Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 19. oktoober 2017, Tartu 3-14-51906
Haldusasi
MTÜ Viljandimaa Mõisad kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13. juuni 2014. a otsuse nr 13-6/813 ning 1. augusti 2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/120-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant MTÜ Viljandimaa Mõisad, esindaja v.adv Mart Sikut Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet esindaja Veiko Bergmann
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
28.aprilli 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. november 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 11. novembri 2011. a käskkirja nr 13-6/2505 alusel maksti MTÜ-le Viljandimaa Mõisad toetust 51 129 eurot turismiettevõtjate toodete ja teenuste veebikeskkonna loomiseks.
2.PRIA 13. juuni 2014. a otsusega nr 13-6/813 nõuti MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad tagasi toetus 51 129 eurot koos intressiga. Otsuse kohaselt on MTÜ Viljandimaa Mõisad tahtlikult esitanud PRIA-le valeandmeid eesmärgiga jätta maksmata nõutud omafinantseering ja omastada toetuse summa projekti eesmärgi vastaselt, näidates projekti maksumust tegelikust kõrgemana.
3.PRIA 1. augusti 2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/120-1 jäeti rahuldamata MTÜ Viljandimaa Mõisad vaie PRIA 13. juuni 2014. a otsuse nr 13-6/813 kehtetuks tunnistamiseks.
4.29. augustil 2014 esitas MTÜ Viljandimaa Mõisad Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 13. juuni 2014. a otsuse nr 13-6/813 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole PRIA otsust tehes järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sisalduvat uurimisprintsiipi ega selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Otsus on üldsõnaline ja selle aluseks olevad väited on olulises osas kas ebaõiged, õiguslikult põhjendamata või oletuslikud. Kaebaja kasutas toetust sihipäraselt. Projekti eesmärgiks olev veebirakendus on valminud ning OÜ Inforing SD on kõik tööd teinud turutingimustele vastava hinnaga. OÜ Inforing SD on esitanud arved MTÜ-le Viljandimaa Mõisad ning need on tasutud. Seega ei saa väita, et kulutusi ei ole projektis ette nähtud mahus tehtud. OÜ Inforing SD valiti töid teostama kui odavaima pakkumise tegija. Seega võib tema osalust projektis pidada juhuslikuks. Otsuses on peamiselt tuginenud 2014. aastal Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurimise tulemusel saadud informatsioonile. Vaide esitamise hetkeks ei olnud aga MTÜ Viljandimaa Mõisad ega sellega seotud isikute tegevuse kohta esitatud kellelegi isegi mitte süüdistust. Puuduvad igasugused tõendid, et MTÜ Viljandimaa Mõisad oleks esitanud valeandmeid. Väite esitamiseks ei saa tugineda üksnes süüteomenetluse käigus kogutud tõenditele, millele kohus ei ole oma hinnangut andnud.
5.PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. PRIA on nii tagasinõude otsuses kui ka vaideotsuses põhjalikult selgitanud, miks tuleb kaebaja käitumist lugeda tahtlikuks. Kirjavahetuse ning kontoväljavõtete sisust nähtub, et kaebaja sai tehingutest toetuse arvel reaalset kasu, seega puuduvad asjaolud, mis lubaks käsitleda kaebaja tegevust näiteks hooletusena. Haldusmenetluses on haldusorganil võimalik tuvastada õigusrikkumise toimepanemise fakt iseseisvalt, ilma et sellele peaks eelnema kuriteo- või väärteomenetluses tehtud otsus. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla kasutatavad haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus. Kaebaja on jätnud täitmata projekti omafinantseeringu nõude ning omastanud toetuse summa, mistõttu on toetus välja makstud alusetult ning tuleb toetuse saajalt tagasi nõuda. Tahtlikult valeandmeid esitanud isik ei ole piisavalt usaldusväärne, et tema projekte rahastada. Kaebajal on olnud võimalus omapoolsete tõendite ning vastuväidete esitamiseks nii kriminaalmenetluses kui ka haldusmenetluses, kuid ta ei ole enda õigust kasutanud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsusega jäeti MTÜ Viljandimaa Mõisad kaebus rahuldamata.
