1-16-7812
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. november 2016. a., Tallinn
Kohtuasja number
1-16-7812
Kohtunik
Meelika Aava
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016. a otsus Anna Melnikova süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi ja Aleksei Andreitšikovi süüdistuses KarS § 184 lg 21 ja § 423 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Aleksei määruskaebus
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Andreitšikov
(ik.
37507180215),
Jätta süüdistatava Aleksei Andreitšikovi apellatsioon Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016. a kohtuotsusele Aleskei Andreitšikovilt menetluskuluna välja mõistetud materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi tasu peale, summas 806,40 eurot, läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2(4)
Alates 29. märtsist 2015. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 27.09.2016. a prokurör Arika Almanni, süüdistatava Aleksei Andreitšikovi ja tema kaitsja Urmas Simoni vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et Aleksei Andreitšikov peab hüvitama sundraha 1075 eurot ning eeluurimise käigus tekkinud menetluskulud kokku 1877,40 eurot, sh materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi (akt nr Y2-06) eest 806,40 eurot. Seega lepiti juba kokkuleppes kokku, et Aleksei Andreitšikovil tuleb eelnimetatud ekspertiisi eest tasuda ja seda nagu kokkuleppes kokku lepiti koos teiste menetluskuludega osamaksetena igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 27.09.2016. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Aleksei Andreitšikov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et ta on sõlminud kokkuleppe vabal tahtel, kokkulepe on talle arusaadav ning jääb kokkuleppe juurde. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Aleksei Andreitšikov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Vastavalt kokkuleppes märgitule on kohus väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt vähemalt 246,03 eurot. Apellatsioonis on Aleksei Andreitšikov märkinud, et soovib vaidlustada temalt väljamõistetud menetluskulusid materjalide ja väärismetalltoodete ekspertiisi osas. Seega soovib ta menetluskulude vähendamist, s.o menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2
3(4)
saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.