12.2013.a. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarvelduskontole kokku 51129 eurot. 04.02.2014.a. koostatud vaatlusprotokollis (V kd tl 60-68) on vaadeldud Tipu 17, Kõpu alevikus, Kõpu vallas, Viljandimaal Kõpu Vallavalitsuse ruumides 14.01.2014.a. toimunud läbiotsimise käigus kaasavõetud dokumente. Vaatlusprotokollile on lisatud Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxMTÜ pangakonto väljavõte (V kd tl 62-67), mis tõendab MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahelisi rahaülekandeid ning Tõnu Kiviloo seotust veebikeskkonna projektiga. Veel on vaatlusprotokollile lisatud ka käsikirjaline leht arvutustega. Lehel nähtuvad seoses veebikeskkonna projektiga tehtud arvutused. Käsikirjaline leht tõendab Tõnu Kiviloo seotust veebiportaaliprojektis toimunud rahaülekannetega, ta on teostanud kalkulatsioone rahaülekannete tegemiseks. Tegemist on dokumentidega, mis võeti ära Tõnu Kiviloo töökohast Tipu 17, Kõpu alevikus, Kõpu vallas, Viljandimaal Kõpu Vallavalitsuse ruumides 14.01.2014.a. toimunud läbiotsimise käigus. Eelmärgitud kirjalikud tõendid haakuvad süüdistatava Tõnu Kiviloo kinnitusega tema ütlustes selle kohta, et tema organiseeris ja juhatas veebiportaali projektis rahade
liikumist. Süüdistatav Tõnu Kiviloo on oma ütlustes kinnitanud veebiportaali projektis rahade liikumise organiseerimist ja juhatamist, vastates prokuröri küsimusele, järgnevalt: „Mingi periood oli kindlasti, kui ma projektijuhina helistasin ja ütlesin, et võib ülekande ära teha.“ (VIII kd tl 10). 18.02.2014.a. koostatud vaatlusprotokollis (V kd tl 69-161) on vaadeldud 14.01.2014.a. T.Ke tööalases kasutuses olnud ruumides - Viljandi linnas, Vabaduse plats 1, kabinetis 213 toimunud läbiotsimise käigus kaasa võetud dokumente. Vaatlusprotokollile on lisatud töövõtu- ja õiguste loovutamise leping nr 20110815 (V kd tl 73-78), mis tõendab lepingulist suhet ning suhte tingimusi seoses veebikeskkonna projektiga MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahel. Vaatlusprotokollile lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 5, 21.03.2011 (V kd tl 82) nähtub, et OÜ Xxxxxxxxxxx on teinud aktil märgitud töid MTÜ-le Viljandimaa Mõisad. Vaatlusprotokollis on vaadeldud ka pakkumiste lähteülesannet koos lisadega (V kd tl 83-92), kust nähtuvad projektiga seotud veebikeskkonna loomiseks esitatud nõuded, hinnapakkumised, PRIA-le esitatud taotlus ning parima hinnapakkuja väljaselgitamine. Kohus on uurinud kirjalike tõenditena T.Ke ja Tõnu Kiviloo e-kirju ajavahemikus 24.07.201313.01.2014 koos manustega (V kd tl 96-161). Manusteks on veebikeskkonna loomisega seotud dokumendid – maksekorraldused, kuludeklaratsioonid, siseriikliku laekumise teatised, töövõtu- ja õiguste loovutamise leping, arved, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. T.Ke e-kirjadest nähtub, et ta on edastanud Tõnu Kiviloole veebikeskkonna projektiga seonduvalt andmeid ja dokumente, ülevaate oma tegevusest, ning PRIA päringuid, m.h: -
14.11.2013.a. on T.K edastanud Tõnu Kiviloole e-kirja, milles märgib: „saadan arve näidise, number on 1. Kui tahad arvet koostada poolelioleva PRIA projektiga seonduvalt, on meie konto nr xxxxxxxxxxxxxx; Kui Kultuuriministeerium vm, millest rääkisid, on meie konto nr 10220026298019“; e-kirja manusena on lisatud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarve näidis; (V kd tl 117-118);
-
15.11.2013.a. Tõnu Kiviloole edastatud e-kirjas teatab T.K: „Maksed on tehtud. Saadan dokumendid.“ (V kd tl 116);
-
18.11.2013.a. edastatud e-kirjas teatab T.K, et edastab Tõnu Kiviloole projekti kuludeklaratsiooni koos lisadega (V kd tl 109-115);
-
21.11.2013 edastab T.K e-kirjaga Tõnu Kiviloole PRIA päringu, seonduvalt omaosaluse tasumisest tekkinud probleemiga, vajalike maksekorralduste esitamata jätmisest (V kd tl 108);
-
29.11.2013 edastab T.K e-kirjaga Tõnu Kiviloole PRIA päringu ja omapoolse e-kirja, millest nähtub, et ta on PRIA-le edastanud nõutud maksekorraldused (V kd tl 105-107) ning 16.12.2013 edastab T.K Tõnu Kiviloole PRIA teavituskirja toetuse summa väljamaksmise toimumise aja kohta (V kd tl 104);
-
19.12.2013 edastab T.K Tõnu Kiviloole maksekorraldused, millest nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkontole on laekunud 18.12.2013 PRIA-lt LEADER projektitoetusena 10225,80 eurot ja 40903,20 eurot s.o kokku 51129 eurot (V kd tl 101103);
-
20.12.2013 edastab T.K Tõnu Kiviloole e-kirja, mille manuses on konto väljavõte ja maksekorraldused, mis tõendavad MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpangaülekandeid OÜle Kõpu Kõrtsitalu ja OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD OÜ ning teatab: „Saadan viimased tegemised ja väljavõtte, saad ülevaate, mis on toimunud.“ (V kd tl 98);
-
13.01.2014 edastab T.K e-kirjaga PRIA päringu seoses esitatud kuludeklaratsioonidega tekkinud probleemidega (V kd tl 96-97).
Tõnu Kiviloo edastatud e-kirjadest nähtub, et ta on andnud T.Kele ülesandeid seoses PRIA toetuse projektiga, m.h MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxnimel dokumentide allkirjastamiseks ja dokumentide esitamiseks ning maksete tegemiseks m. h järgnevalt: -
25.07.2013.a. edastab Tõnu Kiviloo e-kirjaga T.Kele arve, mille on saanud Xxxxxxxxxxx SD OÜ-lt (V kd tl 160);
-
02.09.2013.a. on Tõnu Kiviloo edastanud T.Kele e-kirja, milles annab T.Kele järgneva ülesande: „Palun: - digiallkirjasta PRIA vahearuanne, - Kirjuta arvetele peale identifitseerimismärked (projekti nr: 430011844078 Leader turismiveeb), - Allkirjad nii arvetele, maksekorraldustele, aktile, - Vii PRIA büroosse või saada [email protected], - Küsi xxxxxxx Tõnu.“ (V kd tl 159);
-
30.12.2013.a. on Tõnu Kiviloo T.Kele e-kirja, milles küsib, kas T.K viitsib allkirjastada ja PRIA-le ära saata lõpparuande (V kd tl 123);
-
09.01.2014.a. kell 9:54 on Tõnu Kiviloo edastanud T.Kele e-kirja, milles on näidatud, et tasumata on 2271 eurot (V kd tl 124); 09.01.2014 kell 10:12 on T.K saatnud Tõnu Kiviloole e-kirjaga maksekorralduse, millest nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon teinud 09.01.2014 kell 10:09 OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD pangaülekande summas 2271 eurot (V kd tl 119-120).
-
15.11.2013.a. on Tõnu Kiviloo edastanud T.Kele e-kirja, milles annab T.Kele järgneva ülesande: „Tere, Omafin vaja tasuda 5900 eur Sulle peaks vahendeid laekuma täies mahus nii et tee palun ühekordne ülekanne ja saada maksekorralduse väljavõte. Konteeri palun ka arve ja saada skännituna tagasi Esmaspäeval saadan lõpparuande ära.“ (V kd tl 116).
Seega ülalkäsitletud e-kirjadega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloo on koordineerinud kogu PRIA-ga seotud veebikeskkonna projekti, muuhulgas omafinantseeringu tasumist. E-kirjade manustes olevad dokumendid on T.Ke ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt esitatud ka PRIA-le. Samuti on Tõnu Kiviloo saatnud T.Kele mitmeid tema poolt koostatud dokumente allkirjastamiseks ning PRIA-le edastamiseks. E-kirjadest nähtub ka Tõnu Kiviloo ja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vaheline suhtlus. Eelmärgitud e-kirjadest nähtuvad asjaolud on kooskõlas süüdistatava T.Ke ütlustega, millest nähtub, et Tõnu Kiviloo vormistas aruandeid ja korraldas ka projektiga seotud tegevusi ning süüdistatava Tõnu Kiviloo antud ütlustega, milles Tõnu Kiviloo kinnitas, et ta valmistas dokumendid ette ja edastas need T.Kele ja tema omakorda PRIA-le, kui MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liige. Kui tuli PRIA poolt küsimusi, siis T.K edastas need Tõnu Kiviloole, kes aitas kirjutada vastused. Tõnu Kiviloo ütluste kohaselt T.Kel ei olnudki muud rolli, kui et allkirjastas Tõnu Kiviloo poolt ettevalmistatud dokumendid. 06.01.2014.a. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (II kd tl 16-18) et nähtub, et Xxxxxxxxxxx SD OÜ osanik ja juhatuse liige on Enn Ariva. Xxxxxxxxxxx SD OÜ aadress on xxxxxxx xxxx xx xxxxxxxxx . 25.02.2014.a. koostatud vaatlusprotokollis (V kd tl 162-195) on vaadeldud 14.01.2014.a.xxxxxxx xxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx ruumides toimunud läbiotsimise käigus kaasa võetud dokumente: 1) käsikirjalise leht, mille vasakus nurgas number: 55692827 (V kd tl 165);
2) trükitud tabel, mille vasakus tulbas: SD arved; 3) käsikirjaline leht, mille vasakus nurgas: Kõpu Kõrstitalu (V kd tl 167); 4) käsikirjaline leht, mille vasakus nurgas: Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx(V kd tl 168); 5) käsikirjaline leht, mille vasakus nurgas: IR SD (V kd tl 169); 6) käsikirjaline leht, mille vasakus nurgas: Era isik (V kd tl 170); 7) käsikirjaline leht (koopia tehtud kahes osas), mille vasakus nurgas: SD (V kd tl 171-172); 8) Xxxxxxxxxxx SD OÜ konto väljavõte perioodil 01.07.2013-31.12.2013 /V kd tl 173-174); 9) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (V kd tl 175); 10) väljatrükk, mille vasakus nurgas Suure-Jaani (V kd tl 176); 11) Xxxxxxxxxxx SD OÜ konto väljavõte perioodil 01.07.2013-31.12.2013. Viimase lehe pöördel käsikirjalised arvutused (V kd tl 177-182); 12) Xxxxxxxxxxx SD OÜ kontoväljavõte perioodil 04.11.2013-18.11.2013 (V kd tl 183) ; 13) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 77 Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le (V kd tl 184); 14) Xxxxxxxxxxx SD OÜ arve nr 2013040 Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxMTÜ-le (V kd tl 185); 15) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 63 Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le 04.09.2013 (V kd tl 186); 16) Xxxxxxxxxxx SD OÜ arve nr 2013033 Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxMTÜ-le (V kd tl 187); 17) Xxxxxxxxxxx SD OÜ kontoväljavõte perioodil 01.08.2013-21.08.2013(V kd tl 188-190); 18) OÜ Kõpu Kõrtsitalu arve nr 50 Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le 15.07.2013 (V kd tl 191); 19) Xxxxxxxxxxx SD OÜ arve nr 2013031 Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxMTÜ-le 01.07.2013 (V kd tl 192); 20) Xxxxxxxxxxx SD OÜ konto väljavõte perioodil 01.05.2013-31.05.2013 (V kd tl 193); 21) Xxxxxxxxxxx SD OÜ konto väljavõte perioodil 01.01.2013-30.04.2013 (V kd tl 194-195). Vaadeldud dokumentidest, nähtub, et Enn Ariva on seoses veebikeskkonna projektiga kalkuleerinud raharinglust, teinud vastavad arvestused käsikirjaliselt. Kohtu hinnangul Enn Arival kui veebikeskkonna töö teostajal s.o antud juhul veebikeskkonna loojal puudus tegelikkuses vajadus sellisteks rahalisteks kalkulatsioonideks. Enn Ariva valduses olnud dokumendid ja nende sisu näitavad selgelt, et ta on osalenud omafinantseeringu loomisel. Kohus märgib, et Enn Ariva ja temaga seotud äriühingu lepingujärgne kohustus oleks olnud üksnes veebikeskkonna loomine, mitte rahaliste vahendite otsimine tema poolt väidetavalt tehtud töö eest tasumiseks. Enn Arival puudus vajadus kalkuleerida OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja MTÜ Viljandimaa Mõisate rahaliste vahendite seisu. Prokurör on kohtule esitanud vaatlusprotokolli, mis on koostatud 29.05.2014.a. (VI kd tl 1-53), milles on vaadeldud Tõnu Kiviloo valduses olnud sülearvuti Dell PP04X kõvakettal olnud dokumente. Vaadeldud on e-kirju ajavahemikus 09.08.2011-28.11.2013, milliseid on Enn Ariva ja Tõnu Kiviloo teineteisele saatnud, samuti Tõnu Kiviloo A.Lle ja vastupidi. Vaatlusprotokolli ja selle lisadega on tõendatud, et Enn Ariva on edastanud 09.08.2011.a. ja 10.08.2011.a. e-posti aadressilt [email protected] Tõnu Kiviloo e-posti aadressile [email protected] pakkumiste lähteülesande seoses veebikeskkonna projektiga. Samuti on Enn Ariva
koostanud ja saatnud Tõnu Kiviloole hinnapakkumised – Xxxxxxxxxxx SD OÜ hinnapakkumise, AS S.R hinnapakkumise ning N.S OÜ hinnapakkumise (VI kd tl 4-5, 7-15). Tõnu Kiviloo on 03.08.2011 kell 19:55 Enn Arivale edastanud e-kirja, milles küsib: „Tere Kas jõuad võrreldavate hinnapakkumistega reedeks-esmasp ennelõunaks? Kuupäevad: juuni – juuli keskpaik ja kehtivus min 90 päeva“, millele vastuseks Enn Ariva on 09.08.2011 kell 16:37 saatnud Tõnu Kiviloole ekirja küsimusega: „Kas sobib“ ja lisanud e-kirja manusena allkirjastamata hinnapakkumise AS-lt S.R (VI kd tl 7-8). 10. augustil 2011.a. kell 10:59 on Enn Ariva saatnud Tõnu Kiviloole e-kirja, milles märgib: „Tere siin pakkumused ja pakkumuskutse põhi. Põhi vaata üle ja tee vajadusel korrektuurid“ ning lisanud e-kirjale MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx30.05.2011 Kogukonna teenusepakkujate konkurentsivõime parandamine veebipõhise kataloogisüsteemi loomisega pakkumiste lähteülesande, allkirjastamata hinnapakkumised Xxxxxxxxxxx SD OÜ-lt, AS-lt S.Rlt ning OÜ-lt N.S (VI kd tl 9-15). Ka on tõendatud 29.05.2014.a. vaatlusprotokolli ja selle lisadega, et Enn Ariva on koostanud ka tarkvara litsentsilepingu nr 20130625 ning töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu nr 20110815. Nimelt on Enn Ariva 25.06.2013 kell 13:15 saatnud Tõnu Kiviloole (VI kd tl 17-26) e-kirja, milles märgib: „Terv T.Kele allkirjastamiseks lepingut. Töövõtulepinguga tehakse VM-le tarkvara ja tegija loobub samas ka tarkvara kasutamise ja arendamise õigustest (see oli tellija soov). Kuna arendaja aga soovib antud toodet ka ise müüa ja edasi arendada, siis ostab ta tellijalt (VM) vastava litsentsi. Vaata üle siis saame vajadusel parandused/täiendused kiiresti ära teha.“, kirjale lisatud tarkvara litsentsilepingu nr 20130625 ning töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu nr 20110815. Järgnevalt on Tõnu Kiviloo 24.07.2013.a. kell 9:34 edastanud e-kirjaga Enn Ariva poolt koostatud töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu nr 20110815 T.Kele (VI kd tl 29-34). 28.11.2013.a. edastatud e-kirjadega (VI kd tl 50-52) on tõendatud, et Tõnu Kiviloo on 28.11.2013 kell 14.45 lasknud A.Ll teha OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe arvelduskontolt rahaülekande summas 8000 eurot Xxxxxxxxxxx SD OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank. Kohtu hinnangul tõendavad eeltoodud dokumendid seda, et Tõnu Kiviloo initsiatiivil ja Enn Ariva kaasabil on loodud tõendid (s.h hinnapakkumised, tarkvara litsentsileping, töövõtu- ja õiguste loovutamise leping), mille eesmärgiks on saavutada soodustusorganilt s.o PRIA-lt soodustuse väljamaksmine MTÜ-le Viljandimaa Mõisad. Süüdistatava T.Ke ütlustest nähtuvalt tema veebikeskkonnaprojektiga seonduvas hinnaküsimise ja hinnapakkumise protseduuris ei osalenud. Ta ei tea kellele hinnaküsimised väljastati, tõenäoliselt väljastati Xxxxxxxxxxx SD-le, kuna tema võitis selle hinnapakkumise. Hinnapakkumiste sisu oli temale raskesti mõistetav. T.Kele tõi hinnapakkumised kohale Tõnu Kiviloo ning otsuse, et veebikeskkonnaga seonduva töö täitjaks valiti välja Xxxxxxxxxxx SD, tegi projektijuht – Tõnu Kiviloo. T.K ei ole töö tegemise ajal Xxxxxxxxxxx SD esindajaga kordagi suhelnud (VIII kd tl 3031). Tõnu Kiviloo ütluste kohaselt kujunes veebikeskkonna hind pakkumistejärgselt. Enn Ariva ütlustest nähtuvalt osutus konkursi tulemusena Xxxxxxxxxxx SD pakkumine edukaks. Kohus leiab, et Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva eeltoodud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna on vastuolus vaatlusprotokolliga 29.05.2014.a. (VI kd tl 1-53), mistõttu kohus jätab Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ütlused selles osas tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul näitavad Tõnu Kiviloo soovil ja Enn Ariva poolt koostatud hinnapakkumised Xxxxxxxxxxx SD OÜ-lt, AS-lt S.R ning N.S OÜ-lt, et Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva dokumente koostades ja neid T.Ke kaudu PRIA-le esitades on soovinud tõendada PRIA töötajatele, kes menetlesid MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtaotlust toetuse (s.o soodustuse) saamiseks, et hinnapakkumised on olemas reaalselt kolmelt erinevalt juriidiliselt isikult. Kuid võttes arvesse, et kõik hinnapakkumised reaalselt koostas ühe äriühingu 130
Xxxxxxxxxxx SD OÜ juhatuse liige Enn Ariva, siis sellega on tõendatud, et tegelikult esitatigi hinnapakkumine üksnes Xxxxxxxxxxx SD OÜ poolt ja AS S.R ning N.S OÜ hinnapakkumised on koostatud ja lisatud PRIA taotlusele üksnes selleks, et jätta mulje hinnapakkumiste konkursi läbiviimisest ning investeeringumaksumuse väljaselgitamisest kolme konkureeriva äriühingu osavõtul. Eelmärgitu oli PRIA-lt projektitoetuse saamise vajalik eeltingimus. Nimelt Põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 vastu võetud „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 27 lg-ga 1 samuti Põllumajandusministri 21.09.2012 määrusega nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 33 lg-ga 1 on reguleeritud nõuded tegevuse ja investeeringu hinnapakkumuse kohta ja ettenähtud, et projektitoetuse taotleja peab olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist. Seega ei saa MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxveebiprojekti taotluse hinnapakkumiste toimumist ning investeeringu maksumuse väljaselgitamist pidada ausaks ja õiglaseks, vaid tegemist on olematu asjaolu väitmisega soodustusorganile s.o PRIA-le. Asjaolu, et kõik hinnapakkumised on koostatud ühe ja sama isiku s.o Enn Ariva poolt, on tõendatud 29.05.2014.a. vaatlusprotokolliga järgnevalt. Eelmärgitud dokumendist nähtub, et hinnapakkumised Xxxxxxxxxxx SD OÜ-lt, AS-lt S.R ja N.S OÜ-lt (IV kd tl 177-181), millised kõik kannavad kuupäeva 10.04.2011 ja on koostatud tagantjärgi varasema kuupäevaga. 29.05.2014 vaatlusprotokollis, milles on vaadeldud on Enn Ariva ja Tõnu Kiviloo teineteisele saadetud e-kirju, on tõendatud, et Enn Ariva on edastanud 09.08.2011.a. ja 10.08.2011.a. e-posti aadressilt [email protected] Tõnu Kiviloo e-posti aadressile [email protected] pakkumiste lähteülesande seoses veebikeskkonna projektiga. Samuti on Enn Ariva koostanud ja saatnud Tõnu Kiviloole hinnapakkumised – Xxxxxxxxxxx SD OÜ-lt, AS-lt S.R ning N.S OÜ-lt (VI kd tl 4-5, 7-15). Tõnu Kiviloo on 03.08.2011 kell 19:55 Enn Arivale edastanud e-kirja, milles küsib: „Tere Kas jõuad võrreldavate hinnapakkumistega reedeks-esmasp ennelõunaks? Kuupäevad: juuni – juuli keskpaik ja kehtivus min 90 päeva“, millele vastuseks Enn Ariva on 09.08.2011 kell 16:37 saatnud Tõnu Kiviloole e-kirja küsimusega: „Kas sobib“ ja lisanud e-kirja manusena allkirjastamata hinnapakkumise AS-lt S.R (VI kd tl 7-8). 10. augustil 2011.a. kell 10:59 on Enn Ariva saatnud Tõnu Kiviloole e-kirja, milles märgib: „Tere siin pakkumused ja pakkumuskutse põhi. Põhi vaata üle ja tee vajadusel korrektuurid“ ning lisanud e-kirjale MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx30.05.2011 Kogukonna teenusepakkujate konkurentsivõime parandamine veebipõhise kataloogisüsteemi loomisega pakkumiste lähteülesande ja allkirjastamata hinnapakkumised Xxxxxxxxxxx SD OÜ-lt, AS-lt S.R ning OÜ-lt N.S kuupäevaga 20.06.2011 (VI kd tl 9-15). Kohus leiab, et eeltoodud e-kirjadega on tõendatud, et hinnapakkumised koostati Enn Ariva poolt kooskõlastatult Tõnu Kivilooga tegelikult alles augustis 2011 tõenäoliselt ajavahemikus 09.10.08.2011.a., kuigi PRIA-le 15.09.2011.a. esitatud hinnapakkumiste koostamise kuupäev on 10.04.2011 (IV kd tl 177-181). Eelmärgitud e-kirjadest ilmneb, et Tõnu Kiviloo tunneb 03.08.2011.a. huvi, kas Enn Ariva jõuab võrreldavad hinnapakkumised T. Kiviloo antud tähtajaks valmis ning Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva on alles 09.-10.08.2011.a. omavahel kooskõlastanud hinnapakkumiste tingimusi. Eeltoodud e-kirjade põhjal võib teha järelduse, et PRIA-le 15.09.2011.a. esitatud hinnapakkumiste näol on tegelikkusele mittevastavate dokumentidega, kuna need on koostatud tagantjärgi varasemate kuupäevadega ning ühe sama isiku – Enn Ariva poolt. Kokkuvõtvalt tõendab kohtu hinnangul eelmärgitud vaatlusprotokoll PRIA-le toetuse saamiseks ebaõigete andmete esitamist ja sellise tegevuse koordineerimist Tõnu Kiviloo poolt ning Enn Ariva poolset kaasaaitamist taolisele tegevusele ning seda, et esitatud hinnapakkumised olid näilikud, s.o tegelikkusele mittevastavad, kuna reaalselt konkureerivaid hinnapakkumisi PRIA-le tegelikult ei