7.Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikandega on tõendatud, et 29. novembri 2016. a seisuga on Tiia Kallas jätkuvalt MTÜ Viljandimaa Mõisad juhatuse liige. Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-10988 on kohus lõpetanud kriminaalmenetluse T. Kallase süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 1 eeldab isiku süü tuvastamist temale inkrimineeritud kuriteos. T. Kallast süüdistati KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb füüsilisest isikust seaduslike esindajate ja nende volitatud isikute kaudu. Seega (vaatamata sellele, et vaidlustatud otsuse kohaselt tegutses kaebaja nimel Tõnu Kiviloo) on maakohtu määrusega tõendatud kaebaja süü KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
8.Kaebaja süüd tõendab ka seni veel jõustumata kohtuotsus, millega on süüdi mõistetud nii T. Kiviloo kui ka MTÜ Viljandimaa Mõisad. Halduskohtus ütlusi andnud T. Kiviloo ja E. Ariva ütlusi ei pidanud halduskohus usaldusväärseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.MTÜ Viljandimaa Mõisad esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
28.aprilli 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
10.Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud KrMS § 202 lg-t 1 ja teinud sellest tulenevalt ennatliku ja ebaõige lahendi. KrMS § 202 kohaldamine ei tähenda automaatselt isiku süü tuvastamist. Isiku saab kriminaalasjas süüdi tunnistada ainult jõustunud kohtulahendiga. Süüdistava nõusolek kriminaalsaja menetluse lõpetamiseks ei ole kuidagi võrdsustatav enda süüdi tunnistamisega kuriteos.
11.Halduskohus on seostanud T. Kallase suhtes menetluse lõpetamise kaebuse rahuldamata jätmisega käesolevas haldusasjas, arvestamata asjaolu, et MTÜ Viljandimaa Mõisad suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-14-10988. Ka kriminaalasjas tehtud otsuse jõustumine ei tähenda automaatselt, et halduskohus peaks hindama tõendeid täpselt samuti ning analoogilise otsuse tegema. Sellisel konstruktsiooni puhul ju kaotaks halduskohtu menetlus paralleelselt kriminaalmenetlusega sama tõendamiseseme üle igasuguse sisulise mõtte.
12.Halduskohus on rikkunud lahendi tegemisel HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, eelkõige kohtuotsuse motiveerimise kohustust, jättes hindamata asjas kogutud tõendid tervikuna.
13.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
14.Vastustaja leiab jätkuvalt, et KrMS § 202 lg 1 eeldab isiku süü tuvastamist temale inkrimineeritud kuriteos. MTÜ Viljandimaa Mõisad seadusliku esindaja süü KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on eeltoodust nähtuvalt jõustunud kohtulahendiga tõendatud. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb füüsilisest isikust seaduslike esindajate ja nende volitatud isikute kaudu ning seega on Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a määrusega kaebaja süü tõendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus hindab Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a määruse, millega lõpetati kriminaalasja nr 1-14-10988 menetlus T. Kallase suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, tähendust tõendina käesolevas asjas (I), seejärel asjas kogutud teisi tõendeid (II) ning lahendab apellatsioonkaebuse (III). I
16.Halduskohus on kaevatava otsuse järelduse selle kohta, et MTÜ Viljandimaa Mõisad on esitanud PRIA-le tahtlikult valeandmeid, eesmärgiga näidata projekti maksumust tegelikust kõrgemana, jätta täitmata omafinantseeringu kohustus ja omastada osaliselt toetus, suuresti rajanud asjaolule, et kaebaja juhatuse liige T. Kallas on nõustunud sama faktiliste asjaolude kogumiga seotud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel. Täpsemalt on halduskohus leidnud, et nimetatud asjaoluga on tõendatud kaebaja süü KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Haldusmenetluse seadusest ega eriseadustest ei tulene üldist keeldu kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamiseks haldusmenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusmenetluse toimikus olevate tõendite hulgas sellist liiki tõendeid (jälitustoimingute kaudu saadud tõendid), millele vahetu tuginemine haldusmenetluses ei oleks lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga ainuüksi kaebaja juhatuse liikme nõusolekust tõsikindlalt järeldada kaebaja süüd kuriteos ja vastavalt ka toetuse tagasinõudmise aluse esinemist.
