Kohtulahend

Kaitsja

vandeadvokaat Natalia Suvorova

Kohaldatud menetlusnormid

RESOLUTSIOON

KrMS §§ 180 lg. 1 ja 3; 301; 305 lg.1; 315 lg. 1, 4, 5 ja 8; 318 lg.1 ning 319 lg. 1 ja 2,

Süüdi tunnistada F.E kuriteos KarS § 209 lg. 2 p.p. 2 ja 3 järgi ja karistada teda vangistusega kolm (3) aastat ja kuus (6) kuud. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse algust arvestada kahtlustatavana kinnipidamise päevast s.o. 11. novembrist 2009.a. Süüdi tunnistada B.Q kuriteos KarS § 209 lg. 2 p.p. 1, 2 ja 3 järgi ja karistada teda vangistusega kolm (3) aastat ja kuus (6) kuud. KarS § 65 lg. 2 kohaselt suurendada karistust IdaViru Maakohtu poolt 16. detsembril 1996.a. mõistetud vangistuse kandmata osa kahe (2) aasta kümne (10) kuu ja üheksateistkümne (19) päeva võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus kuus (6) aastat neli (4) kuud ja üheksateist (19) päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse algust arvestada kahtlustatavana kinnipidamise päevast s.o. 12. novembrist 2009.a. Välja mõista B.Q-lt ja F.E-lt solidaarselt SEB Panks AS-i kasuks 3 312 000 krooni kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. novembri 2009.a. määrusega seatud järgmised hagi tagamise abinõud: 1.xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx asuva MP korteriomandi (kinnistusregistriosa nr. xxxxxxx) arest ja kinnistusregistriossa nr. xxxxxxx SEB Pank AS-i kasuks kantud käsutamise keelumärge.

tk., halli ja punase kirjud töökindad 2 tk., müts, parkimispilet; kaubikust Toyota võetud kiuproovid pakendites nr. 10-17, 21, 22 ja 25; autost Ford Courier võetud kiuproovid pakendites nr. 1-3; pükstelt ja sviitrilt võetud kiuproovid pakendites nr. 1-5 ja 6 ning 8-12, F.E elukohast ära võetud mobiiltelefon Alcatel. B. Q elukohast ära võetud mobiiltelefonid Nokia 6300 ja Nokia 6080 tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist. F.E elukohast ära võetud mobiiltelefon Samsung tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist MPle. SL-lt DNA ekspertiisi läbiviimseks võetud võrdlusmaterjal hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Välja mõista B. Q-lt ja F.E-lt kummaltki riigi tuludesse 6525.- krooni sundraha Välja mõista F.E-lt riigi tuludesse 24 240.- krooni määratud kaitsja tasu hüvituseks. Välja mõista B. Q-lt riigi tuludesse hüvituseks.

31620.- krooni määratud kaitsja tasu ja kulude

Välja mõista B. Q-lt riigi tuludesse 20065.- krooni tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiiside eest. Välja mõista F.E-lt riigi tuludesse 20065.- krooni tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiiside eest. Riigi tuludesse välja mõistetud summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis. Tasumisel märkida viitenumber 2800049696 ja kohtuasja number 1-10-5792. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna F.E akohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast Pärnu Maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Süüdistatavate jaoks algavad tähtajad kohtuotsuse lõpuosa ja kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna F.Eakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistuse sisu F.E süüdistatakse selles, et ta ühiselt ja kooskõlastatult grupis B.Q ja Arvi Salongiga lõi 02. novembril 2009.a. Raplas Tallinna mnt. 12 AS-i SE Pank Rapla kontoris panga töötajatele

tegelikkusest s.o. sularaha äraviimiseks volitatud isiku ehtsuses ja saavutas sel moel panga poolt endale 3 312 000.- krooni sularaha üleandmise. F.E tegevuses oli järgmine: töötades G4S Eesti AS-i sularahadivisjonis SEB Pank AS-i Rapla kontorit teenindava inkassaatorina ning omades seetõttu tõttu informatsiooni sularaha inkassatsiooni teostamise korra kohta ja ligipääsu teiste sama panga teenindamiseks volitatud inkassaatorite andmetele, hankis G4S Eesti AS-i sularahadivisjoni inkassaator VK andmed ja foto ning andis B.Q-le informatsiooni inkassatsiooni teostamise ja selleks kasutatava kohvri kohta. Saadud informatsiooni ja juhiste põhjal valmistas B. Q 2009 aasta septembrikuus pettuse toimepanemiseks vajaliku ehtsa sularahakohvriga väliselt samasuguse kohvri.

sularahakeskusesse saatmiseks mõeldud 3 312 000 krooni sularaha, milline oli pakitud kuude turvakilekotti, milledest kolm pani F.E kaasas olnud kohvrisse ja ülejäänud kolm samast kassaruumist võetud kilekotti. Seejärel väljus F.E rahaga pangakontori hoonest, läks teda oodanud Arvi Salongi juurde ja sõitis A.Salongi juhitud ATV-l Raplast otse Alu asualasse, sealt edasi asula lähedale kohta, kus ootas B. Q . Seejärel sõideti kolmekesi B.Q kaubikuga Toyota Hiace reg nr xxx xxx Tallinn-Pärnu maantee kaudu Tallinna. F.E teod on kvalifitseeritud KarS § 209 lg. 2 p.p. 2 ja 3 ette nähtud kuriteona s.o. isikute grupi koosseisus suures ulatuses varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. B.Q-d süüdistatakse selles, et ta KarS § 209 lg. 2 p. 1 nimetatud isikuna s.o. olles karistatud varguste eest, koos F.E ja Arvi Salongiga kooskõlastatult tegutsedes lõi 02. novembril 2009.a. Rapla maakonnas Raplas Tallinna mnt.12 asuvas SEB Pank AS-i Rapla kontoris panga töötajatele ebaõige ettekujutuse pangast 3 312 000 krooni sularaha üleandmise ja äraviimise õigsuses, mille tulemusena sai suures ulatuses ebaseaduslikult kasu. B.Q tegevuses oli järgmine: 2009. aasta suvest alustas koos F.E ja Arvi Salongiga pettuse ettevalmistamist, sai AS G4S Eesti AS-i sularahadivisjonis inkassaatorina töötanud ja SEB Pank AS-i Rapla kontorit teenindanud F.E-lt pettuse toimepanemiseks G4S Eesti AS-i inkassaatori VK andmed ja foto ning informatsiooni inkassatsiooni teostamise asjaolude ja selleks kasutatava kohvri kohta. Saadud informatsiooni ja juhiste põhjal valmistas B. Q 2009. aasta septembrikuus pettuse toimepanemiseks kohvri, milline sarnanes väliselt sularaha veol kasutatava ehtsa kohvriga.

