Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Ülejäänud osa vangistusest, s.o 3 (kolm) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Kožemjakin 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - ning KarS § 75 lg 2 p-de 21, 5, 7, 8 alusel kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) alluda kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ravile, mis on seotud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniga; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume omavate või tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 4) osaleda vähemalt kahes kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus Aleksei Kožemjakin, olles 21.10.2010 karistatud Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, omandas taas ebaseaduslikult Tallinnas Mahtra tänav 60 lähedal eeluurimisel tuvastamata isikult ja ajal, kuid enne 12.07.2016 kella 11.14 suures koguses narkootilist ainet (s.o narkootilist ainet kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) gammahüdroksübutüraati, milles gammahüdroksüvõihapet vähemalt 20 grammi, mida hoidis kuni tema kinnipidamiseni enda juures ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos Volvo V70, registreerimismärgiga XXXX. Nimelt peeti 12.07.2016 kell 11.14 A. Kožemjakini poolt juhitud sõiduauto Volvo V70, registreerimismärgiga XXXX Tallinnas Mustamäe tee 59 juures politseiametnike poolt kinni ning vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti sõiduauto Volvo V70 kindalaekast ära üks plastikpudel kirjega Gefilus, milles olev viskoosne vedelik massiga 114,5 grammi sisaldas 73% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus

grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB-d). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape ehk GHB kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 alusel loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 16 grammist GHB-st. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega, millest piisab enam kui 43 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega pani A. Kožemjakin toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. Kožemjakini süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat 2 kuud. Sellest kuulub kohesele reaalsele kandmisele 2 kuud vangistust ning 3 aastat vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täitab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p

21, 5, 7, 8 määratud kohustused. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 1447 eurot ning seda on võimalik teha osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A. Kožemjakin tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ja narkootilise aine pakendamise vahend kui väärtusetu tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.