Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS

T.E, olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 24.07.2014 (tegu toime pandud 22.07.2014) Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi ja 23.02.2015 (tegu toime pandud 30.01.2015) Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 27.04.2015 kella 18.00 ajal Tallinnas Linnamäe teel mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, s.omootorsõidukit võib juhtida isik, kellel

on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Sellega T.E pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava T.E, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb

prokurör T.E süüditunnistamist KarS § 423 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 kuud, millest eelvangistusena kantud 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.07.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning mõista liitkaristuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Vangistus asendada 295 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on 1 aasta. Süüdistatav on ÜKT tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Samuti tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud summas 861 eurot ning tal on võimalik seda teha vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.E tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.