SEB Panga Rapla kontorisse sularaha äraviimiseks sõitnud tegelikku AS G4S Eesti sularahadivisjoni inkassatsiooniautot ja andis auto liikumise kohta tema kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxxxxxxxx informatsiooni F.E-le abonentnumbril xxxxxxxxxx ja Arvi Salongile abonentnumbril xxxxxxxxxx. Parkinud sõiduauto Ford Courier pangakontori ette, sisenes F.E kell 10.02 pangakontorisse, kus kell 10:03 helistas tema kasutuses olnud abonentnumbrilt xxxxxxxxxx B.Q-le abonentnumbril xxxxxxxxxx. Pärast kassaruumi sisenemist imiteeris ruumis oleva seadmega inkassatsioonikohvri deaktiveerimist ja tekitas kassapidaja MH-s arusaama, et tegemist on ehtsa kohvriga. Seejärel esinedes VK-na palus MH-l telefoni teel rääkida sularahakeskuse operaatorina esinenud B. Q-ga , kes teatas inkassaatoritega juhtunud segadusest ja Rapla pangakontori jaoks ette nähud pangakaartide hilisemast saabumisest. Kassapidaja MH veendus tema kasutuses olnud andmebaasi alusel, et sularaha äraviimiseks saabunud inkassaatoriks oli VK. Seejärel allkirjastas F.E V.K-na esinedes ja V.K allkirja jäljendades inkassatsioonikottide üleandmisevastuvõtmise akti ja koos M.H-ga vormistas ja allkirjastas kuus G4S Eesti AS-i Sularahakeskuse saatelehte. M.H, olles F.E tegevusest eksitusse viidud, andis F.E-le üle AS G4S Eesti sularahakeskusesse saatmiseks mõeldud 3 312 000 krooni sularaha, milline oli pakitud kuude turvakilekotti, milledest kolm pani F.E kaasas olnud kohvrisse ja ülejäänud kolm samast kassaruumist võetud kilekotti. Seejärel väljus F.E rahaga pangakontori hoonest, läks teda oodanud Arvi Salongi juurde ja sõitis A.Salongi juhitud ATV-l Raplast otse Alu asulasse, sealt edasi asula lähedale kohta, kus ootas B. Q . Seejärel sõideti kolmekesi B.Q kaubikuga Toyota Hiace Tallinn-Pärnu maantee kaudu Tallinna. B. Q tegevus on kvalifitseeritud KarS § 209 lg. 2 p.p. 1, 2 ja 3 ette nähtud kuriteona s.o. varem vargusi toime pannud isikuna suures ulatuses varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja koos teiste isikutega. Süüdistatavate ütlused B. Q ei tunnista end süüdi ja süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist. Ta arvab, et oli

nime all võib I.T võib olla tema telefoni mälus, seda B.Q ei tea. GT number võib B.Q telefonis olla K nime all. I.T hüüdnimi on P. B.Q ei tea öelda, kas I.T võib selle nime all tema telefonis olla. Pärast kaubiku kättesaamist on B.Q veel M.P-ga kohtunud, sest M.P küsis tema käest raha. M.P kahtlustas B. Q-d seotuses pangas toimunud kelmusega s.o. arutatava kuriteoga. B. Q andnud M.P-le käest kätte 10 000 krooni. B.Q lubas raha viia ja pärast raha kättesaamist kohtusid nad M.P-ga Pirita Seleveris, kus andis raha üle. Raha andnud B.Q sellepärast, et M.P hakkas teda ähvardama ja lubas pöörduda vastavate instantside poole. See ei tundunud reaalsena. Raha võtnud B. Q kodust ja andnud selle M.P-le kaastundest. Võlgu ta M.P-le ei olnud. 10 000 krooni oli B. Q-l saadud töötasuna ja lihtsalt oli võimalik raha M.P-le anda. Kes viis tema kaubiku Sompasse, seda B. Q ei tea. Buss viidi treileriga viidi B.Q koju, kus on ka tema sissekirjutus. Seal elavad veel isa ja õde. B.Q tellis A.L-lt teenuse, et buss korda saaks. Bussi pesu ta ei tellinud ja ei tea, kui kaugel oli bussi remont tema kinnipidamise ajaks. Pärast kinnipidamist suhtles A-ga bussi teemal K. 2009. aastal B.Q ei teadnud, kus F.E töötas. Samuti ta ei tea, kas M.P oli 2009. aastal F.E-ga tuttav. 2009. aasta suvel käis B.Q M.P elukohas päris tihti. Nad käisid M-ga koos tööl ja aitas teda ka kodustes töödes. M-ga tutvus B.Q vanglas. Nüüd ta M-ga enam ei suhtle, 2009 suvel olid suhted temaga head. Arvi Salongiga suhelnud B.Q 2009.a. harva, Salong olnud siis Soomes tööl. Salongiga tutvus ta samuti vanglas. SEB Panga Rapla kontoris toimunud kelmusest saanud B.Q teada M.P poolt saadetud sõnumistest. See oli 2009. aasta novembris. Oma kinnipidamise ajal olnud B. Q-le teada, et niisugune kelmus on toimunud. Kohtueelsel uurimisel on aga öelnud, et sai sellest teada pärast kinnipidamist. B. Q kinnitab veel, et ta ei ole andnud I.Rignile ega A.Salongile informatsiooni sularaha veoks Raplasse sõitnud inkassaatoriauto liikumise kohta ega telefonil number xxxxxxxxxx 02.novembril 2009.a. F.E-ga kontaktis olnud. Samuti ei ole MH-ga telefoni teel rääkinud. Pangast pettuse teel raha saamiseks kasutatud kohvrit ei ole ta valmistanud, oma kaubikuga ei ole ta F.E ega A.Salongi kuskil oodanud ega neid Tallinna sõidutanud. B.Q ei mäleta, kas ta suhtles 02.novembril 2009.a. telefoni teel F.E-ga või mitte. Kui kõneeristus seda näitab, siis see nii oli. Kui F.E talle helistas, siis võib olla oma ehituse pärast. B.Q ei ta, kas ta kohtus 19.oktoobril 2009.a. F.E-ga , see kuupäev ei ütle talle midagi. Tema kaubik olnud sel perioodil M.P käes ja seepärast ei tea, mis põhjustel oli kaubik 19. oktoobril 2009.a. Rapla lähistel kõrvalises kohas tee ääres. Samuti ei mäleta, kas ta 31. oktoobril 2009.a. kohtus A.Salongiga või mitte. Oktoobrikuus võis kohtuda küll, sest A.Salong tõi talle sülearvuteid remontida. B.Q võtab omaks, et tutvusringkonnas on tema hüüdnimeks M. F.E ei tunnista end samuti süüdi ja keeldub süüdistuse kohta ütluste andmisest. Seepärast avaldati kohtuistungil F.E poolt kohtueelsel uurimisel 20. novembril 2009.a. antud ütlused (t.l. 114, II kd.), milledest nähtub, et ta tutvus B. Q-ga 2009.a. algul oma tuttava IT kaudu, kes elab Soomes, kuid käis siis Eestis. F.E vajanud B. Q abi korteri remontimisel. Telefoni numbriga xxxxxxxxxx kasutanud F.E pikemat aega. Tema elukohast ära võetud telefoni Samsung on ta kasutanud umbes aasta, varem kasutas telefoni Alcatel. I.T telefoninumber on sama nime all salvestatud ka telefoni mälus. Viimati suhelnud ta I.T-ga telefoni teel 2009.a. oktoobrikuus. Ööl vastu 02. novembrit 2009.a. aidanud F.E Ääsmäel tee ääres ühte autot käivitada ja istunud selle auto rooli taha. F.E keeranud auto süütevõtit, kuid auto ei käivitunud. See olnud tumedamat värvi vanem Ford, vist mahtuniversaal. Kohtuistungil andis F.E ütlusi ainult oma varalise seisukorra ja vara arestimise kohta. Ütlustest nähtub, et alates 2003. aasta lõpust elab ta koos MP-ga, laps sündis neil 05.05.2004.a. xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx korteri oli M ostnud enne. Ta on kuulnud, et M-i vanemad andsid korteri jaoks raha. Auto eest maksis M lõplikult isalt saadud rahaga. Neil oli kokkulepe, et üks osa F.E palgast laekus M-i pangakontole, teine osa läks F.E enda arvele ja sealt võlgade katteks. Tema pangaarve oli arestitud. Nüüdseks on kohus välja mõistnud F.E-lt ka elatise. Tema palk ei olnud oluliselt suurem kui M-l. F.E on võtnud

