Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700077316 ja selgitus „E.H, 1-14-10974, kohtukulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohus arutas E.H-le esitatud järgmisi süüdistusi.

2.1 E.H-le KarS § 169 järgi esitatud süüdistust selles, et tema lapsevanemana - ajavahemikul 01.11.2009-25.10.2013 on kuritahtlikult ja teadvalt kõrvale hoidnud temalt 05.07.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 2-05-19499 I.T. (hilisema nimega I.V. i) kasuks välja mõistetud igakuise elatise maksmisest oma alaealise lapse J.O.T. (hilisema nimega V. i, sündinud 26.10.1995) ülalpidamiseks summas 4500 krooni (287.60 eurot) kuus kuni J.O.T. i täisealiseks saamiseni. - ajavahemikul 01.11.2009-31.08.2014 on kuritahtlikult ja teadvalt kõrvale hoidnud temalt 05.07.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 2-05-19499 I.T. (hilisema nimega I.V. i) kasuks välja mõistetud igakuise elatise maksmisest oma alaealise lapse S.O.T. (hilisema nimega V. i, sündinud 04.12.2002) ülalpidamiseks summas 3000 krooni (191,74 eurot) kuus kuni S.O.V. i täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus seisneb selles, et E.H kohustatud isikuna ei ole maksnud elatist lastele tähtaegselt ja pika perioodi jooksul, kuigi ta on töövõimeline ja töötab ametlikult ning teenib raha. Ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi, et maksmise kohustust täita ning on oma sissetulekuid varjanud, lastes enda poolt tööga teenitud rahalised vahendid kanda juriidilise isiku arvele. Samuti eelistab ta kõiki teisi nõudeid elatise nõuetele ja on ise halvendanud enda majanduslikku olukorda ning ei ole kasutanud kõiki võimalusi elatise maksmise kohustuse täitmiseks, olles mitmete osaühingute juhatuse liige ja osanik ning kasutades mitut sõiduautot, millised on registreeritud tema abikaasa nimele. Elatise võlgnevus perioodil 01.11.2009-30.06.2012 on summas 14 522.41 eurot; elatist tasutud perioodil 2010-2011 816.47 eurot. Elatise võlgnevus perioodil 01.07.2012-31.08.2014 on summas

15 283,25 eurot, elatist on täituri poolt sisse nõutud elatise võlgnevuse (periood 01.02.200931.10.2009) katteks perioodil 2013-2014 244.84 eurot. 2.2 E.H-le KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema kinnitas Viru Maakohtus tsiviilkohtumenetluses nr 2-10-25658 võlgnikuna 04.10.2010 vande all teadvalt vale vara nimekirja, mis oli koostatud 29.12.2009 ja milles ei olnud TMS § 60 alusel üles loetletud vara, mida võlgnik oli viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist (täitemenetlus nr 169/2009/2527 alustati 27.10.2009) kinkinud - võlgnik kinkis 07.10.2008 abikaasa I.T. le kinnistu XXXXX nr 2605006 (katastritunnusega XXX ) - ega sissetulekuid, millised oli töötasuna saanud vande andmisele eelnenud ja vande andmise aegsel perioodil, sh tasud ajalehele Võrumaa Teataja töötamise eest, kuhu võlgnik asus tööle 2010. a märtsist ning tasud eraisikutelt alates 01.11.2009 kuni 04.10.2010.

