Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1790
Otsuse tegemise kuupäev
10.12.2018
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks OÜ Kõpu Kõrtsitalu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 29.05.2018 otsuse nr 13-6/600 ja 17.08.2018 vaideotsuse nr 13-4/18/4-2 tühistamiseks.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: OÜ Kõpu Kõrtsitalu, esindaja vandeadvokaat Margo Normann; Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), esindaja jurist Aiki Schneider
Resolutsioon
Jätta OÜ Kõpu Kõrtsitalu kaebus haldusasjas 3-18-1790 täielikult rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eemaldada asja juurest haldusasja toimik 3-16-2450 (kaks köidet) pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 11.01.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.11.2011 käskkirjaga nr 13-6/2106 on OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu taotluse nr 430010842568 alusel määratud toetust summas 26 976,34 eurot ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks. Toetus on välja makstud summas 26 976,32 eurot, kuna projekt odavnes kahe sendi võrra. PRIA otsusega 13.06.2014 nr 13-6/814 nõuti toetus tagasi, vaideotsusega 21.08.2014 nr 134/14/125-1 jäeti vaie rahuldamata. Haldusasja 3-16-2450 raames tehti kohtuotsus 28.04.2018
ning tühistati eelnimetatud otsused. Samas toimus ka kriminaalmenetlus, kus süüdistatavateks olid nii Tõnu Kiviloo (OÜ Kõpu Kõrtsitalu juhatuse liige) kui ka OÜ Kõpu Kõrtsitalu. PRIA 29.05.2018 otsusega nr 13-6/600 „Leader-meetme projektitaotluse nr 430010842568 alusel määratud toetuse tagasinõudmine“ on otsustatud tagasi nõuda OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu taotluse nr 430010842568 alusel makstud toetus summas 26 976,32 eurot. 2014. aastal laekus PRIA ́le Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurimise tulemusena informatsioon, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu on OÜ Proff Praktik ning OÜ Proff Projekt kaasabiga taotlenud pettuse teel PRIA ́lt 26 976,34 eurot toetust teenuste sortimendi laiendamiseks. Tartu Ringkonnakohus on tunnistanud süüdi Tõnu Kiviloo karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 järgi ja OÜ Kõpu Kõrtsitalu süüdi KarS § 210 lg 3 järgi ja Sven Reiss (OÜ Proff Praktik ja OÜ Proff Projekt esindaja) süüdi KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2 ja 3 järgi. Kohtuotsus jõustus 16.04.2018. Kaebaja on esitanud PRIA 29.05.2018 otsusele nr 13-6/600 vaide ning PRIA on 17.08.2018 vaideotsusega nr 13-4/18/4-2 jätnud OÜ Kõpu Kõrtsitalu vaide rahuldamata. Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole 13.09.2018. Kaebuse seisukohad, põhjendused ja taotlused OÜ Kõpu Kõrtsitalu on taotlenud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 29.05.2018 otsuse nr 13-6/600 ja 17.08.2018 vaideotsuse nr 13-4/18/4-2 tühistamist ja menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Kaebaja on märkinud, et PRIA nõue OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu taotluse nr 430010842568 alusel makstud toetuse tagasimaksmiseks summas 26 976,32 eurot on tühistatud haldusasja 3-16-2450 raames ning kohtuotsus on jõustunud 30.05.2017. Kuna PRIA ei ole vaidlustanud kohtu hinnangut, siis puudub alus eeldada, et 29.05.2018 esinesid PRIA ja taotleja vahel uued asjaolud uue otsuse tegemiseks. Kaebaja märgib, et PRIA on osundanud põllumajandusministri 21.09.2012 määrusele nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus 75) § 33 lg 4, mis jäävad kaebajale arusaamatuks, sest sellist olukorda ei ole kohtud tuvastanud. Kaebaja märgib, et kuna PRIA ei ole esitanud konkreetseid õiguslikke aluseid tagastusotsuse asjaolude kohta ning jõustunud on kohtulahend 3-16-2450 samadel asjaoludel samade poolte vahel, tuleks juhinduda kohtuotsusest nimetatud haldusasjas. Kaebaja on märkinud, et tagastusnõue on aegunud ning kaebaja arvates ei ole põhjendatud OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja Tõnu Kiviloo hilisem süüdimõistmine kriminaalasjas aluseks kaevatava otsuse tegemisel. Kaebaja ei nõustu sellega, et toetuse saaja ei saa ise olla alltöövõtja ega ise teostada toetusega seonduvaid töid. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja on märkinud, et tagastusnõue ei ole aegunud. Varasem tagastusnõude otsus on tehtud 13.06.2014 nr 13-6/814, mil alustati tagastusnõudemenetlust kaebaja suhtes ning 29.05.2018 tehti uus otsus nr 13-6/600, seega ei olnud möödas nelja aastat. Samuti ei ole PRIA nõustunud alltöövõtu teostamisega, kuna toetuse saaja ei saa olla alltöövõtja ja teostada ise toetusega seonduvaid töid.