mitmeid väikelaene, milliseid ei jõudnud kohe tagasi maksta. Mõni võlg võis olla seotud hasartmängudega, kuid alates 2007. aastast ei ole sellega enam tegelnud. Autost leitud kasiino kliendikaart on tema oma. Miks nähti 19. oktoobril 2009.a. Rapla lähistel kõrvalises kohas tee ääres seismas MP sõiduautot Mazda, seda F.E seletada ei oska ega anna ütlusi selle kohta, kus ta sel päeval võis olla. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatavate ühine ja kokku lepitud tegevus pangakontorist sularaha kättesaamiseks tuleb lugeda tõendatuks ja kumbki süüdistatav arutatava kuriteo kaastäideviijaks vastavalt KarS § 21 lg. 2. Süüdistatavate tegevus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 209 lg. 2 järgi ja selle kuriteo tunnused tuleb süüdistatavate tegevuses lugeda tõendatuks. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatavate käitumises tuvastatud ei ole. Uuritud tõendite põhjal ei saa aga lugeda tõendatuks järgmisi süüdistusaktis esitatud väiteid: auto ostmine SL-lt Arvi Salongi poolt; B. Q-d egevus 02. novembril 2009.a.- Kohila vallas pangakontorisse sõitnud inkassaatori auto liikumise jälgimine ja selle kohta telefoni teel A.Salongile ja F.E-le informatsiooni andmine ja telefoni teel panga töötaja MH-le sularahakeskuse töötajana esinemine. Samuti ei ole tõendatud, et

F.E oli tunnistaja varem näinud, kuid antud päeval teda ära ei tundnud. Kuna tunnistaja oli kuni 02. novembrit 2009 olnud puhkusel, siis oli raha pandud pakkidesse ja saatelehed täidetud teise töötaja RO poolt. Sularaha ära viinud mees andis üleandmise ja vastuvõtmise kohta koostatud dokumendile kaks allkirja (t.l. 41). 3.Rapla pangakontorit teenindanud inkassaatorite nimekirjast (t.l. 179 III kd.) nähtub, et 02. novembril 2009.a. pidid inkassatsiooni läbi viima AP ja EK, kes on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et nad jõudsid kohale kella 10.00- 11.00 vahel ja siis selgus, et sularaha oli juba ära viidud. E.K on töötanud inkassaatorina kaheksa ja pool aastat ja Rapla kontorit teenindanud 2-3 aastat; A.P on töötanud 3-4 aastat. Rapla maakonna teenindamiseks oligi põhiliselt kaks ekipaažiE.K ja A.P ning F.E ja KK.

Kõneeristuse kohaselt on F.E kasutuses olnud telefonilt (abonent nr. xxxxxxxxxx) võetud 02. novembril 2009.a. kell 14.40.17 ja kell 19.01.43 Tallinna kesklinnas kõned B.Q kasutuses olnud numbrile xxxxxxxxxx. Teine kõne kestis 389 sekundit. (tl. 164 ja 166) Salajase pealtkuulamise tulemuse ja telefonikõne eristuse põhjal tuleb asuda seisukohale, et F.E oli 02. novembril 2009.a. seotud ja kontaktis B.Q-ga.

1) Tunnistaja KK ütlustest nähtub, et tema korteri akendest on näha pangakontori esine tänav, sild ja Tallinna maantee ning Alu tee ristumiskoht. 02. novembri 2009.a. hommikul kella 09.45 paiku aknast välja vaadates nägi ta ristmikul seismas tumerohelist (sõjaväe värvi) ATV-d, mille juures seisis üks inimene. Seejärel nägi, kui ATV sõitis üle silla pangakontori poole, sõitis üle äärekivide kõnniteele ja pööras ringi. Umbes minuti pärast jooksis pangamajast välja pikkade juustega mees, kellel oli kohver käes ja paremal õlal turvamehe märk. Mees istus ATV tagaistmele ja pani kohvri juhi selja taha. Seejärel sõitis ATV üle jalakäijate silla, edasi üle haljasala Alu teele ja seda mööda Alu suunas. 2) Tunnistaja KK on näinud samal päeval kella 11.0- 12.00 paiku ATV-d Alu tee ääres parklas Rapla haigla juures ja pärast sõitmas mööda Au teed Alu suunas, siis oli ATV-l kaks inimest, tagaistujal olid heledamad lokkis juuksed ja peas ei olnud kiivrit. Kohus leiab, et tunnistaja poolt öeldud erinev kellaaeg ei sea kahtluse alla K.K ütlusi, sest kassaruumi sisenemise ja sealt väljumise kellaajad 10.06 ja 10.09 nähtuvad salvestuselt. (t.l. 149) 3) Tunnistajate RU ja PU poolt antud ütlustest nähtub, et 19. oktoobri 2009.a. hommikul kodust Ohulepast Kodila suunas tööle sõites nägid nad Kelba teeristis põllu ääres kompostihunnikute taga võõraid sõidukeid ja otsustasid kontrollida, sest tavaliselt selles kohas autod ei seisa. Seal olid helehall Toyota kaubik, üks väiksem tumesinist värvi sõiduauto ja mullahunniku tagant sõitis neile vastu ATV. Tumesinise auto kapott oli üles tõstetud. P.U pani autode numbrid xxx xxx ja xxx xxx kirja. Autode juures nägid nad kokku kolme meest, kelledest üks tuli ATV-ga sõites vastu ja temaga nad ei suhelnud. Teine mees oli valge Toyota juures ja ütles, et auto läks katki. See mees oli heledamate pikemate juustega, ilma peakatteta, umbes 1.80 pikk või rohkem, 40-50 aastane, tugeva kehaehitusega. Kolmas mees oli sinise kaubiku rooli taga, kes välja ei tulnud ja temaga nad ei rääkinud. Katki olevat läinud sama sinine auto. Rohkem meestega juttu ei olnud ja tunnistajad sõitsid ära. RU kinnitab, et ATV-ga sõitnud mees oli tumedate lühemate juustega ja palja peaga. Sellest kohast saab sõita Kelba- Ohulepa teele, kust saab edasi kas Hageri või Rapla poole. Raplasse on sellest kohast umbes 14 km. ATV oli tumedam, võimalik, et tumeroheline. PU kinnitab, et auto juures seisnud mees kandis beežikat tuulepluusi või jopet ja punast värvi ning heleda triibuga dressipükse. Mees oli tumeda peaga juuksed olid üle pea kammitud. ATV juht kandnud peas kootud servaga mütsi, mis oli kaitsevärvi – rohekas ja pruunikas. Kohus leiab, et vastuolu tunnistajate ütlustes ATV juhi ja autode juures seisnud mehe välimuse ja riietuse osas ei ole nii oluline, et tunnistajate ütlusi kahtluse alla seada. Vaieldamatult tuleb tunnistajate ütlustega tõendatuks lugeda, et nimetatud kohas olid tunnistajate poolt nimetatud sõidukid. Vaidlust ei ole ka selles, et Toyota kaubik numbriga xxx xxx on registreeritud B.Q nimele ja tumesinine sõiduauto Mazda numbriga xxx xxx F.E elukaaslase MP nimele. Sõiduauto registreerimistunnistusele on auto kasutajana kantud F.E (t.l. 59). F.E võtab omaks, et ta on seda autot kasutanud ja 04. oktoobri kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud MP kinnitas samuti, et enamasti kasutas seda auto F.E. 4) Tunnistajatele on F.E ja B. Q esitatud fotode järgi ka äratundmiseks. R.U on osutanud F.E fotole ja avaldanud, et isik sarnaneb näo ja juuste poolest isikuga, keda ta nägi 19. oktoobril 2009.a. Toyota bussi kõrval. Samuti on R.U osutanud B.Q fotole ja avaldanud, et fotol olev isik sarnaneb mehega, keda ta nägi samal hommikul ATV-ga ära sõitmas. Sarnased on juuste värv ja tõmmu näonahk. Tunnistaja PU ei tundnud esitatud fotodelt ära kumbagi süüdistatavat. (t.l. 105-107, 111-116 I kd.) 5) B. Q kaubikust leiti 18. novembril 2009.a. xxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xx. x juures (t.l. 185) kaks prussi mõõtudega 200x10x5 cm. Ühel prussil nähtav kalasaba kujuline jälg ja teisel prussil jalatsijälje fragment. (t.l. 208-210). Kaubiku kongil on üles tõstetav

