Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-2397
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Igor Šuvalov süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Igor Šuvalovi (isikukood 38811302238) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, apellatsioon
Süüdistatav Igor Šuvalovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga apellatsioon Viru Maakohtu 28. aprilli 2016 otsuse peale jätta läbi vaatamata.
Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta K. Kooga Advokaadibüroo kaudu välja 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt apellatsioonimenetluses Igor Šuvalovile riigi õigusabi osutamise eest.
2.1
Igor Šuvalovilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
2.2
Igor Šuvalovil tuleb temalt väljamõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700030145 ja selgitus „Igor Šuvalov, 1-16-2397, kohtukulud“.
Kui Igor Šuvalov ei tasu temalt riigituludesse mõistetud menetluskulu ära täielikult või tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
I. Šuvalovile mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt.
2.1.1 Maakohus, arvestades süüdistatava isikut, tema viit kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, temale varasemalt mõistetud karistusi ning käesolevat kuritegu, leidis, et kuritegude toimepanemine I. Šuvalovi poolt ei ole juhuslikku laadi ning talle tuleb karistuseks mõista vangistus. Rahalise karistuse määramine ei ole otstarbekas, kuna süüdistatava eelnevad karistused näitavad, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate karistusliikidega. Vähetähtis ei ole ka see, et I. Šuvalovil on 5 kehtivat väärteokaristust, kolm neist on rahatrahvid, millest kaks ei ole tasutud, ja kaks on arestid. 2.1.2 Kohus, võttes edasi arvesse, et I. Šuvalovi süü määr on keskmisest väiksem ja esineb kaks karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p-de 2, 3 tähenduses, ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, pidas põhjendatuks karistada süüdistatavat 3 kuu pikkuse vangistusega, mis vastavalt KrMS §-le 238 kuulub vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Siinjuures arvestas maakohus sedagi, et isikul on käesoleval ajal töökoht ja märkis, et kohus piirdub peaaegu minimaalse karistusega, et vältida I. Šuvalovile ebaproportsionaalsete karistusmeetmete kohaldamist, mis tekitaksid temale ebamõistlikke kitsendusi ja kannatusi. Lühiajalise vangistuse puhul on isiku tagasitulek tööturule võimalik ja reaalne. Töökoha omamine iseenesest ei vabasta karistuse kandmisest. 2.1.3 Kohus leidis veel, et võimalik ei ole ka I. Šuvalovi karistuse täiendav individualiseerimine KarS § 73 või 74 alusel. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on pikema ajal jooksul toime pannud varavastaseid kuritegusid. 2009. aastal oli ta kahel korral karistatud vangistusega ja vabastatud karistusest tingimisi. Mõlemal korral olid karistused täitmisele pööratud ja isik saadeti karistust kandma. Pärast seda oli ta kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude eest veel kolmel korral ja igal korral reaalse vangistusega. Tuleb tunnistada, et kahe viimase kohtuotsuse puhul oli karistus mõistetud tegude eest, mis olid toime pandud enne 2011. aastat. Samas käesolev karistus mõistetakse kuriteo eest, mis oli sooritatud pärast lõpliku karistuse ärakandmist. Isik vabanes juunis 2013. 13.05.2015 kohtuvälise menetleja otsusega karistati teda varavastase väärteo eest rahatrahviga. Sellest järeldub, et isiku poolt järjekordse varavastase kuriteo toimepanemine ei olnud juhuslikku laadi, vaid tegemist on süüdistatava elus väljakujunenud käitumismustriga. Sellises olukorras ei ole võimalik karistada isikut vangistusega ja samas ta karistuse kandmisest vabastada. Selleks puuduvad kohtul mõistlikud prognoosid, et I. Šuvalov ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema, mille tõttu tuleks loobuda reaalse vangistuse kohaldamisest.
kahekuulise vangistuse kandmisel kaotaks ta töö. I. Šuvalov töötab graafikuga 4 päeva tööl ja 4 päeva vaba.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.