Kohus tuvastas, et E.H kinkis XXXXX kinnistu I.T. le 07.10.2008. kinnistusraamatu kanne tehti 14.10.2008. Tsiviilasjas 2-10-25658 esitati kohtule E.H vara nimekiri, mis oli koostatud kohtutäituri nõudel ja 29.12.2009 seisuga. Tulenevalt TMS § 60 lg 2 p-st 2 ning täitemenetluse alustamise ajast 27.10.2009, pidi seisuga 29.12.2009 koostatud vara nimekiri sisaldama märget XXXXX kinnistust. E.H kinnitas 04.10.2010 vande all seisuga 29.12.2009 koostatud vara nimekirja, milles XXXXX kinnistut ei olnud märgitud. Tsiviilasjas 2-10-25658 oli E.H volitatud esindajaks I.T. , kes oli koostanud ka E.H vara nimekirja. Tsiviilasjas 2-10-25658 toimunud kohtuistungil 04.10.2010 on sissenõudja I.V. viidanud asjaolule, et nimekirjas puudub XXXXX kinnistu, mille võlgnik on ära kinkinud, kuid mille märkimist vara nimekirja on täitur nõudnud. Võlgniku esindaja väitel vastas vara nimekiri hetkeseisule ning XXXXX kinnistu ei puutunud asjasse, kuna tegemist oli pangale panditud varaga. Maakohtu hinnangul kinkis E.H talle kuuluva kinnistu oma abikaasa I.T. le, teades, et tal on kolmanda isiku ees võlgu ja tema varale võidakse pöörata sissenõue. Seega oli vara varjamise puhul tegemist otsese tahtlusega. See, et kinnistu oli panditud pangale, ei oma tähtsust. Otsene tahtlus väljendub veel selles, et kuigi kohtutäitur nõudis antud vara nimekirja lisamist, süüdistatav seda ei teinud. Samas oli ta teadlik, et kinnistu peaks nimekirjas olema ja kohtuistungil sellele lausa viidati. Samuti näitab otsest tahtlust tema poolt kohtuistungil vande all antud allkiri, millega ta kinnitab oma eelmiste tegude mitteõiguspärasust. 3.3

Maakohtu põhjendused E.H-le mõistetud karistuse osas.

E.H tegevuses KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Teda on varem lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest kriminaalkorras karistatud. KarS §-s 169 sätestatud kuriteo sama kannatanu suhtes on ta toime pannud katseajal. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas karistada E.H rahalise karistusega, kuna ta ei ole mõistnud oma süütegude ohtlikkust ning on kõikvõimalike vahenditega pahatahtlikult püüdnud vastutusest vabaneda. Seega ei avalda kergem karistus piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ja teda tuleb karistada vangistusega. Samas pidas kohus võimalikuks asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga ühes E.H allutamisega käitumiskontrollile. Sellise otsustuse tegemisel arvestas maakohus süüdistatava kuritegude raskust, tema isikut ja samuti seda, et lisaks kannatanuga saadud lastele on E.H veel kaks alaealist last, kelle toimetuleku eest ta igapäevaselt vastutab. Samuti puudub süüdistataval vangistuses viibides võimalus oma rahalisi kohustusi täita. Vabaduses saab ta asuda likvideerima tekkinud suurt elatise võlgnevust ja käituda vastutustundliku lapsevanemana.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

E.H tuleb KarS § 169 järgi õigeks mõista.

