Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2016, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-1553 (15259000941)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
J.L-i süüdistustes KarS § 424, 423 kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
järgi
J.L , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras 4 korral karistatud, viimati 21.04.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 114 päevamäära, s.o 1140 eurot, väärteokorras karistatud 3 korral, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 29.10.2015, vandeadvokaat Matti Reinsalu
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.L KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.L KarS § 423 vangistust.
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista J.L ’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui J.L ei pane ühe aasta kuue kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. Määrata J.L katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. J.L-ile määratud katseaja alguseks lugeda 26.02.2016. Tõkend elukohast lahkumise keeld J.L-i jõustumisel.
suhtes tühistada kohtuotsuse
KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.L-ilt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 158,64 (ükssada viiskümmend kaheksa eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada J.L tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 803,64 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates 2016.a märtsikuust igakuiselt vähemalt 66,97 eurot ja lõpetades tasumise hiljemalt 28.02.2017.a. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700014996 ning selgitus: „J.L , 1-16-1553, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
J.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 24.10.2015 kella 15.45 paiku xxxx vallas xxxx külas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0024 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,94 mg/l kohta. Seega J.L, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.L on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema, olles 21.04.2015 karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis 24.10.2015 kella 14.45 paiku xxxx vallas xxxx külas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning 24.10.2015 kella 15.45 paiku juhtis taas xxxx vallas xxxx külas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. Seega J.L, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Karmo J.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 10 (kümme) kuud vangistust ja KarS § 4231 järgi 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks aasta kuus kuud. Katseajaks allutada J.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav J.L on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.L on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424, 423 vastavalt kokkuleppele.
järgi ning mõista talle karistus
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 158,64 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 803,64 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates 2016.a märtsikuust igakuiselt vähemalt 66,97 eurot kuus, lõpetades tasumise hiljemalt 28.02.2017.a.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.