Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 10.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-16-4477/7
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 10.06.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1028

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2016 Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-4477 (16230200278)

Kohtukoosseis

Kohtunik Janika Kallin

Kohtuistungi sekretär

Kertu Kuusik

Kohtuistungi tõlk

Mariana Sidorok

Kriminaalasi

I.H süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kokkuleppemenetluses.

Abiprokurör

Kristina Kivi

Süüdistatav

I.H isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel – vene keel; keskeriharidus, elektrik; töökoht: XXX, elektrik; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend-puudub, kahtlustatavana kinni peetud 01.04-02.04.2016.a., s.o. kokku 2 päeva. Marina Leis (istungil ei osalenud)

Määratud kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1; 126 kohus o t s u s t a s:

1.Süüdi mõista I.H KarS § 424 järgi ja karistada karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 25,60 eurot, s.o kokku 2560 (kaks tuhat viissada kuuskümmend) eurot.

2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.04-02.04.2016.a. s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 94 päevamäära ulatuses s.o 2406 (kaks tuhat nelissada kuus) eurot ja 40 senti.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

6.Välja mõista I.H-lt sundraha 645,00 eurot, kaitsjatasu 96,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „I.H , 1-16-4477, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on I.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Esitatud süüdistus: I.H süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 01.04.2016 kella 12.13 ajal Tallinnas, Astangu tn 31 juures mootorsõidukit Opel Sintra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,31 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,19 mg/l). Sellise käitumisega rikkus I.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani I.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava I.H karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 25,60 eurot, s.o summas 2560 eurot. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.04.2016, s.o 2 päeva (arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust) ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 2406,40 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest kohustusega I.H poolt tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt hiljemalt jooksva kuu 10.kuupäevaks võrdsetes osades vähemalt 240,64 eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena taotleb prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokurör poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb I.H-lt mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. I.H pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. I.H oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 96,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks I.H-lt välja mõista kaitsjatasu 96,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et I.H võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.