Peamiseks kaitseargumendiks on see, et E.H puudus süüdistuses väljatoodud perioodil rahaline võimekus ülalpidamiskohustust täita. Püsivat palgatööd tal ei olnud. Ta hakkas alates märtsist 2010. a kirjutama Võrumaa Teatajale, kust teenis küll (läbi Vahemere Kaubandus OÜ) tasu, kuid kuna tal oli ka teine pere (sh alaealised lapsed, üks neist raske puudega), ei olnud ta suuteline ülalpidamiskohustust täitma. Kohtuotsuses puuduvad täielikult argumentatsioon ja arvutuskäik, kuidas kohus leidis, et süüdistatava poolt ajalehest teenitu oli elatise maksmiseks piisav. Kohtus avaldatud dokumendid ja tunnistajate ütlused viitavad üheselt sellele, et E.H elujärg oli süüdistuse perioodil äärmiselt kehv. Seda tõendab eeskätt oma kodu mitteomamine – E.H elas koos abikaasa ja kahe lapsega üürikorteris, mis oli äärmiselt väheluksuslik ning sisuliselt ajas hädaga asja ära. Nende pere autopark koosneb vanast sõiduvahendist, mis soetati, et oleks kuidagi võimalik tööülesandeid täita ning lapsi transportida (väärtus ca 300 eurot). Maakohus kohustunuks välja selgitama, millises summas omas E.H süüdistuses väljatoodud perioodil sissetulekut/rahalisi vahendeid (summa X). Peale seda kohustunuks kohus välja selgitama summa, mida vajas E.H endal ja oma teisel perel n-ö hinge sees hoidmiseks/toimetulemiseks (summa Y). Seejärel kohustunuks kohus summast X lahutama summa Y ning seeläbi tuvastama, kas E.H esines vaidlusalusel perioodil rahalisi vahendeid, et elatise kohustust täita. Viru Maakohus on aga vaid paljasõnaliselt väitnud, et süüdistatav omas piisavaid rahalisi vahendeid. Selliselt on kohus oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7. Puudub vaidlus, et E.H on teine pere, kellega ta ühiselt elab. Kohus kohustunuks siin analüüsima, kas tegemist võib olla kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), mis välistab teo õigusvastasuse. Kaitsja leiab, et arvestades E.H rasket majanduslikku olukorda, tuli tal paratamatult valida, kas võimaldada oma teisele perekonnale rahalisi vahendeid toimetulekuks või tasuda kohtuotsusega määratud elatist. Kohtuotsuses puudub analüüs selle kohta, kas elatise maksmata jätmine oli süstemaatiline või vältas pikemat aega. Selliselt on kohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7. Kaitsja peab veel vajalikuks välja tuua, et E.H elab juba aastaid koos perega, kus on kaks alaealist last. Vaatamata raskele majanduslikule seisule on ta püsinud pere juures ning võtnud täieliku kohustuse neid lapsi kasvatada. Süüdistatava käitumises puudus tahtlus panna toime kuritegu. 4.2

E.H tuleb KarS § 320 lg 1 järgi õigeks mõista.

Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, kuna kohtuotsuses puuduvad põhjendused, s.o ei selgu, milliste tõendite pinnalt on tuvastatud objektiivse koosseisu täidetus. KarS § 320 kooseisu eesmärk on, et võlgnik ei saaks varjata kohtutäituri eest oma vara, mille tulemusena jääks kohtutäituril sissenõue teostamata. Kohtutäiturile pidi olema XXXXX kinnistu kinkimine teada ja, perekond E.H puudus igasugune motiiv kinget teadlikult varjata, sest tulenevalt panga hüpoteegist ei saanud XXXXX kinnistu müügist laekuda raha, mida elatiseks tasuda. Kuidas oleks saanud süüdistatava tahteks olla XXXXX kinnistuga seonduva varjamine, kui sellest kõigi osapoolte kuuldes kohtuistungil arutati. Üheselt on selge, et E.H puudus otsene tahtlus esitada valet vara nimekirja. Ainuüksi formaalsus, et E.H ei kandnud eraldi ja täiendavalt enne nimekirja allkirjastamist kinget ka paberile, ei saa kaitsja hinnangul olla aluseks KarS § 320 lg 1 inkrimineerimiseks. 4.3

E.H-le KarS § 169 järgi mõistetud karistus on põhjendamatult raske.

Kaitsja hinnangul on olukorras, kus süüdistatava käitumises ei esine karistust raskendavaid asjaolusid ning kohus on ise märkinud karistuse lähtepunktina sanktsiooni keskmise määra, põhjendamatu mõista E.H-le vangistus selle maksimaalses määras. Sellist otsustust ei ole maakohus ise kuidagi ka põhjendanud.

KIRJALIKUD SEISUKOHAD

lahendit teha saa kuna nõustub maakohtuga selles, et E.H süü talle esitatud süüdistuses on kahtlusteta tuvastatud.

Süüdistus KarS § 169 järgi.