esitatud. Ka 18.02.2014 vaatlusprotokollist (T.Ke tööalases kasutuses olevates ruumides toimunud läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlus) ja selle lisadest nähtub, et T.Ke valduses on olnud PRIAle esitatud taotlus ja lisatud hinnapakkumised juba eelnevalt märgitud kolme äriühingu nimelt, millised on dateeritud 10.04.2011 (V kd 85-89). Seega eelmärgitud tõenditega on tõendatud, et PRIA-le esitati Tõnu Kiviloo, Enn Ariva ning T.Ke tegevuse tulemusena teadlikult ebaõigeid andmeid. Prokurör on kohtule esitanud 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolli Tõnu Kiviloo, OÜ Kõpu Kõrtsitalu, MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja OÜ Xxxxxxxxxxx SD pangakontode vaatluse kohta (VI tl 54-60). Vaatluse eesmärgiks oli MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt PRIA-lt taotletud toetuse nr 430011844078 (s.o veebikeskkonna loomise) väljamaksete kasutamise ning projekti omafinantseerimisallikate päritolu väljaselgitamine. Vaatlusprotokolliga on tõendatud järgnevad asjaolud: 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule“; 25.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule“; 25.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „Käibelaen“; 29.07.2013 kandis Tõnu Kiviloo AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2000 eurot, selgitusega „811 vastavalt lepingule“; 29.07.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „53 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 1. makse“; 29.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6000 eurot, selgitusega „14 OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxxxxx Arve nr. 50 osaline tasumine“; 30.07.2013 kandis OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule“; 30.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 6500 eurot, selgitusega „15 Vastavalt lepingule“; 30.07.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „54 Arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp, 2. makse“; 31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx summa 4492 eurot, selgitusega „17 Vastavalt lepingule“;
31.07.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 4008 eurot, selgitusega „16 OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxxxxx Arve nr. 50 osaline tasumine“; 2.08.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3500 eurot, selgitusega „55 Arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 3. makse“; 5.08.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3508 eurot, selgitusega „18 Vastavalt lepingule“; 10.09.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx 4000 eurot, selgitusega „57 Arve nr 2013033 27.08.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 1. makse“; 11.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „20 OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxxxxx Arve nr. 63“; 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „22 Vastavalt lepingule“; 19.09.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „21 Vastavalt lepingule“; 19.09.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „58 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 2. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013“; 20.09.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8500 eurot, selgitusega „59 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 3. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013“; 15.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 2500 eurot, selgitusega „26 Vastavalt lepingule“; 15.11.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 5900 eurot, selgitusega „61 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 1. makse“; 18.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „27 OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxx Arve nr. 77“; 28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule“;
28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „744 Käibelaen“; 29.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule“; 29.11.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „64 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 3. makse“; 29.11.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 8300 eurot, selgitusega „62 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 2. makse“; 29.11.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „käibelaen“; 18.12.2013 on Rahandusministeeriumilt laekunud MTÜ Viljandimaa AS SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summad 40903,20 eurot ja 10225,80 eurot selgitusega „PM. REG AMET PRIA, LEADER, projektitoetus, EU ettemaks, xxxxxxxxxx “. Seega PRIA toetustena laekus 18.12.2013.a. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarvelduskontole kokku 51129 eurot; 20.12.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 28229 eurot, selgitusega „Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 4. makse“; 20.12.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxxxxx vastavalt lepingule“; 20.12.2013 kandis MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 1000 eurot, selgitusega „Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxxxxx OÜ Käibelaenu tagastus“; 9.01.2014 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx summa 2271 eurot, selgitusega „67 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 4. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013“; 20.02.2014 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx 1 summa 9429 eurot, selgitusega „68Vastavalt nõudeavaldusele 11.02.2014; Tarkvara litsentsilepingu 25.06.2013 nr 20130625 enammakstud sum“. Eelmärgitud vaatlusprotokolliga on tõendatud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahelised rahaülekanded ning Tõnu Kiviloo seotus veebikeskkonna projektiga. Tõnu Kiviloo on kandnud enda isiklikult pangakontolt, samuti korraldanud temale kuuluva ettevõtte OÜ Kõpu Kõrtsitalu kontodelt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkontole, selgitusega „vastavalt
lepingule“, kokku 8000 eurot ning on korraldanud OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kontolt 8000 eurot OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole tasumise. Samuti on tõendatud, et 18.12.2013.a. on Rahandusministeerium väljamaksnud PRIA toetustena MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarvelduskontole kokku 51129 eurot. Kohtu hinnangul nähtub eelmärgitud vaatlusprotokollist, et MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu on nii ühte ja sama summat kui ka samas suurusjärgus summasid MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu arveldusarvetele tasunud korduvalt. Kohus viitab siinjuures alljärgnevale: -
Ajavahemikus 25.-29.07.2013 on kandnud Tõnu Kiviloo kokku summas 3000 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“ ning OÜ Kõpu Kõrtsitalu summas 1000 eurot selgitusega „käibelaen“ MTÜ-le Viljandimaa Mõisad;
-
29.07.2013 on tasunud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxOÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 6000 eurot selgitusega „veebipõhise kataloogisüsteemi loomine“ ning samal kuupäeval on tasunud OÜ Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 6000 eurot selgitusega „Arve nr 50 osaline tasumine“;
-
30.07.2013 on tasunud OÜ Kõpu Kõrtsitalu OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 6500 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule“ ning samal kuupäeva on tasunud OÜ Xxxxxxxxxxx SD MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsumma 6500 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule“ ja samal kuupäeval on tasunud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx summa 8500 eurot OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD selgitusega „Arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp, 2. makse“.
-
31.07.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsumma 4492 eurot, selgitusega „17 Vastavalt lepingule“ ning samal kuupäeval kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole summa 4008 eurot, selgitusega „OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxxxxx Arve nr. 50 osaline tasumine“;
-
2.08.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxOÜ-le Xxxxxxxxxxx SD summa 3500 eurot selgitusega „Arve nr 2013031, 01.07.2013 Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, I etapp 3. makse“ ja 5.08.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsumma 3508 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule“;
-
10.09.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxOÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 4000 eurot, selgitusega „57 Arve nr 2013033 27.08.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp 1. makse“;
-
11.09.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu summa 3600 eurot, selgitusega „20 OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxxxxx Arve nr. 63“;
-
19.09.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD oma MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkahel korral summa 8500 eurot, selgitusega „vastavalt lepingule“ ning samal ja järgneval kuupäeval on MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtasunud OÜ-lt Xxxxxxxxxxx SD saadud summad s.o 2 x 8500 eurot kahemaksena tagasi OÜ Xxxxxxxxxxx SD arvelduskontole selgitustega „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 2. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013“ ja „Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, II etapp; 3. makse; arve nr 2013033; 27.08.2013“.
-
Ajavahemikus 15.11.2013-28.11.2013 OÜ Xxxxxxxxxxx MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx2500 eurot ja 8000 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“ ning MTÜ
Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon tasunud OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 5900 eurot selgitusega „61 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 1. makse“; OÜ Xxxxxxxxxxx SD on tasunud OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu 3600 eurot selgitusega „OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxxxx Arve nr 77“ ning OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx on tasunud OÜ-le Xxxxxxxxxxx 8000 eurot selgitusega „744 Käibelaen“; -
29.11.2013 on tasunud OÜ Xxxxxxxxxxx SD MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx8700 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“ ning samal kuupäeval on MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtasunud OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD 8700 eurot selgitusega „64 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 3. makse“; - 29.11.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx OÜ-le Xxxxxxxxxxx SD summa 8300 eurot, selgitusega „62 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 2. makse“ ja samal kuupäeval tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „käibelaen“;
Süüdistatavatele esitatud süüdistuse kohaselt oli eelkirjeldatud ülekannete teostamise eesmärgiks mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. Enn Ariva kaitsja on leidnud, et raha ülekanded on olnud täiesti seaduslikud. Kõik ülekanded kajastuvad pangaarvetel, viited tehingutele on olemas ning. Rahaülekanded iseenesest mingisugust mulje loomist ei evi. Kohtule on esitatud Enn Ariva kaitsja poolt järgnevad kirjalikud tõendid (VII kd tl 1-29): -
-
-
H.OÜ prognoositav eelarve vastavalt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumiste lähteülesandele 30.05.2011; H OÜ arve nr 183, 09.01.2015.a. koos digitaalallkirja kinnituslehega K-R.V allkirja kinnituse kohta (VII kd tl 1-5), millest nähtub, et 08.01.2015.a. on andnud H. Xxxxxxxxxxx OÜ tellimusel prognoosi MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumiste lähteülesandele kuluva töömahu ja maksumuse kohta, kaitsja seisukohalt tuleks tõendit käsitleda asjatundja arvamusena. Prognoosile lisatud arve kinnitab, et Xxxxxxxxxxx SD OÜ on konsultatsiooni eest tasunud H OÜ-le 240 eurot; Tarkvara ekraanitõmmis (www.seezon.com) (VII kd tl 6), millest nähtub, et seisuga 18.04.2016 veebilehe seezon olemasolu; Tarkvara ostu-müügileping nr 11-08-2015 koos lisaga nr 1, mis on sõlmitud 11.08.2015 Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja OÜ V. vahel; üleandmise-vastuvõtmise akt 31.08.2015 (VII kd 711); V. OÜ-le tehtud arve nr 2014042, 07.09.2015, I osamakse kohta ja arve nr 2014043, 09.11.2015, II osamakse kohta (VII kd tl 13) ja mõlemate arvete tasumist tõendavad maksekorraldused 15.09.2015 ja 16.11.2015 (VII kd tl 12-15), millest nähtub, et OÜ Xxxxxxxxxxx SD on müünud 11.08.2015 OÜ-le V tarkvaralise lahenduse nimetusega „Teenuskeskkonna paketeerimise veebikeskkond“, mille müügiõiguse on müüja eelnevalt omandanud MTÜ-lt Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxlitsentsilepingu nr xxxxxxxxx alusel, lisatud arvetelt ja maksekorraldustelt nähtub, et müügiobjektiks oleva veebikeskkonna eest on ostja müüjale tasunud kokku 7200 eurot; Tarkvara ostu-müügileping nr 04-05-2015 koos lisaga nr 1, mis on sõlmitud 04.05.2015.a. Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja OÜ R vahel; OÜ-le R esitatud arve nr 2014036 21.07.2015; maksekorraldus arve tasumise kohta 30.07.2015 (VII tl 16-21), millest nähtub, et OÜ Xxxxxxxxxxx SD on müünud 04.05.2015 OÜ-le R tarkvaralise lahenduse nimetusega „Teenuskeskkonna paketeerimise veebikeskkond“, mille müügiõigus on eelnevalt ostja poolt
-
-
omandanud litsentsilepinguga nr xxxxxxxxx , lisatud arvelt ja maksekorralduselt nähtub, et müügiobjektiks oleva veebikeskkonna eest on ostja müüjale tasunud 2010 eurot; Tarkvara rendileping 22-01-2016 koos lisaga nr 1, mis on sõlmitud 22.01.2016 Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja M OÜ vahel (VII kd tl 22-26) tarkvaralise lahenduse rendileandjalt rentnikule kasutusse andmise, tarkvara nimetusega „Teenuskeskkonna paketeerimise veebikeskkond“, mille müümise, reprodutseerimise ja rentimise õiguse on rendileandja eelnevalt omandanud MTÜ-lt Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxlitsentsilepingu nr 20130625 alusel; ekraanitõmmised veebikeskkonna kotipood.vanamo.ee kohta ja veebikeskkonna avastaeestimaad.ee kohta seisuga 17.04.2016 (VII kd tl 27-29), millest nähtub, et veebikeskkonnad on reaalselt olemas.
Kohtule on esitatud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkaitsja taotlusel kaitseaktis (I kd tl 82-84) loetletud järgnevad kirjalikud tõendid, millised kaitsja väitel on seotud veebiportaali väljaehitamise ja juurutamisega töösse ning faktiliselt teostatud töödega: -
Xxxxxxxxxxx SDE OÜ hinnapakkumine 20.06.2011, milline on allkirjastatud juhatuse liikme Enn Ariva poolt ja millest nähtub MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxXxxxxxxxxxx SD OÜ poolt hinnapakkumise esitamine veebikeskkonna loomise taotlusega seonduvalt (VI kd tl 176), siinjuures kohus leiab, et eelnevast käsitlusest nähtuvalt selgus, et hinnapakkumised, millised esitati PRIA-le 15.09.2011 kandsid kuupäeva (IV kd tl 177-181) ning kuna kaitsja tõend hinnapakkumine koostamise aja osas ei ole kooskõlas ka 29.05.2014 vaatlusprotokollis sisalduvate Enn Ariva ja Tõnu Kiviloo e-kirjadega, millega on tõendatud hinnapakkumiste koostamise võimalik aeg - augustis 2011 (VI kd tl 4-15), siis jätab kohus nimetatud tõendi, kui mitteusaldusväärse tõendikogumist välja;
-
Töövõtu- ja õiguste loovutamise leping nr 20110815, 15.08.2011 koos lisaga nr 1 (VI kd tl 177-181), millest nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon tellinud OÜ Xxxxxxxxxxx SD-lt teenuskeskkonna paketeerimise veebikeskkonna loomise;
-
Tarkvara litsentsileping nr 20130625 25.06.2013 koos lisaga nr 1 (VI kd tl 182-185), millest nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon sõlminud OÜ Xxxxxxxxxxx SD-ga lepingu intellektuaalse varaga – teenuskeskkonna paketeerimise veebikeskkond seonduvate autori varaliste õiguste osas;
-
tööde üleandmisvastuvõtu akt 01.07.2013 (VI kd tl 186), mis käsitleb veebikeskkonnaga seonduvate tööde üleandmist 01.07.2013 OÜ Xxxxxxxxxxx poolt MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsummas 34392,50 eurot ning Xxxxxxxxxxx SD OÜ poolt esitatud arved veebipõhise kataloogisüsteemi loomise eest: arve nr 2013031 summas 18 000 eurot (VI kd tl 187), arve nr 2013033 summas 23271 eurot (VI kd tl 188), arve nr 2013040 summas 51129 eurot (VI kd tl 189);
-
töövõtuleping 03.03.2012, mis on sõlmitud OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja Kõpu Kõrtsitalu OÜ vahel turismiportaali lähtealuste koostamises, teabe ja infomaterjali kogumises, sorteerimises ja süstematiseerimises, koolituste ettevalmistamises ja korraldamises, turundustegevuste ettevalmistamises (VI kd tl 190-191) ning OÜ Kõpu Kõrtsitalu esitatud arved Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le eelmärgitud teenuste kohta: nr 50, 63, 77 (VI kd tl 192-194);
-
tööde üleandmise aktid 15.07.2013 ja 04.09.2013 (VI kd tl 195-196);
-
OÜ Xxxxxxxxxxx arve-saatelehed Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le nr. 21289, 21273, 21210, 21225, 21243, 20757, 20535, 20332, 20311 (VI kd tl 197-205);
-
MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxPakkumise lähteülesanne 30.05.2011 (VI kd tl 206-207); taotluse registreerimise kinnitus 12.09.2011 (VI kd tl 208);
-
H OÜ prognoositav eelarve 08.01.2015 (VI kd tl 209-211); tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 14.11.2013 (VI kd tl 212), millega kaitsja on soovinud tõendada veebikeskkonna tegelikku turuhinda;
-
MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxväljavõte pangatehingutest SEB-s perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013 (VI kd tl 213-215), millega kaitsja soovis tõendada rahade faktilist liikumist.
