Liiklussüüteod

Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et vabanemisel on K.A olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. XXXX juhatuse liikme T.H. sõnul on nad nõus K.A uuesti tööle võtma. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub K.A tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu K.A selgitas, et soovb vanabeda elektroonilise valve alla ja minna tööle. Ta on aru saanud, et alkoholijoobes ei tohi autorooli istuda. Kohtuniku seisukoht K.A kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 1 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega K.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning rohkem kui neli kuud. Samuti andis K.A nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on K.A elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanik T.P. ning korteris elavad S.B. ja M.F. andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.A on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Praegu kannab ta karistust kahe kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis olles. Varasemad kaks karistust on kustunud. Need on teiseliigilised, mõistetud 2004. a KrK § 186 järgi ja 2007. a KarS § 120 järgi. K.A on vabanemisel olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Samuti on tal vabanemisel olemas töökoht XXXX, mida kinnitas ettevõtte juhatuse liige T.H.. Tema vastu on nõudeid 19.02.2016. a seisuga 442 eurot. Vabanemisfondis on tal 10 eurot. Varasemalt on ta olnud pidevalt tööga hõivatud. Vaatamata väikestele sissetulekutele on ta majanduslikult toime tulnud. Alates 31.01.2016. a töötab kinnipeetav vangla tööhõives majandusabitöödel koristajana. Suhted lähedastega on head. Seega on K.A olemas kõik eeldused, et edukalt vabaduses toime tulla ning edaspidi vältida uute kuritegude toimepanemist.

Tartu Vangla hindab kuriteo toimepanemise tõenäosuse madalaks – uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 14% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 23%. Vangistuse kestel ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. K.A on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud kahel korral – Tartu Maakohtu 12.12.2007. a otsuse alusel ja Tartu Maakohtu 28.08.2014. a otsuse alusel. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kummaski kriminaalasjas esitatud erakorralisi ettekandeid. Seega ei ole K.A olnud probleeme kriminaalhoolduse läbimisega. K.A on vangistuses viibinud 5 kuud ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kohus leiab, et karistuse mõistmise eesmärke on K.A suhtes võimalik edaspidi täita vabaduses tema määramisega kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustused aitavad tal edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest ning vältida sellga ka uute kuritegude toimepanemist. K.A põhiliseks riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani ta katseajal toime uue samasuguse kuriteo. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada, tuleb talle määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb tal asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele ning allutada elektroonilisele valvele, millise nõusoleku on ta andnud. Kuna K.A on toime pannud tahtlikud teise astme kuriteod, on võimalik talle KarS § 751 lg 3 p 1 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-6 kuud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt pakutud 3 kuud on piisav aeg, mille jooksul on K.A rangelt kontrollitud tingimustes võimalus näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 5 esimene lause sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. K.A karistuse kandmise aeg lõpeb 23.10.2016. a. Seega tuleb katseajaks määrata 6 kuud. Süüdlane allutatakse KarS § 76 lg 5 teise lause alusel katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et K.A tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.