tagaluuk. Kohus leiab, et kahe prussi leidumine kaubiku kongis kinnitab süüdistuse versiooni sama kaubiku kasutamise kohta ATV transportimiseks 19. oktoobril 2009.a. tunnistajate P ja RU poolt kirjeldatud kohta ja seni kindlaks tegemata kohta 02. novembril 2009.a. Rapla maakonnas Rapla vallas Alu ja Kodila piirkonnas. 6) Tunnistaja AL on kinnitanud, et 2009.a. novembri alguses helistas talle B.Q, kes soovis tuua tunnistaja töökotta remonti oma kaubiku Toyota. Buss olnud kuskil marketi juures katki läinud ja paari päeva pärast tõi B.Q bussi ära. Tunnistaja ise bussi saabumist ei näinud, kuid B. Q andnud bussi võtmed töökoja kontoris tunnistajale üle. See olnud 02. või 03. november. 09. novembriks saadi buss sõidukorda. Samas töökojas töötav JM helistas B.Q elukaaslasele KKle, et viimane bussi ära viiks. KK käis selle bussiga ka töökoja lähedal asuvas pesulas. Tunnistaja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste (t.l. 137 I kd.) juurde, millede kohaselt KK ütles, et see buss on vaja korda saada ja puhtaks pesta; K.K soovis bussi seest pesta. Buss ei olnud tegelikult väga määrdunud. Tunnistaja juhatas K.K pesulasse ja tasus pesemise eest K.K poolt antud rahaga. Pärast pesu ei läinud buss enam käima, mistõttu tunnistaja käis pesulas bussi käivitamas ja pani seejärel bussi töökoja juures olevasse vastavasse hoiukohta (telki). K.K ei viinud aga bussi ära. Ühel nädalavahetusel viidi buss töökoja juurest ära ja remondi eest ei ole keegi tasunud. 7) Tunnistaja JM ütlustest nähtub, et bussi tõi remonti B. Q isiklikult novembrikuu algul, see olnud ühel õhtul kella 17.00- 18.00 paiku; B. Q käinud enne päeval kokku leppimas ja õhtul toodi buss treileriga kohale. Bussi viidi pärast remonti töökoja juurest ära KK poolt tellitud treileriga, K.K ütles, et bussi viiakse Jõhvi. 8) MV ütlused (t.l. 139 1. kd.) uuritud tõenditele midagi ei lisa. Tunnistaja töötas sel ajal pesulas ja pesi nimetatud bussi seest ja väljast. Tunnistajate A.L-i ja J.M ütlused annavad aluse asuda seisukohale, et B.Q ütlused bussi remonti toomise kohta ei ole tõesed - ebaõiged on väited, et bussi viis töökotta treileri juht ilma B.Q osavõtuta ja et buss oli alates 2009.a. oktoobrikuu keskpaigast kuni 02. novembrini MP kasutuses. A.L-i ja J.M ütluste põhjal saab ka järeldada, et B. Q elukaaslane K.K oli huvitatud kaubiku sisemusest kuriteole viitavate jälgede kõrvaldamisest ja sõiduki varjamisest. Viimast kinnitab kaubiku äraviimine nädalavahetusel väljaspool tööaega töökoja juurest B.Q kodukohta IdaVirumaale. Kaubiku äraviimine Tallinnast seab samuti kahtluse alla B.Q väite kaubiku olemise kohta M.P kasutuses, sest miks niisugusel juhul oli vajalik bussi varjata.