9.1 Apellandi hinnangul on põhiküsimuseks see, kas E.H omas rahalisi vahendeid ulatuses, mis võimaldanuks tal süüdistuses väljatoodud perioodil täita lapse ülalpidamise kohustust. 9.2 Siinkohal märgib ringkonnaskohus esmalt seda, et keskendumine ainuüksi rahaliste vahendite olemasolule kohustatud isikul, on väär. Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. Seega tuleb varana, mille arvel isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara. 9.3 Apellatsioonist lähtuvalt võib aru saada, et ei nõustuta maakohtu järeldusega selles, et E.H sissetulekud olid piisavad elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Apellandi arvates miski ei viita sellele, et süüdistatav oleks heal elujärjel või tal oleksid märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Kohus ei ole välja toonud, et süüdistuses näidatud perioodil omas E.H rahalisi vahendeid ulatuses, mis võimaldanuks tal tasuda lastele elatist. Lisaks on oluline ka see, et E.H on pea samaväärne kohustus hoolitseda oma teise pere eest. 9.4 E.H-le esitati süüdistus lühidalt selles, et ta ajavahemikel 01.11.2009 kuni 25.10.2013 ja 01.11.2009 kuni 31.08.2014 hoidus kuritahtlikult ja teadvalt kõrvale temale 05.07.2007 kohtuotsusega nr 2-5-19499 I.T. (I.V. ) kasuks välja mõistetud igakuise elatise maksmisest oma alaealistele lastele 4500 krooni (287,60 eurot) ja 3000 krooni (191,74 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. 9.5 Maakohus mõistis E.H süüdistuses KarS § 169 järgi süüdi. Nähtuvalt apellatsioonist saab järeldada, et sisuliselt ei ole vaidlust selles, et süüdistatav ei ole oma lastele süüdistuses märgitud ajavahemikel elatist igakuiselt ettenähtud suuruses tasunud. Seda kinnitavad ka süüdistatava maakohtus antud ütlused, millest nähtuvalt on keskseks küsimuseks olnud süüdistatava selgitused temal materiaalsete vahendite olemasolu jm sellega seonduva kohta. Süüdistuses on välja toodud ka summad, millises suuruses on E.H jätnud lastele elatise maksmata, millises suuruses on ta elatist tasunud ning millises suuruses on kohtutäituril õnnestunud elatise võlgnevust sisse nõuda. Kuna nendes asjaoludes vaidlus puudub, siis ringkonnakohus neid siinkohal üle ei korda. 9.6 Nagu eelnevalt sai osundatud, on apellatsiooni põhiküsimuseks see, kas süüdistataval oli vahendeid talle pandud kohustuste täitmiseks. Sellele küsimusele on maakohus vastanud selgelt jaatavalt ning sellega nõustub ka apellatsioonikohus. Kordamata siinkohal kõiki maakohtus uuritud tõendeid, väärib rõhutamist järgnev. 9.7 Vaidlust ei ole selles, et maakohtus leidis tuvastamist asjaolu, et E.H olid piisavad rahalised vahendid, samuti on tõendatud, et ta töötas ajalehes Võrumaa Teataja ning sai sealt ka sissetuleku (vt Swedbank AS vastuskiri koos I.T. konto väljavõttega alates 01.11.2009 kuni 21.06.2012, millest nähtuvad väljamaksed E.H kohustuste katteks ja E.H poolt konto kasutamine, samuti Swedbank AS vastuskiri koos Vahemere Kaubanduse OÜ konto väljavõttega alates 01.11.2009 kuni 21.06.2012, mille osanik on I.T. ja juhatuse liige E.H . Nimetatuga on tõendatud Võru Teataja AS ülekanded E.H poolt avaldatud artiklite eest, samuti muude rahaliste vahendite laekumine juriidilise isiku arvele). Siinkohal on oluline märkida, et OÜ arvele on Võru Teataja AS-lt laekunud arvete alusel raha 97 korda, sh ajavahemikul 16.03.2010 kuni 29.12.2010 kokku summas 189 350 krooni, s.o 12 101.67 eurot,

