Liiklussüüteod

üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 447 (nelisada nelikümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: G.S süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 02.07.2016 kell 13:40 Tallinnas Võistluse 23 juures mootorsõidukit Citroen C4 reg.nr. xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,05 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,95 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Oma tahtliku tegevusega pani G.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 04.07.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav G.S ja tema kaitsja Merike Allikmäe järgneva kokkulepe: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus G.S karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-04.07.2016, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku töö tundidega, s.o 447 (nelisada seitse) tundi arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd (ning ühele aastale vastab 360 päeva). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on G.S kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 määrata G.S-ile kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 määrata G.S-ile kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 3 (kolmeks) kuuks. KarS § 83 lg 31 alusel konfiskeerida G.S (lepingus Misheljova) ja Danske Bank AS Eesti filiaali vahel 15.05.2012 sõlmitud kapitalirendilepingust nr xxxxtulenevalt G.S (ik XXX) kasutusõigus mootorsõidukile Citroen C4 1.6i Exclusive registreerimismärgiga xxxx. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 50 lg 1 p-st 1; § 68 lgst 1; § 69 lg-test 1, 3 ja 4; §-st 75 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 8; § 83 lg-st 31 asub kohus seisukohale, et G.S kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, mis absoluutsummana moodustab 741 eurot ning tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 61,75 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.