Kriminaalasi nr.1-16-1551
Käskmenetlus Tartu Maakohus
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Prokurör
Süüdistatav
järgi
Milvi Väin O.Y elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX kodakondsus: xxxxx haridus: xxxxxxxx töökoht, õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimane 16.06.2015.a. otsusega KarS § 4231 järgi 4 kuu ja 27 päeva vangistust 18- kuulise katseajaga KarS § 73 alusel Kaitsja: advokaat Otto Preem määratud korras
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada O.Y KarS § 423 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus neljakümne (40) päevamäära (päevamääraga 10 eurot) ulatuses, s.o. summas nelisada ( 400 ) eurot.
KarS § 66 alusel tuleb O.Y ’l tasuda rahaline karistus 400.- (nelisada) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks, so igakuiselt vähemalt 80.- (kaheksakümmend) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista O.Y ́lt menetluskulu– süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuussada nelikümmend viis (645) eurot ja kaitsjatasu ükssada kakskümmend (120) eurot kohtueelses menetluses osalemise eest riigi tuludesse. Rahalise karistuse ja nõuete täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159 lg 3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja etoimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras ning kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Kohus t u v a s t a s:
Kriminaalasjas on alustatud menetlust 11.09.2015.a. seoses teatega, et 05.09.2015.a. teostas politseipratrull liiklusjärelevalvet seistes Jama pst 4 sissesõidu teel. Politseiametnikud Mati Ukkur ja Kalmer Karlson nägid E.Enno tänavalt nende suunas liikuvat sõidukit BMW xxxxxx, mille roolis tundsid ära O.Y . Jaama puiesteel liikus veel sõidukeid, mistõttu kohe peatumismärguannet anda ja vahetult järgneda BMW-le operatiivsõiduk ei saanud. Kontrollitavale autole jõuti järgi kell 17.34 Vabaduse tänaval ja siis lülitati sisse ka vilkurid, kuid sõiduk pööras Vabaduse tn 22 hoovi. Hoovi järele jõudes nägid politseiametnikud sõiduki läheduses O.Y-d, kes aga sisenes joostes majja ning keda majast ei leitud. Prokuratuuri taotlus
KarS § 4231 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, O.Y süüdimõistmist KarS § 4231 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, so 400.- eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 120 eurot. O.Y on süüdistatav selles, et tema, olles karistatud 16.06.2015.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 423 ́ järgi 4 k 27 päevase vangistusega 18 kuulise katseajaga, katseajal, 05.09.2015.a kella 17.35 paiku, juhtis Valga linnas E.Enno, Jaama pst ja Vabaduse tänaval sõidukit BMW, registreerimismärgiga xxxxxx, isikuna kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja on eelnevalt juba süstemaatiliselt so 03.06.2015 ja 14.06.2015.a juhtinud ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani O.Y toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
JA
KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt O.Y süüdistuses saabusid kohtusse 26.02.2016. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 26.02.2016. 18.02.2016.a. on O.Y kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitanud prokuratuurile taotluse käskmenetluse kohaldamiseks, millele on allkirja oma nõusolekust rahalise karistuse kohaldamiseks käskmenetluses andnud ka O.Y . Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, tegemist on teise astme kuriteoga ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. O.Y poolt süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata on tõendatud patrullilehe koopia (tl 2) tunnistaja politseiametnik Mati Ukkuri ütluste (tl 7-14) tunnistaja politseiametnik Kalmer Karlsoni ütluste ( tl 15-21) menetleja õiendi ( tl 33) ja kohtuotsusega ( tl 40-43). Samuti on O.Y tunnistanud temale etteheidetava teo toimepanemist kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt (tl 44-45). Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et O.Y toimepandud tegu vastab KarS § 4231 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas O.Y õigusvastase käitumise. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise suhtes vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata tegutses isik kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Istudes autorooli seadis
O.Y eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Isik oli varasemalt sama teo eest karistatud ning ta teadis, et tal ei ole jätkuvalt juhtimisõigust. Kohus ei tuvastanud O.Y süüd välistavaid asjaolusid ning O.Y
tuleb KarS § 423 järgi süüdi mõista. Tsiviilhagi asjas puudub. Süüdistatav O.Y tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase O.Y vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. O.Y pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning seda süstemaatiliselt, s.o. kuriteo KarS § 4231 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Tulenevalt eeltoodust teeb kohus järelduse, et O.Y ́le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Arvestades
karistuse eesmärke ja O.Y süü suurust, tuleb O.Y ’t KarS § 423 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega prokuratuuri poolt taotletud ulatuses. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. O.Y ́le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlused, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasud kogusummas 120 eurot. Seoses O.Y süüdimõistmisega jääb see menetluskulu O.Y kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt O.Y `lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 120 eurot riigi tuludesse.
KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Käesoleval juhul peab kohus otstarbekaks määrata O.Y ’le mõistetud rahalise karistuse tasumise ositi, võttes arvesse asjaolu, et isik on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes ei tööta. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.