MTÜ Viljandimaa Mõisad kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 13. juuni 2014 otsuse nr 136/813 ning PRIA 1. augusti 2014 vaideotsuse nr 134/14/120-1 tühistamiseks 23. märts 2017. a, kohtuistungil
Asja läbivaatamine
Kaebaja – MTÜ Viljandimaa Mõisad lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann
Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise
1.Jätta MTÜ Viljandimaa Mõisad kaebus haldusasjas nr 3-14-51906 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. kord
tähtaeg
ja Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. mai 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik I
1.PRIA peadirektori 11.12.2013. a käskkirja nr 13-6/2232 alusel maksti MTÜ-le Viljandimaa Mõisad toetust turismiettevõtjate toodete ja teenuste veebikeskkonna loomiseks 51 129 eurot. PRIA peadirektori 13.06.2014. a otsuse nr 13-6/813 kohaselt on MTÜ Viljandimaa Mõisad tahtlikult esitanud PRIA-le valeandmeid eesmärgiga jätta maksmata nõutud omafinantseering ja omastada toetuse summa projekti eesmärgi vastaselt, näidates projekti maksumust tegelikust kõrgemana. Nimetatud otsusega nõutakse MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad tagasi PRIA peadirektori 11.12.2013. a käskkirja nr 13-6/2232 alusel makstud toetus summas 51 129 eurot koos intressiga.
MTÜ Viljandimaa Mõisad esitas PRIA peadirektori 13.06.2014. a otsuse nr 13-6/813 peale vaide. PRIA peadirektori 01.08.2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/120-1 jäeti vaie rahuldamata.
2.MTÜ Viljandimaa Mõisad esitas 29.08.2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 13.06.2014. a otsuse nr 13-6/813 ning PRIA 01.08.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/120-1 tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrusega liideti haldusajad nr 3-14-51906 ja 3-1452159 ühte menetlusse.
4.Tartu Halduskohtu 05.08.2015. a määrusega (III kd tl 208–209) peatati menetlus haldusajas nr 3-14-51906 HKMS § 95 lg 1 ja § 97 lg 1 alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr 1-14-10988.
5.Tartu Halduskohtu 29.11.2016. a määrusega (III kd tl 4–5) uuendati menetlus haldusajas nr 3-14-51906 ja eraldati haldusasjad tagasi iseseisvatesse menetlustesse.
6.Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2017. a määrusega (III kd tl 22–23) jäeti MTÜ Viljandimaa Mõisad määruskaebus haldusasjas menetluse uuendamise määruse peale läbi vaatamata. Kaebaja nõue
7.PRIA ei ole otsust tehes järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sisalduvat uurimisprintsiipi ega selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. PRIA on meelevaldselt ning tendentslikult tõlgendanud tema käsutusse sattunud informatsiooni. PRIA otsuse aluseks olevad väited on olulises osas kas ebaõiged, õiguslikult põhjendamata või oletuslikud. Kaevatav otsus on üldsõnaline ja õiguse üldiseid põhimõtteid on kohustatud poole kahjuks laiendatult ja tendentslikult tõlgendatud.
8.PRIA poolt eraldatud toetusraha ei ole makstud alusetult. Eraldatud toetusraha on kaebaja kasutanud sihipäraselt, mille tulemina on valminud projekti eesmärgiks olev veebirakendus ning kõik tööd on OÜ Inforing SD pool tehtud turutingimustele vastava hinnaga.
9.PRIA on otsuses nr 13-6/813 peamiselt tuginenud 2014. aastal Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurimise tulemusel saadud informatsioonile. Vaide esitamise hetkeks ei olnud MTÜ Viljandimaa Mõisad ega sellega seotud isikute tegevuse kohta esitatud kellelegi isegi mitte süüdistust, rääkimata süüdimõistvast kohtuotsusest. Kriminaalmenetlus on alles algusjärgus ning kaebuse esitajale teadaolevatest faktoloogiast ei saa teha ennatlikke järeldusi, et toime on pandud kaevatavas otsuses kirjeldatud rikkumine, see oleks ka vastuolus põhiseaduses kajastatud süütuse presumptsiooni põhimõttega.
10.PRIA väide otsuses, et Tõnu Kiviloo juhendamisel ja korraldusel on toime pandud pettus, millega näidati kunstlikult MTÜ Viljandimaa Mõisad projektitaotluse omafinantseeringu nõude täitmist, on pelgalt oletuslik kuivõrd kõik PRIA-le esitatud kuludokumendid on tõesed ning dokumentidest lähtuvalt on tehtud ka projektitaotluses ette nähtud kulutusi antud projektile.