Kohus on uurinud 15.05.2014.a. koostatud jälitustoimingu protokolli koos sellele lisatud stenogrammiga ja salvestisega DVD plaadil, millel kajastuvad süüdistatavate omavahelised telefonikõned (III kd tl 136-213). Süüdistatavate Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ning Tõnu Kiviloo ja T.Ke vahel 13.11.2013.a. toimunud telefonikõnedega on tõendatud, et süüdistatavad arutlevad veebikeskkonna projektiga seotud omafinantseeringu nõude täitmise üle ja selle üle, kust leida omafinantseeringu nõude täitmiseks rahalisi vahendeid, kuna on tekkinud probleemid omafinantseeringu nõude täitmisega MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt (kõned 3-6 III kd tl 139-145). Kõnes nr 3 13.11.2013 kell 10:57:14 – 10:59:59 (III kd tl 139-140) ning kõnes nr 5 13.11.2013 kell 11:04:23-11:13:37 (III kd tl 141-145) võrdlevad süüdistatavad Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva oma kalkulatsioone veebikeskkonna projektiga seotud omafinantseeringu nõude täidetuse kohta. Kõnes nr 3 teatab Tõnu Kiviloo Enn Arivale, et oma fin on 23 peaaegu. Seepeale soovib Enn Ariva kontrollida temal olevaid andmeid teostatud maksete kohta. Kõnes nr 5 teatab Enn Ariva Tõnu Kiviloole, et oma fin pidi olema 4,1,2,7,1 ja tema teada tehtud on 3,9,0,0,0. Puudu on 2,2,7,1. Seejärel Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva arutlevad, millised on võimalused veebikeskkonnaprojektiga seonduvalt omafinantseeringu nõude puuduoleva osa täitmiseks. Ühiselt leitakse, et kuluarve tuleb juurde tekitada, et näidata omafinantseeringu nõude täitmist. Leitakse, et reklaammaterjalide osas on see võimalik. Arutatakse omafinantseeringu tasumise aega ja raha tasumise võimalusi. Kõnest nr 6, mis on toimunud 13.11.2013 kell 12:01:24 – 12:03:30 Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vahel nähtub, et Tõnu Kiviloo andmetel omafinantseeringut on vaja tasuda 5,8,3,9,32. Kõnest nr 4, mis on toimunud 13.11.2013 kell 11:00:15 – 11:02:05 Tõnu Kiviloo ja T.Ke vahel, nähtub, et Tõnu Kiviloo palub esitada T.Kel PRIA projektiga seonduva makse kohta maksekviitungi ja arutletakse võimalusi arve esitamiseks Kultuuriministeeriumile. Lisaks ülaltoodule tõendavad süüdistatavate Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ning Tõnu Kiviloo ja T.Ke vahelised kõned nr 8, 11, 12 ja 13 ning 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokoll 15.11.2013.a. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxning OÜ Xxxxxxxxxxx SD vahel 15.11.2013.a. toimunud pangaülekannete kohta (VI tl 54-60), et MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpuudusid rahalised vahendid omafinantseeringu nõude täitmiseks, mistõttu oli vajalik OÜ Xxxxxxxxxxx SD poolt kanda raha MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpangakontole, samuti on tõendatud, et Tõnu Kiviloo koordineerib raha ülekannete tegemist. Kõnest nr 8, mis on toimunud Tõnu Kiviloo ja T.Ke vahel 14.11.2013 kell 10:56:15-10:58:36 (III kd tl 145-146) nähtub, et Tõnu Kiviloo helistab T.Kele ja ütleb, et talle tehakse 14.11.2013 ülekanne, mis tuleb Xxxxxxxxxxx SD-le samal või järgmisel päeval üle kanda. Kõnes nr 11, mis on toimunud 14.11.2013 kell 16:51:15-16:52:32 (III kd tl 148) helistab Tõnu Kiviloo Enn Arivale ja arutatakse järgmisel päeval s.o 15.11.2013 toimuvate rahaülekannete tegemist. Kõnes nr 11 arutab Tõnu Kiviloo Enn Arivaga, et millised on võimalused MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxraha ülekandmiseks. Tõnu Kiviloo küsib Enn Arivalt OÜ Xxxxxxxxxxx SD rahaliste võimaluste kohta panga ülekande tegemiseks järgnevalt: „Aga sa saad talle mingi hetk midagi teha vä?“, millele Enn Ariva vastab: „Jah, no ma pean saama“. Tõnu Kiviloo küsimusele: „A millal saad?“, vastab Enn Ariva: „Eks no täna on pangapäev läbi ma
arvan, aga homme äkki siis vä“. Järgnevalt Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva lepivad kokku, et Enn Ariva teeb ülekande ja järgmisel päeval kantakse raha temale tagasi. 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokollist 15.11.2013.a. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxning OÜ Xxxxxxxxxxx SD vahel 15.11.2013.a. toimunud pangaülekannete kohta (VI kd tl 54-60) nähtub, et 15.11.2013.a. kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 2500 eurot, selgitusega „26 Vastavalt lepingule“. 15.11.2013.a. kell 17:56:55-17:59:14 ja kell 18:42:51–18:44:26 toimuvad kõned Tõnu Kiviloo ja T.Ke vahel (kõned nr 12 ja 13 III kd tl 14-150). T.K saab Tõnu Kiviloolt teada, et ta peab üle kandma summa 5840. Tõnu Kiviloo lubab, et peale makse tegemist saab ta lõpparuande kokku panna. Arutletakse raha ülekandmise võimalusi erinevate arveldusarvete vahel. T.K arutab Tõnu Kivilooga, mida ta peaks maksekorraldusele makse tegemise alusena märkima ja ühiselt jõutakse seisukohale, et maksekorralduses peaks kajastuma makse selgitusena - arve tasumise esimene makse. Eelmärgitud tõendist nähtuvaga on kooskõlas 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokollis tõendatud asjaolu, et samal päeval s.o 15.11.2013.a. tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxx summa 5900 eurot, selgitusega: „61 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 1. makse“. 18.11.2013.a. toimunud kõnes nr 14 (III kd tl 151-152) ning 21.11.2013.a. toimunud kõnes nr 17 (III kd tl 154-158) räägivad Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva veebikeskkonna mahu üle. Tõnu Kiviloo ütleb Enn Arivale, et vaja on mahtu juurde fabritseerida (III kd tl 151). Kõnedest nähtub, et tahetakse kunstlikult veebikeskkonna mahtu juurde tekitada. Tõnu Kiviloo põhjendusel on see kulurida. Samuti arutlevad Enn Ariva ja Tõnu Kiviloo veebikeskkonna sisu ja lahenduste üle. Arutletakse, kust saada lihtsamalt veebilehele materjali. Samas kõnes ütleb Enn Ariva, et Tõnu Kiviloole on pandud raha tagasi. Eelmärgitu haakub 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokollist nähtuvaga, mille kohaselt OÜ Xxxxxxxxxxx SD on kandnud 18.11.2013.a. AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ Kõpu Kõrtsitalu AS Nordea pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 3600 eurot, selgitusega „27 OÜ Kõpu Kõrtsitalu xxxxxxxxx Arve nr. 77“ (VI kd tl 54-60). Kõnest nr 23 (III kd tl 163-165) nähtub, et Enn Ariva helistab 26.11.2013 kell 14:19:19 Tõnu Kiviloole. Tõnu Kiviloo ütleb Enn Arivale: „Probla on niimoodi, et ma tõstan sinule siis veel ühe hunniku raha, siis annad selle raha mõisatele, mõisad maksavad ära 17000 see nädal ja see kõik peab toimuma nüüd tõenäoliselt neljapäeval, hiljemalt reede hommikul ja siis läheb asi menetlusse.“ Tõnu Kiviloo selgitab Enn Arivale, et PRIA-s ei arvestatud mingit arvet vahearuandesse ja seetõttu anti PRIA poolt täiendav tähtaeg, mistõttu tuleb teha uued ülekanded. Seejärel menetleb PRIA asja edasi. Kõnest 25 (III kd tl 165-168) nähtub, et 26.11.2013 helistab Enn Ariva Tõnu Kiviloole ja Tõnu Kiviloo selgitab raha ülekannete tegemist Enn Arivale järgmiselt: „Põhimõtteliselt peab tegema siis niimoodi, et sealt tuleb, et teen sulle juurde mingi seitse või kaheksa, et siis tõstaks sinna ära, annaks neile nagu käibelaenu, nad maksavad ära, siis saab need asjad nagu nulliks ja siis kui sealt tuleb papp peale, siis on selle, noh, ära loksutada tagasi. Aga kui ei õnnestu see liigutus, siis peab ütlema...ega see ise on praegust nagu hapu.“ Kõnest 26 (III kd tl 168-171) nähtub, et 27.11.2013 kell 10:33:53 on Tõnu Kiviloo helistanud Enn Arivale. Kõnest nähtub, et arutletakse vahearuandega seotud omafinantseeringu üle. Tõnu Kiviloo räägib Enn Arivale, et lõpparuanne käsitles viimast arvet 51 tuhat ja lõpparuande kohta ei ole fikseeritud omaosaluse makset. Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva jõuavad arutluse käigus ühisele arusaamisele, et PRIA ei teosta enne väljamakset, kui on omaosaluse makse tehtud. Tõnu Kiviloo ütleb Enn Arivale: „Viimase lõpparve omaosalusest on hetkel maksmata veel 17 tuhat, see 17 tuhat
on vaja veel juurde leida.“ Kõnest nähtub, et otsitakse raha omafinantseeringu nõude täitmiseks. Enn Ariva ütleb Tõnu Kiviloole: „Meil on vaja, et see makse 17 jookseks kas ühes või mitmes korras läbi... Ainult see tähendab seda, et see kuradi litsentsi lepingu teema läheb suuremaks kui me arvasime, vastavalt lepingule tagasikantavad summad.“ Tõnu Kiviloo ütleb Enn Arivale: „See on tehniline liigutus“. Enn Ariva nõustub Tõnu Kivilooga ja arutleb järgnevalt: „Kui saaks Fusioni käest raha kätte, oleks see summa kaks korda läbi keeratud, oleks olemas eks.“ Tõnu Kiviloo vastab: „Ei ole, ma saan sulle ühe teise liigutuse juurde, saame ühe korraga hakkama, viisakam on teha üks kord.“ Enn Ariva küsib, et kui palju see sinu liigutus on? Tõnu Kiviloo vastab, et mingi 7 kuni 8. Enn Ariva ütleb: „Kaheksa ... oota, kas ma võlun kuskilt kümmet välja vä? Tänasel päeval on küll väga raske tegelikult.“ Tõnu Kiviloo ütleb veel: „Ja teine teema see, et kui siit, ütleme tuleb 7 ja sealt vaja mängida kahega ja liigutada asja kaks korda.“ Enn Ariva vastab: „Hädapärast see kaks, kolm ma mängin. Aga no ütleme, et siis ei ole asi lootusetu.“ Kõnest nr 28 nähtub, et 28.11.2013 kell 12:33:23 (III kd tl 174-176) helistab Tõnu Kiviloo A.Lle. Tõnu Kiviloo küsib: „Räägi, kas sul on majanduses arve peal kaheksa või rohkem, vähem?“ A.L vastab: „8092 oli vist mingi hommik.“ Tõnu Kiviloo ütleb: „A, kui ma kaheks päevaks küsin kaheksat ... ütleme täna teha Xxxxxxxxxxx IT’le ära, kaheksa, ta jõuab kaks korda ta läbi tiirutada ja siis on, homme õhtul saad tagasi.“ A.L vastab: „Pääsu ei ole ilmselt.“ Kõnest nr 29 nähtub, et 28.11.2013 kell 12:41:35 (III kd tl 177) nähtub, et Tõnu Kiviloo helistab Enn Arivale ja teatab: „... mingi 2-3 tunni jooksul tehakse nüüd see kaheksa ära sulle ....... Siis sa võiksid ta lükata kohe sinna edasi.“ Tõnu Kiviloo selgitab Enn Arivale: „See tuleb sulle ja sina teed sinna, tema kannab sealt tagasi ja siis sina...maksab sulle ja siis sina kannad nagu laenu tagasi, tuleb see nulliks...siis ei jää see rippuma.“ Enn Ariva küsib: „Et ta on nagu laenuna vormistada?“, millele Tõnu Kiviloo vastab: „No käibe ...käibe... käibelaen, lühiajaline käibelaen ilma intressita.“ Enn Ariva küsib: „Sul on see kogemus olemas, mingi põhi ka sellele?“ Tõnu Kiviloo vastab: „Jah, jah. Olen mõisa poole nagu pidavalt, noh, süstemaatiliselt niimoodi kasutanud.“ Edasi lepitakse kokku, et laekuva summa kannab Enn Ariva edasi. Kohtu hinnangul on eelmärgitud kõnede nr 23-29 pinnalt tõendatud, et Tõnu Kiviloo koordineerib Enn Ariva, T.Ke ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxning A.L ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx tegevusi pangaülekannete tegemiseks eesmärgiga tekitada soodustusorganile – PRIA-le ja tema töötajatele ettekujutus, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon omaosaluse s.o omafinantseeringu nõude täitnud, mis omakorda on vajalik eeltingimus, et PRIA teostaks MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtoetuse väljamakse. Eeltoodud kõnedega on kohtu hinnangul tõendatud, et litsentsilepinguga nr 20130625 loodi raharinglus Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxvahel näiliste kohustuste kaudu, mille tegelikuks eesmärgiks oli PRIA-le kujutelma loomine, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon omaosaluse (s.o omafinantseeringu) nõude täitnud. Kohus märgib, et jälitustoimingu protokollis süüdistatavate omavahelistest telefonikõnedest (III kd tl 136-213) nähtub, et raha ülekannete tegemisel juhindusid Enn Ariva (Xxxxxxxxxxx SD OÜ seaduslik esindaja), T.K (MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxseaduslik esindaja) ja Tõnu Kiviloo (tegutses projektijuhina veebikeskkonna loomise projektis) mitte tegelikest kohustustest, mis tulenesid Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxvahel sõlmitud lepingutest, vaid vajadusest luua PRIA-le pettekujutelm omafinantseeringu (omaosaluse) nõude täidetuse kohta, kohus viitab siinjuures telefonikõnedele nr 23-29. Telefonikõnes nr 26 (III kd tl 168-171) nähtub, kuidas süüdistatavad Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ühise arutluse käigus on enesele teadvustanud, et PRIA ei tee enne väljamakset, kui puudujääv osa omaosalusest s.o 17 tuhat eurot on tasutud. Enn Ariva ja Tõnu Kiviloo arutlevad, et 17 tuhat on vaja juurde leida ning arutatakse raha leidmise
võimaluste üle, samuti arutletakse selle üle, et oleks makse 17 tuhat tegemise võimaluste üle, samuti selle üle, et litsentsilepingu teema läheb suuremaks kui esialgu arvati s.o vastavalt lepingule tagasikantavad summad. Tõnu Kiviloo koordineerivale tegevusele järgnevad kaassüüdistatavate ning A.L ja OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx tegevused pangaülekannete tegemiseks, mis on tõendatud 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokolliga (VI kd tl 54-60) selles, et 28.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „744 Käibelaen“. 29.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule“. 29.11.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „64 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 3. makse“. 29.11.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx summa 8300 eurot, selgitusega „62 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 2. makse“ ning 29.11.2013 tasus OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx summa 8000 eurot, selgitusega „käibelaen“. Kõnest nr 30 nähtuvalt helistab Tõnu Kiviloo 28.11.2013 kell 14:45:26 T.Kele (III kd tl 178-179) ja ütleb, et ootame abi ja tõenäoliselt see nüüd juhtub homme. Tõnu Kiviloo sõnul peaks tulema kaks abi, kaheksa ja teine, kokku seitseteist. Tõnu Kiviloo ütleb T.Kele: „Kui ei ole ilus, siis on teema see tähendab, et peaks saama tegema niimoodi tähendab, et tuleb...enne tuleb see üks...üks osa ära teha ja siis teine osa. Tuleb tagasi ja teine osa järgi sulle.“ Lisaks soovib Tõnu Kiviloo saada endale maksekorraldusi homse kuupäevaga. Kõnest nr 31 nähtuvalt Enn Ariva helistab 28.11.2013 kell 17:05:58 Tõnu Kiviloole (III kd tl 178181) nähtub, et Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva arutavad omafinantseeringuga seoses tekkinud probleemide üle. Enn Ariva küsib Tõnu Kiviloolt: „ ... sellel mõisatel endal mingit võimu üldse pole? Et seda mahtu ei ole, mis vaja on, jah?“ Tõnu Kiviloo vastab: „Nad on ainult projektipõhised.“ Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva arutlevad, et kui kogu vajalik raha ei jõua tähtajaks, siis töötab variant B. Raha käib kaks korda läbi. Enn Ariva ütleb Tõnu Kiviloole: „Kui ma kuskilt jooksen, korjan mingeid ribasid, siis mingi kaks-kolm saan praegu, täna kokku, ma rohkem ei saa.“ Tõnu Kiviloo vastab: „Mina ei saa üldse kokku, sest olen ise nii punases.“ Enn Ariva ütleb: „Kui nüüd see kaheksa ära tuleb, siis kaks korda kaheksa ja no selle tonni nagu leiab veel sinna vahele, ütleme niimoodi, see ei ole küsimus. Et see nagu ajaks asja ära, teeb ümmarguse 17, eks ju.“ Tõnu Kiviloo ütleb Enn Arivale: „Jah, aga noh minu põhi on kõik see, mis sealt Fusionist nüüd tuleb, see on kuradi kahe kuu...kahe kuu, kolme krediitkaardi põhi.“ Kõnest nr 32 nähtub, et Tõnu Kiviloo helistab 29.11.2013 kell 11:03:29 A.Lle (III kd tl 181-182) ja A.L ütleb, et tegi ülekande Xxxxxxxxxxx SD-le ära. Kõnedest nr 33-34, mis toimusid 29.11.2013 kell 12:59:46-13:01:18 ja kell 13:10:23-13:11:18 (III kd tl 182-183) nähtub, et Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva arutlevad panga ülekannete limiitide üle ja otsitakse lahendusi rahaülekannete tegemiseks. Enn Ariva teeb Tõnu Kiviloole ettepaneku, et kasutada MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkahte kontot. Kõnes nr 35 29.11.2013 kell 16:30:32 (III kd tl 183) helistab Tõnu Kiviloo Enn Arivale, kes ütleb: „Ta võiks Mõisatest mulle tagasi kanda, siis ma teeks talle uuesti.... Kuskil tonni suurust saba oleks vaja“.
Kõnes nr 36 29.11.2013 kell 16:31:28 (III kd tl 184) helistab Tõnu Kiviloo T.Kele. T.K ütleb, et on laekunud mingi summa, mille peale ütleb Tõnu Kiviloo, et kui saad, tee kohe makse tagasi. Kõnes nr 37 29.11.2013 kell 16:59:33 (III kd tl 184) helistab Tõnu Kiviloo T.Kele ja T.K teatab, et arvele on laekunud 8 tuhat eurot. Järgnevalt T.K ja Tõnu Kiviloo arutlevad omaosaluse kohustuse täitmise üle ja Tõnu Kiviloo palub T. Kel laekunud 8000 eurot ja kontol varasemalt olnud summa 300 eurot s.o kokku 8300 eurot omaosaluse katteks üle kanda. Kõnes nr 38 29.11.2013 kell 17:01:32-17:04:37 (III kd tl 185-186) toimub telefonivestlus Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vahel. Enn Ariva teatab, et pangakontole on laekunud 8,3. Tõnu Kiviloo annab teada, et Enn Arival tuleb 17 tagasi kanda. Kõnes nr 39 29.11.2013 kell 17:04:48 (III kd tl 186-187) helistab Tõnu Kiviloo T.Kele ja küsib kas on võimalik teise arveldusarve pealt ülekanne teha, et teda teistpidi tagasi maksta. T.K vastab: „Saan küll, kui ta teise peale teeb. ... Nojah, muidu koguaeg käib edasi-tagasi.“ Lepitakse kokku, et T.K edastab meiliaadessil [email protected] MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxteise arveldusarve numbri, millele palub T.K kokkulepitud summa tagasi kanda. Kõnedest nr 40-41 29.11.2013, mis toimusid kell 17:09:13-17:09:49 ja kell 17:56:52-17:57:45 (III kd tl 188) nähtub Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vestlus ja Tõnu Kiviloo teatab, et Enn Arivale edastatakse teine arveldusarve number. Enn Ariva omakorda ütleb Tõnu Kiviloole: „ ... nüüd ta sai arve peale kaheksa seitse, nii et kui ta kaheksa seitse tagasi teeb, siis on kokku seitseteist.“ Kõnes nr 42, mis toimus 29.11.2013 kell 17:59:09-18:01:02 (III kd tl 189-190) helistab Tõnu Kiviloo T.Kele. Vestlusest nähtuvalt T.K kinnitab summa laekumist arveldusarvele. Kooskõlastatakse, et ülekantava summa suurus peab olema 17. Kõnes nr 44, mis toimus 29.11.2013 kell 19:21:31-19:25:10 (III kd tl 192-193) helistab Enn Ariva Tõnu Kiviloole. Kõnest nähtub, et Enn Ariva on ära tasunud ka Xxxxxxx xxxxxxxxxele. Kõnede 30-44 pinnalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpuuduvad jätkuvalt vahendid omafinantseeringu nõude täitmiseks. Süüdistatavatele T. Kiviloole, E. Arivale ja T. Kele on teada, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon n.ö projektipõhine juriidiline isik. Tõnu Kiviloo juhtimisel realiseeritakse skeemi, mille kohaselt peaks jääma soodustusorganile mulje sellest, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtasub veebikeskkonna väljatöötamisega seonduvad arved ulatuses, mis vastab omafinantseeringu nõudele. Räägitakse puuduoleva summa 17000 eurot tasumisest (vt kõned 23, 26, 31, 38, 40-42). Selleks, et skeem ei oleks liiga läbinähtav soovitakse teostada ülekandeid sama juriidilise isiku (s.o MTÜ Viljandimaa Mõisad) erinevatelt arvetelt. Püütakse varjata asjaolu, et ligilähedaselt samas suurusjärgus rahasummasid kantakse samade juriidiliste isikute – MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahel edasi tagasi. Siinjuures viitab kohus kõnes nr 39 T.Ke poolt räägitule, milles T. K peab võimalikuks MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxteise arveldusarve kasutamist, muidu koguaeg käib (raha ülekandmine) edasi ja tagasi. Kohus märgib, et süüdistatavate Tõnu Kiviloo, Enn Ariva ja T.Ke eelosundatud kokkulepe - kasutada MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxerinevaid arveldusarveid on tõendatud lisaks jälitusprotokollile ka 20.05.2014 vaatlusprotokolliga järgnevalt: VI kd tl 57 nähtub, et 29.11.2013 kandis OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxx MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „Vastavalt lepingule“. 29.11.2013 tasus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxAS SEB pank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxxxxxxxx SD AS SEB pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx summa 8700 eurot, selgitusega „64 Arve nr 2013040 14.11.2013; Veebipõhise kataloogisüsteemi loomine, III etapp 3. makse“.