17.Riigikohus on avaliku menetlushuvi puudumise tõttu menetluse lõpetamise õiguslikku tähendust selgitades märkinud: „KrMS § 202 kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü /.../. Seega on kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS §-s 202 sätestatud alusel teatud määral isikut süüstav toime. Lisaks võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu panna isikule mõni KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud kohustus. Samas ei rajane KrMS §-s 202 ette nähtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus eelduslikult sellisel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil, mis on nõutav kohtuotsuse puhul. Seetõttu võib kohtuotsuse tegemisel ilmneda, et süüdistusversioon, millele tuginedes on kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetatud, ei pea paika ning tegelikult pole isiku käitumises karistatava teo tunnuseid.“1
18.Seega ei ole avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisel isiku kuriteos süüdimõistmisega sarnast toimet ning menetluse lõpetamise korral ei toimu täiemahulist tõendamismenetlust. Pidades silmas, et kriminaalmenetlus iseenesest on süüdistatavale koormav, ei saa välistada, et isik nõustub menetluse lõpetamise ja sellega kaasneva rahalise kohustusega vaatamata sellele, et süüdistus ei kajasta õigesti sündmuste tegelikke asjaolusid ja/või süüdistatava rolli nendes. Menetluse lõpetamise korral kohtulik kontroll ei tasakaalusta ega välista nimetatud võimalust. Seetõttu ei ole alust pidada süüdistuses toodud faktiväiteid kahtluseta tõendatuks paralleelselt toimuvas haldusmenetluses või haldusmenetluse tulemusena antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel halduskohtumenetluses. Kriminaalmenetluse lõpetamisel antud nõusolekul ei ole võrdsustatav süüdistuses esitatud faktiväidete omaksvõtuga. Nõusolek kahtlemata osutab võimalusele, et isik on käitunud süüdistuses kirjeldatud viisil, kuid ei võta temalt võimalust halduskohtumenetluses väita ja tõendada teistsuguste faktiliste asjaolude esinemist. Halduskohtul tuleb sellises olukorras hinnata asjas kogutud tõendeid tervikuna, kuna ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2).
19.Käesolevas asjas vähendab kriminaalmenetluse lõpetamise ja T. Kallase selleks antud nõusoleku tõenduslikku väärtust veel asjaolu, et menetluse lõpetamine ei toimunud kaebaja, vaid kolmanda isiku suhtes. Kaebaja ise ei ole kriminaalmenetluses nõustunud menetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 järgi. T. Kallas oli küll vaidlusaluste sündmuste toimumise ja tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise ajal MTÜ Viljandimaa Mõisad juhatuse liige, kuid seejuures mitte juhatuse ainus liige. Vaidlusaluse toetuse kasutamise ajal kuulus kaebaja juhatusse lisaks T. Kallasele veel A. Pastak, I. Alliksaar ja U. Tuuleveski. Seetõttu, kuigi kaebaja juriidilise isikuna tõepoolest tegutseb muu hulgas oma juhatuse liikmete kaudu, ei ole MTÜ Viljandimaa Mõisad tegevus samastatav T. Kallase tegevusega. Lisaks ei ole käesolevas asjas vaidluse all, et toetuse taotlemise ja toetusega elluviidava projekti teostamise korraldas olulises osas hoopis Tõnu Kiviloo.
20.Tartu Maakohtu 28. novembri 2016. a määrus, millega lõpetati kriminaalasja nr 1-14-10988 menetlus T. Kallase suhtes, on tehtud pärast käesolevas asjas vaidlustatud PRIA otsuse andmist. Vastustaja ei ole sellele otsuses ega hiljem vaideotsuses tuginenud, vaid on põhjendanud MTÜ-lt Viljandimaa Mõisad toetuse tagasinõudmist kriminaalmenetluses kogutud tõenditest ilmnevate faktiliste asjaolude ja nende aluselt tehtud järeldustega. Halduskohus ei ole hinnanud PRIA otsuse tegemisel käsitletud tõendeid ega põhjendanud kaebuse rahuldamata jätmist tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt sisuliselt. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on otsuse põhjendamispuudusega, kuid leiab, et see on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav.