11.PRIA tugineb oma otsuses ja vaideotsuses peamiselt arvelduskonto väljavõtetele, milles nähtuvad arveldused on vastavad kuludokumentidele ning on ka reaalselt eksisteerivad. Seega võib pidada PRIA järeldusi pealiskaudseteks ning pettust väljendavad tõendid tegelikkuses puuduvad.
12.Projekti käigus valminud veebikeskkonna kohta on OÜ Inforing SD esitanud vastavad arved MTÜ-le Viljandimaa Mõisad ning need on tasutud. Seega ei saa väita, et kulutusi ei ole projektis ette nähtud mahus tehtud. Arvetel kajastuvate tööde maksumusi ei saa samuti pidada kunstlikeks, kuna tööde hinnad vastavad turutingimustele.
13.Kunstliku omafinantseeringu näitamine eeldaks pooltevahelisi väga häid sidemeid. Otsuses tuginetakse muuhulgas ka sellele, et vastavat pettust aitas läbi viia OÜ Inforing SD koos oma esindaja Enn Arivaga. Antud ettevõte on aga välja valitud kui odavaima pakkumise tegija. Seega võib pidada antud firma osalust projektis juhuslikuks.
14.Kaebaja on seisukohal, PRIA-l puuduvad igasugused tõendid, et MTÜ Viljandimaa Mõis oleks esitanud valeandmeid ning antud väite esitamiseks ei saa tugineda ainult politsei poolt menetluse käigus kogutud tõenditele, millele ei ole oma hinnangut andnud kohus.
15.Viimasel kohtuistungil rõhutab kaebaja lepinguline esindaja kokkuvõtlikult, et kaebajale 2011. a määratud toetus nõuti 2014. a tagasi politsei uurimisel kogutud info alusel. Kaebaja ei nõustu jätkuvalt, et ta oleks toetust valesti kasutanud. Välja arendatud veebikeskkond on asjakohane. Kriminaalasja menetluse käigus kogutud tõendite hulk pärast vaidlustatud otsuse tegemist märkimisväärselt ei suurenenud. Veebikeskkonna hind on õige ja kaebaja ei ole kunstlikult suurendanud vajaminevat raha. Tiia Kallase osas kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda, et T. Kallas oleks oma süüd tunnistanud. Vastustaja vastuväited
16.PRIA ei nõustu kaebusega ning esitab oma vastuväited. PRIA tegevus on õiguspärane, kuna vaidlustatud otsused on tehtud kehtiva õiguse alusel ning need on piisavalt motiveeritud ning põhjendatud ja vastavad HMSis sätestatud nõuetele.
17.Kaebaja leiab, et kaebuse esitamise hetkeks ei ole MTÜ Viljandimaa Mõisad ega sellega seotud isikute tegevuse kohta esitatud süüdistust, rääkimata süüdimõistvast kohtuotsusest. PRIA on nii tagasinõudeotsuses kui ka vaideotsuses põhjalikult selgitanud, miks tuleb kaebaja käitumist lugeda tahtlikuks. Kirjavahetuste ning kontoväljavõtete sisust nähtub, et vaide esitaja sai nendest tehingutest toetuse arvel reaalset kasu, seega puuduvad antud juhtumil asjaolud, mis lubaks käsitleda kaebaja tegevust näiteks hooletusena. Kaebaja väide, et „arvetel kajastuvate tööde maksumusi ei saa samuti pidada kunstlikeks, kuna tööde hinnad vastavad turutingimustele“ ning „kunstliku omafinantseeringu näitamine eeldaks poolte vahelisi väga häid sidemeid“ on paljasõnalised ning ei oma mingit sisulist tähtsust rikkumise mittetoimepanemise tõendamisel.