Kõnest nr 46, mis toimus 10.12.2013 kell 14:00:15-14:04:21 (III kd tl 194-196) nähtub, et Enn Ariva küsib Tõnu Kiviloolt, kas on oodata mingisugust PRIA-poolset lüket juba see kuu. Tõnu Kiviloo ütleb, et PRIA-t ei tasu tagant torkida. Kõnest nr 50, milles 19.12.2013.a. helistab T.K Tõnu Kiviloole nähtub, et PRIA on toetuse üle kandnud summades 10225 eurot ja 40903 eurot. T.K ütleb Tõnu Kiviloole, et üle kanti viiskümmend üks tuhat midagi. Tõnu Kiviloo käsib seejärel T.Kel teostada rahaülekandeid Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le kümme ja kaksteist või kaks oli tema oma. T.K küsib: „ ... see oli paberi peal see leping meil vist, eks?“ Tõnu Kiviloo vastab: „Ei see ei olnud, need lepingud alles tulevad meile järgi.“ Selle peale T.K omakorda küsib: „Lepingut polegi meil vä?“ Tõnu Kiviloo vastab: „A mustandid olid olemas.“ Eelmärgitud kõned iseloomustavad kohtu hinnangul süüdistatavate käitumist kuriteoskeemi järgimisel. Eelmärgitu näitab, et süüdistatavatel oli oluline saavutada PRIA-lt toetuse väljamakse. Seejärel, kui toetus oli soodustusorgani poolt väljamakstud, siis otsiti võimalusi tagantjärgi tsiviilõiguslike lepingute sõlmimiseks, mis pidid näitama, et rahaülekanded on seaduslikud. Kõnest nr 52, mis toimus 20.12.2013 kell 12:12:10-12:15:54 (III kd tl 203-204) Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vahel nähtub, et raha on võimalik Xxxxxxxxxxx OÜ-le üle kanda. Lisaks küsib Tõnu Kiviloo rahaülekannet endale s.o Kõpu Kõrtsitalule. Kõnest ilmneb ka asjaolu, et otsitakse alust ülekande tegemiseks ning arutatakse selle üle, kuidas raha edaspidi jagada. Kõnest nr 53, mis toimus 20.12.2013 kell 12:16:06-12:18:29 (III kd tl 204-205) Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vahel nähtub, et Enn Ariva küsib, kas seeria on lõppenud või ei ole. Tõnu Kiviloo selgitab, et see lõppeb tegelikult 5 aasta pärast alles. Tõnu Kiviloo ütleb Enn Arivale: „No need on auditid, mis tulevad peale, vaatavad kasutust, vaatavad rakendust, tähendab vaatavad, et logosid ei ole maha võetud.“ Kõnest nr 54, mis toimus 20.12.2013 kell 12:32:25-12:34:01 nähtub, et Tõnu Kiviloo helistab T.Kele. Vestlusest ilmneb Tõnu Kiviloo soov, et T.K teeks Kõpu Kõrtsitalule 1000 euro suuruse ülekande. T.K ütleb, et ta peab otsima mingi aluse. Tõnu Kiviloo selgitab, et ülekande aluseks on käibelaenu tagasimakse. Kõnedest nr 58-60, mis on toimunud 09.01.2014 (III kd tl 209-212) Tõnu Kiviloo ja T.Ke vahel nähtub, et PRIA helistas Tõnu Kiviloole, kuna oli tekkinud probleem kohustuse täitmisega. Tõnu Kiviloo laseb T.Kel kanda Xxxxxxxxxxx SD OÜ-le 2271 eurot ning õpetab, mida öelda PRIA-le selgituseks. Eelmärgitud kõned nr 50, 52-53, 54, 58-60 süüdistatavate Tõnu Kiviloo ja T.Ke ning Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vahel tõendavad, et pangaülekanded, milliseid teostati MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahel ning OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxvahel ei põhinenud majanduslikel tehingutel, kuna rahaülekannete tegemiseks ja maksete tegemise selgituseks otsitakse erinevaid aluseid, millega püüti varjata ülekannete tegemise tegelikku põhjust. Eeltoodu annab tunnistust pangaülekannete näilisusest ja nendega taotletavast eesmärgist, milleks oli soodustusorganile mulje jätmine omaosaluse e. omafinantseerimise nõude täidetuse kohta. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi PRIA Leader-toetuste büroo juhataja M:T (IV kd tl 18-28). Tunnistaja M. T ütluste kohaselt on Leader-meede üks osa Euroopa maaelu ja põllumajandus
fondist, mille rakendaja Eestis on PRIA. Tegemist on investeeringu meetmega, kus maaelu ministeerium määrab meetme eelarved ja nende eelarvete osas esitab PRIA-sse taotluse Leader kohalik tegevusgrupp. Kohalikud omavalitsusüksused, MTÜ-d, ettevõtjad ja FIE-d saavad esitada taotlusi oma tegevuse rahastamiseks. Kohalik tegevusgrupp kontrollib taotluste nõuetele vastavust strateegiale, et kas konkreetne taotlus aitab selle piirkonna seatud eesmärke täita. Tegevusgrupp teeb selle kohta otsuse, mis annab taotlejale õiguse esitada taotlus PRIA-sse ja PRIA kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust vastavalt maaelu ministri määrusele. Kui nõuded on täidetud, siis tehakse peadirektori otsus toetuse määramiseks. Seejärel tekib taotlejal õigus esitada tegevuse elluviimist tõendavaid kuludokumente. PRIA kontrollib dokumentide nõuetele vastavust, vajadusel teostab kohapealseid kontrolle ja maksab toetuse lõpuks välja. Omavalitsusel, MTÜ-l, ettevõtjal ja FIE-l on erinevad toetuse määrad. MTÜ-le toetuse määr on kuni 90%, kui MTÜ teeb ettevõtlusega seotud tegevust, siis saab ta 60%. Tunnistaja M. Ti ütlustest nähtub, et kui toetus on välja makstud, peab projekti toetuse saaja kasutama ise viis aastat alates viimasest väljamaksest. Lisaks on tunnistaja kinnitanud, et kui PRIA-le esitatud arvetel näidatud tööd on tegelikkuses tegemata, siis ei saa see olla osaks projekti maksumusest, mistõttu ei saa see olla ka aluseks toetuse väljamaksmisel. Tunnistaja M. T ütlustest nähtub, et 2014. aasta novembris on PRIA teinud MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxantud toetuse osas täies ulatuses tagasinõudmise otsuse. Eelmärgitu tehti seoses asjaoluga, et projekti raames näidati abikõlbulikku maksumust ca 90000 eurot, millest toetus oli 60%. Tegelikkuses oli töid tehtud ainult 30000 euro eest, mis siis tähendas seda, et PRIA võttis aluseks 90000 eurot ja maksis sellest umbes 50000 eurot toetust. Kuna töid oli teostatud ainult ca 30000 euro eest, oleks PRIA pidanud maksma 30000 eurost 60%. Tunnistaja M. T ütluste kohaselt peab taotleja esitama arvel näidatud kohustuse tasumist tööde teostajale, reeglina on see kas maksekorraldus või mingi filtreeritud konto väljavõte. Antud juhul oli konto väljavõttest näha, et kui taotleja oli tasunud tööde teostajale arve mingis mahus, siis tööde teostaja kandis selle raha kuhugi edasi. See tähendas, et mingit kindlat summat tiirutati mitu korda, et saaks lõpuks PRIA-le näidata 90000 euro tasumist. Kohtu hinnangul on tunnistaja M. T eeltoodud ütlused kooskõlas 15.05.2014.a. koostatud jälitustoimingu protokollist (III kd tl 136-213) ja 20.05.2014.a. koostatud vaatlusprotokollist (VI tl 54-60) nähtuvate asjaoludega s.o samas suurusjärgus summade korduv ning vastastikune kandmine toetuse taotleja - MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja tööde teostaja Xxxxxxxxxxx SD OÜ arveldusarvetele. Tunnistaja L. S (I kd tl 170-174) ütlustest nähtub, et ta töötas Kõpu Külastuskeskuses ajavahemikus november 2013 - detsember 2015, algul juhataja ja hiljem turismispetsialistina. Ta tegi Tõnu Kiviloo korraldusel tõlketöid veebiilehe www.seezon.com tarbeks, mida nimetas Kõpu Külastuskeskuse koduleheks, kuna tunnistaja ütluste kohaselt oli koduleht mõeldud külastuskeskusele. See töö ei olnud lisatasu eest, vaid oli kuupalga sees. Koduleht seezon.com loodi tunnistaja L. S ütlustel selleks, et kajastada kohalike ettevõtjate pakkumisi ja tutvustust. Seda, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon seotud kodulehega, sai tunnistaja L. S teada alles 2016. aasta märtsikuus. Tunnistaja L. S ütlustest nähtuvalt tegi ta tõlketöid eesti keelest inglise keelde. Ta tõlkis ettevõtjate teenuste infot, mida ettevõte pakub, näiteks majutusteenused, mitme toalised on kohad, mis hinnaga teenuseid pakutakse ning mis on nende kriteeriumid. Tunnistaja L. S sõnul oli kodulehel mingil hetkel ka Kõpu Kõrtsitalu lauatelefoni number ja Kõpu Kõrtsitalu aadress, mis nüüdseks on muutunud lihtsalt Kõpu vallaks. Tunnistaja L. S ütlustel on ta suhelnud seoses kodulehega 2013 aasta sügisest kuni 2015 aastani ka Enn Arivaga. Enn Ariva õpetas, kuidas infot veebilehele sisestada. Juhised veebilehe sisu kohta sai tunnistaja Tõnu Kiviloolt. Peale tunnistaja keegi andmeid ei sisestanud, põhi oli lehel juba valmis. Teenusepakkujad sisestas tunnistaja, hiljem sisestas ka juhataja mõned ettevõtted. Andmed, mis sisestati seezon.com veebilehele, uuris tunnistaja L. S enda sõnul välja ettevõtjate käest.
Süüdistatav T.K on oma ütlustes (VIII kd tl 26-32) kinnitanud, et Tõnu Kiviloo vormistas projektiga seotud taotluse, vahearuanded, korraldas projektiga seotud tegevusi. Süüdistatava T. Ke roll oli projekti allkirjastamine MTÜ Viljandi Mõisad poolt, edastamine PRIA-le, projekti ja vahearuannete edastamine PRIA-le ning arvete ülekandmine Tõnu Kiviloo koordineerimisel. Süüdistatav T. K enda sõnul IT-valdkonda ei tundnud ning tegutses täielikult Tõnu Kiviloo korraldusel. Süüdistatav T.K on kinnitanud, et veebikeskkonna tootis Xxxxxxxxxxx SD, kuid T. K tootjaga s.o Xxxxxxxxxxx SD OÜ-ga isiklikult ei suhelnud, nendega suhtles Tõnu Kiviloo. Süüdistatava T. Ke ütlustest nähtub, et PRIA-lt toetuse taotlemise raames on ülekanded teostanud tema MTÜ Viljandi Mõisad juhatuse liikmena ja projektijuhi s.o Tõnu Kiviloo korraldusel. Litsentsilepingu, mis on sõlmitud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahel sisu ja eesmärk süüdistatava arusaamise järgi oli see, et selle toodetud tarkvara omand anti tagasi Xxxxxxxxxxx SD-le ehk selle tootjale ja samuti kõik õigused. Süüdistatava T.Ke ütlustel selgitas temale litsentsilepingu sõlmimise vajadust Tõnu Kiviloo. Lepingu sisu T.K kohtus ütluste andmisel ei mäletanud ning ta ei osanud öelda, kes lepingu koostas. Samuti ei nähtunud T.Ke ütlusest konkreetset vastust, kuidas kujunes lepingus märgitud hind. T.Ke ütlustel tõi temale tarkvara litsentsilepingu allkirjastamiseks Tõnu Kiviloo. T.K ei mäleta, kas litsentsileping sai PRIA-le aruande dokumentide juurde lisatud või mitte, muul viisil seda infot tema ei edastanud. T.Ke ütlustest nähtub, et PRIA-le esitatavate dokumentide sisu üle otsustas projektijuht Tõnu Kiviloo. Ühe episoodi puhul Tõnu Kiviloo vastas isiklikult PRIA-le ning Tõnu Kiviloo korraldas projektiga seotud tegevusi. Süüdistatava T. Ke ütluste kohaselt arved saatis tema meilile Xxxxxxxxxxx SD ja osa arvetest võis tulla ka Tõnu Kiviloo kaudu. Prokuröri küsimusele: „Kas need korduvad rahaülekanded tundusid teile kuidagi ka kahtlased,“ vastas T.K: „See toimus väga lühikese perioodi jooksul kiirelt ja tempokalt. Ma väga ei süüvinud sellesse. Võib-olla hiljem, kui olid väljavõtted tehtud, siis tundus, et ma oleks pidanud järgima rohkem. Oleks pidanud projektijuhilt küsima, miks nii toimub.“ (VIII kd tl 29). Süüdistatava T.Ke ütlustest nähtuvalt PRIA-lt laekunud toetus läks arvete alusel veebikeskkonna loojale, Xxxxxxxxxxx SD-le. T.K on kinnitanud, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon praegu passiivne ja oli seda ka enne veebikeskkonna projekti. Oli kavatsus MTÜ tegevus lõpetada juba päris mitu aastat. Toimusid üksikud üritused ja leiti, et MTÜ-l ei ole enam mõtet ning MTÜ juhatusel oli mõttes selle MTÜ tegevus üldse lõpetada. Süüdistatav kinnitas, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtegevus jätkus ainult sellepärast, et oli vaja läbi viia PRIA projekt. Süüdistatava Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxseadusliku esindaja T.Ke ütlustest (VIII kd tl 31-32) nähtub MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxseisukoht süüdistuse osas on sama kui T.Ke enda seisukoht. Süüdistatav on andnud ütlusi, et MTÜ-d Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liikmeteks süüdistuses märgitud ajavahemikul 12.09.2011 kuni 18.12.2013 olid lisaks T.Kele veel ka U.T, A.P ja I.A, kuid süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli I.A suundunud elama välismaale ja ei olnud üldse PRIA-toetuse projektiga kursis ning U.T ja A.P olid kursis niipalju, et selline projekt on korraldamisel. Nad olid teadlikud, et selline asi toimub. Põhjalikumalt arutati neid asju juhatuse liikmete vahel siis, kui tuli süüdistus. Siis arutati veelkord need asjad läbi. Hinnapakkumiste ja hinna küsimiste osas T.Kel teiste juhatuse liikmetega arutelu ei olnud. Samuti ei olnud teised juhatuse liikmed seotud panga ülekannete tegemisega, milliseid kirjeldatakse MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxesitatud süüdistuses. Süüdistatava kinnitusel süüdistuses nimetatud ülekannete osas vaidlust ei ole. Süüdistatava ütlustel oli omafinantseeringu suuruseks umbes 40000 eurot. Süüdistatav on ütlustes kinnitanud, et temal omafinantseeringu täitmisest projektijuht Tõnu Kivilooga rohkem arutelu ei olnud, kui et Tõnu Kiviloo viitas, et omafinantseeringu katmine tema esialgsete plaanide kohaselt ei õnnestunud ja selleks siis sooviti sõlmida litsentsileping
Xxxxxxxxxxx SD-ga. Tõnu Kiviloo väitel ta nendelt investoritelt, kes pidid tal aitama omafinantseeringut tagada, abi ei saanud. Tõnu Kiviloo ei selgitanud süüdistatavale, kes need investorid olid, kes alt vedasid, vaid piirdus sellise umbmäärase selgitusega. Süüdistatav Tõnu Kiviloo (VII kd tl 104-140, VIII kd tl 1-16) oma ütlustes selgitas, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxesitas taotluse seetõttu, et Viljandimaal on mõisaid suhteliselt palju ja need on atraktiivsed, veebiportaal aitab MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxolla tulevikus elujõuline ja jätkusuutlik. Tõnu Kiviloo on öelnud, et tegeles algselt tiheldalt Peterburi ja Tallinna suunaga. Ta leidis huvilise, kes oli nõus investeerima. 2012. aasta lõpus potentsiaalne investor loobus, mistõttu hakkas ise otsima uusi lahendusi. Tõnu Kiviloo sõnul oli selleks hetkeks PRIA taotluse juba lahendanud ja tööd käisid. Tõnu Kiviloo kinnitas kohtus, et 2012. aasta lõpus ilmnes, et omafinantseeringu katmine on problemaatiline. Enn Ariva, kes juba veebiportaali selleks hetkeks välja töötas, pakkus, et ta tahaks mooduleid edasi kasutada, kuna neid on võimalik turundada ja arendada. Sõlmiti litsentsileping MTÜ Viljandimaa Mõisate ja Xxxxxxxxxxx SD vahel. Litsentsileping oli tasuline. T. Kiviloo kinnitusel loodi seezon.com portaali põhja baasil uued portaalid, mis töötavad. Tõnu Kiviloo ütlustel lõi OÜ Kõpu Kõrtsitalu portaali tarbeks turismi- ja reisipakette. Analüüsiti ligikaudu 300 ettevõtet. Tõnu Kiviloo kinnitusel koostas OÜ Kõpu Kõrtsitalu 16 tuuri, milleks sõideti läbi 10500 kilomeetrit ning kulutati ligikaudu 270 töötundi. Alates 2016. aasta märtsist majandab veebiportaaliga enda kinnitusel Tõnu Kiviloo, kes ütles ka, et kui Kõpu Külastuskeskus saab ennast juriidilisse vormi ja visiooni tagasi, siis usub ta, et portaal antakse sinna uuesti tagasi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi ka selle kohta, et õiguste müüki oli vaja MTÜ-le Viljandimaa Mõisad, et teenida vahendeid, millega tasuda Xxxxxxxxxxx SD poolt portaali koostamiseks esitatud arved. Hind oli kokkuleppeline summas 41000-42000. Tõnu Kiviloo on enda sõnul tegelenud kuskil kümne PRIA-ga seotud projektiga. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahel teostatud tihedaid rahaülekandeid on Tõnu Kiviloo selgitanud sellega, et rahaülekanded toimusid vastavalt esitatud arvetele, mis olid mingisuguste konkreetsete tehingute aluseks. Rahaülekannete organiseerimist ja juhtimist on Tõnu Kiviloo kui projektijuht tunnistanud. Samuti on ta öelnud, et Xxxxxxx xxxxxxxxx andis Xxxxxxxxxxx SD-le lühiajalist käibekrediiti likviidsusprobleemide lahendamiseks. Tõnu Kiviloo ütluste kohaselt koostas ja vormistas tema MTÜ xxxxxxxx xxxxxxxx veebikeskkonnaga seotud pakkumiste lähteülesande. Kiviloo on kinnitanud, et seezon.com loomine maksis 91000 eurot millegagi, millest omafinantseering oli umbes 41000 eurot. Sellele, kuidas veebileht on ehitatud, kui palju miski veebilehe juures maksis, kui palju aega kulus veebilehe loomiseks, Tõnu Kiviloo vastata ei osanud. Tõnu Kiviloo kinnitusel on seoses veebiportaaliga Xxxxxxxxxxx SD ja ka tema poolt tehtud mitmeid koolitusi turismiettevõtjatele ja ka külastuskeskuse töötajatele. Süüdistatava Enn Ariva ütluste kohaselt (VIII kd tl 32-43) on tema Xxxxxxxxxxx SD juhatuse liige ja ainus töötaja. Süüdistatava ütlustel on Xxxxxxxxxxx SD ca 8 aastat vana ettevõte. Varem tegeles tarkvara arendusega Xxxxxxxxxxx. Kuna tarkvara arenduse mahud suurenesid, siis otsustati luua uus juriidiline isik - Xxxxxxxxxxx SD. Xxxxxxxxxxx SD on ellu kutsutud erinevate tarkvara projektide loomiseks. Peale MTÜ-lt Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxveebikeskkonna seonduva pakkumiskutse saamist vormistati pakkumus ja saadeti MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxe-posti aadressile. Konkursi tulemus oli Enn Ariva ütlustel see, et nende pakkumine osutus edukaks, selle kohta tuli teavitus MTÜ-ltxxxxxxxx xxxxxxxxx . Töö, mis oli vaja ära teha, oli väga mahukas, kaua aega ei viidetud ja alustati tööprotsessiga kohe. Enn Ariva ütlustel oli tegu väga mahuka projektiga, ta alustas
meeskonna komplekteerimisega, jaotati rollid, koostati ajagraafik ja hakati lepingut täitma etapiviisiliselt. Tõnu Kiviloo kui töö tellija esindaja oli tööprotsessikäiguga pidevalt kursis, tööversioonide ja töö järgedega. Kaks ja pool aastat sujus ja laabus kõik korralikult. 2013. aasta suvel ilmnesid probleemid, kuna MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtekkisid makseraskused, probleem arvete tasumisel. Tegu oli LEADER-meetmega PRIA programmi alt, sellega sooviti seda projekti rahastada, osaliselt toetuse arvelt ja osaliselt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxomafinantseeringu arvelt. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt eelnevate läbirääkimistega kaasatud investorid, kes pidid tagama selle omafinantseeringu osa langesid ära ja tekkis omafinantseeringuga probleeme. Enn Ariva kinnitas, et eelmärgitud infot on avaldanud temale Tõnu Kiviloo. Enn Ariva sõnul oldi olukorras, et projekt on ohus. Oli probleem, kas kirjutada kaks ja pool aastat tehtud tööd korstnasse või mõelda välja muu lahendus. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkus välja tarkvarapaketi varaliste õiguste müügi ja tegi ettepaneku, kas Xxxxxxxxxxx SD ei ole nõus seda ära ostma. Enn Ariva ütlustest nähtuvalt alustati läbirääkimisi ja sõlmiti litsentsileping MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Xxxxxxxxxxx SD OÜ vahel. Litsentsilepingu hind kujunes otseselt vajadusest leida kate omafinantseeringu summale ja MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtehtud rahaülekannetega teenindati litsentsilepingut. Osteti ära tarkvaraga seotud varalised õigused ehk sama portaal, misjärel tekkis õigus seda müüa nii osadena kui ka tervikuna, on õigus seda edasi arendada, reprodutseerida ja rentida. Enn Ariva ütluste kohaselt on seda õigust kasutatud, on ära müüdud laomoodulid, raamistiku terviklahendus. Lisaks on antud täiskeskkond rendile ühele ettevõttele. Raha liigutamine MTÜ xxxxxxxx xxxxxx ja Xxxxxxxxxxx SD vahel oli süüdistatava sõnul PRIA vormiline nõue. Kuna aega oli vähe jäänud, siis sellepärast oligi neid ülekandeid nii tihedalt. Süüdistatava Enn Ariva ütluste kohaselt on tema tegelenud IT-valdkonnaga alates 1985. aastast. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli. Tõnu Kivilooga hakkas süüdistatav enda ütluste kohaselt suhtlema pärast seda, kui sai MTÜ-lt Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumise edukaks tunnistamise teate. Juhised veebikeskkonna loomiseks tulid lähteülesandest. Edaspidi tehtavaid töid täpsustati Tõnu Kivilooga. Veebikeskkonna loomine võttis aega alates 2011. aasta keskpaigast kuni 2013. aasta lõpuni. Veebiportaal koosneb üle 70 erinevast veebilehest. Kõik need veebilehed eraldi prototüübiti, kooskõlastati projektijuhiga, seejärel koostati disain ja hakkas kodeerimise töö. Veebiportaali loomise taga on olnud suur ja kolossaalne töö. Kahe ja poole aasta jooksul toimus pidev arendustöö. Lisaks sellele osteti palju tööd sisse, paralleeltöö käis mitmel rindel. Töödele kulunud aeg ja mahud on tööde üleandmise aktides kirjas. Süüdistatava E. Ariva ütlustest nähtub, et veebikeskkonna loomiseks tehti struktuurne analüüs, projekteerimine, prototüüpimine, disainimine, kodeerimine, andmebaasi loomine, lisaks koolitused, juurutamine ja vigade parandused peale projekti lõppu veel ligemale aasta aega. Laias laastus on prognoositavat eelarvet järgitud. Veebilehe disaini koostas OÜ Ariva. Disain, kodeerimine ja andmebaasi koostamine toimus alltöövõtu korras. Disainimiseks kulus ligikaudu kolm kuud. Broneerimismooduli koostas süüdistatav E. Ariva ise, millega tegeles aasta aega. Veebikeskkonna loomise juures tegutses tipphooajal 5-15 inimest. Veebikeskkond seezon.com on süüdistatava kinnitusel ehitatud nii, et serveri poole peal on THP. Laomoodulid töötavad Java Scriptis. On olemas Easy UI, mis on Java Scripti raamistik ja olemas on ka Go Diameter, mis on PHP programmeerimiskeele raamistik. Sellepeale on ehitatud adminniliides, teenusepakkuja ladu ja adminni ladu. MySQL andmebaasi keel, jookseb Apachi veebiserveri peal. Andmevahetus serveri ja kliendi vahel toimub läbi Ajax tehnoloogia. On ka palju vabavaralisi komponente sees - selline asi, mis näitab liikuvaid pilte. Vastavad moodulid on sisse ehitatud. Programmeerimiskeskkond või töökeskkond oli Net5. Programmikood tarkvara tegemise ajal asus pilveserveris ja seda sünkroniseeriti erinevate kodeerijate vahel. Kui keegi mingisuguse muudatuse tegi, siis ta jooksis automaatselt kõigile arendajatele laiali. Süüdistatava E. Ariva ütlustest nähtuvalt seezon.com kasutab avatud lähtekoodiga tarkvara. Osa mooduleid on vabavaralised. Vabavaraline rakendus on vabavara ja see saadi tasuta. Süüdistatava kinnitusel on
