lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-5792/1201

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-5792/1201
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
723
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-5792/28Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja10.11.20101-10-5792/51Tallinna Ringkonnakohus28.02.20111-10-5792/1115Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja19.02.20151-10-5792/1193Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.06.20161-10-5792/1205Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.07.20161-10-5792/1213Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.08.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-14-404/95Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.04.20183-16-805/34Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja19.07.20162-16-4171/16Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.03.20162-14-51536/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-5792

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. juuni 2016 määrus Andrus Eriku taotluse tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andrus Erik (isikukood 37702132232), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 9. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Andrus Eriku määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 16.02.2016 määrusega kohaldati Andrus Eriku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning määrati süüdimõistetu selleks ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. A. Erikut kohustati järgima KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid elukohaga XXX . A. Erikule määrati ka lisakohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 järgi.
1.1.Süüdimõistetu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, kuid maakohtu määrus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2016 määrusega sisuliselt rahuldamata, kuid muudeti väljamõistetud menetluskulude osa. Ringkonnakohtu määrus jõustus 12.04.2016.
1.2.18.05.2016 esitas A. Erik taotluse karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks. Taotluse kohaselt temale määratud kriminaalhooldusametnik ei pakkunud talle välja mitte ühtegi tegevust taasühiskonnastamisele ega pakkunud ka mingit abi. Samuti ta ei lubanud tal minna tööle välisriiki. Tänapäeva kriminaalhoolduse süsteem ei ole võimeline karistusjärgse käitumiskontrolli saanud isikule mingit tuge ega abi pakkuma, vaid sellist isikut koheldakse jätkuvalt kurjategijana ja süüdlasena (süüdimõistetuna) ning selline kriminaalhoolduse eesmärk sekkub intensiivselt isiku eraellu. Taotlejal puudub huvi teha konstruktiivset koostööd kriminaalhooldajaga. A. Erik taotleb jätta kohaldamata asjassepuutuv õigusnorm, mis karistusjärgse käitumiskontrolli saanud isikul takistab käitumiskontrolli määruse muutmise/tühistamise taotlemist ning tunnistada selline õigusnorm põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
2.Viru Maakohtu 09.06.2016 määrusega jäeti A. Eriku taotlus tema suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks rahuldamata.
2.1.Harju Maakohus 16.02.2016 määrusega A. Eriku suhtes on kohaldatud karistusjärgne käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta, kuna tema puhul on täidetud KarS § 871 lg 1 sätestatud eeldused. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel lähtuti prognoosist, et isik võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, mis tulenes varasemalt toimepandud kuriteo asjaolude, süüdimõistetu isiku, tema varasema elukäigu ning käitumise karistuse kandmise ajal analüüsist. Maakohtu poolt A. Eriku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks ei olnud mitte üksnes eesmärk määrata isikule tugiisik, kes tegeleb tema taasühiskonnastamisega. Karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärk on muu hulgas edasiste kuritegude vältimine, milleks ongi tarvis kriminaalhooldaja järelevalve, kes järgib, kuidas õnnestub isikul peale vabanemist resotsialiseeruda.
2.2.Vastavalt KarS § 871 lg 5 võib kohus kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. KarS § 871 lg 6 kohaselt karistusjärgne käitumiskontroll lõpeb enne tähtaja möödumist järgmistel juhtudel: 1) vangistust kandma asumisel või psühhiaatrilisele sundravile paigutamisel või 2) uue käitumiskontrolli kohaldamisel vastavalt käesoleva seadustiku §-s 74 sätestatule. Seega KarS § 871 ei näe ette isiku suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamise võimalust, vaid üksnes sellega kaasnevate kohustuste kergendamist või tühistamist. Maakohus ei näinud põhjust A. Eriku taotluse lahendamisel KarS § 871 sätestatu kohaldamata jätmiseks.
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Erik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tema taotlus rahuldada. Alternatiivselt taotleb süüdimõistetu võimalust taotluse täiendamiseks ning taotluse saatmist uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebaja hinnangul saab KarS § 871 lg-t 5 tõlgendada ka nii, et karistusjärgset käitumiskontrolli on võimalik tühistada tervikuna. Kui kohus leidis, et tal on võimalik käitumiskontrolli raames määratud kohustusi kergendada või osaliselt tühistada, siis oleks saanud seda selgitada ja anda võimaluse taotluse muutmiseks/täiendamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks määruskaebuses toodu põhjal puudub alus. Samuti puudub alus anda võimalus taotlust täiendada või saata asi lahendamiseks tagasi maakohtule.
5.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selgitanud, miks ei ole võimalik käesoleval ajahetkel lõpetada karistusjärgset käitumiskontrolli ning seadus annab võimaluse üksnes KarS § 871 lg 5 alusel kergendada või tühistada isikule määratud käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ja ei pea vajalikuks seal märgitut korrata. Põhistustega mittenõustumine ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata sellele, et maakohus on selgitanud võimalusi, ei ole süüdimõistetu jätkuvalt taotlenud ka kohustuste kergendamist või tühistamist. Puuduvad alused ka maakohtule taotluse tagastamiseks.
6.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.