18.Kuriteo sündmuste tuvastamine ja kuriteo toimepannud isiku kindlaks tegemine toimub siiski kriminaalmenetluses, mitte haldusmenetluses. Pelgalt kriminaalmenetluse alustamine osutab aga sellele, et antud juhtumil on küllaldaselt andmeid, mis viitab kuriteo tunnustele. Vastustaja rõhutab, et Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et haldusmenetluses on haldusorganil võimalik tuvastada õigusrikkumise toimepanemise fakt iseseisvalt, ilma et sellele peaks eelnema kuriteo- või väärteomenetluse tulemusena tehtud otsus, millega isiku teole on antud karistusõiguslik hinnang (RKHK 3-3-1-18-03 ja RKÜK 3-3-1-120-03). Lisaks eeltoodule on Riigikohtu üldkogu 17.02.2004 otsuses 3-1-1-120-03 nentinud, et kriminaalmenetluse eripära haldus- ja halduskohtumenetlusega võrreldes ei piirdu üksnes avaramate tõendusteabe kogumise võimalustega. Kriminaalmenetluses on isikule tagatud mitmed menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida haldus- ega
halduskohtumenetluses pole ette nähtud (Põhiseaduse § 22 lg-s 2 sätestatud ja süütuse presumptsiooni põhimõte).
19.Kaebaja toonitab, et väite esitamiseks, nagu oleks toetuse saaja tahtlikult esitanud valeandmeid, ei saa tugineda ainult politsei poolt menetluse käigus kogutud tõenditele. Haldusmenetlusel ning kriminaalmenetlusel on kokkupuutepunkte ja andmete ristkasutus haldusmenetlust ja kriminaalmenetlust läbiviivate isikute vahel ei ole välistatud. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla kasutatavad haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus. Antud seisukohta toetab ka RKHKo 16.01.2003, nr 3-3-12-03, punkt 10 ning RKÜK 3-1-1-120-03 punkt 17 ja 21. Seega, on vastustaja endiselt seisukohal, et on õigustatud otsuse tegemisel tuginema lisaks olemasolevatele andmetele ka kriminaalasjas nr 13221000088 kogutud tõenditele.
20.Kaebaja leiab, et PRIA poolt eraldatud toetusraha ei ole makstud alusetult, kuna eraldatud toetusraha on sihipäraselt kasutatud. Ainuüksi isiku lootus, et haldusakti alusel antakse talle soodustus (asi, raha vms), ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel olla kaalukam kui halduse õiguspärasuse põhimõte, kui haldusakt on õigusvastane sisuliselt või oluliste vormi- ja menetlusvigade tõttu. Haldusmenetluse seadus, kui üldseadus, annab üksnes üldised alused haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Konkreetsed alused on sätestatud eriseadustes, mille puhul on haldusorganil õigus või isegi kohustus haldusakt kehtetuks tunnistada. Euroopa Nõukogu 21. juuni 2005 määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikkel 33 lõike 3 punkti a kohaselt on PRIA kohustatud tegema finantskohandusi, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine. PRIAl puudub isiklik puutumus ja huvi, mis võiks negatiivselt mõjutada toetuse väljamaksmist või väljamaksete peatamist. PRIA huvi on toetuste nõuetekohane määramine, kontrolli ja väljamaksmisega ning taotlejate õiguste järgimisega, et vältida enda suhtes sanktsioone Euroopa Komisjonilt.
21.Kaebaja on jätnud täitmata projekti omafinantseeringu nõude ning omastanud toetuse summa projekti eesmärgi vastaselt, mistõttu on toetus välja makstud alusetult ning tuleb toetuse saajalt tagasi nõuda. Lisaks, tahtlikult valeandmeid esitanud isik ei ole piisavalt usaldusväärne, et tema projekte rahastada, kuna taotleja on kuritarvitanud toetuste jagamise süsteemi ja tegutsenud vastuolus meetme eeskirjadega. Nimetatud kaalutlusest lähtuvalt ei saa PRIA jätkata projekti rahastamist, milles toetuse saaja on kaotanud usaldusväärsuse.
22.Kaebaja leiab, et vastustaja on meelevaldselt ning tendentslikult tõlgendanud PRIA kasutusse sattunud informatsiooni. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu PRIA ei oleks otsust tehes järginud HMS § 6 sisalduvat uurimisprintsiipi. PRIA on antud asjas kogunud ning hinnanud lisaks PRIA enda andmetele ning kriminaalasjas kogutud tõenditele (seotud isikute kirjavahetused ning seotud äriühingute konto väljavõtted) kaebaja selgitusi ja vastuväiteid kriminaalmenetluse raames läbi viidud ülekuulamise protokollide põhjal ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebajal on olnud võimalus omapoolsete tõendite ning vastuväidete esitamiseks nii kriminaalmenetluse raames kui ka haldusmenetluse raames. Kaebaja ei ole enda õigust mingil viisil kasutanud. Kuna paralleelselt on samas asjas käimas ka kriminaalmenetlus, mille raames on kaebaja üle kuulatud, ei saa kaebaja tõendite mitte esitamise põhjendustes tugineda näiteks teadmatusele vms. PRIA on veendunud, et ka täiendava ärakuulamise tulemus ei oleks otsust muutnud.
