Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

Kaitsja

Advokaat Jelena Benevolenskaja

Süüdistatav

Sergei Stasevitš Ik: 35707280309, määratlemata kodakondsusega, emakeel: vene keel, kesk-eri haridus, töökoht: XXX, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.02.2015 kuni 05.02.2015, elukohast lahkumise keeld alates 05.02.2015. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole.

Kaitsja

Advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud ülejäänud tasu, s.o 120 (sada kakskümmend) eurot jätta riigi kanda.

makseinfos näidatud viitenumbri ja selgituse: „Vladimir Vahrušev, 1-15-10361, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vladimir Vahruševile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Instituudis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse.

-

-

-

püstolkuulipilduja UZI esilaad, õlatugi ja lukukoja kaas; püstolkuulipilduja UZI padrunisalv; püstolkuulipilduja UZI püstolkäepide; 9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja Suomi M31 nr 20170 käsitöönduslikult lühendatud relvaraud; 7,65x17 mm kaliibriline püstol Tanfoglio GT32E nr XXX; laskekõlblik 9x17 mm kaliibriline püstol Bersa mudel 85; püstoli Walther PPK-L nr XXX kelk relvaraamiga; püstoli Walther PPK-L käepideme katted; rihmakinnitusaas; viis päästemehhanismi osa; relvaraud taandurvedruga; üks teadmata kasutusotstarbega tihvt ja üks detail; üheksa Walther PPK-L detaili, mis kuuluvad relvaosade hulka ning kaksteist muud detaili; kaks AK tüüpi automaadi püstolkäepidet, millest ühes püstolkäepideme kinnistuskruvi; kolm AK tüüpi automaadi esilaadi, kaks teadmata liigi ja mudeli relva funktsioonide valikuhooba; kaks teadmata liigi ja mudeli relva tõmmikut; Mosin vintpüssi luku vinn; neli AK tüüpi automaadi lukukoja kaant; kaks AK tüüpi automaadi lukuraami koos gaasikolviga; kolm AK tüüpi automaadi gaasikolbi; kolm AK tüüpi automaadi gaasikambrit; kaks AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga; kaks Mauser vintpüssi luku muhvi; Mauser vintpüssi kabaraud; viis AK tüüpi automaadi lukku; püstolkuulipilduja PPŠ lukk; kaks Heckler & Koch erinevatele mudelitele sobivat lukupead; kaks teadmata liigi ja mudeli relva mittekomplektset lukku; püstoli Mauser mudel 1914 nr XXX kelk; püstoli TT nr Ц0478 kelk; kaks tõenäoliselt Mauser vintpüssi löökrauda; seitse teadmata liigi ja mudeli relva lööknõela; teadmata mudeli vintpüssi rihmakinnitusaas ja nelikümmend kolm muud objekti; teadmata liigi ja mudeli relva sihikualus sihikuga; kümme AK tüüpi automaadi osa: üks tulerežiimi valikuhoob, üks sihikualus sihikuga, kaks ühendusmuhvi, kaks suudmekompensaatorit, kaks kirbualust kirbuga ja kaks lukukoja kaane kinnitusmuhvi; seitse teadmata liigi ja mudeli relva relvaraua tükki; kaks teadmata liigi ja mudeli relva padrunipesa; 7,62x25 mm kaliibrilise TT tüüpi püstoli nr 0478 relvaraud; tõenäoliselt automaadi CETME mudel C päästemehhanismi raam; tõenäoliselt automaadi CETME mudel L päästemehhanism; tõenäoliselt kolm Heckler & Koch erinevatele mudelitele sobivat lukuputke – kaks kaliibrile 7,62x51 mm ja üks kaliibrile 5,56x45 mm; poolautomaatse vintpüssi SVT lukuraam; püstolkuulipilduja Škorpion lukk; Heckler & Koch erinevatele 7,62x51 mm kaliibrilistele mudelitele sobiv lukupea; püstolkuulipilduja UZI käepideme katted; neli teadmata mudeli vintpüssi rauakatte kinnitusrõngast; Frolov’i tüüpi sileraudse püssi luku sulgur;