ajavahemikul 11.01.2011 kuni 28.12.2011 kokku 19 715 eurot, ajavahemikul 02.01.2012 kuni 20.06.2012 kokku 7300 eurot. Samuti on laekunud märkimisväärsed summad OÜ AA Visioon Stuudiolt stsenaariumi eest. Lisaks väärib märkimist veel üks tõend, s.o Swedbank AS vastuskiri koos E.H arvelduskonto väljavõttega, millest nähtub ajavahemikul 01.11.2009 kuni 21.06.2012 konto kasutamine ja kontole raha laekumine- kokku 44 600, 29 krooni. 9.8 Eelnevas punktis tõi ringkonnakohus välja vaid mõned näited tõenditest, millest nähtuvad E.H rahaliste vahendite olemasolu märkimisväärses suuruses. Tõenditest tuleneb, et alates märtsist 2010 on E.H püsivalt tööl ajalehes Võrumaa Teataja, kirjutanud perioodil 01.10.2011 kuni 28.07.2012 sellele ajalehele vähemalt 71 artiklit ning saanud sealt ka püsivalt töötasu (vt väljavõtted Võrumaa Teataja artiklitest). Siinkohal on asjakohatu apellandi märkus, et kohus ei ole välja toonud, milline täpselt oli süüdistatava sissetulek. Käesoleval juhul ei ole selle täpne suurus oluline. Oluline on aga see, et kogutud tõendid näitavad selgelt E.H materiaalsete vahendite olemasolu, mille kasutamiseks on tal olnud aga teistsugused prioriteedid, mille hulka kahe lapse elatis ilmselgelt ei kuulu. Lisaks on tuvastatud, et süüdistatav on süüdistuses näidatud perioodil kasutanud mitmeid sõidukeid ning soetanud perele auto (vt Maanteeameti vastus järelepärimisele koos väljavõtega liiklusregistri büroo andmekogust ja sõidukite detailandmete päringu vastus). Asjakohane on siinkohal maakohtu tähelepanek, et kasutuna seisvad sõidukid, isegi väheväärtuslikud, on võimalik realiseerida ning sellega täita elatise kohustust. Juhul muidugi, kui võlgnikul selline soov on. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatav on olnud võimeline soetama liisingusõidukeid. Kuigi need on liisingufirmadele tagastatud, ei oma see aga mingit tähtsust. Süüdistatav oli nende kasutaja ning seega suuteline neid üleval pidama teatud aja jooksul. Samas ei saanud aga tasuda lastele elatist. 9.9 Apellatsioonis leitakse, et kohus ei ole täpsustanud, kas E.H poolt elatise maksmata jätmine on olnud süstemaatiline või väldanud pikemat aega. 9.10 Selle asjaolu täpsustab ringkonnakohus ise. Nimelt tuleb selles küsimuses pöörduda esitatud süüdistuse poole. Sellest nähtub selgelt, et E.H süüdistatakse kuritahtlikkus elatise maksmisest kõrvalehoidmises, mis seisnes selles, et tema kohustatud isikuna ei ole maksnud lastele elatist õigeaegselt ja pika perioodi jooksul. Sellest järeldub selgelt, et E.H poolt elatise maksmata jätmine on väldanud pikemat aega ning selle on ka maakohus tuvastanud. 9.11 Õige ning asjakohaselt on põhjendanud kohus oma seisukohta selles, et E.H on jätnud lastele elatise maksmata teadvalt ning kuritahtlikkult. E.H omas töökohta ning sai sealt püsivalt sissetulekut, samuti omas sõidukeid. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad vähimadki mõistlikult põhjendatavad takistused, miks ta seda aastetepikkuselt ei ole teinud. Elatise maksmisega on ta vähesel määral tegelenud vaid siis, kui selle tasumine on olnud tema jaoks oluline seoses kohtuasjadega. Nimelt tasus ta kokku 140 eurot 02.08.2011, 17.10.2011 ja 16.01.2012, mil kestis eelmine kohtuasi samasuguse süüdistusega nagu käesolev kriminaalasi. Samuti tehti ülekanne 200 euro suuruses summas 01.09.2015 I.V. ile enne maakohtu istungit käesolevas asjas. Seega kokku võttes saab öelda, et kuigi juba eelmises kriminaalasjas tuvastasid kohtud E.H süü kuritahtlikkus elatise maksmisest kõrvalehoidumises, on tema samalaadne käitumine jätkunud ka käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse perioodil. 9.12 Puutuvalt kaitsja tähelepanekusse selle kohta, et E.H on pea samaväärne kohustus hoolitseda oma teise pere eest, märgib ringkonnakohus järgmist. 9.13 Perekonnaseaduse §-st 97 tuleneb vanema kohustus ülal pidada oma alaealist last ja nimetatud kohustus laieneb kõikidele lastele olenemata nende arvust ja elukohast. Kriminaalasjas

puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatava perekond oleks sedavõrd raskes majanduslikus olukorras, nagu seda püütakse näidata. Ringkonnakohtul puudub igasugunegi alus järeldada, et seadusest tuleneva kohustuse täitmine (elatise maksmine) oleks antud juhul võimalik vaid süüdistatavaga koos elavate laste arvelt. 9.14 Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada järgmist. Vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmisel lähtuma ka Perekonnaseaduse § 102 sätestatud põhimõtetest. Nimelt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei saa kuidagi järeldada, et E.H oleks varatu, tal on enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks olemas ilmselgelt vajalikud vahendid, kuid samas on jätnud oma kaks last elatise kuritahtliku maksmata jätmise tõttu omapoolset panust andmata sellest ilma.

Süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi.

10.1 Kaitsja hinnangul puudus E.H igasugune tahtlus esitada valet vara nimekirja. Pelgalt formaalsus, s.t et E.H ei kandnud eraldi enne nimekirja allkirjastamist kinnistu kinget nimekirja, ei saa olla aluseks KarS § 320 lg 1 inkrimineerimiseks. 10.2 Ringkonnakohus apellandi argumentidega ei soostu ning nõustub maakohtuga selles, et E.H-le esitatud süüdistus ka KarS § 320 lg 1 järgi on tõendatud. Kordamata täies mahus maakohtu seisukohti süüteokoosseisu täidetuse kohta E.H poolt märgib ringkonnakohus järgmist. 10.3 E.H-le esitati KarS § 320 lg 1 järgi süüdistus selles, et tema kinnitas Viru Maakohtus tsiviilkohtumenetluses nr 2-10-25658 võlgnikuna 04.10.2010 vande all teadvalt vale vara nimekirja, mis oli koostatud 29.12.2009 ja milles ei olnud TMS § 60 alusel loetletud üles vara, mida võlgnik oli viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist (alustati 27.10.2009) kinkinud - võlgnik kinkis 07.10.2008 abikaasale I.T. le kinnistu XXXXX, ega sissetulekuid, milliseid oli ta töötasuna saanud vande andmisele eelnenud ja vande andmise aegsel perioodil, sh tasud ajalehele Võrumaa Teataja töötamise eest, kuhu võlgnik asus tööle 2010 a märtsist ning tasud eraisikutelt alates 01.11.2009 kuni 04.10.2010. 10.4 E.H ja I.T. ütlustega, samuti kirjalike tõenditega on tuvastatud, et süüdistuses toodud perioodil oli E.H sissetulek olemas. Vaidlus puudub selles, et vastava varade nimekirja koostajaks oli E.H esindaja I.T. , kes kinnitas kohtus, et mingeid sissetulekuid ta nimekirja ei kandnud, kuigi tema asus tööle ajalehes Võrumaa Teataja 2010 märtsis, samuti asus ajalehele kaastööd tegema E.H , kaastööd tegi E.H ka ajalehele Äripäev. Sissetulekuks olid ka lastetoetused ning laenu võeti ka I.T. emalt. XXXXX kinnistu nimekirjast puudumist põhjendas tunnistaja hooletusega. 10.5 E.H kinnitas kohtus, et talle on selgusetu, kuidas kinnistu nimekirjast välja jäi, samuti kinnitas ta, et tegi kaastööd ajalehele Võrumaa Teataja, mille eest maksti honorari. Samuti kinnitas süüdistatav teadmist, et varade nimekirja tuleb märkida kõik sissetulekud. Süüdistatav kinnitas, et kirjutas ajalehele Võrumaa Teataja artikleid, mille eest saadud tasu kanti Vahemere Kaubanduse OÜ arvele, kuna FIE arvele ei saanud neid kanda, sest sealt oleks täitur need ära võtnud. Seega, nii süüdistatava, tunnistaja, kui ka kirjalike tõenditega (E.H , I.T. , Vahemere Kaubanduse OÜ kontode väljavõtted) on tõendatud, et E.H omas sissetulekuid, s.h tasusid töötamise eest ning tasusid eraisikutelt, kuid vara nimekirja neid ei märkinud. Samuti leidis maakohtus tõendamist, et varade nimekirja ei kantud XXXXX kinnistut, mille E.H kinkis 07.10.2008 abikaasale I.T. le. Asjaoludes, et nimetatud andmeid tsiviilkohtumenetluses esitatud varade nimekirja ei olnud kantud, vaidlust ei ole.