pangas koti andma ja oleks raha vastu saanud. Kohvri valmistamist pakkus B.Q tunnistajale, millest viimane keeldus. B. Q näitas tunnistajale ka kohvri joonist, millel olid peal mõõdud. Kohvri peal oleks pidanud olema kaks tuld- üks punane, teine sinine või roheline. Hiljem rääkis B.Q tunnistajale, et kohver on valmis. Tunnistaja rääkis B. Q pakkumisest ka abikaasale ja ta oli juba algusest peale otsustanud, et ei võta asjast osa. B. Q rääkis veel, et tuttava inkassaatori rahaline seis olnud halb ja sellepärast inkassaator teinudki niisuguse ettepaneku. Kuskil sügisel teatanud tunnistaja B. Q-le loobumisest ja andnud koti riietega tagasi. See olnud kuskil poolteist kuud enne pettuse toimumist, millest tunnistaja saanud teada samal õhtul uudistest. Vahepeal ei olevat tal B. Q-ga kontakti olnud. Tunnistaja arvanud, et B. Q on tema peale vihane. Pärast pettusest teadasaamist saatis tunnistaja B. Q-le telefoni teel sõnumi ja küsis 5000 krooni laenuks, kuna arvas et B. Q on asjaga seotud. B. Q olnud talle ehitusmaterjali eest 5000 krooni võlgu. B.Q vastanud sõnumile, et tal ei ole raha. Paari päeva pärast tulnud B.Q tunnistaja juurde ja eitas ikka. Pärast veelkordset sõnumit, milles tunnistaja raha küsis, võttis B. Q tunnistajaga ühendust ja andis järgnenud kohtumise ajal tunnistajale 10 000 krooni. See olnud Pirita selveri juures B.Q autos. Kui tunnistaja küsis, kes panga tühjaks tegi, vastanud B.Q, et tema ei tea sellest rohkem midagi, sama inkassaator ja keegi paks olevat teinud seda. Algul tunnistaja ei teadnud, millise summa B. Q andis, hiljem sai teada, et oli 10 000 krooni. Raha üleandmine toimunud 08. novembril 2009.a., sest sel päeval laekus lasteraha. 2) Tunnistaja JP on kinnitanud, et ta teab B.Q-d kui oma abikaasa MP tuttavat. Abikaasa on rääkinud, et B. Q kavatses Rapla pangast raha välja petta. Tunnistaja leidis oma kuurist kilekotiga ühed võõrad riided ja varsti pärast seda viis B.Q need ära. Eelnevalt oli tunnistaja aknast ka näinud, kui B. Q selle koti tõi. Riiete hulgas oli sinine kampsun, rohkem tunnistaja koti sisu ei uurinud. Kampsunil võisid olla pagunid. Pärast seda, kui uudistes oli teatanud pettusest, andis B.Q tunnistaja abikaasale 10 000 krooni. See oli 8. kuupäeval, kuna siis laekus lasteraha. 3) F.E elukohast leiti 11. novembril 2009.a. läbiotsimisel mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxx ja mobiiltelefon Alcatel IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxx. Telefonis Samsung leidus kõnekaart abonentnumbriga xxxxxxxxxx. Telefonis Alcatel kõnekaart puudus (t.l. 42-44 ja 71-86 II kd.) Telefoni Samsung mälus leidusid IT nimi ja telefoninumbrid, 4) B. Q elukohast leiti 12. novembril 2009.a. läbiotsimisel mobiiltelefon Nokia 6300 IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Telefonis olnud kõnekaardil (abonentnumbriga xxxxxxxxxx) leidub nimi P Eestis ja telefoninumber selle järel langeb kokku T numbriga F.E telefoni mälus. Vaadeldud telefoni mälus on nimi P Soomes 1 ja number selle juures langeb kokku F.E telefoni mälus oleva IT teise numbriga. (t.l. 74 ja 167-169 II kd.). B. Q on tunnistanud, et nime P all võib tema telefonis olla IT. 5) B. Q elukohast leiti 12. novembril 2009.a. läbiotsimisel mobiiltelefon Nokia 6080 IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kõnekaardil (abonentnumbriga xxxxxxxxxx) leiduvad MP nimi ja telefoninumber. Telefoni mälus on samuti nimi P. Vastatud kõnede hulgas on 22. augustil 2009.a. kell 16.24 kõne MP numbrilt. Valitud kõnede hulgas on 28.oktoobril 2009 kell 13.09 võetud kõne MP numbrile. Vastamata kõnede hulgas on 29. augustil ja 27. oktoobril 2009.a. MP numbrilt võetud kõned. 6) IT nime ja telefoninumbrite leidumine mõlema süüdistatava elukohast leitud telefonide mäludes kinnitab, et I.T on süüdistatavate ühine tuttav. Andmed MP numbril võetud kõne ja sellelt numbrilt võetud vastamata kõne 27. ja 28. oktoobril 2009.a. seavad kahtluse alla M.P väite selles, et tal ei olnud enne kuriteo toimumist

B. Q-ga umbes poolteist kuud kontakti ja ta pöördus B.Q poole alles pärast 02. novembrit. Samal ajal on M.P kirjeldanud küllaldaselt B.Q tegevust kuriteo ettevalmistamisel ja B. Q-l 10 000 krooni olemasolu pärast 02. novembrit 2009.a. 7) 02.novembril 2009.a. leiti pangakontori eest tänavalt sõiduauto Ford registreerimismärgiga xxx xxx, mille vaatluse käigus võeti käigukangi otsalt, roolilt ja süütevõtmelt vatipulgale proovid DNA ekspertiisi läbiviimiseks ja juhiistmelt tõmmiskiledele osakeste proovid. 8) 16. novembril 2009.a. koostatud DNA ekspertiisi aktist nähtub, et autost Ford (roolilt, käigukangilt ja süütevõtmelt) tampoonile nr. 1 võetud proovist saadi täielik segaprofiil, milles peamine profiil langeb kokku B. Q võrdlusproovist määratud DNA profiiliga. Selle DNA profiili esinemissagedus on 1,8 x 10 astmes 12 inimese kohta. F.E bioloogilise materjali sisaldumise kohta selles proovis ei ole võimalik järeldusi teha. (t.l. 10-12 II kd.) 9) Roolilt, käigukangilt ja võtmetelt võetud teisest proovist (tampoonil nr. 2) saadi segaprofiil, mille analüüsi tulemuste alusel ei saa välistada F.E ja B.Q bioloogilise materjali leidumist selles proovis. Proovis oleva bioloogilise materjali pärinemine F.E-lt ja kahelt tundmatult isikult on 2,9 x 10 astmes 5 korda tõepärasem, kui hüpotees, et samas proovis olev bioloogiline materjal pärineb kolmelt tundmatult isikult. Samas proovis oleva bioloogilise materjali pärinemine B. Q-lt ja kolmelt tundmatult isikult on 1,8 x 10 astmes 3 korda tõepärasem, kui hüpotees, et samas proovis olev bioloogiline materjal pärineb neljalt tundmatult isikult. (t.l. 16-17 II kd.) Kohus leiab, et eksperdi arvamus B.Q bioloogilise materjali leidumi se kohta autost Ford võetud esimeses proovis (vt. punkt 7) kinnitab, et B.Q on selles autos viibinud ja sellest tulenevalt arutatava kuriteoga seotud. Teises proovist saadud tulemuse põhjal F.E või B.Q viibimise kohta selles autos järeldust teha ei saa. 10) Pangakontori ees seisnud autost Ford võetud kiuproovide, B. Q kaubikust istmetelt võetud kiuproovide ja F.E elukohast ära võetud vormiriietelt saadud kiuproovide võrdlemiseks on läbi viidud ekspertiis (t.l. 240-244) Eksperdi arvamuse kohaselt leidus auto Ford juhiistmelt ja istme peatoelt võetud proovides inimjuukseid ja õrnalt kollakat värvi kunstmaterjalist kiudu pikkusega 2,5-8,5 cm. F.E vormipükstelt võetud ja B. Q kaubiku Toyota istmetelt võetud proovides neid materjale ei leidunud. Sama kaubiku porivaibalt leitud kiud on samaliigilised F.E elukohast ära võetud vormisviitri vasakult esiosalt leitud värvitute polüakrüülkiududega. Auto Ford juhiistmelt leitud tumesinised polüakrüülkiud ja kaubiku Toyota juhiistme seljatoelt leitud tumesinised polüakrüülkiud on samaliigilised F.E elukohast ära võetud pükste materjali tumesiniste polüakrüülkiududega. Auto Ford juhiistme kattematerjali koostise punased polüesterkiud ja kaubiku Toyota juhiistmelt ja külgedelt leitud punased polüesterkiud on samaliigilised F.E elukohast ära võetud vormisviitri punaste polüesterkiududega. Kunstmaterjalist kiu leidumine auto Ford juhiistmel ja peatoel viitab paruka kasutamisele F.E poolt, sest salvestuselt nähtuvalt oli kassaruumis käinud isik heledamate juustega. Eksperdi arvamusest saab järeldada, et pangahoone ees seisnud auto Ford juhikohal ja B.Q kaubiku

