Liiklussüüteod

tingimisi enne tähtaega

Z.H mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 26.11.2015.a otsusega KarS § 423 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.07.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 kuud 20 päeva vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuud 20 päeva. Kohtuotsus jõustus 12.12.2015.a.

Karistuse kandmise algus oli 29.12.2015.a ja lõpp on 19.10.2016.a. Z.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 01.02.2016 osaleb ta tööhõives majandustöölisena ja suhtub töösse kohusetundlikult. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab Z.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama XXX. Elamispind kuulub tööandjale XXX. XXX talus elab ka kinnipeetava elukaaslane XXX. XXXja XXXandsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanemisel on Linnamäe talu omanik ja juhataja XXX võtma Z.H esimesel võimalusel tagasi tööle. Z.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas teist korda. Kannab karistust katseajal toime pandud süstemaatilises mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Elama asub XXX, mis kuulub XXX talu peremehele, kes on tööandja ja on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega.

Elukaaslane elab samas kohas. Soovib vabaneda katseajaga kuus kuud ja on lisakohustustega.

nõus

Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Z.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.H kannab karistust liikluskuriteo eest. Vangistuse ajal osaleb kohusetundlikult tööhõives, distsipliini rikkumised puuduvad. Vabaduses on olemas kindel elukoht, mis on sobilik elektrooniliseks valveks. Vabaduses on olemas lähedaste toetus ning tööandja on nõus Z.H esimesel võimalusel tööle tagasi võtma, seega on olemas garanteeritud töökoht. Kuivõrd käeolev teise astme kuritegu oli toime pandud katseajal, siis on põhjendatud määrata Z.H-le katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuus kuud. Juhul, kui kohus otsustab Z.H vabastada ennetähtaegselt, siis prokurör taotleb määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuus kuud, elektroonilise järelevalve pikkus 2 kuud, samuti toetab Vangla poolt taotletud lisakohustuste määramist. Kuid ei saa nõustuda Vangla poolt taotletud katseaja pikkusega 1 aasta, kuivõrd KarS § 76 lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ärakandmata karistusaja ulatus (Z.H on ärakandmata osa 5 kuud, s.o kuni 19.10.2016), kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Z.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Z.H on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid kannab praegust karistust teise astme kuritegude eest. Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Positiivse asjaoluna arvestab kohus arvestab ka sellega, et vangistuse ajal asus Z.H tööle ja suhtub töösse kohusetundlikult. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud Z.H mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Z.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Z.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Z.H olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Z.H , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste

omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.