selle keskkonna juures ka Wordpressi mooduleid kasutatud, Wordpressi standardraamistikku. Kui Wordpressi mooduleid kasutada, siis tulevad kõik standardmoodulid sinna kaasa. Veebilehe mitmekeelsus on lahendatud kasutades tõlkemoodulit. Süüdistatava kinnitusel on tema enda programmeeritud toodete ja teenuste kuvamine mitmekeelsena, kuna standardmoodulit ei saa kasutada. Otsingumootor on kodeeritud arendajate poolt. Kõik funktsionaalsed koodid on süüdistatava kinnitusel tema poolt tehtud. Broneeringumoodul, otsingud, valikud on kõik süüdistatava poolt kodeeritud. Disaini puhul on ei ole süüdistatava sõnul kasutatud Wordpressi theme’i ehk teemat. Süüdistatava Enn Ariva kinnitusel on kohtule esitatud lepingute alusel müüdud ära laohalduse moodulid, ladu pluss veebipood, moodulid ja terve platvorm on rendile antud. Toode seezon.com on antud rendile. Veebilehtedele avastaeestimaad.ee ja tripestonia.com avalikkusel ligipääs puudub, kuid mõlemad veebilehed füüsiliselt töötavad. Mõlemad lehed on kinni, kuna andmebaas on täidetud näidisandmetega ehk mittetõeliste andmetega ja inimesed hakkasid broneerima s.t broneeringud hakkasid tulema näidisandmetele. Süüdistatava E. Ariva ütlusetel, pidid nad iga kord vabandama hakkama ja seetõttu ei ole veebilehed avalikkusele kättesaadavad. Veebilehed kotipood.vanamo.ee, avastaeestimaad.ee ja tripestonia.com on ehitatud süüdistatava E. Ariva ütluste kohaselt täpselt sama tarkvara baasil nagu seezon.com. Kasutatud on samu mooduleid. Põhiline, mida on kasutatud, on ladu. Enn Ariva ütlustest nähtuvalt on tripestonia.com ja avastaeestimaad.ee seezon.com edasiarendused, millele tulevad külge juba ka mobiilirakendused. Ühisosaks on ka otsingumootor. Süüdistatava sõnul võib olla kokku kuni 1200 ühist moodulit. Ühisosaks seezon.com-iga on Enn Ariva nimetanud ka ostukorvi. Kogu kotipood.vanamo.ee, avastaeestimaad.ee ja tripestonia.com arhitektuur on süüdistatava sõnul saanud alguse seezon.comist. Süüdistatava E. Ariva ütluste kohaselt on veebileht seezon.com kvaliteetne ja esitatud nõuetele vastav. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse pooltel vaidlus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxteostatud omafinantseeringute majandusliku sisu üle, kas tegemist oli PRIA toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu nõude reaalse täitmisega või oli süüdistuses kirjeldatud panga ülekannete teostamise eesmärgiks mulje jätmine omafinantseeringu täitmisest, et tekitada seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. Prokuratuur on leidnud, et kaitsjate MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkaitsja poolt esitatud tarkvara litsentsileping nr 20130625 25.06.2013 koos lisaga nr 1 (VI kd tl 182-185) on näilik ning sõlmitud selleks, et võimaldada raha tagasikandmine MTÜ-lexxxxxxx xxxxxxx . Enn Ariva kaitsja poolt esitatud tarkvara ostu-müügileping nr 11-08-2015, mis on sõlmitud 11.08.2015 Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja OÜ V vahel, tarkvara ostu-müügileping nr 04-05-2015, mis on sõlmitud Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja OÜ R vahel ja tarkvara rendileping, mis on sõlmitud 22.01.2016 Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja M OÜ vahel, puhul leidis prokurör, et lepingud on näilikud ja esitatud kohtu eksitamiseks. E. Ariva kaitsja on soovinud eelmärgitud tõenditega tõendada tarkvara litsentsilepingu majanduslikku sisu ja varaliste õiguste realiseerumist, nende võõrandamist ja rakendamist. Kaitsja hinnangul on vaidlus selle üle, et tarkvara litsentsileping on tehtud selleks, et näidata omaosaluse näilisust. Kaitsja leiab, et lepingud ei ole olnud näilikud nagu väidab süüdistus. Kui läbi hinnapakkumiste on veebikeskkonna väärtus olnud 92000 eurot, siis litsents on omandatud 41000 euro eest. Litsentsilepingu hind on täiesti õiglane. Seal on töötav rakendus tarkvara baasil olemas. Ekraanitõmmised tõendavad, et need veebikeskkonnad on avalikus veebiruumis reaalselt olemas. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkaitsja leiab, et tema poolt esitatud tõendid on seotud veebiportaali väljaehitamise ja juurutamisega tööse ning faktiliselt teostatud töödega. OÜ Hiirepadi prognoositava eelarvega soovib kaitsja tõendada veebikeskkonna tegelikku turuhinda ning pangaväljavõttega esitatud arvete alusel rahade faktilist liikumist (I kd tl 82-84).
Prokuröri taotlusel on kohus vastu võtnud teabesalvestis ehk Telia Eesti AS poolt väljastatud seezon.com veebifailid DVD-plaadil koos nõudekirja ning Telia Eesti AS nõudekirja vastusega (VIII kd tl 69-74). Prokuröri taotlusest (VIII tl 68) nähtuvalt on tõend saadud KrMS § 215 lg 1 alusel kriminaalasja nr 16760000048 kohtueelses menetluses ning tõendiga soovis prokurör tõendada, et E. Ariva kaitsja poolt esitatud tarkvara rendileping nr 22-01-2016, tarkvara ostumüügileping nr 11-08-2015 ja tarkvara ostu-müügileping nr 04-05-2015 on näilikud ning nende sisu ei vasta tegelikkusele ja kuna kaitsja soovis nimetatud lepingutega tõendada litsentsilepingu majanduslikku sisu ja varaliste õiguste realiseerumist, siis põhjendas prokuratuur eelmärgitu seezon.com veebifailide tõendina kasutamist, et tõendada kuriteo toimepanemise viisi. Enn Ariva kaitsja taotlusel on kohus vastu võtnud tõendina teabesalvestise DVD-plaadil failid (VIII kd tl 75), mis puudutavad tarkvara võõrandamist litsentsilepingu alusel, võõrandatud tarkvara programmi koode. Kaitsja soovis andmekandja ning nendel olevate failidega tõendada litsentsiõiguse kui varaliste õiguste kasutamist Xxxxxxxxxxx SD poolt ning veebilehe ülesehituse kohta ja tõendit tuleks vaadelda koosmõjus juba eelnevalt kaitsja poolt esitatud lepingutega. Lisaks eeltoodule rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja kuulas kohtuistungil KrMS § 2921 kohaselt üle asjatundjana Indrek Ke (VIII kd tl 47, 81-105). Asjatundja I.Ke ütlustest nähtub, et: 1) Wordpress on vabavaraline sisuhaldussüsteem. Tegemist on tasuta kättesaadava mootoriga veebilehtedele, mis on ehitatud eesmärgiga teha ära tüüpilised tööd veebiarenduses. On teatud hulk asju, mida on vaja peaaegu igale veebileheküljele. Näiteks veebilehe administreerimise liides. See on koht, kust veebilehe haldur saab lehele panna sisu, pilte üles laadida, lehekülgi luua ja nii edasi. Lisaks sellele pakub Wordpress teatavat raamistikku selleks, et oleks mugav kogu ülejäänud veebilehe osa välja ehitada. Wordpress lihtsustab arendajate tööd palju. Wordpressi eesmärk on teha ära suures osas kõik korduvad tööd ja tüüpilised asjad. Wordpress on olemuselt hästi laiendatav. See on ehitatud selliselt, et Wordpressi enda mootori saab küllaltki hästi lahti ühendada visuaalist, mida see mootor kuvab ja ühtlasi ka mingisugusest funktsionaalsusest. Wordpressile on näiteks ehitatud tasuta moodul nimega WooCommerce, mis pakub täiesti välja ehitatud e-poe lahendust. Sisuliselt on võimalik Wordpressi peale ehitatud lehele külge panna igasugust funktsionaalsust, mida vähegi vaja on. Alates e-poest ja lõpetades planeerimissüsteemide ning kasutajaliidestega. Tavaliselt lahendatakse sellised asjad moodulite või plugginitega, mis ei mõjuta aga seda, kuidas veebileht välja näeb. Teine termin teema või mall, inglise keeles theme, on visuaal, mida külastaja näeb veebilehel. Põhimõtteliselt on võimalik sama mootori peal samasugust sisu ja funktsionaalsust kuvada mitme erineva disainiga. Osad neist komponentidest, mis on internetist saadavad, on vabavaralised ehk siis sisuliselt tasuta. Nagu näiteks eelmainitud e-poe moodul. Asjatundja ütluste kohaselt on vabavaralisi komponente on väga palju. Wordpressi ökosüsteem on hiigelsuur. Võimalik on alla laadida tuhandeid ja tuhandeid erinevaid valmisdisaine ja erinevaid valmismooduleid. Osad neist on tasuta, osad maksavad suurusjärgus 50-200 dollarit. Sisuliselt saab väga väheste teadmistega kokku panna küllaltki hästi funktsioneeriva veebilehe. Tihti ei ole programmeerimisoskust vajagi. See on päris paljude ettevõtete ärimudeliks. Klientidele pannakse kokku tasuta või odavatest komponentidest odav lahendus ja klient sageli ei teagi, et seda süsteemi pole mitte tema jaoks disainitud ja tema jaoks välja arendatud, vaid keegi ostis tükid, seadistas neid natuke ja pani neist kokku saidi. Odavlahenduste probleem on aga see, et neid on keeruline muuta, kuna koodi kvaliteet on halb. Asjatundja ütluste kohaselt wordpressi platvormile veebilehti ehitades vabavaraliste mallide ja tasuliste mallide ja moodulite osakaal sõltub tugevalt saidist. Tüüpiliselt on mingi hulk tasuta või tasulisi tööriistu, mida praktiliselt kõik ettevõtted kasutavad, mingid asjad,
mis pakuvad võimalust admin-liidest mugavamaks teha või lehte otsingumootorite jaoks paremini optimeerida. Asjatundja ütlustel sõltub see arendajast, et kas tegemist arendajaga, kes pakub erilahendusi, mis on ehitatud kliendi vajadusi täpselt silmas pidades või on tegemist arendajaga, kes võib-olla ei oskagi väga arendada midagi, aga oskab tükkidest saite kokku panna. 2) Järgnevalt andis asjatundja I. K ütlusi seoses kohtule esitatud teabesalvestisega ehk Telia Eesti AS poolt väljastatud seezon.com veebifailidega - DVD-plaat, millele on talletatud seezon.com veebifailid (VIII kd tl 69) ning ekraanitõmmisega seezon.com (VII kd tl 6). Asjatundja I. K ütlustest nähtub, et Enn Ariva ja Xxxxxxxxxxx SD OÜ poolt loodud veebisait seezon.com töötab Wordpressi platvormil. Aprilli lõpus 2016 jooksis veebisaidil Wordpress versioon 3.7.13, mis tähendab, et Wordpress on uuendamata tehniliselt umbes alates 2013. aasta lõpust. Olulise komponendina nimetas asjatundja veebilehe juures olevat teemat nimega Voyage. Voyage on asjatundja I. Kõnnnusaare ütlustel suurusjärgus 100 dollari eest ostetud valmisdisainiga, mida on natuke kohandatud. Asjatundja toob välja, et üldjoontes põhilised asjad, mida on tehtud, on inglise keelsete nuppude ja siltide muutmine eesti keelseks, mis on asjatundja ütluste kohaselt vale viis, kuidas midagi tõlkida. Veel on asjatundja I. K ütlustest nähtuvalt kasutatud veebisaidi puhul moodulit A Kismet, mis on tasuta moodul, mis filtreerib kommentaaridest välja spämmi. Teine moodul kannab nime Code Styling Localization. Asjatundja I. K ütlustel on tegemist ühega kahest komponendist vaadeldaval veebilehel, mis võimaldab veebisaiti tõlkida. Kolmas moodul on nimega Holiday Services, mis on erilahendus. Neljas moodul on nimega Hood Translate ja on teine komponent lehe tõlkimiseks. Viies moodul on Wordpress Importer, mis on mõeldud olemasolevate andmete importimiseks Wordpressi andmebaasi. Eeltoodu moodustas asjatundja ütlustel seezon.com veebilehest põhimõtteliselt kõik. Asjatundja kinnitusel on vabavaralised komponendid seezon.com veebilehe juures sisuliselt Wordpress ise ja enamus neist moodulitest, millised on eelnevalt nimetatud. Asjatundja I. K ütluste kohaselt on seezon.com looja ise tarkvara ehitanud küllaltki vähe, muudetud on pisut teemat. Põhiliselt on muudetud lihtsalt tõlkeid. Natuke on kohandatud visuaali ja mingid pisifunktsionaalsusi. Funktsionaalse külje pealt on see Holiday Services pluggin ehk moodul, mis pakub ostukorvi lahendust. See on integreeritud Wordpressi välise admin-liidesega, mis võimaldab vaadata tehtud broneeringuid Wordpressi välises admin-liideses. Asjatundja I. K ütluste kohaselt oli veebilehe koodi niivõrd vähe, et asjatundjal kulus kogu süsteemiga tutvumiseks alla pooleteise tunni. Kasutatud on EasyUI raamistikku, ka Javascripti. Easy UI on vabavaraline. On mõned adminliidese failid, mis on seezon.com looja ise kirjutanud. Veebilehe disain on ostetud ThemeFuse-ist, mis maksab suurusjärgus 100 dollarit. Disaini on muudetud veebilehe looja poolt väga minimaalselt. Muudatused on triviaalsed. Asjatundja I. K ütluste kohaselt on seezon.com näol tegemist päris lihtsa veebilehega. Valmisdisaini on pakendatud ka broneerimisfunktsionaalsus ja otsingumootor, mis võimaldab reisipakette otsida. Broneeringute admin-liides, mis on väljaspool Wordpressi, ei ole samuti keeruline, koodi on vähe, funktsionaalsus üsna triviaalne. Asjatundja ütluste kohaselt veebisaidi seezon.com ehitamine on võimalik nelja ainepunktise kursuse „Veebiarenduse alused“ raames. Disain koos prototüüpimise töödega on ostetud ThemeFuse-i käest. Küsimusele, milline on broneerimissüsteem seezon.com veebilehel, vastas asjatundja I. K, et sisuliselt on veebilehel lihtne ostukorvi funktsionaalsus, kuhu saab lisada broneeringuid, määrata külge kuupäev ja broneeringu ära saata. Seal ei ole mingit erilist funktsionaalsust. Näiteks e-maile see rakendus välja ei saada. Pole kohtade haldamissüsteemi, et haldusliidese kaudu teenuseid lisada. Paljud nupud ei tee midagi. Veebilehel seezon.com on asjatundja ütlustel kaks otsingumootorit. Üks on leheülene otsing, mis on Wordpressile sisse ehitatud lahendus. Teine on broneeringute otsingute süsteem, mis tuli kaasa ostetud teemaga. Asjatundja ütlustel mingit eri arendust ei olnud. Küsimusele, kas süüdistatava ülekuulamisel öeldu, et broneerimismooduli taga on kolm ladu, millega on väidetavalt tegeletud aasta aega, vastas asjatundja I. K, et see ei tundu selle koodi põhjal usutav, kuna ei ole viiteid mingitele laohaldus süsteemidele, mis ühilduks mingite väliste
süsteemidega. Asjatundja I. K ütluste kohaselt seezon.com-iga analoogse veebikeskkonna loomine sellises seisus, nagu on DVD plaadil olevad failid, võtaks asjatundja sõnul aega ca 40 töötundi, mis maksaks 1500-2000 eurot, kuivõrd tehnilise poole pealt on see väga lihtne. 3) KrMS § 288 lg 9 p 2 kohaselt esitati asjatundjale tutvumiseks tarkvara litsentsilepingleping nr 20130625 (VI kd tl 182-185), ekraanitõmmised: www.avastaeestimaad.ee, www.tripestonia.com/tours ja kotipood.vanamo.ee/shop (VII kd tl 27-29). Seoses Enn Ariva kaitsja poolt kohtule tõendina esitatud ekraanitõmmistega www.avastaeestimaad.ee, www.tripestonia.com/tours ja kotipood.vanamo.ee/shop, on asjatundja I. K öelnud, et kotipood.vanamo.ee on ehitatud Wordpressi mootorile. Poe moodul on Woo Commerce. Teema või mall, mida kasutati, on Shoppera, mis on tasuta vabavaraline teema. Erilahendusi asjatundja I. K sõnul tehtud ei olnud ja visuaalset külge oli natuke muudetud. Veebisaidid tripestonia.com ja avastaeestimaad.ee näol on tegemist sama veebilehega, mis oli ehitatud kasutades üht tasulist broneerimissüsteemi mootorit nimega PHP Travels, mis maksab mõned sajad dollarid ja pakub valmislahenduse selleks, et teha oma reiside planeerimise veebileht. Visuaalsel vaatlusel need süsteemid olid asjatundja I. K sõnul hästi sarnased ja pildid, mis olid talle esitatud kuvatõmmistel (s.o ekraanitõmmistel), olid samad, mida kasutas PHP Travelsi demosait. I. Ke ütluste kohaselt tripestonia.com ja avastaeestimaad.ee veebilehtede loomine võtaks aega maksimaalselt paar päeva ja kotipood.vanamo.ee veebileht valmiks asjatundja I. K sõnul umbes poole päevaga. Veebilehte kotipood.vanamo.ee ei olnud asjatundja I. K sõnul sisuliselt võimalik kasutada, kuna sellele ei olnud külge pandud Woo Commerce maksemooduleid, mis väljendus selles, et kui lisada toode ostukorvi, siis ei olnud võimalik seda osta. Asjatundja I. K ütlustest nähtub, et seezon.com tarbeks loodud tarkvara ei ole kasutatud kotipood.vanamo.ee veebilehe loomisel. Samuti on ebatõenäoline, et seda tehti www.avastaeestimaad.ee ja www.tripestonia.com veebilehtede puhul, kuna tegu on täiesti erinevate platvormidega, nende ainus ühisosa on programmeerimiskeel. Kotipoe ostukorvi ja toodete kuvamise ja otsimissüsteem on lahendatud kasutades Woo Commerce moodulit. Seezon.com-is on kogu broneerimissüsteem lahendatud kasutades tasulist teemat, mis on ostetud internetist. Prokuröri küsimusele, kas lepingute alusel on müüdud ja renditud seezon.com tarbeks arendatud laohaldus, veebipood, kogu platvorm ja ka ostukorv nagu seda väidab süüdistatav Enn Ariva, vastas asjatundja I.K , et tegelikult seda tehtud ei ole, kuna seezon.com lähtekoodis toodete ostmist ja laohaldust ei sisalda. Veebisaitidel seezon.com, tripestonia.com ja avastaeestimaad.ee ühisosa asjatundja I. K ütluste kohaselt põhimõtteliselt ei ole, ühisosaks üksnes programmeerimiskeel. Seezon.com ja kotipood.vanamo.ee ühisosaks on asjatundja I. K kinnitusel üksnes Wordpressi mootor, mis on tasuta vabavaraline komponent ja ei ole Enn Ariva poolt loodud. 4) KrMS § 288 lg 9 p 2 kohaselt esitati asjatundjale tutvumiseks Enn Ariva kaitsja poolt kohtule tõendina esitatud DVD-plaat failidega, mis puudutavad tarkvara võõrandamist litsentsilepingu alusel (VIII kd tl 75). DVD-plaadiga seoses andis asjatundja kohtus ütlusi, et plaadil olevad failid ei vasta kohtule juba varasemalt kaitsja poolt tõendina esitatud kolmele ekraanitõmmisele (s.o www.avastaeestimaad.ee, www.tripestonia.com/tours ja kotipood.vanamo.ee/shop). Asjatundja I. K ütluste kohaselt on plaadil sisuliselt dublitseeritud seezon.com lähtekoodi. Seezon.com ja kotipood.vanamo.ee on erinevad veebisaidid, mis jooksevad sama baasmootori peal. Sama kehtib ka avastaeestimaad.ee ja tripestonia.com saitide kohta. Tegemist on kahe täiesti erineva platvormiga. Kood, mis on plaadi peal, ei ole vastavuses kohtule esitatud ekraanitõmmistega (VIII kd tl 90). 