Toyota juhiistme seljatoel leidus F.E vormipükstega samaliigilist materjali, mis muude tõenditega kogumis kinnitab, et F.E on nendes sõidukites viibinud. 11) Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt seisis 02. novembril 2009.a. pärast kuriteo toimumist pangahoone ees sõiduauto Ford, mille mootor töötas, ohutuled olid sisse lülitatud ja süütevõtme küljes oli lipik, millele olid kirjutatud nimi S ja telefoninumber xxxxxxxx. 11) Tunnistaja SL poolt antud ütlustest nähtub, et ta müüs 31. oktoobril 2009.a. oma elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx x. ühele mehele sama sõiduauto Ford, mille müük oli kuulutatud internetis. Ostja helistas eelnevalt telefonil xxxxxxxxxxxxx. Ostja saabus tunnistaja elukohta kell 17.05, ta tuli Rannu poolt ja ütles, et sõber oli sõitnud Elvasse. Mees rääkis natuke Saaremaa murrakut. Varem oli mees öelnud, et ta tuleb Ida-Virumaalt. 12) Tunnistaja TL poolt antud ütlustest nähtub, et ta pani 23. oktoobril 2009.a. veebilehele Auto 24 sama auto müügikuulutuse ja fotod. Kontaktiks jäi isa SL telefoninumber. Tunnistaja andis ka kuulutuse panemise ajal auto armatuurlauast tehtud foto, millelt nähtub läbisõit 19 666 km. 13) Auto vaatluse ajal 02. novembril 2009.a. oli läbisõidu näit 19 704 km. (t.l. 18 I kd.) ja auto läbisõiduks ostutus pärast ostjale üleandmist 38 km. 14) Tunnistaja MR ütlustest nähtub, et ta nägi 02. novembril 2009.a. natuke enne kella 10.00-i oma kodust mööda sõitmas sinist kaubikut, mille külgedel olid kleepsud. Üks kleeps oli ka ees kongi peal. Auto aknad olid härmas ja jää oli ära kraabitud. Auto tuli Kodila - Metskülast ja keeras Alu ning Rapla suunas. Tunnistaja jõudis ise ka kella 10.00 paiku Raplasse ja nägi sama autot Tallinna maantee ääres silla ja pangahoone vahel. Tunnistaja kodust on Rapla kirikuni 5 km. Tunnistajate S ja TL ning MR ütluste põhjal tuleb lugeda tõendatuks, et auto oli 02. novembriks 2009.a. toimetatud Tartu maakonnast Rapla lähistele Alu ja Kodila piirkonda ja auto ei olnud liikunud omal jõul. Teisi eespool käsitletud tõendeid arvestades sai sama autoga pangahoone ette saabunud isikuks olla ainult F.E . B. Q bioloogilise materjali leidumine samast autost võetud proovides annab aluse järelduseks, et B. Q on selles autos viibinud ja võtnud osa auto toimetamisest eelmise omaniku juurest Rapla maakonda Alu ja Kodila lähistele.

numbriga xxxxxxxxxx. See number viibis 19.oktoobril 2009.a. kell 07.49, 08.56 kuni 09.22 Kohila piirkonnas ja oli 10 korral kontaktis numbriga 58179076. 3) Seega saab lugeda tuvastatuks seose 19. oktoobril 2009.a. Rapla maakonnas Kodila lähistel tee ääres nähtud isikute, S.L-lt auto ostnud isiku ja 02. novembril 2009.a. Rapla maakonnas numbreid xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx kasutanud isikute vahel. 4) 14. oktoobril 2009 kell 16.02 on numbrilt xxxxxxxxxx helistatud numbrile xxxxxxxxxx, mis oli F.E korterist läbiotsimisel ära võetud telefoniaparaadis Alcatel IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxx kasutatud number. ( t.l. 136 ja 138 ja vt. eespool p. 10.3) Seega on tuvastatud seos F.E ja S.L-lt auto ostnud isiku vahel. 5) Jälitusprotokolli (t.l. 141-144 II kd.) kohaselt viibis numbri xxxxxxxxxx kasutaja 02. novembril 2009.a. kell 07.58 Rapla vallas Alu tugimasti piirkonnas, mil oli kontaktis tuvastamata numbritega ja kell 08.40 Rapla Maavalitsuse tugijaama piirkonnas, mil oli kontaktis Rapla vallas Rõa k. tugimasti piirkonnas asunud numbriga xxxxxxxxx; 6) Samal päeval kell 08.45 oli numbri xxxxxxxxxx kasutaja Alu tugijaama piirkonnas viibides kontaktis Kohila tugijaama piirkonnas viibinud numbriga xxxxxxxxxx. 7) Samal päeval kell 09.15 on numbri xxxxxxxxxx kasutaja Kohila tugijaama piirkonnas viibides olnud kontaktis Alu tugijaama piirkonnas asunud numbriga xxxxxxxxxx. 8) Samal päeval kell 09.18 on numbri xxxxxxxxxx asunud Rapla Maavalitsuse tugijaama piirkonnas ja olnud kontaktis sama tugijaama piirkonnas asunud numbriga xxxxxxxxxx. 9) Samal päeval kell 09.40, 09.54 ja 09.56 on numbri xxxxxxxxxx kasutaja viibinud Kohila tugijaama piirkonnas ja olnud kontaktis Rapla Maavalitsuse tugijaama piirkonnas asunud numbriga xxxxxxxxxx. Pangakontorisse sõitnud inkassaatoriauto viibis kell 09.55 Kohila vallas Urge k., kell 09.56 liikus Kohila alevisse ja kell 10.00 jõudis sealse pangakontori juurde. 10) Samal päeval kell 10.00 on number xxxxxxxxxx asunud Rapla Maavalitsuse tugijaama piirkonnas ja võtnud kõne Kohila tugijaama piirkonnas viibinud numbrile xxxxxxxxxx. Kõne kestis 25 sekundit. 11) Samal päeval kell 10.03.31 on number xxxxxxxxxx Rapla Maavalitsuse tugijaama piirkonnas võtnud uuesti kõne numbrile xxxxxxxxxx ja kõne on kestnud ühe minuti ja 28 sekundit. Inkassaatoriauto on marsruudi väljatrüki kohaselt sõitnud kell 10.07 Kohilast Rapla suunas ja jõudnud kell 10.30 Raplasse pangakontori juurde. 12) Rapla pangakontori salvestuse kohaselt siseneb inkassaatorina esinenud isik kassaruumi panga valvesüsteemi aja järgi kell 10.06.04. Valvesüsteemi kellaaeg oli tegelikust 2 minutit ja 31 sekundit ees ja tegelik sisenemine pidi toimuma kell 10.03.33. Salvestuse kohaselt hoidis kassaruumi siseneja mobiiltelefoni kõrva juures. 13) Panga turvasalvestuse kohaselt pani kassaruumi sisenenud isik telefoni lauale, kust kell 10.07 lükkab selle kassapidaja poole, seejärel räägib kassapidaja telefoniga ja paneb kell 10.07.30 telefoni lauale. Kell 10.09.33 lahkub isik kassaruumist ja kell

