Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

märkega,

et

Kohustada Osaühingu DS Kustoms juhatuse liiget I E andma võlgniku vanne 3.02.2025 kell 11.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) saalis nr 3002. Kui võlgniku juhatuse liige vande andmisele ei ilmu, on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud. Jätta menetluskulud Osaühingu DS Kustoms kanda. Määrata ajutise halduri Sirje Tael tasuks 1110,20 eurot (sh käibemaks), mis tasuda OÜ Prolex (rk 10605678) arvelduskontole xxx.

Hüvitada ajutise halduri tasust 523,38 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Prolex (rk 10605678) arvelduskontole xxx. Ülejäänud ajutise halduri tasu 586,82 eurot (sh käibemaks) mõista välja Osaühingu DS Kustoms pankrotivarast. Kohtumäärus on viivitamata täidetav. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

edastada

Tartu

Maakohtu

Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata (PankrS § 192 11 lg 3 ls 3). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Osaühingu DS Kustoms (likvideerimisel) esitas 05.10.2024 kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas 17.10.2024 võlgnikule pankrotihalduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku ainus kohustus on Maksu- ja Tolliameti ees summas 11 467,92 eurot (tasumata käibemaks 11 062,92 eurot ja intress 405 eurot ), lisandub maksusummalt arvestuslik intress 6294,13 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi 17 762,05 eurot. Võlgnik tegutses vana sõidukite restaureerimise ja kasutatud mootorrataste müügiga Võlgnik on tegevuse lõpetanud 2022 aastal. Haldur leiab, et ühingul on nõue juhatuse liikme vastu, mis katab võlgnevuse võlausaldaja ees. Haldur on seisukohal, et võlgnik ei ole saneeritav ning ainuvõimalik on majandustegevuse lõpetanud äriühing läbi pankrotimenetluse likvideerida. Võlgnik on enda majandustegevuse lõpetanud, kuid jätnud tasumata maksuvõla. Haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku tegevust ei toimu, võlgnik on lõpetanud majandustegevuse enne pankrotimenetlust. Võlgnikul puudub likviidne vara - raha, millest on võimalik katta menetluskulusid. Kohus määras ajutise halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava ettemaksu suuruseks 4000 eurot ja tasumise tähtajaks 25.11.2024. Ettemaksu ei tasutud. Kohus tegi 26.11.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus esitas 05.12.2024 kohtule ettepaneku algatada avaliku huvi tõttu võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Maakohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse ja kuulutab välja Osaühingu DS Kustoms pankroti. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

Pankrotiavalduse, ajutise halduri aruande ja asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puudub vara, kohustusi on 17 762,05 eurot. Kuna tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, tuleb tema maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4). PankrS § 19211 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 või PankrS § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 192 11 lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui PankrS § 19211 lg 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineb raugemise olukord (PankrS § 29 lg 1), kuulutab kohus pankroti välja, sest kohus peab põhjendatuks maksejõuetuse teenistuse avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 29 lg 3). Ajutise halduri aruandes esile toodud asjaolud, millele ka maksejõuetuse teenistus on viidanud, tekitavad põhjendatud kahtluse, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb avalikes huvides läbi viia. Võlgnik on jätnud esitamata 2023 aasta aruande; võlgniku juhatuse liige on loonud uue äriühingu, mille põhitegevusala on sama, mis võlgnikul; võlgnikul on maksuvõlgnevus; ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik arveldas sularahas; juhatuse liige on kandnud iseendale või võtnud äriühingu arvelduskontolt välja 2022 aastal sularahas kokku 18 100 eurot; võlgnik on võõrandanud peale maksuvõla tekkimist ühe sõiduki ja kolm mootorratast, kuid nende arvelt maksuvõlga ei ole vähendatud. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku pearaamatus on konto nr 1330 „nõuded omaniku vastu“ summas 56 606,55 eurot. Sellest järeldub, et võlgnikul on nõue osaniku vastu summas 56 606,55 eurot, millega on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Sirje Taela (PankrS § 31 lg 6 esimene lause). Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi (PankrS § 192 12 lg 1). Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei märgi kohus kohtumääruse resolutsioonis ega pankrotiteates võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta (PankrS § 33 lg 2 1, PankrS § 19211 lg 3 teine lause). Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (PankrS § 33 lg-d 1 ja 2 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (aeg märgitud resolutsioonis). Kohus hoiatab võlgniku juhatuse liiget, et PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 88 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 koosmõjus on võlgniku juhatuse liikmetel kuni vande andmiseni keelatud Eestist kohtu loata lahkuda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 6,5 töötunni eest 910 eurot (140€/h), millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga on 1110,20 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Halduri tunnitasu mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks koos käibemaksuga 1110,20 eurot, mis makstakse välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb (OÜ-le Prolex, rk 10605678, arvelduskonto xxx). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutatama ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb viidatud sätet analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas, kus kohus kuulutab maksejõuetuse teenistuse avalduse alusel (muidu raugevas pankrotimenetluses) võlgniku pankroti välja. PankrS § 23 lg-st 4 nähtub seadusandja soov tagada, et raugenud menetluses, kus puudub vara isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, saaks ajutine haldur vähemalt mingis ulatuses oma tasu kätte. Selline õigus peab ajutisele haldurile olema tagatud ka praeguses olukorras, kus menetlus ei lõppe raugemisega üksnes seetõttu, et maksejõuetuse teenistus on esitanud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Sellist käsitlust toetab ka PankrS § 31 lg 6 viimane lause, mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Ka PankrS § 31 lg 6 viimasest lausest nähtub seadusandja soov tagada, et ajutine haldur saaks oma tasu ja kulutused hüvitatud viivitamatult pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur ei saa oma tasu ja kulutuste hüvitise nõude osas sattuda kehvemasse positsiooni (võrreldes raugeva menetlusega) põhjusel, et maksejõuetuse teenistus soovis algatada avalikku uurimist. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivara hulgas ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks (olemasoleva vara realiseerimine eeldab kulutuste tegemist). Kohus peab seetõttu PankrS § 23 lg 4 alusel põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 6,5 tunni eest on 429 eurot (lisandub käibemaks, summa käibemaksuga 523,38 eurot). Ülejäänud ulatuses, s.o summas 586,82 (sealhulgas käibemaks) tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivara arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.