23.Viimasel kohtuistungil peab vastustaja volitatud esindaja oluliseks jätkuvalt rõhutada, et kaebaja on rikkunud omafinantseerimise nõuet. Halduskohus peab arvestama asjaoluga, et jõustunud kohtumääruse kohaselt on Tiia Kallase süü tõendatud. Kohtu põhjendused ja otsus
24.Kohtute Infosüsteemis on avaldatud Tartu Maakohtu 28.11.2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-10988, mille kohaselt on kohus lõpetanud kriminaalmenetluse Tiia Kallase süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kusjuures tegemist on lõpliku kohtumäärusega, mille peale ei saa edasi kaevata. Kohtumäärus jõustus selle tegemisest.
25.Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikandega (III kd tl 3) on tõendatud, et 29.11.2016. a seisuga on Tiia Kallas jätkuvalt Mittetulundusühingu Viljandimaa Mõisad juhatuse liikmeks.
26.KrMS § 202 lg 1 eeldab isiku süü tuvastamist temale inkrimineeritud kuriteos. Tiia Kallast süüdistati KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ehk pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Mittetulundusühingu Viljandimaa Mõisad seadusliku esindaja süü KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on jõustunud kohtulahendiga (III kd tl 1–2) tõendatud. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb üldteadaolevalt füüsilisest isikust seaduslike esindajate ja nende volitatud isikute kaudu. Vaatamata sellele, et vaidlustatud otsuse (I kd tl 5–6) kohaselt on mittetulundusühingu nimel tegusid toime pannud Mittetulundusühingu Viljandimaa Mõisad nimel tegutsenud Tõnu Kiviloo, on halduskohus seisukohal, et maakohtu 28.11.2016. a määrusega on kaebaja süü KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (pettuse teel soodustuse saamine või soodustuse mitteeesmärgipärane kasutamine juriidilise isiku poolt) tõendatud.
27.Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et kaebaja ületähtsustab asjaolu, et T. Kallas ei ole ennast süüdi tunnistanud. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral olukorras, kus süü ei ole suur eeldab kriminaalmenetluse käigus teo karistatavuse üldiste eelduste nagu süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü tuvastamist süüdistatava käitumises. Prokuratuur ja maakohus on jõudnud määruse kohaselt sisuliselt pelgalt järeldusele, et üld-ja eripreventiivsetel eesmärkidel ei ole vajalik T. Kallasele karistust kohaldada. T. Kallas on pidanud andma nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid on seega võtnud ka võimaluse enda õigeksmõistmiseks, samas saab sel alusel menetluse lõpetada teo toimepanija suhtes, sh osade toimepanijate. Kohtupraktikas on mh aktsepteeritud ka olukorda, kus juriidilise isiku juhtivtöötaja suhtes menetlus lõpetatakse, kuid juriidiline isik tunnistatakse süüdi ja teda karistatakse (vt RKKK 3-1-1-137-04 p 17). Ilmselt pidas maakohus T. Kallse süüd kergendavaid asjaolusid sisulises ülekaalus olevateks võrreldes raskendavatega. Maakohus pidi neid asjaolusid määrust tehes kaaluma.1
28.Kaebaja süüd tõendab ka seni veel jõustumata kohtuotsus, millega on süüdi mõistetud nii Tõnu Kiviloo, kes tegutses PRIA vaidlustatud otsuse kohaselt kaebaja nimel, kui ka E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallin, Juura 2012, lk 478–481.
MTÜ Viljandimaa Mõisad. Halduskohtus on küll tunnistajatena ütlusi andnud nii Tõnu Kiviloo (II kd tl 122) kui Enn Ariva (II kd tl 124), kuid halduskohus suhtub nende kaebaja tunnistajate ütluste usaldusväärsusesse kriitiliselt, kuna kaebaja seaduslik esindaja on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega ja seega on kummutatud tunnistajate ütlused projekti omafinantseeringu maksmisest.
29.Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud PRIA poolt materiaalõiguse kohaldamist. Vaidlust on poolte vahel omafinantseeringu üle. Paralleelmenetluses tehtud otsustustega on tõendamist leidnud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasus.
30.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik Kohtuotsuse põhjendused on asendatud Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017 otsuse põhjendustega. Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017 otsus Resolutsioon Jätta MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.