RKKrKo 3. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-84-10, p 34
II
21.Kaebajalt toetuse tagasinõudmise õigusliku alusena on kaevatavas otsuses märgitud ELÜPS § 99 lg-d 3 ja 4 ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 30 lg 2. ELÜPS § 99 lg-te 3 ja 4 järgi nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt. Toetuse tagasinõudmise otsustab PRIA muu hulgas nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, art 30 lg 2 ls 1 kohaselt, kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et seega tuleneb määrusest nr 1698/2005 vahetult, et muu hulgas Leader meetme vahenditest toetuse saaja tahtliku rikkumise, täpsemalt, valeandmete esitamise, korral kaob alus tegevuse toetamiseks ning määruse näeb ette toetuse saaja kohustuse toetus tagasi maksta. Sellises olukorras ei ole siseriiklikul pädeval organil kaalutlusruumi toetuse tagasinõudmise või tagasinõudmise ulatuse otsustamiseks, vaid toetus tuleb tervikuna tagasi nõuda. PRIA ongi käesoleval juhul seisukohal, et kaebaja esitas toetuse taotlemisel ja toetuse väljamaksmise taotlemisel tahtlikult valeandmeid.
22.Põllumajandusministri 27. septembri 2010 määruse nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 92) § 27 lg 1 kohaselt pidi kaebaja investeeringu maksumuse selgitamiseks saama vähemalt kolm võrreldavat pakkumist. Sama paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud nõue, et valitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajale määrati toetus 51 129 eurot veebipõhise kataloogisüsteemi loomiseks, kusjuures projekti kogumaksumuseks MTÜ Viljandimaa Mõisad taotluse kohaselt oli 92 400 eurot. Sellega rahuldati kaebaja taotlus täielikult, kuna MTÜ Viljandimaa Mõisad taotleski projektitoetuse määramist 51 129 euro ulatuses. Vastavalt ei antud kaebajale toetust projekti finantseerimiseks tervikuna ja 51 129 eurot ületavas osas pidi kaebaja kulutused tasuma omavahenditest. 29. augustil 2013 esitatud kuludeklaratsioonis (I kd, tl 104-105) on kaebaja kinnitanud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumist teenuse osutajale.
24.Projekti kulude kohta esitas kaebaja vastustajale andmed esmalt projektitoetuse avalduses (I kd, tl 78p-81), mille kohaselt kinnitas ühtlasi toetuse taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsust. Ühes taotlusega esitas kaebaja Inforing SD OÜ, AS San Revilo ja Neuron Systems OÜ hinnapakkumised. Toetuse väljamaksmiseks esitas kaebaja PRIA-le veel töövõtu- ja õiguste loovutamise lepingu nr 20110815, tööde üleandmise aktid (I kd, tl 48, 57, 57p) ja arved (I kd, tl 49, 51, 52, 58-62).
25.Kogutud tõenditest ilmneb, et kaebaja poolt korraldas toetuse taotlemist ja projekti elluviimist T. Kiviloo, kes käesoleval ajal on kaebaja juhatuse ainuke liige. Kriminaalasjas nr 12221000088 T. Kiviloo ja SD Inforing OÜ juhatuse liikme E. Ariva e-kirjavahetuse vaatlusel (I kd, tl 86-87) ilmnes, et esmalt edastas T. Kiviloo pakkumiste esitamise vormi ning seejärel saatis E. Ariva tagasi kõik kolm toetuse taotlemisel esitatud pakkumist, selliselt, et SD Inforing OÜ pakkumine oli neist soodsaim. Pakkumised edastati kaebajale 10. augustil 2011, kuid olid dateeritud vastavalt 9. juunil,
20.juunil ja 12. juulil 2011, vastavalt T. Kiviloo sellekohasele soovile (I kd, tl 87p). Ühtlasi edastas E. Ariva T. Kiviloole pakkumiste lähteülesande (I kd, tl 89, 88p).