5) KrMS § 288 lg 9 p 2 kohaselt esitati asjatundjale tutvumiseks Enn Ariva kaitsja poolt kohtule tõendina esitatud H OÜ prognoositava eelarve vastavalt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumiste lähteülesandele 30.05.2011 (VII kd tl 1-3) ning MTÜ Xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxpoolt koostatud pakkumiste lähteülesanne 30.05.2011 (VI kd tl 206-207). Asjatundja I. K ütluste kohaselt ei ole MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt koostatud pakkumiste lähteülesanne konkreetne. See on üsna laialivalguv, mille põhjal annaks tegelikult koostada väga suures vahemikus pakkumisi. Konkreetset infot on lähteülesandes üsna vähe. Lähteülesande pinnalt annaks luua väga erinevaid veebilehti, mis kõik vastaksid sellele lähteülesandele. Üldiste lähteülesannete puhul koostatakse detailne nõuete dokument funktsionaalsete ja mitte funktsionaalsete nõuetega, kus on juba üsna üheselt mõistetavalt kõik asjad kirjas. Seoses E. Ariva kaitsja poolt kohtule esitatud H. OÜ prognoositava eelarvega vastavalt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumiste lähteülesandele 30.05.2011, on asjatundja I. K öelnud, et prognoositaval eelarvel märgitud enamikke tegevusi ei ole tehtud. Etappe, mis on kirjas lähteülesandel, ei ole järgitud seezon.com loomisel. Andmebaasi modelleerimist ei ole toimunud. Disaini ei olnud samuti tehtud, samuti ka mingit prototüüpimist. Asjatundja ütluste kohaselt näeb veebileht seezon.com välja üsna täpselt samasugune nagu Voyage’i teemaleht. Funktsionaalseid teste tehtud ei ole, kuna veebileht seezon.com väga hästi ei tööta ja näeb suhteliselt katkine välja. Automaattestidest ei olnud lähtekoodis jälgegi. Kohtu hinnangul on asjatundja Indrek Ke ütlustega tõendatud, et Enn Ariva ja Xxxxxxxxxxx SD OÜ poolt loodud veebikeskkonna www.seezon.com puhul on tegemist väga lihtsa veebilehega, mille tegemine võtaks aega umbes 40 töötundi ja maksaks käesoleval ajal vahemikus 1500-2000 eurot, kuivõrd tehnilise poole pealt on see väga lihtne. Veebileht www.seezon.com põhineb vabavaralisel sisuhaldussüsteemil Wordpress, mis on tasuta kättesaadav ja lihtsustab veebilehe haldurite ja arendajate tööd veebilehtede loomisel ning võimaldab internetist alla laadida suurel hulgal erinevaid valmisdisaine ja erinevaid valmismooduleid, millest osa on tasuta ning osa tasulised. Veebilehe www.seezon.com koosneb peamiselt vabavaralistest komponentidest ja tasuliste komponentide hulk on väike, mistõttu on tegemist odavlahendusega ja ei ole kvaliteetne. Eeltoodut tõendavad ka asjatundja Indrek Ke ütlused, et veebileht seezon.com väga hästi ei tööta ja tema funktsionaalsus on väike. Seega on asjatundja I. Ke ütlustega on tõendatud, et veebikeskkonna seezon.com looja ise s.o antud juhul Enn Ariva ja Xxxxxxxxxxx SD OÜ on tarkvara ehitanud küllaltki vähe. Kohus märgib, et asjatundja I. Ke ütlustega on kooskõlas süüdistatava Enn Ariva ütlused selles osas, milles ta kinnitab, et veebikeskkond www.seezon.com puhul on kasutatud Wordpressi standardraamistikku ja palju vabavaralisi komponente, mis on saadud tasuta. Enn Ariva ütluste kohaselt saab osasid komponente kasutada, kui need internetist alla laadida, kuid need tuleb enamus juhtudel ümber kodeerida. Kuna I. Ke ütlustega on tõendatud, et veebikeskkonna www.seezon.com tegemine võtaks aega umbes 40 töötundi ja maksaks käesoleval ajal vahemikus 1500-2000 eurot, siis ei pea kohus usaldusväärseteks süüdistatava Enn Ariva ütlusi, milles süüdistatav kinnitab, et veebiportaali loomisele kulus kaks ja pool aastat arendustööd ja pidev töö oli kogu perioodi kestel. Veebiportaali loomisele kulunud töötunnid ja mahud on E. Ariva ütluste kohaselt kirjas üleandmise aktides. Lisaks on Enn Ariva väitnud, et veebiportaali loomisel oli Xxxxxxxxxxx SD peatöövõtjaks ning palju asju tehti alltöövõtu korras. E. Ariva ei tea alltöövõtjate arvu, võis olla 5-15 inimest tipphooajal. Kohtutoimikus on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (IV kd tl 196, V kd tl 3, tl 25), millest nähtub, et OÜ Xxxxxxxxxxx on 01.07.2013 üle andnud MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx3870 tunni ulatuses ja OÜ Xxxxxxxxxxx SD on 14.11.2013 üle andnud MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx3870 tunni ulatuses akteeritud töid, s.h tarkvara osas - keskkonna planeerimine 320 tundi, teenusepakkuja veebipõhine ladu 400 tundi, tavakasutaja veebipõhine otsingukeskkond 400 tundi, testimine 80 tundi; admetöötluse osas – teenuste ja toodete kaardistamine 320 tundi, teenuste
sisestamine andmebaasi 500 tundi, kasutajaliideste tõlkimine 40 tundi, teenuste ja tootekirjelduste tõlkimine 160 tundi; ellu rakendamise osas – teenuste pakkujate sidumine süsteemiga 800 tundi, koolitus 500 tundi, juurutamine ja järelabi 350 tundi. Lähtudes asjatundja I. K ütlustest veebikeskkonnaga www.seezon.com loomiseks reaalselt kuluva tööaja kohta - s.o 40 töötundi, ei pea kohus usaldusväärseks eelkirjeldatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktides kajastatud ja teostatud tööde ajalisi mahtusid töötundides, mis on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et eelmärgitud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid on süüdistatavate poolt koostatud ning soodustusorganile s.o PRIA-le esitatud üksnes sooviga pettuse teel saada PRIA-lt toetus, kuna aktid ei kajasta tegelikult kulutatud tööaega veebiportaali loomisel. Seda, et Enn Ariva ütlused ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktides märgitu tööde mahtude kohta ei ole usaldusväärne tõendab lisaks 15.05.2014.a. koostatud jälitusprotokollis 18.11.2013.a. kajastuv telefoni kõne Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva vahel (kõne nr 14 III kd tl 151), milles süüdistatavad Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva arutlevad veebikeskkonna mahu juurdefabritseerimise üle. Kõnest nähtub, et tahetakse kunstlikult veebikeskkonna mahtu juurde tekitada. Seda, et OÜ Xxxxxxxxxxx ning OÜ Xxxxxxxxxxx SD tööde üleandmise aktides märgitud tõlketöid ja osaliselt ka andmete sisestamise töid tegelikult ei teinud, kinnitavad tunnistaja L.S ütlused, mille kohaselt tunnistaja L. S töötades Kõpu Külastuskeskuses tegi Tõnu Kviloo korraldusel veebilehele www.seezon.com tõlketöid ja andmete sisestamise töid ilma lisatasu saamata. Enn Ariva kaitsja on asunud seisukohale, et tema poolt esitatud tõendit - prognoositavat eelarvet vastavalt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumiste lähteülesandele 30.05.2011 (VII kd tl 1-3), milline on koostatud H OÜ poolt tuleks käsitleda asjatundja arvamusena ning eelmärgituga soovis kaitsja tõendada, et Xxxxxxxxxxx SD OÜ poolt MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxveebikeskkonna projektiga tehtud tööde maksumus on õige. Viidatud tõendist nähtub, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumuskutse lähteülesandega töö tegemiseks kulub umbes 1112 inimtundi, võttes aluseks prognoositava eelarve koostamise aja seisuga (08.01.2015) keskmise tunnihinna antud tööga tegelevate ettevõtete hulgas, 65 eurot + km, kujuneb portaali loomiseks 72280 eurot +/- 30%, hinnale lisandub käibemaks. Kohus märgib, et eelviidatud tõendist nähtub, et see on koostatud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumiskutse lähteülesande pinnalt 08. jaanuaril 2015.a. s.o enam kui aasta möödudes peale veebiportaali üleandmist tellijale MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxning prognoos on koostatud Xxxxxxxxxxx OÜ tellimusel. Kohus leiab, et eelmärgitud tõend tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga, võttes arvesse, et prognoos on tehtud ilma süva-analüüsita ning kliendilt täpsustavaid küsimusi küsimata, mis ilmneb prognoosi sissejuhatusest. Lisaks on prognoosis märgitud, et tegemist on estimatsiooniga, mille suurusjärk või kõikuda +/- 30%. Ka asjatundja I. Ke ütlustega on tõendatud, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkumiste lähteülesanne ei ole konkreetne ja on üsna laialivalguv, mille põhjal annaks tegelikult koostada väga suures vahemikus pakkumisi, konkreetset infot on lähteülesandes üsna vähe. Üldiste lähteülesannete puhul koostatakse detailne nõuete dokument funktsionaalsete ja mitte funktsionaalsete nõuetega, kus on juba üsna üheselt mõistetavalt kõik asjad kirjas. Kohus märgib, et eelmärgitud detailsete nõuete dokumenti ei ole koostatud ega ka Hiirepadi OÜ-le esitatud, mistõttu kohus leiab, et prognoositavas eelarves antud hinnang veebiportaali loomiseks kuluva tööaja ning loodava portaali maksumuse osas võib suure tõenäosusega just eelmärgitud detailsete nõuete dokumendi puudumise tõttu olla ebatäpne. Eelmärgitut tõendab ka prognoositava eelarve koostaja poolt esitatud tulemuste kõikumine (veapiir) +/- 30%.
Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et tarkvara litsentsileping nr 20130625 25.06.2013 (VI kd tl 182-185) koostati selleks, et tekiks näilik alus raha OÜ-st Xxxxxxxxxxx SD tagasikandmiseks MTÜ-lexxxxxxxx xxxxxx . Kohus on seisukohal, et tarkvara litsentsilepingut nr 20130625 25.06.2013 (VI kd tl 182-185) tuleb käsitleda näiliku tehinguna TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Vastavalt TsÜS § 89 lg-le 1 on näilik tehing selline, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. VÕS § 29 lg 5 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, s.h lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevusalal- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Tehingu näilisuse juures tuleb hinnata tehingu poolte antud juhul OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtahteavaldusi. Riigikohus 15.12.1999 kohtuotsuses nr 3-2-1-97-99 ja 29.09.2004.a. kohtuotsuse p 24 on sedastanud, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Tarkvara litsentsilepingu nr 20130625 25.06.2013 p 1 on OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkokku leppinud teenuskeskkonna paketeerimise veebikeskkonna kui intellektuaalse vara autori varaliste õiguste lihtlitsentsi tasulises üleandmises järgmises ulatuses: õiguses teha tarkvaramoodulite koodis muudatusi ning täiendusi; õiguses müüa, reprodutseerida ja rentida tarkvara mooduleid eraldiseisvate moodulitena või nendest moodustatud ühtset tarkvaralist lahendust piiramatult ja tähtajatult. Litsentsitasu suuruseks lepiti kokku 41271 eurot. See summa ühtib MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt PRIA-le esitatud veebikeskkonna loomise taotlusest tulenevat omafinantseeringu summaga (41271 eurot). Süüdistatava Enn Ariva ütlustel MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpakkus välja tarkvara paketi varaliste õiguste müügi ja selle baasil alustati läbirääkimisi. Enn Ariva eelmärgitud ütlused ei haaku süüdistatava T.Ke ütlustega, mille kohaselt tema lepingu teise poole - OÜ Xxxxxxxxxxx SD-ga ja selle esindajaga enne tarkvara litsentsilepingu sõlmimist ei suhelnud. Ka ei nähtu T.Ke ütlustest läbirääkimiste pidamist litsentsilepingu sõlmimiseks. T.K on kinnitanud, et lepinguprojekti tõi temale allkirjastamiseks Tõnu Kiviloo, kes selgitas, et litsentsileping on vajalik selleks, et katta omafinantseeringut, tarkvara kasutusõigus jääb MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja muud õigused lähevad üle Xxxxxxxxxxx SD-le. Enn Ariva kinnitusel litsentsilepingu hind kujunes otseselt vajadusest leida kate omafinantseeringu summale. T.K kohtuistungil lepingu sisu ei mäletanud, hind lepingus kujunes Tõnu Kiviloo kui projektijuhi ja Xxxxxxxxxxx SD vahelise kokkuleppe eelneva arutelu põhjal. T.K ei mäletanud, kas litsentsileping sai PRIA-le esitatud või mitte. Kohus teeb nii T.Ke ja Enn Ariva ütlustest kui ka uuritud tõenditest kogumis järelduse, et tarkvara litsentsilepingu sõlmimise tegelikuks eesmärgiks oli luua võimalus raha tagasikandmiseks MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarveldusarvele, millega tekitada PRIA-le kujutelm omafinantseeringu nõude 41271 eurot täitmisest MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt PRIA-le esitatud veebikeskkonna projektis, et seeläbi saavutada PRIA-lt toetuse 51129 eurot väljamaksmine MTÜ-le Viljandimaa Mõisad. Kohus, viidates MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkaitsja poolt töövõtu- ja õiguste loovutamise leping nr 20110815, 15.08.2011 (VI kd tl 177-181) esitamisele leiab, et töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu sõlmimine, selles märgitud kuupäeval 15.08.2011.a. ei ole usaldusväärne, kuna 29.05.2014.a. vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Enn Ariva on koostanud nii
tarkvara litsentsilepingu nr 20130625 kui ka töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu nr 20110815, kuid seda on ta teinud 2013.a. juunikuus. Nimelt on Enn Ariva 25.06.2013 kell 13:15 saatnud Tõnu Kiviloole (VI kd tl 17-26) e-kirja, milles märgib: „Terv T.Kele allkirjastamiseks lepingut. Töövõtulepinguga tehakse VM-le tarkvara ja tegija loobub samas ka tarkvara kasutamise ja arendamise õigustest (see oli tellija soov). Kuna arendaja aga soovib antud toodet ka ise müüa ja edasi arendada, siis ostab ta tellijalt (VM) vastava litsentsi. Vaata üle siis saame vajadusel parandused/täiendused kiiresti ära teha.“, Enn Ariva kirjale oli lisatud tarkvara litsentsileping nr 20130625 ning töövõtu- ja õiguste loovutamise leping nr 20110815. Eelmärgitu näitab kuriteo skeemi kavandamist süüdistatavate poolt ja selle rakendamist. Kohtu hinnangul töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu nr 20110815 ja tarkvara litsentsilepingu nr 20130625 üheaegne sõlmimisega lõid süüdistatavad võimaluse raha ringitamiseks ning seeläbi MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja OÜ Xxxxxxxxxxx SD omavaheliste kohustuste näiliseks tekkeks. Kohus märgib, et jälitustoimingu protokollis süüdistatavate omavahelistest telefonikõnedest (III kd tl 136-213) nähtub, et raha ülekannete tegemisel juhindusid Enn Ariva (Xxxxxxxxxxx SD OÜ seaduslik esindaja), T.K (MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxseaduslik esindaja) ja Tõnu Kiviloo (tegutses projektijuhina veebikeskkonna loomise projektis) mitte tegelikest kohustustest, mis tulenesid Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxvahel sõlmitud tarkvara litsentsilepingust, vaid vajadusest luua PRIA-le pettekujutelm MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt omafinantseeringu (omaosaluse) nõude täidetuse kohta, kohus toetub siinjuures telefonikõnedele nr 23-29. Eraldi äramärkimist väärib telefonikõnes nr 26 (III kd tl 168-171), millest nähtub, kuidas süüdistatavad Tõnu Kiviloo ja Enn Ariva ühise arutluse käigus on enesele teadvustanud, et PRIA ei tee enne väljamakset, kui puudujääv osa omaosalusest s.o 17 tuhat eurot on tasutud. Enn Ariva ja Tõnu Kiviloo arutlevad, et 17 tuhat on vaja juurde leida ning arutatakse raha leidmise võimaluste üle, samuti arutletakse makse 17 tuhat tegemise võimaluste üle, samuti selle üle, et litsentsilepingu teema läheb suuremaks kui esialgu arvati s.o vastavalt lepingule tagasikantavad summad. Kohtu hinnangul ilmnes kõnedest, et sooviti täita üksnes veebikeskkonna loomisega seotud formaalsed nõuded, mille täidetus oli eelduseks PRIA-lt soodustuse saamiseks. Kohtu hinnangul tõendab viimatimärgitud tõend ka asjaolu, et litsentsileping ja poolte vahel esitatud arved võimaldasid samas suurusjärgus summasid lepingupoolte vahel tasuda ja seejärel tagastada, millega kujundati PRIA-le pettekujutelm, et rahaülekanded, milliseid OÜ Xxxxxxxxxxx SD tegi MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarveldusarvele ja vastupidi MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx tegi OÜ Xxxxxxxxxxx SD arveldusarvele omasid majanduslikku sisu. Asjaolu, et vastastikustel rahaülekannetel majanduslik sisu puudus on tõendatud ka süüdistatava T.Ke ütlustega. Süüdistatava T. Ke ütluste kohaselt arved saatis tema meilile Xxxxxxxxxxx SD ja osa arvetest võis tulla ka Tõnu Kiviloo kaudu. Prokuröri küsimusele: „Kas need korduvad rahaülekanded tundusid teile kuidagi ka kahtlased,“ vastas T.K: „See toimus väga lühikese perioodi jooksul kiirelt ja tempokalt. Ma väga ei süüvinud sellesse. Võib-olla hiljem, kui olid väljavõtted tehtud, siis tundus, et ma oleks pidanud järgima rohkem. Oleks pidanud projektijuhilt küsima, miks nii toimub.“ (VIII kd tl 29). Süüdistatava T.Ke ütlustest nähtuvalt PRIA-lt laekunud toetus läks arvete alusel veebikeskkonna loojale, Xxxxxxxxxxx SD-le. Enn Ariva ütlustest nähtub, et OÜ Xxxxxxxxxxx on MTÜ-lt Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtarkvara litsentsilepinguga ostetud õigusi oma majandustegevuses kasutanud. Konkreetselt on müüdud ära
laomoodulid ja peale selle on täiskeskkond antud rendile ühele ettevõttele, kes loodab läbi selle teenust pakkuma hakata. Kohtu hinnangul ei ole E. Ariva eelmärgitud ütlused usaldusväärsed, kuna on vastuolus asjatundja I. K ütlustega. Asjatundja ütlustest nähtub, et seezon.com tarbeks loodud tarkvara ei ole kasutatud kotipood.vanamo.ee veebilehe loomisel. Samuti on ebatõenäoline, et seda tehti www.avastaeestimaad.ee ja www.tripestonia.com veebilehtede puhul, kuna tegu on täiesti erinevate platvormidega, nende ainus ühisosa on programmeerimiskeel. Kotipoe ostukorvi ja toodete kuvamise ja otsimissüsteem on lahendatud kasutades Woo Commerce moodulit. Seezon.com-is on kogu broneerimissüsteem lahendatud kasutades tasulist teemat, mis on ostetud internetist. Prokuröri küsimusele, kas lepingute alusel on müüdud ja renditud seezon.com tarbeks arendatud laohaldus, veebipood, kogu platvorm ja ka ostukorv nagu seda väidab süüdistatav Enn Ariva, vastas asjatundja Indrek Kõnnussaar, et tegelikult seda tehtud ei ole, kuna seezon.com lähtekoodis toodete ostmist ja laohaldust ei sisalda. Veebisaitidel seezon.com, tripestonia.com ja avastaeestimaad.ee ühisosa asjatundja I. K ütluste kohaselt põhimõtteliselt ei ole, ühisosaks üksnes programmeerimiskeel. Seezon.com ja kotipood.vanamo.ee ühisosaks on asjatundja I. K kinnitusel üksnes Wordpressi mootor, mis on tasuta vabavaraline komponent ja ei ole Enn Ariva poolt loodud. Kuna I. Ke antud ütlustest, nähtub et tegelikult seezon.com tarbeks arendatud tarkvara s.h laohaldus, veebipood, kogu platvorm ja ka ostukorv edasimüüdud ja renditud ei ole, siis kohus jätab tõendikogumist välja E. Ariva kaitsja poolt esitatud tõendid, millega kaitsja on soovinud tõendada tarkvara litsentsilepinguga omandatud varaliste õiguste realiseerimist Xxxxxxxxxxx SD poolt ning tarkvara litsentsilepingu majanduslikku sisu ja kehtivust, nimetatud tõenditeks on 1. Tarkvara ostumüügileping nr 11-08-2015 koos lisaga nr 1, mis on sõlmitud 11.08.2015 Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja OÜ V vahel; üleandmise-vastuvõtmise akt 31.08.2015 (VII kd 7-11); 2. V OÜ-le tehtud arve nr 2014042, 07.09.2015 (VII kd tl 12) ja arve nr 2014043, 09.11.2015 kohta (VII kd tl 13), 15.09.2015 ja 16.11.2015 (VII kd tl 14-15), 3. Tarkvara ostu-müügileping nr 04-05-2015 koos lisaga nr 1, mis on sõlmitud Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja OÜ R vahel, millega ostja ostis ja müüja müüs teenuse keskkonna paketeerimise veebikeskkonna (VI kd tl 16-19); OÜ-le R esitatud arve nr 2014036 21.07.2015 (VI kd tl 20); maksekorraldus arve tasumise kohta 30.07.2015 (VII tl 21). 