10.6 KarS § 320 lg 1 järgi kaitstavaks õigushüveks on kannatanu huvid, kellel on õiguspärane ootus, et talle võlgu olevate isikute vara suhtes on toimetatud vastavalt seaduses ettenähtud korrale ning valevande andmise ja vara varjamisega ei ole tema huvisid kahjustatud. Objektiivse teokoosseisu täidetuse üle ringkonnakohtu hinnangul vaidlust olla ei saa. See on eeltoodud asjaoludega, samuti maakohtu otsuses välja toodud tõenditel tuginevatel põhjustel üheselt tuvastatud. Subjektiivne teokoosseis eeldab otsest tahtlust. Süüdistatav kinnitas maakohtus teadmist, et varade nimekirjas peavad olema kajastatud kõik sissetulekud ning samuti võib asuda seisukohale, et samasugune teadmine oli süüdistataval ka kinnistu osas (täitur nõudis selle nimekirja lisamist, mida aga ei tehtud). Kusjuures oluline on rõhutada asjaolu, et kinnistu (mis oli lahusvara) kinkis ta oma abikaasale olukorras, kus talle oli teada, et tal on kolmanda isiku ees võlakohustus, millele võidakse pöörata sissenõue. Asjaolul, et kinnistu oli panditud pangale, tähendust seejuures ei oma.

Karistus.

11.1 Kaitsja leiab, et juhul kui kohus süüdistatavat õigeks ei mõista või kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ei tagasta, tuleks maakohtu otsus osaliselt tühistada karistuse osas ning mõista kergem karistus. 11.2 Ringkonnakohus seda taotlust ei rahulda. Maakohus on E.H-le karistuse mõistmisel õigesti kohaldanud KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid. Maakohtuga nõustuvalt ka ringkonnakohus E.H karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kaitsja arvates tuleks arvestada süüdistatava majanduslikku olukorra karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 4 (süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul) mõttes. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuna süüdistatava raske majanduslik olukord ei ole kogutud tõenditega tuvastatud. Veelgi enam, E.H poolt elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidmise ja tema majandusliku olukorra vahel puudub vähimgi seos. 11.3 Ringkonnakohus on veendunud, et E.H-le KarS § 169 järgi mõistetud 1 aastane vangistus on igati kohane, see on vastavuses teosüüga ja tema isikuga ning selle vähendamiseks alused puuduvad. Siinkohal tuleb tähele panna, et eelmise süüdimõistva kohtuotsusega karistati E.H KarS § 169 järgi 6 kuulise vangistusega, millel puudus aga igasugunegi eripreventiivne mõju. Seega on käesoleva vaidlustatud lahendiga talle 1 aastase vangistuse mõistmine samasuguse kuriteo toimepanemise eest seaduse raamides ning vastavuses suurenenud süüastme ja E.H isikuga.

Kohtukulud.

13.1 Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Janar Urres, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsuse tutvumisele ja analüüsile, kliendiga nõupidamisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele kokku kuus tundi. 13.1 Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada.

13.2 Kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad E.H tekkinud menetluskulud summas 288 eurot tema enda kanda. 13.3 Arvestades süüdistatava kohustust maksta elatist ja tasuda elatisvõlgnevus, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu ositi 12. kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau /Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.