Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.04.2016 Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-2470 (16233000340)
Kohtunik
Anne PALMISTE
Prokurör
Ragnar PLISTKIN
Kriminaalasi
T.G süüdistus Karistusseadustiku §424 järgi
Süüdistatav
käskmenetluses T.G sünd. XXX , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 23.03.2016.
Juhindudes KrMS §251 lg .1, §253 p .1, §254, maakohus
Süü di tunnistada T.G Karistusseadustiku §424 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 (üks tuhat) eurot. Karistusseadustiku §66 lg.1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003.
Maksekorra ldusele märkida viitenumber 1-16-2470 rahaline karistus“.
99916400002813
ning
selgitus
„T.G
Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada T. G-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on T.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama Maanteeametile.
oma
juhiloa
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. V älja mõista T.G-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §2565 lg.2 alusel sundraha 322 ( kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti riigituludesse. Sundraha tuleb T.G tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700027349 ning 1-16-2470 kriminaalmenetluse kulud“.
selgitus
„T.G
Edasikaebamise kord KrMS §254 lg.6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS § 255 lg.1, 2 kohaselt kui süüdimõis tetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon T.G-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis 21.03.2016. kell 15.37 Tallinn – Narva mnt 178. km-l mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Mootorsõiduki juhil T.G tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 1,44+/-0,14 mg/l, seega ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,30 mg. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse §69 lg. 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või
psüühilistes funktsioonide s ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse §69 lg.2 p.1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani T.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §424 alusel.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Materiaalset kahju kuriteoga ei tekitatud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõendid: Tunnistaja xx xx ütlused – tõendavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST MK III EST nr.ARDF-0053 tulemuse väljatrükk – tõendab süüdistataval 21.03.2016 esinenud alkoholijoovet 1,30 mg/l väljahingatavas õhus kuriteo toimepanemise ajal. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – tõendab, et 21.03.2016 kell 15.37 kõrvaldati joobetunnustega T. G mootorsõiduki juhtimiselt. Kahtlustatava T.G ütlused – isik tunnistab kuriteo toimepanemise asjaolusid, kohta ja aega. Tõend T.G 2014 sissetulekute kohta – tõendab süüdistatava 2014 sissetuleku suurust.
S üüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Viru Ringkonnaprokuratuuri abi prokurör Ragnar Plistkin taotleb kirjaliku lt tunnistada T.G süüdi KarS §424 alusel ning karistada teda KarS §44 alusel rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 eurot. KarS §66 lg.1, 3 alusel määrata, et T.G on õigus tasuda rahaline karistus 1000 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 5 kuu jooksul. KarS §50 lg.1 p.1 alusel mõista lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2. kuuks. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS §424 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS §4 lg.3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab T.G süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. T. G on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. T. G on kindel elu- ja töökoht. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt oli T.G keskmine päevasissetulek 2014. aastal 5,66 eurot. Ülalpeetavaid on 1. Isik ise on
kinnitanud, et t al on kindel töökoht xxx . Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav töötab, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o. summas 1000 eurot. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 2 kuud. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §175 lg.1 p.9 alusel on menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, mida KrMS §2565 lg.2 alusel vähendab kohus poole võrra. Eeltoodu alusel kuulub T. G-lt väljamõistmisele sundraha.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.