25.juunil 2013 on E. Ariva saatnud T. Kiviloole e-kirja (I kd, tl 92 p), millele on lisatud failid litsentisleping.docx ja töövõtuleping.docx, selgitades, et ühe lepingu järgi valmistatakse VM-le (Viljandimaa Mõisad) tarkvara, kaebaja omandab kõik sellega seotud varalised õigused ja teise lepinguga annab SA Inforing OÜ-le tagasi õiguse tarkvara arendada ja ise müüa. Lepingud on dateeritud 15. augustil 2011 (I kd, tl 43) ja 25. juunil 2013 (I kd, tl 46). Tarkvara litsentsilepingu kohaselt omandas SD Inforing OÜ õiguse teha tarkvaramoodulites muudatusi, müüja, reprodutseerida ja rentida tarkvaramooduleid piiramatult ja tähtajatult (I kd, tl 46), kusjuures litsentsi omandamise eest kohustus SD Inforing OÜ tasuma 41 271 eurot (I kd, tl 47 p), s.o täpselt kaebaja omafinantseeringule vastava summa.
26.20. mai 2014. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 97-99) ilmneb, et enne toetuse väljamaksmist on arveldused kaebaja ja SD Inforing OÜ vahel on toimunud selliselt, et äriühingud on teinud vastastikku ülekandeid töövõtulepingu järgsete MTÜ Viljandimaa Mõisad kohustuste ja litsentsilepingu järgsete SD Inforing OÜ kohustuste täitmiseks. Ajaliselt üksteisele järgnevad ülekanded on võrdsed selliselt, et ühelt isikult teisele makstud summa on samal või järgneval päeval tagastatud. Kokkuvõttes on aga loodud mulje, et kumbki pool on tasunud vähemalt kaebaja toetuse taotluses näidatud omafinantseeringu suurusele vastava summa. Ülekannete toimumist ilmestab hästi skeem vaatlusprotokolli juurde (I kd, tl 100).
27.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub osutatud tõenditest selgelt, et kaebaja eest tegutsenud T. Kiviloo korraldas toetustaotluse esitamisel soovitud suuruses hinnapakkumiste saamise ning kokkuleppel E. Arivaga lõi näivuse omafinantseeringu osa tasumisest. Kaebaja juhatuse liige T. Kallas oli T. Kiviloo tegevusest teadlik, aktsepteeris seda ning allkirjastas kaebaja nimel dokumente ja esitas need PRIA-le. PRIA-le esitatud dokumentide ettevalmistamisel oli oluline roll SD Inforing OÜ juhatuse liikmel E. Arival. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et PRIA on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja esitas PRIA-le tahtlikult valeandmeid projektimaksumuse tegelikust suuremana näitamiseks, et hoiduda omafinantseeringu tegemisest ja võimalusel kasutada toetust taotluses kirjeldatust erineval otstarbel. Sellise järelduse tegemisel on eriti olulised järgnevad asjaolud. Kaebaja ei saanud kavandatud projekti kohta kolme konkureerivat hinnapakkumist. Kõik hinnapakkumised ja pakkumiste lähteülesande valmistas ette parimaks pakkujaks tunnistatud äriühingu juhatuse liige, kes osa tulust maksis Kõpu Kõrtsitalu OÜ-le, s.o äriühingule, mille juhatuse liikmeks on T. Kiviloo, väidetavalt tarkvara rakendamisel kasutatavate andmete kogumise ja süstematiseerimise eest. Nii PRIA-le toetuse taotlemisel esitatud dokumendid, kui tarkavara valmistamiseks väidetavalt sõlmitud leping koostati tagantjärele. Kaebajale väidetavalt tarkvara valmistanud SD Inforing OÜ-ga sõlmitud litsentsilepingu järgi omandas äriühing kaebaja omafinantseeringuga võrdse summa eest õiguse tarkvara muuta ning seda ise müüa ja rentida. Seega omandas SD Inforing OÜ kõik varalised õigused tarkvaralt tulu teenimiseks. Äriühingule üle läinud õiguste maht ja ulatus ei erine oluliselt kaebajale jäänud õiguste ulatusest. Kui pooled hindasid nende õiguste väärtuseks 41 271 eurot, siis jääb ebaselgeks, miks kaebaja omandas sama õiguste kogumi algselt 92 400 euro eest. See vastuolu viitab, et projekti tegelik maksumus ongi oluliselt väiksem toetusetaotluses nimetatust. Teisalt ei