Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Juri Slavaševitšit’i süüdistatakse selles, et tema olles 18.03.2015. a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuud, mis pöörati täitmisele 20.03.2015, juhtis teadlikult 08.11.2016. kella 13.00 ajal Harjumaal, Tallinnas Tondi tänava ja A. H. Tammsaare tee ristmikul, suunaga Kotka tänava poole, mootorsõidukit Mercedes-Benz E220, reg. märgiga XXXX omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Seega Juri Slavaševitš, hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest sõlmisid 28.06.2016 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Leelo Känd, süüdistatav Juri Slavaševitš ja tema kaitsja Andrus Repnau järgneva kokkulepe: 18.03.2015. Harju Maakohtu otsusega tunnistati Juri Slavaševitš süüdi KarS § 424 järgi ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 7 kuud ja 24 päeva, mis asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 234 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud ning karistus on täidetud 07.06.2016. a, seega liitkaristust moodustada ei saa. KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 /neli/kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 08.11.2015. - 10.11.2015.s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistu 3/kolm/ kuud ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 117 /ükssada seitseteist/ tundi, mille tegemise ajaks määrata 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 8: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 329; § 68 lg-st 1; § 69 lg-test 1, 3, 4, 6 ja 7; §-st 75 lg-st 1 ja lg 2 p-st 8 asub kohus seisukohale, et Juri Slavaševitš kuulub temale KarS §-s 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 645 eurot, mis tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.