Liiklussüüteod

metalli lõikajana. Ütleb, et peale vabanemist on tuttavate kaudu võimalik tööle saada AS xxx või xxx. Alates 27.01.2016 töötab Viru Vanglas majandustöödel. Minevikus on tarvitanud kanepit. Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvus puudub. Hakkas alkoholi tarvitama 19 aastaselt. Tarvitas 2-3 liitrit õlut päevas. Umbes aastaga tekkisid tal sõltuvusprobleemid. Jõi koos sõpradega tihti. Isikul on esinenud ka alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldne käitumine. Isik teadvustab oma probleemi alkoholisõltuvusega, kuid õigustab enda sellist käitumist. Vähendab oma süüd väites, et kuritegude toimepanemise ajal ei olnud väga purjus. Ei teadvusta alkoholi mõju oma käitumisele ja mõtlemisele ning puudub motivatsioon alkoholist loobuda. On lubanud ennast kodeerida alkoholisõltuvuse vastu. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarbib alkoholi. Ohtlikkus võib suureneda, kui pärast alkoholi tarvitamist istub autorooli. Alates 15.04.2016 osaleb sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", mis peaks lõppema orienteeruvalt 20.05.2016. Kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Reaalset vangistust kannab neljandat korda. Enamus kordadel on isikut karistatud joobes juhtimise eest. Viimane süüdimõistmine on joobeseisundis mootorisõiduki juhtimise eest. Riskihindamise alusel on Martin Nurme ohtlik avalikkusele. Oht seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ja kehavigastuste tekitamises. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Viru Vangla ei toeta Martin Nurme puhul tingimisi ennetähtaegset elektroonilise valve alla vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx linn oma ema xx xx juurde, mis on Martin Nurme rahvastikuregistri järgne aadress. Martin Nurme elas nimetatud aadressil ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava ema xx xxx. Antud korteris elavad kinnipeetava ema xx xx ja Martin Nurme alaealine õetütar. Martin Nurme vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava ema xx xx, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. xx xx ei tööta, on xx. Ema on nõus poega vanglast vabanemisel materiaalselt toetama. Ema sõnul oli Martin Nurmele enne vangistust määratud xx, mis lõppes veebruaris 2016 aastal. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanedes ennetähtaegselt ei ole Martin Nurmel kindlat töökohta. Martin Nurme töökogemused on ema sõnul olnud enne vangistust lühiajalised. Prokurör kirjalikult esitatud seisukohana on Martin Nurme vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtuistungil Martin Nurme taotles ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et praegune vangistus mõjutas teda väga tõsiselt ning enam kuritegusid ta toime panema ei hakka. Lubas kodeerida ennast alkoholisõltuvusest. Ema vajab abi. Lubas asuda vabanemise korral kohe tööle ning ilmuda korrapäraselt registreerimisele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Martin Nurme tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Martin Nurme isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest aga nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Martin Nurme on kriminaalkorras korduvalt karistatud (vara- ja isikuvastase kuritegude ning joobes juhtimise eest). Vangistust kannab neljandat korda. Viimane karistus mõisteti mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti arvestab kohus sellega, et Martin Nurme on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi ja osaleb tööhõives. Samas ei kaalu need positiivsed asjaolud üles Martin Nurme varasemat käitumist ja toimepandud kuritegude raskust. Tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, võimalused seaduskuulekaks käitumiseks kuid see ei hoidnud ära uue samalaadse kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist puudub kohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida rikkumisteta. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise järelevalve alla õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Martin Nurme vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Deniss Minzatov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.