viinud kaebaja seega projekti terviklikult ellu, kuna tehtud investeeringu tulemusena ei saanud MTÜ Viljandimaa Mõisad tarkvara suhtes kõigi varaliste õiguste omanikuks. Seetõttu on vähemalt kaheldav, kas pooltel oli üldse soov litsentsilepingu sõlmimisega pooltele õigusi ja kohustusi luua. Kaebaja ja SD Inforing OÜ vaheliste arvelduste muster osutab sellele, et ülekandeid ei tehtud mitte oma kohustuste täitmise eesmärgiga, vaid ühes vastastikuseid õigusi ja kohustusi ettenägevate lepingudokumentide vormistamisega omafinantseeringu teostamisest näivuse loomiseks. Poolte eest tegutsenud füüsiliste isikute käitumine ja omavahelised suhted on olnud sellised, et lubasid kujundada poolte suhted erinevalt kirjalikes lepingudokumentides kajastatust, jättes samas mulje, et MTÜ Viljandimaa Mõisad teostab projekti vastustajale esitatud dokumentide kohaselt. T. Kiviloo ja
E. Ariva halduskohtus antud ütlusi tuleb selles olukorras pidada ebausaldusväärseks. Mõlemal isikul oli motivatsioon õigustada oma varasemat tegevust, eriti kuna nende suhtes toimuv kriminaalmenetlus ei ole lõppenud. Oluline on ka see, et ütlustes esile toodu versioon sündmustest on üldsõnaline ei ole eluliselt usutav ega selgita eelpool kirjeldatud vastuolusid kaebaja toetuse taotlemisel ja kasutamisel.
28.MTÜ Viljandimaa Mõisad ei ole PRIA-le esitatud vaides ega hiljem halduskohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides käsitanud eelkirjeldatud asjaolusid, neid ümber lükanud või esitanud tõendeid, millest nähtuv teave lükkaks ümber vaidlustatud otsuse faktilised asjaolud. Vastupidi, kaebaja on hoidunud selgitustest toetuse taotlemise korraldamise, lepinguliste suhete kohta SD Inforing OÜ-ga ja omafinantseeringuna näidatud ülekannete kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on aga PRIA kogutud tõendid ja nende pinnal tuvastatud asjaolud piisavad, et järeldada valeandmete esitamist vastustajale. Sel põhjusel pidanuks MTÜ Viljandimaa Mõisad kaebuse rahuldamiseks ise tõendama, et vastustaja on tuvastanud faktilised asjaolud ebaõigesti või põhjendama, miks vastustaja järeldused on väärad. Vastustajal oli äärmiselt keerukas hinnata tarkvara valmistamise tegelikku maksumust, mistõttu ei saa pidada asjakohatuks vaidlustatud otsuse arutlust töö hinna kohta kaebajale laekunud ja tema poolt makstud summade alusel. Maakohtu määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta T. Kallase suhtes ning jõustumata otsus kaebaja ja T. Kiviloo süüditunnistamise kohta kinnitavad kaudselt vastustaja seisukohta ega sunni seda ümber hindama. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et toetuse tagasinõudmise eeldused on täidetud juba ainuüksi sellega, et on tuvastatud tahtlik valeandmete esitamine kaebaja poolt. Kuna valeandmete esitamine puudutab toetatavat projekti tervikuna, siis ei ole asja lahendamisel määrav, millises ulatuses kaebaja või kolmas isik toetuse omastas. Toetuse tagasinõudmist tuleb pidada õiguspäraseks ka juhul, kui toetuse kasutamisest saadud kasu isikute lõikes osutuks mõnevõrra erinevaks otsuses kirjeldatust. III
29.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seiskohal, et PRIA 13. juuni 2014. a otsuse nr 13-6/813 ning 1. augusti 2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/120-1 tühistamise nõue ei ole põhjendatud. MTÜ Viljandimaa Mõisad apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
28.aprilli 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
30.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PRIA ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid PRIA kasuks välja ei mõisteta.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.