Liiklussüüteod

-

1-16-9589 Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mitte tarvitama alkoholi. Osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algus 14.11.2016.

ASJAOLUD

L.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 22.05.2016 kella 22.15 paiku juhtis Jõhvi vallas Tallinn – Narva mnt 167. kilomeetril mootorsõidukit xxx reg nr xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus sellest, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga tuvastati alkoholi sisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus 0,88 mg/l. L.J rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega pani L.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

2(3)

1-16-9589 Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus L.J süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2016-23.05.2016, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.J 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) mitte tarvitama alkoholi. 8) osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav L.J on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb L.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb L.J-ilt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o, kaitsjatasu ja sundraha. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.