Kaebaja on toetuse saanud pettuse teel ja on esitanud PRIA ́le valeandmeid. Vastustaja on märkinud, et Tõnu Kiviloo ( OÜ Kõpu Kõrtsitalu esindaja) on korraldanud pettust, millega näidati kunstlikult OÜ Kõpu Kõrtsitalu projektitaotluse omafinantseeringu nõude täitmist, Tõnu Kiviloo on suurendanud projekti maksumust fiktiivsete arvete alusel. Omafinantseeringu nõude täitmine on toimunud pettuse teel. Teostatud tööde eest tasumine oli näilik T. Kiviloo poolt ning S. Reissi kaasabil. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.Kaevatava PRIA 29.05.2018 otsuse nr 13-6/600 kohaselt on otsustatud tagasi nõuda OÜ-lt Kõpu Kõrtsitalu taotluse nr 430010842568 alusel makstud toetus summas 26 976,32 eurot. 3.Tartu Halduskohtu otsusega 28.04.2017 rahuldas kohus OÜ Kõpu Kõrtsitalu kaebuse haldusasjas nr 3-16-2450 ja tühistas PRIA 13.06.2014 otsuse nr 13-6/814 ning PRIA vaideotsuse nr 13-4/14/125-1. PRIA peadirektori 13.06.2014 otsuse nr 13-6/814 kohaselt on OÜ Kõpu Kõrtsitalu tahtlikult esitanud PRIA ́le valeandmed eesmärgiga jätta maksmata nõutud omafinantseering ja omastada toetuse summa projekti eesmärgi vastaselt, näidates projekti maksumust kõrgemana. Nimetatud otsusega on nõutud tagasi makstud toetussumma 26 976,32 eurot koos intressiga. PRIA 21.08.2014 vaideotsusega nr 13-4/14/125-1 on jäetud vaie rahuldamata eelnimetatud otsuse peale. 4.PRIA on otsustanud vaidluse põhjustanud toetuse kaebajalt tagasi nõuda Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talituselt laekunud info ja tõendite pinnalt. Vaidlustatud käskkirjad on antud, kuna laekunud info ja tõendite kohaselt on tahtlikult esitatud PRIA ́le valeandmeid, mille tulemusel on toetusraha makstud alusetult. Halduskohus tugines oma otsuses asjaolule, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli Kohtute infosüsteemis avalikustatud Tartu Maakohtu 28.11.2016 põhjendustega kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-10988, mille kohaselt mõistis maakohus OÜ Kõpu Kõrtsitalu KarS § 210 lg 3 järgi õigeks ja Tõnu Kiviloo KarS § 210 lg 2 järgi õigeks , ka Ürdivanni kompleksi soodustuskelmuses. Haldusasja kohtuotsuses on märgitud, et kehtiva õiguse pinnalt ei saa järeldada keeldu, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu ei oleks tohtinud teha alltöövõttu OÜ-le Proff Projekt ja OÜ-le Proff Praktik. Halduskohus on võtnud riski ja hinnanud kriminaalasja ajal, mil kriminaalkohtumenetluses tehtud kohtulahend ei olnud veel jõustunud. 5.Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017 otsusega kriminaalasjas 1-14-10988 tühistas ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28.11.2016 otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistas Tõnu Kiviloo süüdi KarS § 210 lg 2 järgi (ka Ürdivanni kompleksiga seotud episoodis), OÜ Kõpu Kõrtsitalu süüdi KarS § 210 lg 3 järgi ja Sven Reiss ́i süüdi KarS § 22 lg 3 - § 210 lg-te 2, 3 järgi. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.04.2018. Seega on OÜ Kõpu Kõrtsitalu ja tema juhatuse liikme T. Kiviloo süü tõendamist leidnud, seega tegi halduskohus 28.04.2017 otsuse lähtuvalt maakohtu 28.11.2016 otsusest ning asjaolud osutusid ebaõigeteks ning ennatlikuks, sest ringkonnakohus jõudis teisele järeldusele ja otsus on jõustunud. 6.Seega, tulenevalt eeltoodust on PRIA teinud uue otsuse - 29.05.2018 nr 13-6/600 ja nõudnud uuesti tagasi projektitaotluse nr 430010842568 alusel määratud toetuse summas 26 976,32 eurot. Kohus nõustub PRIA ́ga, et kuigi Tartu Halduskohtu otsus on jõustunud haldusasjas 3-16-2450, ei välista ega keela uue haldusotsuse tegemist toetuse tagasinõudmiseks, kuna on olemas Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017 otsus ning esialgses haldusaktis - 13.06.2014 otsuses nr 13-6/814 isikule süüks pandavad rikkumised on tõendamist leidnud, mis on välja toodud nüüdses kaevatava otsuse motiveerivas osas. Esialgse halduskohtu otsuse järgselt taastus endine olukord,
kus isiku tegevuses olid avastatud rikkumised ja 29.05.2018 otsuse tegemise ajaks oli olemas jõustunud ringkonnakohtu otsus. 7.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg 1 kohaselt kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Seega oli PRIA ́l õigus ELÜPS § 111 lg 1 kohaselt toetus tagasi nõuda. 8.Kohus märgib, et kohtuotsuse kriminaalasjas võib tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2, millest tuleneva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 kohaselt arvestada menetluses tõendina, mida PRIA antud juhul teinud on. 9.Tartu Ringkonnakohtu lahendis kriminaalasjas on tuginetud tõenditele, millele omakorda on PRIA tuginenud. Kaebaja teadis ja pidi teadma, et Leader-meetme toetuse taotlemiseks tuleb tasuda omaosalus, esitada PRIA ́le õiged andmed ja toetust tuleb kasutada sihipäraselt. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sai OÜ Kõpu Kõrtsitalu toetuse PRIA ́lt pettuse teel, kasutades selleks formaalselt äriühinguid OÜ Proff Projekt ja OÜ Proff Praktik, keda esindas S. Reiss. Ringkonnakohus on leidnud, et omafinantseeringu nõude täitmine on toimunud pettusega. Lisaks ringkonnakohtu otsusele on tõendiks veel kohapeal toimunud paikvaatlus ja PRIA poolt nimetatud eksperdi arvamus. 10.Toetuse tagasinõude aluseks on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud kaebaja ja Proff Projekt OÜ ning Proff Praktik OÜ vaheline raharinglus ja projektis nõutud omaosaluse tasumata jätmine kaebaja poolt ning tasustamata töö kasutamine kaebaja poolt ehk mitterahaline omaosalus, mis osaühingul ei ole lubatud. Ringkonnakohus leidis, et toetus antakse eesmärgiga maksmiseks kolmandale isikule, mitte toetuse saajale endale. Juhul, kui vormistada toetuse taotleja ja saaja peatöövõtja juures alltöövõtjaks, tekib olukord, mis on Määruse nr 75 § 33 lõikes 4 keelatud ehk projektitoetuse saaja (OÜ Kõpu Kõrtsitalu) ja isik, kes teostab tööd (OÜ Kõpu Kõrtsitalu) on üks ja sama isik. 11.Sellisel juhul on olemas ka seotus nii juhatuse kui ka osanike tasandil. Seega ei tohi taotleja peatöövõtja juures alltöövõttu teostada. See on keelatud ja antud kaasuse puhul on see T. Kiviloole ja OÜ-le Kõpu