4. Tarkvara rendileping 22-01-2016 koos lisaga nr 1, mis on sõlmitud 22.01.2016 Xxxxxxxxxxx SD OÜ ja M. OÜ vahel, millega on antud kasutusele teenuskeskkonna paketeerimise veebikeskkond (VII kd tl 2226); 5. Ekraanitõmmised veebikeskkondade avastaeestimaad.ee ja kotipood.vanamo.ee kohta. Seega kohus kokkuvõtvalt märgib, et analüüsides MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liikme T.Ke ja OÜ Xxxxxxxxxxx SD juhatuse liikme Enn Ariva tahteavaldusi tarkvara litsentsilepingu nr 20130625 25.06.2013 (VI kd tl 182-185) sõlmimisel ja poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et pooled sõlmisid näiliku lepingu ja on soovinud vastastikuste rahaülekannetaga jätta PRIA-le muljet, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon veebikeskkonna loomiseks omafinantseeringu nõude täitnud, eesmärgiga saavutada PRIA-lt toetuse väljamaksmine. Mis puudutab Enn Ariva kaitsja väidet, et süüdistuses toodud raha ülekanded on olnud täiesti seaduslikud ja kõik ülekanded kajastuvad pangaarvetel, viited tehingutele on olemas, siis kohus nõustub kaitsja seisukohaga. Tõepoolest, rahaülekannetele on märgitud alustena lepingud ja samuti on ülekannetel viidatud arvetele, milliseid ka reaalselt esitati. Kuid kohus märgib, et olukorras, kus loodava veebikeskkonna tegelik väärtus ei vastanud teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktidel ja arvetel näidatud maksumustele ja PRIA-lt taotletava toetuse suurus ületas kordades tegelikult teostatud tööde maksumust, siis on teostatud ülekannete alusetena lepingute ja arvete esitamine üksnes formaalne, ülekannetel puudub tegelik majanduslik sisu ning süüdistuses toodud ülekanded teostati üksnes selleks, et näidata toetuse taotlejal MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxomafinantseeringu olemasolu ja saavutada seeläbi PRIA-lt pettuslikult toetuse väljamaksmine. Järgnevalt kohus analüüsib, kas süüdistatavate Tõnu Kiviloo, T.Ke tegevus vastab KarS §-s 210 lg-s 2 ning MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtegevus KarS §-s 210 lg-s 3 nimetatud pettuse teel soodustuse saamisele ning süüdistatava Enn Ariva tegevus KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitamisele KarS § 210 lg 2,3 järgi pettuse teel soodustuse saamisel. Kohus märgib, et soodustuskelmuse näol on tegemist kelmuse erikoosseisuga, mis on suunatud avalike rahaliste vahendite kaitseks. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Pettus on kirjalike või suuliste andmete esitamine soodustusorganile soodustuse taotlemisel või taotluse menetlemisel. Ei ole oluline, mis laadi andmetega on tegemist, tähtis on nende hüpoteetiline põhjuslikkus soodustuse saamise suhtes. Faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Oluline on, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Andmete tõele mittevastavus võib seisneda nende sisu moonutamises, olematute asjaolude väitmises, olemasolevate andmete varjamises jne. Tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Pettuses seisnev süütegu on materiaalne delikt: tegu ja seega kogu koosseis on täidetud ja süütegu lõpule viidud, kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud, näiteks on raha laekunud tema pangaarvele. Oluline on, et soodustus oleks saadud pettuslikult, ei ole oluline, kas seda kasutatakse eesmärgipäraselt või mitte. Käesoleval juhul on kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis tõendamist leidnud, et T.K MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liikmena on taotlenud ajavahemikul 12.09.2011 kuni 18.12.2013 grupis koos OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindaja Tõnu Kivilooga ja OÜ Xxxxxxxxxxx SD esindaja Enn Ariva kaasabil Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist 51129 euro suurust toetust, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, veebikeskkonna loomiseks. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx12.09.2011.a. taotluse PRIA-st toetuse saamiseks on allkirjastanud juhatuse liige T.K MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liikmena. Taotlusele oli märgitud abikõlblikuks maksumuseks 92400 eurot ning toetuse summaks 51129 eurot. Tõendamist on leidnud, et T.Kele, Tõnu Kiviloole ja Enn Arivale oli eelnevalt teada, et PRIA-st toetuse saamiseks, peab veebikeskkonna loomisega toetuse taotleja s.o MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtäitma omafinantseeringu nõude, milline oli taotluse abikõlbulikku maksumust (92400 eurot) ning toetuse summat (51129 eurot) arvestades 41271 eurot. 18.11.2011.a. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori käskkirjaga nr 13-6/2505 määrati MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxEesti toetus summas 51129 eurot. Toetuse saamise tingimuseks oli toetuse saaja poolt investeeringu tegemine summas 41271 eurot. MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpuudusid vahendid omafinantseeringu (e. omaosaluse) nõude täitmiseks. Tõnu Kiviloo juhendamisel ja korraldusel tekitasid MTÜxxxxxxx xxxxxx , OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu raharingluse kandes ühte ja sama summat korduvalt üksteise arvelduskontodele, millise tegevuse eesmärgiks oli tõendada PRIA-le, et omafinantseeringu nõue on täidetud.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA-st) on tehtud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarvelduskontole 18.12.2013.a. rahaline väljamakse kokku 51129 eurot, mida tuleb käsitleda soodustusena KarS § 210 lg 1 mõttes. PRIA on Eesti Vabariigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on m.h Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine. Euroopa Liidu toetused kuuluvad KarS § 210 lg 1 sätestatud avalike vahendite hulka. Tegemist on Leader-meetme raames antava projekti toetusega, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist s.o tasuta soodustusega, mida ei tule tagasi maksta ja mille eesmärk on majandustegevuse soodustamine. KarS § 210 lg 1 sätete kohaselt peab soodustuse saajaks olema majandustegevuses osalev isik. Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust ka asjaolus, et soodustuse saaja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon majanduses osalev isik, tegemist on küll mittetulundusühinguga, kuid soodustust on PRIA-st taotletud taotluse ja selle lisatud hinnapakkumiste võrdlustabeli kohaselt majandustegevuse arendamiseks, antud juhul oli kavandatava tegevuse nimetuseks luua veebipõhine keskkond turismiettevõtjate toodete ja teenuste paketeerimiseks (V kd 85-86). Samuti puudub vaidlus asjaolus, et MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxon saanud PRIA-lt soodustuse summas 51129 eurot, mida oli õigus kasutada veebikeskkonna loomiseks. T.Ke ja Tõnu Kiviloo ütlustel sooviti veebikeskkonda kasutada Kõpu Külastuskeskuse tarbeks turismi edendamisel. Samuti on tõendamist leidnud, et toetuse taotlemisel hetkel oli MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxüheks juhatuse liikmeks T.K ning MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolseks projektijuhiks oli Tõnu Kiviloo. Eeltoodust lähtudes vastavad MTÜ xxxxxxxx xxxxx T.K ja Tõnu Kiviloo KarS §-s 210 sätestatud kuriteo subjekti tunnustele. Kohtu hinnangul on süüdistatavate Tõnu Kiviloo, T.K ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx süüdistatava Enn Ariva kaasabil esitanud PRIA-le soodustuse taotlemisel ja saamisel tõele mittevastavaid andmeid, kuivõrd kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist, et MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpuudus omafinantseering. Kuid hoolimata eelmärgitud asjaolust esitati PRIA-le kuludeklaratsioone kulude deklareerimiseks projektitoetuse taotlemise korral (V kd tl 1217, tl 44-48) ning maksekorraldusi, millega esitati PRIA-le andmeid omafinantseeringu nõude täitmise kohta. Samuti leidis asjatundja I. K ütlustega tõendamist, et süüdistatava Enn Ariva poolt loodud veebikeskkonna seezon.com rahaline väärtus on kordades odavam projekti abikõlbulikust maksumusest. Kohus on seisukohal, et PRIA-le esitatud andmed oli soodustusrelevantsed, kuivõrd nende alusel laekus PRIA toetustena MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx51129 eurot. Kohus leiab, et õigete andmete esitamise korral ei oleks PRIA soodustust väljamaksnud. Süüdistuse kohaselt panid T.K MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxesindajana ja Tõnu Kiviloo soodustuskelmuse toime isikute grupis s.t kaastäideviimise vormis. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast (RKKK 3-1-1-57-10 p 6.2; 3-1-1-68-12 p 8.1; 3-1-1-10-15 p 12). Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse ära langemisel ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. Kohtu hinnangul T.Ke funktsioon süüteo toimepanemisel seisnes tema poolt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxesindajana PRIA-le toetuse summas 51129 saamiseks taotluse esitamises ning
omafinantseeringu näitamiseks raha kandmises Tõnu Kiviloo juhendamisel süüdistuses näidatud isikutele. Tõnu Kiviloo funktsioon süüteo toimepanemisel seisnes kuriteo plaani väljatöötamises, kuna T.K tegutses täielikult Tõnu Kiviloo juhtimisel ja järgis tema korraldusi. Tõnu Kiviloo korraldas projektijuhina MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtaotlust, millega viimane taotles PRIA-st 51129 euro suurust soodustust ehk toetust. Selleks valmistas Tõnu Kiviloo ette PRIA-le esitatavaid dokumente ning teostas omafinantseeringu nõude täitmisega seonduvaid kalkulatsioone, koostas vajadusel PRIA-le vastuse järelepärimistele ning juhendas MTÜ Viljandimaa Mõisad, OÜ Xxxxxxxxxxx SD ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu vahel rahaülekannete s.o raharingluse teostamist, mille tulemusena kanti ühte ja sama summat korduvalt üksteise arvelduskontodele, millise tegevuse eesmärgiks oli tõendada PRIA-le, et omafinantseeringu nõue on täidetud. Selleks, et saada MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtoetust, kuid mitte tasuda omafinantseeringut kandis Tõnu Kiviloo enda isiklikult ning temale kuuluva ettevõtte OÜ Kõpu Kõrtsitalu kontodelt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxkontole, selgitusega „vastavalt lepingule“, kokku 8000 eurot ning OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kontolt 8000 eurot OÜ Xxxxxxxxxxx SD kontole selgitusega „käibelaen“. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxfunktsioon süüteo toimepanemisel tulenes tema juhatuse liikme T.Ke tegevusest (s.h PRIA-le MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxnimel tegelikkusele mittevastavate andmete esitamises soodustuse saamise eesmärgil). Asjaolu, et PRIA-le esitati tegelikkusele mittevastavaid andmeid 51129 euro suurust toetuse saamiseks MTÜ-le Viljandimaa Mõisad, tõendab teo toimepanemist MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxhuvides. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kaastäideviimise korral ei pea iga kaastäideviija vahetult petma kannatanut, küll aga peavad kõik valitsema tegu ja kohtu arvamuse kohaselt see nii on ka olnud. Kohtu seisukohalt on tõendamist leidnud, et Tõnu Kiviloo, T.K on täitnud KarS § 210 lg-s 2 ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxKarS § 210 lg-s 3 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 210 lg 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Kuriteo koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Tõnu Kiviloo on tegutsenud kavatsetusega, mille kohta annavad teavet objektiivsed asjaolud. Nimelt on Tõnu Kiviloo seadnud oma tegevuse eesmärgiks saada PRIA-st pettuse teel toetust ning ta pidas seda võimalikuks. Ka isiku poolt kuriteoskeemi juhtimine ja korraldamine annab tunnistust süüteo toimepanemisest kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süütegu toime pannes on T.K tegutsenud täielikult Tõnu Kiviloo juhtimisel ning on järginud tema korraldusi. T.Ke roll kuriteo toimepanemisel oli formaalne. Tema tegevus seisnes PRIA-le vajaminevate dokumentide allkirjastamises, edastamises ning ka rahaülekannete tegemises, mis kõik toimus Tõnu Kiviloo juhtimisel. Kuid samas kohus peab vajalikuks märkida, et T.K soostus sellega, et süüdistatavate kooskõlastatud tegevuse tagajärjel s.o pettuse tõttu kannab PRIA toetuse MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarveldusarvele. Kohus leiab, et T.K on tegutsenud kuriteo suhtes kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
KarS § 14 lõike 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. T.K oli teo toimepanemise hetkel MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhtorgani – s.o juhatuse liige. Juriidilise isiku vastutuse lähtekoht on süüteo tuvastamine füüsilise isiku tegevuses. Kohus on eeltooduga põhjendanud, miks leiab, et T.K on süüdi KarS § 210 lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk tuvastatud on süütegu füüsilise isiku tegevuses. Süüteo toimepanemine juriidilise isiku huvides on kriteerium, mis annab aluse füüsilise isiku teo juriidilisele isikule omistamiseks selle kitsamas mõttes. Juriidilise isiku huvi tähendab, et karistatav tegu peab olema toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või vähemalt sellega seotud valdkondades. Teo toimepanemisena juriidilise isiku huvides on vaadeldav igasugune otsene või kaudne varaline või moraalne kasu, mida juriidiline isik õigusvastase teo toimepanemisest sai või võis saada. Kahtlust ei ole selles, et T.Ke poolt koos Tõnu Kivilooga ning Enn Ariva kaasabil toimepandud tegu on toimunud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtegevussfääris, kuna seondus MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxtegevusvaldkonna ja planeeritava majandustegevusega. Teo toimepanemise tulemusena sai MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsoodustuse – soodustusorgan PRIA tasus pettuse tõttu MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarvelduskontole kokku 51129 eurot. Süüdistatava MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxnäol on tegemist süüvõimelise juriidilise isikuga KarS § 37 mõttes, kuna omas õigusvõimet TsÜS § 26 lg 2 kohaselt - ta oli süüdistuses märgitud ajavahemikul tegutsev juriidiline isik, s.t kantud Äriregistrisse (Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt äriregistrisse kantud alates 19.04.2001 (II kd tl 19-21). Kuigi äriregistri väljavõtte kohaselt on MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx4 juhatuse liiget, s.h T.K, otsustas T.K oma ütluste kohaselt PRIA-le esitatavate andmete üle MTÜ juhatuse liikmena üksina. Eelmärgitu on kooskõlas ka äriregistri väljavõttega, mille kohaselt MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxjuhatuse liikmetest T.K ja II.A esindavad mittetulundusühingut üksinda, teised juhatuse liikmed üheskoos. Seega oli T.Kel MTÜ nimel tegutsemiseks vajalik pädevus. Enn Arivale on esitatud süüdistus KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2, 3 kohaselt pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises. KarS § 22 lg 3 järgi on kaasaaitajaks isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et süüdistatav Enn Ariva osales kuriteoskeemis ja osutas kaasabi Tõnu Kiviloole ja MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxesindajale T.Kele taotluse korraldamisel, millega MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx taotles pettuse teel PRIA-st 51129 euro suurust toetust, s.h koostas ja saatis Tõnu Kiviloole kolme ettevõtte hinnapakkumised ning eesmärgiga näidata omafinantseeringut kandis Tõnu Kiviloo juhendamisel ja koordineerimisel saadud raha korduvalt süüdistuses nimetatud isikute arveldusarvetele, eelmärgituga osales näiliku omafinantseeringu tekitamises. Eelmärgituga osutas kuriteo täideviijatele ainelist kaasabi. Kohtule esitatud tõenditest on võimalik järeldada, et Enn Ariva pani süüteo toime otsese taotlusega kaasaaitamisteo suhtes kui ka tema tahtlus hõlmas süüteo täideviijate poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatus selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate joonteni. Enn Ariva soodustuskelmusele kaasaaitajana pidas võimalikuks, et toetab võõrast tegu ja tema tegevuse tulemusena laekub pettuse tõttu MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxarveldusarvele PRIA-st toetus 51129 eurot. Enn Ariva oli teadlik kuriteoskeemist ja osales selles osales näiliku omafinantseeringu tekitamises. Samuti oli Enn Ariva teadlik PRIA-le taotluse esitamise asjaoludest ja koostas ja saatis Tõnu Kiviloole kolme ettevõtte hinnapakkumised, koostas tarkvara litsentsilepingu, esitas arveid ja teostas raha ülekandeid erinevate arvete ja lepingute alusel kooskõlastatult teiste süüdistatavatega. Seega eeltooduga on kohus leidnud, et süüdistatavad Tõnu Kiviloo, T.K, MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxja Enn Ariva on täitnud süüteo koosseisulised tunnused neile inkrimineeritud
kuritegudes. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate suhtes õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Enn Ariva kaitsja on kaitsekõnes leidnud, et kohus peaks hindama süüdistusakti nõuetele vastavust, märkides, et vastavalt KrMS § 268 lg 1 peab kriminaalasja kohtulik arutamine toimuma süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole lubatud teisiti. Kaitsja leidis, et süüdistus peaks tõendama seda, et ülekannetega jäeti mulje omafinantseeringu täitmisest, tekitades seeläbi näiline õigus toetuse saamiseks. Kaitsja on leidnud, et süüdistuses puudub majandustehingute analüüs ja prokurör käsitledes süüdistuskõnes mitmeid lepinguid leides, et need on näilikud ja süüdistuses ei ole neid välja toodud, siis on prokurör väljunud süüdistuse raamidest ning eelmärgituga on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Kohus on seisukohal, et nii Enn Arivale kui ka teistele süüdistatavatele esitatud süüdistus on keeleliselt korrektne ja sisult piisavalt arusaadav ning annab süüdistatavatele detailse informeerituse süüdistuse aluseks olevatest asjaoludest. Süüdistusakti lõpposas, käesolevalt muudetud süüdistuses on kajastatud süüdistatavatele inkrimineeritud käitumise kirjeldus vastavalt KarS § 154 lg p-dele 2 ja 3 s.h on antud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohus nõustub kaitsjaga, et prokurör on süüdistuskõnes käsitlenud lepinguid, mida süüdistuses märgitud ei ole ja andis omapoolse hinnangu lepingutele. Kuid kohtu hinnangul ei ole prokurör süüdistuskõnes väljunud süüdistuse raamidest. KrMS § 300 lg 1 kohaselt kohtuvaidluses võivad kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele. Kohus leiab, et prokuröri poolt kaitsja nimetatud lepinguid kohtuvaidluses käsitleda oli põhjendatud ja eelmärgitu tulenes asjaolust, et need lepingud esitati kohtule kaitsja poolt, vastavalt kohtumenetluses kujundatud kaitsepositsioonile s.o seoses aktiivse kaitsega. Nimetatud lepinguid kohtule esitades, esitas kaitsja oma seisukoha lepingute tõendamisväärtuse kohta detailselt alles kohtuistungi käigus peale kohtuistungi rakendamist (IV tl 36-38), kuna varasemalt tõendeid mainitud ei olnud. Seega, süüdistuskõnes anti hinnang kaitsja tõenditele ja taolise tegevusega ei ole kaitseõigust rikutud. Kuna kohtulikul uurimisel on eelmärgitud lepinguid käsitletud, tuli kohtul anda neile ka omapoolne hinnang kohtuotsuses. III Kohtu seisukoht karistuse osas Lähtudes KarS § 56 lõikest 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel kohus süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-63-14 p 15.2 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
Tõnu Kiviloo poolt toime pandud KarS § 3001 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuritegu on toime pandud pikema ajavahemiku vältel - 30.12.2008 kuni 07.03.2014. Tegemist ei ole üksikepisoodiga, vaid koosneb mitmest tegevusaktist. Arvestades Tõnu Kiviloo poolt toime pandud kuriteo mahtu ning ajavahemikku, ei pea kohus põhjendatuks karistusliigina rahalise karistuse mõistmist, seega on põhjendatud Tõnu Kiviloole rakendada vangistust. KarS § 3001 lõike 1 puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 6 kuud vangistust. Kohus ei tuvastanud kuriteoepisoodis.
