Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 15267000623 süüdistatakse V.J selles, et tema, olles alkoholijoobes, x.x.xxxx.a. umbes kella x ajal x mk x vallas x külas x tee ja x tee vahel asuva tiigi juures, milline on avalik koht, pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et tema pani vasaku käe laba enda ees püsti seisva x`i parema õla peale ja tõukas kannatanut ühel korral selg ees tahapoole. Seejärel pani

1-16-9277 oma mõlema käe labad kannatanu õlgade peale ja tõukas ühel korral selg ees tahapoole. Pärast seda võttis enda paremasse kätte õllepudeli, misjärel võttis vasaku käega kinni kannatanu riietest eest poolt rindkere piirkonnast ja tõmbas kannatanut, käega riietest kinni hoides, jõuga enda poole. Samal ajal tõstis V.J enda parema käe koos õllepudeliga ülesse, et sellega kannatanut lüüa, kuid nende vahele tuli x, kes lükkas nemad üksteisest eemale. V.J käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu. - Samuti tema, olles alkoholijoobes ja tegutsedes ühises grupis koos U.U-ga, x.x.xxxx.a. umbes kella x ajal x mk x vallas x külas x tn x asuva maja aia ees, milline on avalik koht, pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et tema lõi x`i rusikaga ühel korral näo piirkonda. Pärast seda lõi V.J kannatanut rusikaga kohtueelse menetlusega tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kahel korral, kohtueelse menetlusega tuvastamata pea ja/või keha piirkonda. Seejärel lõi U.U kannatanut peaga ühel korral näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu selili pikali maha. Pärast seda lõi V.J pikali maas olevat kannatanut rusikaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt ühel korral pea ja/või keha piirkonda. Samal ajal lõi U.U pikali maas olevat kannatanut rusikaga vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja jalaga vähemalt ühel korral pea piirkonda. Seega, V.J käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja peksmisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi, vasaku kulmu piirkonda haava, ülahuulel haava ja põlvedele ja rindkerele marrastused ja mistõttu pidi kannatanu pöörduma hambaarsti vastuvõtule, tekitades varalise kahju summas 25 eurot. Seega tema, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Abiprokurör ja süüdistatav V.J jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt abiprokurör nõudis kohtus V.J-ile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust, milline jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui V.J ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalasjas nr 15267000623 süüdistatakse U.U selles, et tema, olles alkoholijoobes ja tegutsedes ühises grupis koos V.J-iga, x.x.xxxx.a. umbes kella x ajal x mk x vallas x külas x tn x asuva maja aia ees, milline on avalik koht, pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et pärast seda, kui V.J oli löönud x`i rusikaga ühel korral näo piirkonda ja vähemalt kahel korral, kohtueelse menetlusega tuvastamata pea ja/või keha piirkonda lõi U.U x`i peaga ühel korral näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu selili pikali maha. Pärast seda lõi V.J pikali maas olevat kannatanut rusikaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt ühel korral pea ja/või keha piirkonda. Samal ajal lõi U.U pikali maas olevat kannatanut rusikaga vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja jalaga vähemalt ühel korral pea piirkonda. Seega, U.U käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja peksmisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi, vasaku kulmu piirkonda haava, ülahuulel haava ja põlvedele ja rindkerele marrastused ja mistõttu pidi kannatanu pöörduma hambaarsti vastuvõtule, tekitades varalise kahju summas 25 eurot. Seega tema, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-16-9277 Abiprokurör ja süüdistatav U.U jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt abiprokurör nõudis kohtus U.U-le KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust, milline jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui U.U ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavaks asjaoluks leob kohus mõlema süüdistatava puhul puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad tegude õigusvastasust ja isikute süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkulepped kinnitada ja süüdi tunnistada V.J süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja U.U süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel V.J-ilt riigituludesse sundraha 645 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 72 € ning välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel U.U-lt riigituludesse sundraha 645 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 72 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades V.J` ja U.U` varalise seisundiga, võimaldada neil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt V.J-ilt ja U.U-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanu x kasuks 25 €. V.J` ja U.U` suhtes tõkendeid kohaldatud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.