Kõrtsitalu teada. T. Kiviloo on maakohtus antud ütlustes kinnitanud, et OÜ Kõpu Kõrtsitalu ei saanud olla peatöövõtjaks, kuna see ei ole abikõlbulik. Samuti võimaldab alltöövõtjaks olemine mööda minna omafinantseeringu nõudest, kuna sellisel juhul tasuks toetuse taotleja või saaja peatöövõtjale töö eest, mida teostas tegelikkuses toetuse saaja ise ning peatöövõtja kannaks selle raha alltöövõtjale ehk toetuse saajale omakorda tagasi töö eest, mida alltöövõtja ehk toetuse saaja teostas peatöövõtjale. PRIA ei ole nõustunud alltöövõtu teostamisega. Taotleja ei või teostada peatöövõtja juures alltöövõttu, kuna toetus on mõeldud maksmiseks kolmandale isikule, mitte toetuse saajale.
kandis Sven Reiss, OÜ Proff Projekt ja OÜ Proff Praktik esindajana, äriühingute arvelduskontodelt OÜ Kõpu Kõrtsitalu arvelduskontole erinevate arvete alusel tagasi kokku 41 346 eurot. Seega jättis T. Kiviloo pettuse teel toetuse tingimuseks olnud omafinantseeringu tasumata ning fiktiivsete arvete alusel suurendas projekti maksumust 59 634,65 euroni, kuid projekti tegelik kulu oli 18 288,65 eurot. 14.PRIA märgib, et kuna omafinantseeringu nõude täitmiseks PRIA-le dokumentidega näidatud raha jõudis tagasi kaebaja arvele, siis ei ole kaebaja omafinantseeringut Määruse nr 75 kohaselt tasunud. Seetõttu on ka PRIA-le esitatud valeandmeid teostatud tööde, arvete ja aktide näol, kuna nende alusel makstud ja saadud raha liikus ringiga kaebajale tagasi. Nimetatu alusel tegi PRIA toetuse tagasinõude otsuse, kuna OÜ Kõpu Kõrtsitalu on tahtlikult esitanud valeandmeid näilike tehingutena eesmärgiga jätta maksmata nõutud omafinantseering ja omastada toetuse summa projekti eesmärgi vastaselt, näidates projekti maksumust tegelikust kõrgemana. 15.Kohus märgib, et kaevatav otsus on igati õiguspärane, otsus on arusaadavalt motiveeritud ja vastab haldusakti tunnustele ning välja on toodud faktilised ja õiguslikud alused ja otsus on antud selleks pädeva isiku poolt. Samas märgib kohus, et kaevatav vaideotsus on õiguspärane, antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab vaideotsuse tunnustele. Asjas läbivaatamisel ei ole täheldatud menetlusnormide rikkumist, vaie on menetletud ELÜPS § 110 alusel, mille kohaselt võib vaiet menetleda 30 päeva jooksul ning vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui tegemist on keerulise juhtumiga. Vaie on esitatud samadel põhjendustel mis kaebuski ning jäetud samadel põhjustel ka rahuldamata. 16.Antud juhul on halduskohtus nõustunud peamiselt PRIA seisukohtadega neid korrates ning peab oluliseks viidata Riigikohtu lahendile 3-16-579 26.06.2018, mille kohaselt ei peetud menetlusnormi rikkumiseks seda, et kohus põhjendas kohtuotsust vastustaja seisukohtadega, kuna menetlusseadustikust ei ole võimalik välja lugeda sellekohast keeldu. Vastupidi - näiteks HKMS § 165 lg 2 annab kohtule teatud juhul võimaluse nõustuda haldusakti või vaideotsuse põhjendustega, neid kordamata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirjapandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada.