karistust
kergendavaid
ja
raskendavaid
asjaolusid
käsitletavas
Süü suurust mõjutavate asjaoludena arvestab kohus kuriteo toimepannud ametiisiku asendit kohalike omavalitsuste ametikohtade hierarhias, korruptiivse tegevuse ajalist kestvust, selle süstemaatilisust ning õigusvastaste toimingute hulka. Kohus on tuvastanud, et Tõnu Kiviloo pani ajavahemikul 30.12.2008 kuni 07.03.2014 jätkuva tegevusega toime toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, s.o kogusummas 88751,18 eurot. Tõnu Kiviloo töötas eelmärgitud ajavahemikul vallavanemana. Kuriteo ohtlikkus käesoleval juhul seisneb selles, et kannatada sai avaliku võimu maine, sest ühiskonna liikmetel on nüüd alust arvata, et ettevõtjana tegutsev isik võib asuda ametnikuna tööle mitte missiooni tundest ega soovist teha tööd ühiskonna huvides, vaid oma äride ja ettevõttete huvides, tegutsedes ametisikuna ühtlasi teenida korruptsiooni vastase seaduse mõttes mittelubatud tehingute tulemusena oma äriühingutele kasumit. Vallavanema ametikohal töötav isik peab omama kõrgeid väärtushinnanguid, olema võimeline aru saama oma tegevuse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest. Antud juhul on kuriteo on toime pannud isik, kelle vastu peab avalikkusel samuti olema eriline usaldus. Kohus on seisukohal, et Tõnu Kiviloo tegu raskendavaks ja sellega süü suurust mõjutavaks asjaoludeks on Tõnu Kiviloo poolt toimingupiirangu rikkumine pikema aja vältel – toimingupiirangut on rikutud üle viie aasta, õigusvastaste toimingute suur hulk ning samuti asjaolu, et toimingupiirangu rikkumisega seotud tehinguid on tehtud erinevate isikutega ja nende tehingute kogusumma ületab kahekordselt suure ulatuse määra. Eelmärgitut arvesse võttes leiab kohus, et Tõnu Kiviloole tuleb mõista KarS § 3001 lg 1 järgi toimepandud süüteos sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus. Tõnu Kiviloo poolt toime pandud KarS § 201 lg 2 punktide 1, 3 ja 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 344 lõikes 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus on tuvastanud, et Tõnu Kiviloole etteheidetavad KarS § 22 lõike 2 ja KarS § 344 lõike 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod olid vajalikud omastamiste toimepanemiseks, on tegemist ideaalkonkurentsis olevate süütegudega, mistõttu tuleb Tõnu Kiviloole mõista KarS § 63 lõike 1 alusel karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistusliigi kohaldamisel arvestab kohus Tõnu Kiviloole etteheidetavate kuriteoepisoodide arvu ja mahtu ning leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rahalise karistuse kohaldamine ja seega tuleb Tõnu Kiviloo suhtes rakendada karistusliigina vangistust. Tõnu Kiviloo on toime pannud omastamise kuues kuriteoepisoodis ning võltsimisele kihutamise kahes kuriteo episoodis. Kohus ei tuvastanud KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid käsitletavates kuriteoepisoodides. Süü suurust mõjutavate asjaoludena kohus märgib, et Tõnu Kiviloo oli kõikide omastamisega ja dokumendi võltsimiste seonduvate kuritegude initsiaatoriks. Tegemist on suurema teosüüga ka
põhjusel, et Tõnu Kiviloo kasutas süütegude toimepanemiseks ära oma ametialast positsiooni ning kuriteod olid toimepandud varalise kasu saamise eesmärgil. Eelmärgitut arvesse võttes, tuleb Tõnu Kiviloole mõista karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. Tõnu Kiviloo poolt toime pandud KarS § 210 lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (s.o veebikeskkonna loomisega seonduv soodustuskelmuse episood) toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus on leiab pettuse teel saadud soodustuse suurust arvestades, et Tõnu Kiviloole ei ole võimalik soodustuskelmuse toimepanemise eest karistusliigina rahalist karistust kohaldada. Kohtu hinnangul puuduvad KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud käsitletavas kuriteoepisoodis. Karistust raskendava asjaoluna tuvastas kohus KarS § 58 p 10 alusel süüteo toimepanemine grupi poolt. Tõnu Kiviloo teosüüd suurendavate asjaoludena tuleb arvestada, et soodustuskelmuse episoodi puhul oli Tõnu Kiviloo kuritegude initsiaatoriks ja kuritegeliku skeemi loojaks ning ta tegutses eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu. Seega kohtu hinnangul oli T. Kiviloo süü soodustuskelmuse toimepanemisel suur. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et Tõnu Kiviloo on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, leiab kohus KarS § 73 sätteid kohaldes, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning tingimisi jäetakse vangistus Tõnu Kiviloo suhtes kohaldamata, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Samas tuleb arvestada sedagi, et Tõnu Kiviloo süü käesolevas kohtuotsuses kajastud kuritegude toimepanemisel on olnud märkimisväärne, mistõttu peab kohus põhjendatuks tema osas määrata katseajaks neli aastat. Kohus leiab, et lähtudes toimepandud kuritegude iseloomust ning eelnevalt toodud põhjendustest on põhjendatud Tõnu Kiviloole mõista lisakaristusena KarS § 49 alusel keeld töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Enn Ariva poolt toime pandud KarS § 22 lg 3 ning KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus on tuvastanud Enn Ariva poolt omastamisele kaasaaitamise ühes kuriteo episoodis. Kohus leidis, et omastamise episoodis puuduvad KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul omastamise episoodis oli kuriteo initsiaatoriks oli Tõnu Kiviloo ning Enn Ariva, olles OÜ Xxxxxxxxxxx juhatuse liige, aitas kuriteo toimepanemisele kaasa, tehes Tõnu Kiviloo juhendamisel tehinguid OÜ Kõpu Kõrtsitaluga, OÜ Xxxx xxxxxxxxxxega ning Xxxx xxxxxxxxxxe
AS-ga. Arvestades Enn Ariva osavõttu ühest omastamise episoodist kaasaaitamise vormis hindab kohus tema süü suurust oluliselt väiksemaks teo täideviija Tõnu Kiviloo süü suurusega võrreldes. Samas tuleb arvestada sedagi, et Enn Ariva teopanuse kaudu sai võimalikuks Kõpu Külastuskeskusesse mõeldud mööbli hinna paisutamine ning hinnavahe omastamine Tõnu Kiviloo poolt süüdistuses märgitud kolmandate isikute kasuks, s.h OÜ Xxxxxxxxxxx kasuks. Kohus leidis, et Enn Arivat on võimalik karistada omastamisele kaasaitamise eest kergema karitusliigiga s.o rahalise karistusega. Võttes arvesse, et Enn Ariva on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, on põhjendatud rahalise karistuse mõistmine Enn Arivale alla sanktsiooni keskmise määra. Enn Ariva poolt toime pandud KarS § 22 lg 3 ning KarS § 210 lõigete 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus on tuvastanud soodustuskelmusele kaasaaitamise ühes kuriteo episoodis. Kohus leidis soodustuskelmusele kaasaaitamise episoodis puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus on tuvastanud Enn Ariva on osalenud kuriteo toimepanemises kaasaaitajana. Nimetatud episoodis Enn Ariva süü suurust hinnates leidis kohus, et kuigi Enn Ariva kui kuriteos kaasaitaja roll on väiksem kui kuriteo initsiaatoril ja täideviijal Tõnu Kivilool, omas tema tegu olulist rolli Tõnu Kiviloo poolt loodud kuriteoskeemi realiseerumisel. Kohtus leidis tõendamist, et Enn Ariva osales näiliku omafinantseeringu tekitamises, tehes või andes korraldusi rahaülekannete tegemiseks ning luues veebikeskkonna, mille tegelik väärtus erineb oluliselt projekti abikõlbulikust maksumusest. Enn Ariva on süütegu toime pannes lähtunud kasumotiivist. Seega, Enn Ariva süü suurust hinnates, kohus leidis, et Enn Ariva süü oli märkimisväärne. Arvestades süü suurust pidas kohus põhjendatuks Enn Ariva karistamist vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades asjaolu, et Enn Ariva on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, leidis kohus KarS § 73 sätteid kohaldes, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning tingimisi jäetakse vangistus Enn Ariva suhtes kohaldamata, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. OÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt toime pandud KarS § 210 lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 kohaselt võib juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse suurusega 4000 – 16 000 000 eurot. Kohus on tuvastanud MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpoolt soodustuskelmuse toimepanemises ühes kuriteo episoodis. MTÜ-l Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxvarasem karistatus puudub. MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsüü suuruse hindamisel tuleb arvestada tema juhatuse liikme tegu. Kohus leidis Tartu Maakohtu 28.11.2016 kohtumääruses kriminaalasjas 1-14-10988, et T.Ke süü ei ole suur. Seega eelmärgitust lähtudes kohus asub seisukohale, et ka MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsüü ei ole suur. Kuriteo, mille kaastäideviimine on MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxpuhul tuvastamist leidnud, on initsiaatoriks Tõnu Kiviloo. Kohtu hinnangul juhtis organiseeris ja juhtis kuritegelikku skeemi Tõnu Kiviloo, seetõttu on MTÜ Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsuurus võrreldes Tõnu Kiviloo süü suurusega oluliselt väiksem. Kohus peab põhjendatuks kohaldada MTÜ-le Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxsanktsioonipiiride alammäära lähedase karistusega. IV Konfiskeerimisele kuuluva vara ja arestitud vara suhtes tarvitusele võetavad meetmed.
Kohus on seisukohal, et Tõnu Kiviloo saanud kuritegude toimepanemise tulemusena vara. Tõendamist on leidnud, et Tõnu Kiviloo on saanud kuritegelikku tulu kokku summas 11833 eurot ja 85 senti, millest 400 eurot on kohtueelses menetluses hüvitatud A.L poolt. Tõnu Kiviloo saanud kriminaaltulu omastamise kuriteoepisoodide toimepanemise tulemusena järgenevalt: 1) Ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 pööras ebaseaduslikult enda kasuks Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu alevikus Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818 eurot ja 85 senti selliselt, et kasutas Kõpu Vallavalitsusele väljastatud Xx xxxxxxxxxx OÜ kliendikaarti, millega tankis GT Kõpu automaattanklast süüdistuses märgitud hulgal erimärgistusega diiselkütet. 2) Korraldas 31.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande tegemise summas 752,08 eurot T.Pe arvelduskontole, misjärel võttis T.P laekunud rahast 750 eurot välja ning andis selle üle Tõnu Kiviloole, mille viimane omastas. 3) Korraldas 24.09.2012 tegelikkusele mittevastavate ostu-müügi aktide koostamise summas kokku 2265 eurot OÜ-le Xxxxxxx xxxxxxxxx, mille juhatuse liige on A.L. A.L teostas 23.10.2012 Xxxxxxx xxxxxxxxxe Swedbank AS arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx ülekande A.T arvelduskontole nr xxxxxxxxxx . Peale ülekande saabumist võttis A.T Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha välja järgnevalt: 24.10.2012 kahes osas kokku 1000 eurot; 25.10.2012 kahes osas kokku 1000 eurot; 02.11.2012 265 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis A.T raha, kokku 2265 eurot üle Tõnu Kiviloo ́le, mille viimane omastas. 4) Tõnu Kiviloo korraldas A.L poolt OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxxe ja T.Pe vahelise tegelikkusele mittevastava töölepingu (01.10.2012) koostamise. Tegelikkusele mittevastava töölepingu alusel korraldas Tõnu Kiviloo 30.11.2012 OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx AS Swedbank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxx ülekande tegemise summas 1000 eurot T.Pe AS Swedbank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx . Peale ülekande saabumist võttis T.P Tõnu Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha järgnevalt: 30.11.2012 570 eurot ning 05.12.2012 590 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis T.P raha, kokku 1000 eurot üle Tõnu Kiviloole, mille viimane omastas. 5) Tõnu Kiviloo korraldas 03.12.2012 A.L poolt OÜ Xxxxxxx xxxxxxxxx kassast näiliku töötasu summas 1000 eurot väljamaksmise T.Pele kassa väljaminekuorderi nr 320013 alusel. Peale sularaha kassast väljavõtmist andis T.P Tõnu Kiviloo korraldusel raha summas 1000 eurot üle A.Lle, mille A.L ja Tõnu Kiviloo omastasid. 400 eurot on A.L poolt kohtueelses menetluses hüvitatud. KarS § 831 lõike 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohtumenetluse raames on selgunud, et Tõnu Kiviloo on toime pannud tahtlikud kuriteod, millega saadud vara on käesolevaks hetkeks tema poolt ära tarvitatud. KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kuivõrd Tõnu Kiviloo poolt on süüteoga saadud vara – 11433 eurot ja 85 senti (11833 eurot ja 85 senti – 400 eurot) – ära tarvitatud, tuleb KarS § 84 alusel Tõnu Kiviloolt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele ehk 11433 eurole ja 85 sendile.
Kohus jätab muutmata Tartu Maakohtu 19.05.2014.a. kohtumäärusega konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tõnu Kiviloole kuuluvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteegi. V Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tartu Maakohtu 19. mai 2016 määrusega on hüvitatud Sven Reissi kaitsjale vandeadvokaat Mart Sikutile riigi õigusabi tasu 2232 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kaks) eurot (s.h käibemaks 372 eurot). Sven Reissi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse p-s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu koos käibemaksuga 1416 eurot. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. OÜ Kõpu Kõrtsitalu kaitsja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud kohtule Advokaadibüroo Normann ja Parterid 23.09.2016 arve nr 46, mille kohaselt osutatud õigusabi eest tasu suurus on 840 eurot (s.h käibemaks 140 eurot) ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt 04.10.2016 teostatud siseriiklik makse nr 515 arve tasumise kohta. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt: 1) kaitsealusele Tõnu Kiviloole kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 45 senti; 2) kaitsealusele OÜ Kõpu Kõrtsitalule kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 45 senti, 3) kaitsealusele Sven Reissile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 45 senti, 4) kaitsealusele MTÜ-le Viljandi Mõisad kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 45 senti, 5) kaitsealusele Enn Arivale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 45 senti. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks makstavad summad kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud KrMS § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud ning makstava tasu ja hüvitiste suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 322. Kriminaalasjas on KrMS §-s 178 kohaselt hüvitatud Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 määrusega asjatundjale 1143 eurot. Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu: 1) Tõnu Kiviloo sundraha 645 eurot, asjatundjale makstud tasu 381 eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti.
2) MTÜ Viljandi Mõisad sundraha 645 eurot, asjatundjale makstud tasu 381 eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. 3) Enn Ariva sundraha 645 eurot, asjatundjale makstud tasu 381 eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. KrMS § 180 lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Õigeksmõistetu hüvitab menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõnaga (KrMS § 181 lg 2). Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 181 alusel jätta riigi kanda. Sven Reissi menetluskulud, milleks on riigi õigusabi kulud 3792 eurot ja toimikust koopia tegemise kulud 0,45 eurot, jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. OÜ Kõpu Kõrtsitalu poolt valitud kaitsjale mõistliku suurusega tasuks on käesoleval juhul õigusabi tasu 840 eurot, mis tuleb seoses OÜ Kõpu Kõrtsitalu õigeksmõistmisega välja mõista riigilt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigi poolt kantud muud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. VI Kriminaalasja lahendamisega kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine Tõnu Kiviloo on kahtlustatavana kinni peetud 14.-16. jaanuar 2014, seega on Tõnu Kiviloo viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Salvestised tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tartu Maakohtu 19. mai 2014.a. kohtumäärusega nr 1-14-4281 KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tõnu Kiviloole kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga xxxxxxx kantud kinnistule (asukohaga xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xx x/ xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx) summas 4515 (neli tuhat viissada viisteist) eurot Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek jätta muutmata.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 1 kohaselt õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele pärast otsuse resolutsiooni kuulutamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik Kohtuotsus tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017 otsusega:
KrMS § 414 lg 1 kohaselt edastatakse Tõnu Kiviloole pärast käesoleva otsuse jõustumist teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks vanglasse saabumise aeg.
KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata Sven Reissile mõistetud karistust (1 aasta vangistust) täitmisele, kui Sven Reiss ei pane 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Süüdistatavatel Sven Reissil ja OÜ-l Kõpu Kõrtsitalu tasuda väljamõistetud menetluskulud ja sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.