xxxxxxxxxx Mõigu 2 tugijaama piirkonnas VV numbrile xxxxxxxxx. Esimene kõne ajal oli A.Salongi telefon Mõigu 2 tugijaama piirkonnas ja teise kõne ajal Rae vallas Assaku tugijaama piirkonnas. (t.l. 109-110 III kd.) 3) 03.novembril 2009.a. kell 13.09 on A.Salongi numbrilt xxxxxxxxxx võetud Tallinnas Peterburi tee 47 tugijaama piirkonnas kõne B.Q telefonile. (t.l. 110 III kd.) Kõned kinnitavad üksnes asjaolu, et A.Salong, B.Q V.V on olnud neil aegadel kontaktis. Kas numbri xxxxxxxxxx kasutajaks S.-le helistamisel oli A.Salong, seda A.Salongi kõned B.Q-le ja V.Viisilehele ega ükski muu tõend ei kinnita. Samuti ei saa nende telefonikõnede põhjal teha järeldust isikute kohta, kes toimetasid auto Tartu maakonnast Rapla maakonda ega selle kohta, kust saadi auto äraviimiseks treiler. Kuna autost võetud proovides leidus B. Q bioloogiline materjal, siis tuleb asuda seisukohale, et B. Q on auto Rapla maakonda toomisest osa võtnud. Kohtul ei ole alust kahelda, et telefoninumbrite xxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx kasutajad olid 02. novembril 2009.a. alates kell 07.58 kuni 10.03 omavahel eespool märgitud aegadel kontaktis ja asusid jälitusprotokollis näidatud tugijaamade piirkonnas. Samuti ei ole alust kahelda, et telefoninumbri xxxxxxxxx kasutaja andis numbri xxxxxxxxxx kasutajale informatsiooni SEB Pank AS-i Rapla kontorisse sõitnud tegeliku inkassaatoriauto liikumise kohta, sest kõnede võtmise kellaajad langevad kokku inkassaatoriauto liikumisega Kohila alevi piirilt Urgelt Kohila alevisse pangakontori juurde ja sealt edasi Rapla suunas. Kõiki tõendeid arvestades on küllaldane alus asuda seisukohale, et numbri xxxxxxxxxx kasutajaks oli 02. novembril 2009.a. alates kell 07.58 kuni 10.03 F.E. Telefoninumbreid xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kasutanud isikuid uuritud tõendite põhjal kindlaks teha ei saa ja seepärast ei saa lugeda tõendatuks, et B.Q andis F.E-le informatsiooni inkassatsiooniauto liikumise kohta ja et isik, kellega F.E M.H-l telefoni teel rääkida laskis, oli just B. Q. Kõnede toimumise kellaajad ja tugijaamade piirkonnad annavad aluse asuda üksnes seisukohale, et F.E sai telefoninumbri xxxxxxxxxx kasutajalt informatsiooni inkassatsiooniauto liikumise kohta. Samuti ei ole uuritud tõendite põhjal võimalik lugeda tõendatuks, et ATV-ga ootas F.E panga juures A.Salong. Samal ajal annavad B.Q kaubiku ja F.E kasutuses olnud sõiduauto Mazda asumine 19. oktoobril 2009.a. Rapla maakonnas Kodila lähistel ja samast kohast ATV ärasõit tunnistajate nähes küllaldase aluse arvata, et B. Q ja F.E viibisid selles kohas kuriteo ettevalmistamise eesmärgil. Tunnistaja M.P ütlustega on tõendatud, et B. Q rääkis kavatsusest niisugune kuritegu koos tuttava inkassaatoriga sooritada, selleks vajaliku kohvri tegemisest ja hiljem ütles, et kohver on valmis. Samuti rääkis B. Q pärast kuriteo toimumist, et inkassaator ja keegi P olevat selle teinud ja andis pärast seda tunnistajale 10 000 krooni. Vaieldamatuks jääb B.Q DNA kokkulangemine autost Ford võetud proovides avastatud DNA-ga ja B. Q kaubiku toimetamine 02. või 03. novembril remonditöökotta ja kaubiku hilisem varjamine. Seega pidi B.Q-l ja F.E-l olema 02. novembril 2009.a. kokkulepe ühise tegutsemise kohta pangakontorist sularaha kättesaamise eesmärgil ja B. Q tuleb lugeda kuriteo täideviijaks. B. Q pidi teadma, et F.E läheb Rapla pangakontorisse sularaha kätte saama ja teadma, millisel viisil F.E raha kätte saada kavatseb. Samuti on küllaldane alus asuda seisukohale, et pärast seda, kui F.E oli pangakontorist lahkunud, jäi pangast saadud sularaha F.E ja B. Q valdusse. B. Q tegevus kuriteo täideviimisel seisnes sularaha äratoomiseks vajaliku kohvri valmistamises, Tartu maakonnast ostetud auto Ford toimetamises Rapla maakonda Kodila lähistele F.E-ga kokku lepitud kohta, pangakontori juurest lahkumiseks kasutatud maastikusõiduki (ATV) toimetamises oma kaubikuga Toyota Rapla maakonda Kodila lähistele F.E-ga kokku lepitud kohta ja pärast pangast raha kättesaamist kaubikuga Toyota ärasõidus koos F.E-ga Tallinna.