17.Kohus peatub veel sellel, kas tagastusnõue on aegunud või mitte. Kohus nõustub ka siin PRIA seisukohaga, et kui lähtuda eelmisest toetuse tagasinõudeotsusest, mis oli 13.06.2014, mil nõuti tagasi väljamakstud toetus ning 29.05.2018 otsus, mis oli järgmine toetuse tagasinõude otsus, ei olnud möödunud veel nelja aastat arvates tagasinõudmistaotluse kuupäevast. Nimetatust tulenevalt saab viidata Nõukogu määrusele 18.12.1995,EÜ, EURATOM , nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ artikkel 3 lg 1, mille kohaselt on aegumistähtaeg menetluste algatamiseks neli aastat, alates artikli 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramise toimepanekust. Asi aegub lõplikult päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust, välja arvatud juhul, kui haldusmenetlus on peatatud. Jätkuvate või korduvate eeskirjade eiramiste korral hakatakse aegumistähtaega arvestama päevast, mil eiramine lõpeb. Eelnimetatud määruse artikkel 1 lg 1 kohaselt Euroopa ühenduste finantshuvide kaitsmiseks võetakse käesolevaga vastu üldised eeskirjad ühenduse õiguse suhtes toimunud eeskirjade eiramise ühtse kontrolli ning haldusmeetmete ja -karistuste kohta.
18.Kaebaja on märkinud, et arvestama peaks halduskohtu jõustunud otsusega haldusasjas 3-162450. Kohus märgib, et ei saa arvestada jõustunud halduskohtu otsusega (haldusasjas 3-162450), kuna nimetatud otsus on tehtud ennatlikult lähtuvalt Tartu Maakohtu 28.11.2016 jõustumata kohtuotsuse alusel kriminaalasjas 1-14-10988. Pärast halduskohtu otsuse tegemist jõustus 16.04.2018 Tartu Ringkonnakohtu otsus samas asjas ja samadel asjaoludel, millega tunnistati süüdi nii Tõnu Kiviloo KarS § 210 lg 2 järgi (ka Ürdivanni kompleksiga seotud episoodis) kui ka OÜ Kõpu Kõrtsitalu KarS § 210 lg 3 järgi. 19.Kaebaja on väitnud, mis puudutab M. Treufeldti ütlusi kriminaalmenetluses, et kui väljavalitud hinnapakkuja leiab alltöövõtja, kes teeb taotlejale need tööd ja kui nende vahel ei ole seost ei osaluse, juhtorgani, nõukogu tasemel, siis võib allhankija neid töid teha. Nagu kohus ka eelpool on märkinud, ei olnud PRIA nõus alltöövõtu teostamisega ning toetus on mõeldud maksmiseks kolmandale isikule, mitte toetuse saajale. Toetuse saaja ei saa olla alltöövõtja ega ise teostada toetusega seonduvaid töid. Kaebuse täienduses on kaebaja viidanud võimalikele arvetele ja dokumentidele, mis aga ei lükka ümber kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid, et kaebaja sai toetuse pettuse teel ja on PRIA ́le valeandmeid esitanud. 20.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA 29.05.2018 otsus nr 13-6/600 ja 17.08.2018 vaideotsus nr 13-4/18/4-2 on õiguspärased ning tühistamisele ei kuulu, seega jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. 21.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 22.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.