Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. november 2016
Kriminaalasja number
1-16-4947
Kohtukoosseis
Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12. septembri 2016 otsus
Kriminaalasi
B.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 349 järgi lühimenetluses
apellant
süüdistatava B.B kaitsja Leelo Viil B.B isikukood XXX; XXX; emakeel: vene keel; XXX;
süüdistatav
XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 26.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 10 kuud;
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel.
Ta tunnistas oma süüd talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ja on valmis hüvitama kannatanutele põhjustatud kahju. KarS § 56 lg 1 teisest lausest tulenevalt tuleb lisaks isiku süüle võtta karistuse mõistmisel arvesse ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kuigi Riigikohtu praktika (vt RKKKo nr 3-1-199-06) kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku teost, ei tohi lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. B.B on tunnistanud oma probleemkäitumist ja on aru saanud kuritegude toimepanemist soodustavatest asjaoludest (eelkõige narkoprobleemist). Süüdistatav on Tallinna Vanglas viibimise ajal võtnud ühendust mitmete rehabilitatsioonikeskustega ning käitunud vangla töötajatega ning kaaskinnipeetavatega korrektselt ja järginud kõiki eeskirju. Süüdistatav on enne kinnipidamist mitteametlikult töötanud ja soovib karistuse kandmise ajal ja vanglast vabanemisel tööle asuda. B.B on avaldanud, et ta soovib oma hoiakuid ja eluviise muuta. Kaitsja leiab, et talle tuleks anda võimalus selle tõestamiseks.
Apellatsioonile esitas vastuse J, kes peab apellatsiooni põhjendamatuks.
Ringkonnakohus ei näe ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust B.B-le veelgi kergema karistuse mõistmiseks. Kuivõrd maakohus on arvestanud B.B puhtsüdamlikku kahetsust, on põhjendamatu ka väide, et kergema karistuse mõistmiseks annab alust B.B soov end muuta ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Puhtsüdamlik kahetsus tähendabki seda, et isik on oma süüst aru saanud ja soovib edaspidi olla õiguskuulekas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.