Liiklussüüteod

Samuti tunnistati A. Männiste süüdi selles, et tema 06.12.2015 kella 00.50 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Kärberi tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (1.57 mg/g). A. Männiste rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Eeltooduga pani A. Männiste toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(3)

kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Apellatsioonis märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. KarS § 424 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus mõistis A. Männistele karistuseks 10 kuud vangistust, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult seda, et A. Männiste on pannud toime kaks kuriteoepisoodi. Esimeses episoodis viibis joobes juhtimise ajal sõiduautos tema laps, keda ta lasteaiast koju sõidutas. Teises episoodis püüdis A. Männiste politsei eest põgeneda, kuid tabati. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel A. Männiste joobeaste suurust. Kohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult seda, et eelmine kord asendati A. Männistele mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid seda ta ära ei teinud, vaid pani katseajal toime uued kuriteoepisoodid. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on kohus A. Männistele karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et A. Männistele tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Kuna A. Männiste pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oleks pidanud tegema üldkasulikku tööd, s.o katseajal, siis suurendas kohus mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis põhjendatult liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab üldkasuliku töö tegemisel süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 7 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. Seega ei saanudki maakohus mõista A. Männistele teistsugust karistust kui reaalne vangistus.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.