Asja lahendamisel ei ole oluline, kust saadud treileriga auto Tartu maakonnast Rapla maakonda toimetati. Tunnistaja VV on kinnitanud, et ta on 2009. aastal andnud oma treilerit kasutada Arvi Salongile, keda teab 2005-2006. aastast. Treiler seisab tunnistaja isa elukohas xxx xxxxxx xxxxxxxxxx. Tunnistaja ei mäleta, kas treilerit küsis kasutada A.Salong või TP. Tunnistaja HV kinnitas, et ta annab treileri oma elukohast välja, kui poeg on seda mõnele tuttavale lubanud. Poeg alati helistab enne. 2009.a. sügisel käisid ühed võõrad treilerit viimas. Sel korral võis poeg helistada kuskil hommikupoolikul ja kuskil tunni aja pärast tulid kaks meest maasturiga haagisele järgi. Mehi tunnistaja lähemalt kirjeldada ei oska ja ei saa osutada ka süüdistatavatele. Treiler toodi tagasi samal õhtul, sest järgmisel hommikul nägi tunnistaja treilerit oma maja juures. Politsei näitas kolme mehe fotosid ja tunnistaja on öelnud, et üks mees sarnaneb kõige rohkem ühega haagist võtmas käinud meestest, aga kindlalt ei ole tunnistaja kedagi ära tundnud. Politsei nagu pressinud peale, et üks mees peab olema ja tunnistaja pidi nagu kellegi peale osutama. Tunnistaja TP poolt antud ütlustest nähtub, et Arvi Salong on talle tuttav ja 2009.a. oktoobrikuu lõpus vajas A.Salong treilerit Mercedes bussi veoks ja tunnistaja soovitas treilerit küsida VV-lt, kes on samuti tunnistaja tuttav. Tunnistaja helistas V.V-le ja ütles A.Salongile, et treileri saab kätte V.V isa juurest. H.V ei tundnud fotode järgi A.Salongi ära ja B. Q äratundmiseks esitamisel on kinnitanud B.Q sarnasust ühega treilerit võtmas käinud meestest. Kohtuistungil kinnitas H.V, et ta ei ole kindel, kas osutatud fotol olev isik on üks treileri kasutajatest või mitte. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et S.L-lt saadud auto Ford transportimist Rapla maakonda just V.V-lt küsitud treileriga ei saa lugeda tõendatuks. Tunnistaja T.P ütlused aga ei ole arutatava asjaga seotud. Samuti ei kinnita süüdistatavate seotust arutatava kuriteoga tunnistaja RT ütlused, kes kinnitab bussi Mercedes toomist Keilas asuvasse Tomesto OÜ remonditöökotta 11. novembril 2009.a. ja bussi toojana on tunnistaja tundnud fotolt ära Arvi Salongi. Asja lahendamisel ei ole olulised ka tunnistaja GT ütlused, kes on B.Q tuttav ja kelle telefoninumber leidub B. Q telefoni mälus. B. Q telefonilt xxxxxxxxxx on 02. novembril 2009 kell 14.26 võetud kõne G.T numbrile, 08. novembril 2009.a. kell 09.35 on B.Q G.T numbrile võetud kõne B. Q teiselt numbrilt xxxxxxxxxx. 08. novembril 2009.a. kell 15.30 on B. Q numbril vastu võetud G.T numbrilt tulnud kõne. G.T kinnitab, et ta laenas ühel tööpäeval 2009.a. novembrikuu algul kella 11.30- 12.00 paiku B. Q-le oma autot ja kella 17.00 paiku tõi B. Q auto tagasi. Pärast seda sõitsid nad autoga Tallinna Balti Jaama juurde, kus B.Q käis ühes kaupluses, pärast seda viis tunnistaja B. Q Maardusse, kus enne kojuminekut käis B.Q veel toidukaupluses ja maksis seal 500 kroonisega. 13. novembril tuli B.Q tagasi Jõhvist ja järgmsel päeval sai tunnistaja K.K-lt teada, et B. Q on kinni peetud. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste alusel ei saa teha järeldusi selle kohta, kus B.Q 02. novembril 2009.a. viibis. Tõendid F.E rahaliste kohustuste koht (t.l. 25- 40 II kd.) ja süüdistatavate ning K.K ja M.P pangakontode väljavõtted (t.l. 6- 43 III kd.) asja lahendamisel tähtsust ei oma. Süüdistatavad on kavatsetult ja pikka aega ettevalmistunult pannud toime teise astme kuriteo, mille tulemusena said enda valdusse suures ulatuses võõrast vara. Seepärast tuleb mõlemale süüdistatavale edaspidiste kuritegude ärahoidmise ja õiguskorra kaitse eesmärgil mõista karistuseks vangistus, mis kuulub ärakandmisele. F.E on küll varem kriminaalkorras karistamata, kuid omastatu suurt ulatust arvestades ei pea kohus võimalikuks tema vangistuse kandmiselt vabastamist vastavalt KarS §§ 73 või 74. B. Q on pannud tahtliku kuriteo toime katseajal ja seepärast ei ole tema vangistuse kandmisest vabastamine ka KarS §§ 65 lg. 2 ja 76 lg. 6 kohaselt võimalik. KarS §§ 57 ja 58 ette nähtud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid süüdistatavate tegevuses ei ole. Omastatu suurt ulatust arvestades peab kohus vajalikuks mõista ka karistuse üle poole sanktsioonis ettenähtust. Uuritud tõendite alusel tuleb mõlema süüdistatava osa kuriteo ettevalmistamisel ja toimepanemisel lugeda võrdseks, mistõttu peab võrdne olema ka karistuse

määr. Põhjendatuks tuleb lugeda SEB Pank AS-i poolt esitatud tsiviilhagi 3 312 000 krooni väljamõistmiseks. (t.l. 19-20) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahju saaja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane kahju tekkimise eelsele olukorrale. Tegemist on mõlema süüdistatava poolt ühiselt kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahjuga vastavalt VÕS § 1043. Ühiselt tekitatud kahju eest on VÕS § 137 lg. 1 kohaselt ette nähtud süüdlaste solidaarne vastutus. Põhjendatud ei ole MP korteriomandi, sõiduauto, sülearvuti ja mobiiltelefoni arest tsiviilhagi katteks. KrMS § 142 lg. 1 kohaselt võib tsiviilhagi tagamiseks arestida ka kolmanda isiku vara, kuid antud juhul ei ole millegagi tõendatud, et arestitud vara oleks soetatud süüdistatav F.E sissetuleku või muu vara arvel. Samuti ei ole tõendatud, et F.E oleks oma vara M.P-le võõrandanud või muul moel püüdnud vältida sisenõude pööramist oma varale. Arestitud vara ühist soetamist ei tõenda kuidagi asjaolu, et osa F.E töötasust laekus M.P pangakontole. Töötasu kandmine M.P kontole oli osavõtt lapse ülalpidamisest ja ühise majapidamisega seotud kulude kandmisest. M.P ja F.E ei ole kunagi olnud abielus ja seega puudub neil ühine omand AÕS § 70 mõttes. xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx asuv korteriomand kuulus kinnistusregistriosa väljavõtte (t.l. 221 III kd.) kohaselt alates 24. septembrist 2003.a. Hansa Liising Eesti AS-ile ja 06. juulist 2006.a. on seoses liisingulepingu lõpetamisega kantud omanikuna sisse MP. Korteriomandi kaasomanikuks ei ole F.E kunagi olnud. M.P sai korteriomandi oma kasutusse 23. jaanuaril 2003.a. sõlmitud liisingulepingu alusel ja 31.mail 2006.a. ostis korteriomandi liisinguandjalt hinnaga 254 318.83 krooni. 02. juulil 2006.a. on M.P kontole laekunud laen 255 814.78 krooni ja sama kuupäeval on tasutud ka korteriomandi hind liisinguandjale. 16. detsembril 2002.a. on M.P kontole laekunud emalt 100 000 krooni ja 29. jaanuaril 2003.a on kontolt tehtud korteri eest esimene sissemakse 87 000 krooni. 18. juulil 2003.a. on M.P müünud Pärnus asuva korteriomandi hinnaga 178 000 krooni (t.l. 256-260). Nimetatud faktid kinnitavad M.P ütlusi korteri esimese sissemakse jaoks raha saamise kohta. Sõiduauto on M.P saanud oma kasutusse 27. juulil 2006.a. Hansa Liising Eesti AS-iga sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel. 02. juunil 2006.a. on M.P kontole laekunud laen 244 994.25 krooni ja 27. juulil 2006.a. on kontolt tehtud liisinguandjale esimene sissemakse auto eest. (t.l. 219 ja 235 III kd.) Ostuhinna kohustus M.P tasuma ositi vastavalt graafikule. (t.l. 229-234 II kd.) Laenusumma laekumine kontole kinnitab ka M.P ütlusi sülearvuti ostmise kohta. 17. juulil 2009.a. liisinguandja ja M.P lepingu lõpetanud, auto antud ostja omandisse ja M.P tasunud kogu ostuhinna 30 389.92 krooni. (t.l. 237- 243) 16. juulil 2009.a. on M.P kontole kantud laen 33 000 krooni ja samal kuupäeval on kontolt kantud liisinguandjale 30389.92 krooni. 15. novembril 2007.a.on M.P ostnud järelmaksuga mobiiltelefoni Samsung hinnaga 1440 krooni, milline tuli ositi tasuda 15. novembriks 2008.a. (t.l. 245-247) Eespool kirjeldatud põhjustel kohus leiab, et antud ei saa ilmneda Täitemenetluse seadustiku §§ 187-196 ette nähtu aluseid võlgniku (F.E) v M.P vara tuleb arestist vabastada. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Seepärast tuleb süüdistatavatelt KrMS § 175 lg. 1 p.p. 1, 3, 4 ja 9 alusel välja mõista määratud kaitsjatele riigi arvel makstud tasu, sundraha ja tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiiside eest.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.