Liiklussüüteod

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700051205. ning selgitus „R.S 1-16-5652 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

R.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema tema olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 tähenduses - Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDF-0054 kontrollimise tulemusena väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l alkoholi xxx Seega pani R.S toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus R.S süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui R.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 1 aasta. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks kuuks. KarS § 180 lg 3 alusel jätta 200 eurot sundrahast riigi kanda ülejäänud kriminaalmenetluse kulud sundraha 445 eurot ning kaitsja tasu (96 eurot) välja mõista süüdistavalt ning võimaldada süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi ühe aasta jooksul. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav R.S on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb R.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud

kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesolevas asjas menetluskulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu ja need tuleb osaliselt (sundraha 200 euro osa) jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud nõuda süüdlaselt sisse, lubades tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.