Liiklussüüteod

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 08.03.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Toomas Schneideri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult ja märgib, et prokuratuur nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti toetab Toomas Schneideri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Toomas Schneider avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on käesolev vangistus pannud teda oma senist käitumist mõistma ning muutma. Vabanemise korral on tal olemas elukoht ning sõbra ja lähedaste toetus. Toomas Schneider plaanib ka töökoha muretseda, sest tal tuleb jätkuvalt tasuda elatist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Toomas Schneider temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Toomas Schneideri tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Toomas Schneideri käitumine olnud korrektne ning ta on osalenud taasühiskonnastavas tegevuses. Kinnipeetav osales tööhõives majandusabitöödel sektori koristajana ja alates 13.01.2016 töötab AS Eesti Vanglatööstuses abitöölisena. Samuti on läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Vabanemise korral pakub Toomas Schneiderile elukoha sõber xxxxxxxxxxxxk. Ka enne vangistust elas Toomas Schneider sõbra majas. Elukohaga kulusid ei kaasne, kuna kinnipeetav abistab majaomanikku majapidamistöödel ning kodumasinate remontimisel. Vabanemisel oleks isiku esmaseks sissetulekuks töövõimetuspension, kuid Toomas Schneider soovib ka töö leida. Kõik need ülal väljatoodud positiivsed asjaolud esinesid ka enne viimase karistuse mõistmist ja eelmise täitmisele pööramist ning ei kaalu ka üle süüdlase varasemat käitumist ja tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid. Toomas Schneiderit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning ta kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise, ülalpidamise kohustusest kõrvalehoidumise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Toomas Schneiderile on kuritegude eest mõistetud eriliigilisi karistusi, sh korduvalt antud võimalusi karistusi vabaduses kanda. Toomas Schneideri karistusandmetest nähtub, et varasema, s.o Tartu Maakohtu 22.04.2014. a otsusega 1-14-3559 karistati teda joobes juhtimise eest vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid 22.04.2015. a Tartu Maakohtu määrusega pöörati karistus ärakandmata osas täitmisele. Toomas Schneider ei suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest ning pani katseajal toime ka uue kuriteo, mille eest praegu karistust kannab. Samuti asus Toomas Schneider kõrvale hoidma kohtumenetlusest, kus arutati tema erakorralist ettekannet, mistõttu kuulutati isik tagaotsitavaks.

2 (3)

Kinnipeetava puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib Toomas Schneider kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid tal puudub nägemus, kuidas seda teha, samuti ei näe ta oma probleemide peamist põhjust- alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetavale on korduvalt antud võimalusi enda käitumist muuta, kuid ta ei ole seda suutnud. Oma senise käitumise ja uute seaduserikkumistega on kinnipeetav näidanud, et ei väärtusta karistuse kandmist vabaduses ning tal puudub motivatsioon õiguskuulekalt käituda. Kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Toomas Schneideri vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ühiskonna õiglustunnet. Vangistusest enne tähtaega vabastamine on soodustus, mitte reegel. Isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures teo eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid kohtu arvates ei esine. Seega tuleb Toomas Schneider jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.