Liiklussüüteod

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetaval on üks on üldhaigestumise tõttu osaliselt töövõimetu.

distsiplinaarkaristus. B.M

B.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht XXX, s, elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Korteri omanik on kinnipeetav, korteris elavad täisealised isikud andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme kohaldamiseks ja kinnipeetava vabanemisjärgseks toetamiseks. B.M on vabanemisjärgselt töökoht oma firmas XXXOÜ. B.M on üldhaigestumise tõttu osaliselt (90%) töövõimetu. B.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalve ja lisakohustustega. Elama asub korterisse XXX, s, kus elab pereabikaasa, väike tütar ja tudengist poeg. Karistust kannab liitkaristusena mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Alkoholiga tekkisid probleemid aastal 2007. On proovinud tegeleda alkoholi probleemiga, aprillis 2013 läks XXX ravile, oktoobris 2013 paigaldati implantaat-ampull. 2014 avastati pahaloomuline kasvaja, opereeriti, tekkisid tüsistused ja nende tüsistustega on alkoholi tarvitamine absoluutselt välistatud. Tervis on endiselt väga paha, vanglas oldud aja jooksul kasvas töövõimetuse protsent veelgi suuremaks. Kasvaja ja operatsioon tekitasid pöördumatud tüsistused, vajab pesemistingimusi, mida vangla ei ole võimaldanud. On aru saanud, et tema elu ja alkohol ei kuulu kokku, on otsuse vastu võtnud, et ei tarbi alkoholi. Kaitsja toetab taotlust tingimisi enne tähtaega vabastamiseks koos elektroonilise valvega. B.M on olemas elu- ja töökoht. Uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas märgib kaitsja, et seoses tervisliku seisundi muutumisega on muutunud ka B.M-i suhtumine alkoholi tarvitamisse ja kogu eluviisi tervikuna ning kaitsja peab uue kuriteo toimepanemise võimalust ülimalt vähetõenäoliseks. Ta kannab karistust joobes juhtimise eest, karistus pöörati täitmisele, sest B.M ei teinud üldkasuliku töö tunde ära. Seda ei võimaldanud tervislikud probleemid, ta tegi 768 üldkasuliku töö tundi ära ja siis läks tervis halvaks. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab B.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. B.M-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolev karistus pöörati täitmiskohtuniku poolt täitmisele, kuivõrd B.M ei teinud tähtajaliselt ära üldkasuliku töö tunde. Viimased kuriteod olid toime pandud 2013. aastal, kriminaalmenetlusregistri järgi uusi kriminaalasju menetluses ei ole. Vangla iseloomustuses on info, et B.M on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma halvenenud tervise ja lähedaste toetuse tõttu. Juhul, kui kohus otsustab B.M-i ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamusega katseaja tingimuste osas ja elektroonilise valve pikkus võib olla kolm kuud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et B.M-i võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

B.M kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ametikohuseid täitva võimuesindaja solvamise eest. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes B.M 09.03.2016.a. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. B.M on kolm kehtivat kriminaalkaristust, teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning kuritegude põhiliseks käivitajaks oligi alkoholi tarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt ei ole B.M enda sõnul haigestumise tõttu alates 2013.a alkoholi tarvitanud ning on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest halvenenud tervise ja lähedaste toetuse tõttu. Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – kohusetundlik osalemine sotsiaalprogrammis. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud B.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab B.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on B.M olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.M , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.