-

-

teadmata liigi ja mudeli relva suudmekompensaator; kaks AK tüüpi automaadi kukke; kuulipildujate RPD ja Degtjarjov luku küljeplaadid; kaks teadmata liigi ja mudeli relva funktsioonide valikuhooba; kaks AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhooba; AK tüüpi automaadi kirbualus kirbuga; vintpüssipadrunite padrunipide; kahe teadmata liigi ja mudeli relva sihiku osad; AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga; kümme teadmata liigi ja mudeli relva lööknõela; CETME automaadi tarvikute karp; sada üheksakümmend kaks objekti mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisi käigus kindlaks määrata; automaadi CETME mudel C vinnastuskäepide; kaheksa teadmata liigi ja mudeli laskeseadeldise päästikut; neli teadmata liigi ja mudeli relva rauda; püstolkuulipilduja Skorpion vinnastusnupp; kaks AK tüüpi automaadi esilaadi; AK tüüpi automaadi lukukoja kaas; kolm AK tüüpi automaadi gaasikambri katet; kaks AK tüüpi automaadi püstolkäepidet; kaks AK tüüpi automaadi püstolkäepideme kinnituskruvi; kolm rihma; kaks AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhooba; kolm AK tüüpi automaadi gaasikambri klambrit; tõenäoliselt kaks AK tüüpi automaadi salvevedru; kaks AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga; kaks teadmata liigi ja mudeli relva sihiku osa; viis teadmata liigi ja mudeli relva lööknõela; kaheksakümmend kaheksa objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata; kaks AK tüüpi automaadi pööratava õlatoe külgplaati; püstolkuulipilduja Skorpion raam; püstolkuulipilduja Skorpion õlatugi; püstolkuulipilduja Skorpion lukukoja kaas; püstolkuulipilduja Skorpion püstolkäepide; püstolkuulipilduja Skorpion padrunisalv; kolm püstolkuulipilduja Skorpion päästemehhanismi; kuus püstolkuulipilduja Skorpion vinnastusnuppu; kaks püstolkuulipilduja Skorpion tulerežiimi valikuhooba; kaks püstolkuulipilduja Skorpion taandurvedru; kaks püstolkuulipilduja Skorpion taandurvedru juhtvarrast; kolmkümmend üks objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata; mittekomplektne 9x19 mm kaliibriline püstol Walther P1; automaadi CETME mudel C päästemehhanism; mittekomplektne 7,65x17 mm kaliibriline püstolkuulipilduja Skorpion nr C1636, püstoli Armes Unique mudel L nr 738173 raam kelgu, padrunisalve ja päästemehhanismi osadega; Beretta teadmata mudeli püstoli käepideme katted; kaks teadmata liigi ja mudeli relva tulerežiimi valikuhooba; tõenäoliselt teadmata liigi ja mudeli relva päästik; kuusteist objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud

-

-

võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata; mittekomplektne 9x17 mm kaliibriline püstol FEG, mis kuulub tulirelvade hulka; teadmata mudeli püstoli raam, mis tõenäoliselt kuulub relvaosade hulka; keerdvedru, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata; TT tüüpi püstoli lööknõel vedruga; TT tüüpi püstoli kukk; viis objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata; kaks teadmata mudeli püstoli relvarauda; Makarovi püstoli lahingvedru; üheksa Makarovi püstoli osa: päästikukaitse, kelgupeataja, kukk, käepideme katte kinnituskruvi, kaitseriivi hoob, lööknõel, sihik, vinnakhammas ja päästehoob; automaadi CETME mudel L lukuraam; automaadi CETME mudel C lukuraam; kaks keerdvedru; kaks Makarovi püstoli padrunisalve; Makarovi püstoli käepideme kate; kaks teadmata liigi ja mudeli püssi laadi; kaks AK tüüpi automaadi raami; AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga; AK tüüpi automaadi kokku pööratav õlatugi; AK tüüpi automaadi lukuraam gaasikolviga; tõenäoliselt automaadi CETME 7,62x51 mm kaliibriline relvaraud kirbualuse ja kirbuga; AK tüüpi automaadi lukuraam gaasikolviga; püstolkuulipilduja PPŠ nr ЖБ2412 lukk; Mosin vintpüssi 1891/30 lukukoda; Mosin vintpüssi 1891 lukukoda koos lukuga nr 2663; püstolkuulipilduja PPŠ nr 0161 lukk; AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga; AK tüüpi automaadi nr S0612 lukuraam koos gaasikolviga; AK tüüpi automaadi esilaad; AK tüüpi automaadi nr 11794 lukukoja kaas; AK tüüpi automaadi kokku pööratav õlatugi; AK tüüpi automaadi püstolkäepide kinnistuskruviga; AK tüüpi automaadi nr S0612 gaasikamber; AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhoob; AK tüüpi automaadi gaasikolb; Mauser luku osad: putk, ühendusmuhv kaitseriivi hoovaga, vinn, löökraud ja löökraua vedru; AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhoob; kolm tõenäoliselt teadmata liiki ja mudeli relva päästemehhanismi osa; püstolkuulipilduja PPŠ relvaraud; tõenäoliselt püstolkuulipilduja UZI relvaraud; tõenäoliselt püstolkuulipilduja SA-26 relvaraud; neli tõenäoliselt Heckler & Koch 33 või samatüübilise automaadi (nt CETME) relvarauda; teadmata mudeli relva tõenäoliselt 30-06 SPRG kaliibrilise raud; kuulipilduja MG42 relvaraud nr 58684; kaks teadmata mudeli 7,62x51 mm kaliibrilise relva rauda;

-

kaks teadmata mudeli püstoli relvarauda; teadmata liigi ja mudeli relvaraud; teadmata liigi ja mudeli relvaraud; tõenäoliselt püstoli Walther PPK-L relvaraud, teadmata liigi ja mudeli relvaraud; teadmata liigi ja mudeli relvaraua tükk; püstol Walther P1 nr 968 relvaraud; püstoli Walther P1 nr 883 relvaraud; kolm objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata; kaks teadmata liigi ja mudeli relva tõmmikut; kolmteist objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata; 5,45x39 mm kaliibrilise AK tüüpi automaadi padrunisalv; kakskümmend kaheksa laskekõlblikku 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; kakskümmend seitse padrunipidet;

Ekspertiisiakti nr 15E-TB0034 (kd V tl 181-205) kohaselt: - üks 7,65x17 mm kaliibriline püstolkuulipilduja Skorpion nr Y3726; - üks 7,62x25 mm kaliibriline püstolkuulipilduja raud; - kaks 7,62x25 mm kaliibrilist püstolirauda; - üks teadmata mudeli relvaraud ja kaks teadmata mudeli relvaraua tükki; - üks vintpüssi Mosin luku vinn; - üks vintpüssi Mosin luku sulgur; - kaks vintpüssi Mosin luku löökrauda; - üks püstolkuulipilduja MP40 mittekomplektne lukk nr 1390; - AK tüüpi automaadi esilaad; - AK tüüpi automaadi käepide ja selle kinnituskruvi; - AK tüüpi automaadi nr S0752 lukuraam gaasikolviga; - AK tüüpi automaadi padrunisalv; - AK tüüpi automaadi lukukoja kaas; - AK tüüpi automaadi nr S0752 gaasikamber; - AK tüüpi automaadi relvaraua puks; - 5,45x39 mm kaliibriline automaat XXX; - TT tüüpi püstoli löögi-päästemehhanism; - Mosin 1891 mudeli vintpüssi nr BБ434 lukukoda relvaraua tüki ja päästemehhanismiga; - teadmata liigi ja mudeli relva tõmmik; - kaks tõenäoliselt TT püstoli lööknõela; - kolm keerdvedru; - TT tüüpi püstoli vintraua kaelus; - Mosin tüüpi vintpüssi mittekomplektne lukk; - relva kanderihm; - vintpüssi Mosin nr 6097 lukk; - 366 padrunit. Ekspertiisiakti nr 15E-TB0033 (kd V tl 221-239) kohaselt: - kuulipilduja MG padrunilint ja 7,62x54R kaliibrilisi padruneid kasutavate kuulipildujate padrunilint; - kaks padrunipidet; - päästemehhanismi raami kinnituskruvi ja relvaraua kinnituskiil vedruga; - 411 padrunit. Ekspertiisiakti nr 15E-TB0048 (kd VI tl 21-24) kohaselt:

püstolkuulipilduja Skorpion mudel 61 või 61E 7,65x17 relvaraud. Ekspertiisiakti nr 15E-TB0045 (kd VI tl 127-131) kohaselt: - puur 8,5 mm läbimõõduga; - teadmata tulirelva kaliiber 7,62 mm vintraudse relvaraua tükk; - Maksim tüüpi kuulipilduja relvaraua padrunipesa. Ekspertiisiakti nr 15E-TB0036 (kd IV tl 215-220) kohaselt: padrunipide, kuulipilduja Gorjunov eriotstarbeline lukk ja paukpadrunijuht ning 89 padrunit (2 pakendit). Ekspertiisiakti nr 15E-SS0039 (kd IV tl 210-213) kohaselt: ekspertiisobjektid ühes pakendis (kilekotid, paberitükid, padrunikarbid, padrunirestid). Ekspertiisiakti 15E-TK0002 (kd V tl 207-209) kohaselt: 7,62 mm Mosin süsteemi vintpüssi torketääk.

1.1 11.11.2014 toimetas J. Krongauz automaattulirelva XXX ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni alljärgnevatel asjaoludel: Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 01.01.2014 kuni 11.11.2014 tellis S. Stroiko oma tütre XXXvahendusel Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX, millise muutis samal ajavahemikul koos V. Vahruševi ning S. Stasevitšiga laskekõlblikuks. S. Stasevitš sai V. Vahruševilt kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane oli saanud omakorda S. Stroiko käest. S. Stasevitš seadis enda töökohas aadressil XXX, kõnealuse relvaraua töökorda ning tagastas selle V. Vahruševile, kes andis selle üle S. Stroikole. S. Stroiko taastas automaattulirelva XXX laskekõlblikkuse, seades selle relvaluku töökorda ning komplekteerides selle V. Vahruševi käest saadud töökorras relvarauaga. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 05.10.2014 kuni 11.11.2014 andis S. Stroiko automaattulirelva XXX ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J. Krongauz hoidis automaattulirelva enda valduses kuni toimetas selle 11.11.2014 enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, peidetuna ebaseaduslikult Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni. Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub sõjalise relva sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle olulise osa või osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS § 2 lg 3 järgi on sõjaline relv sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud ja sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud tulirelv või relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibes keelatud relv, sealhulgas selle relva olulised osad ning laskemoon. StratKS § 2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. J. Krongauzil puudus strateegilise kauba seaduses nimetatud eriluba automaattulirelva XXX Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks. Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos.

XXX, J. Krongauzile üle. J. Krongauz paigutas relva enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX. J. Krongauz, olles 08.12.14 S. Stroikolt 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi omandanud, hoidis seda ebaseaduslikult enda valduses, kuni toimetas selle 11.12.2014 kella 23:40 paiku enda sõidukiga tollikontrolli eest varjatuna ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni. Rumeenia päritolu 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub tsiviilrelva, selle olulise osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS § 2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Sõjaliste kaupade nimekiri, milline on kehtestatud StratKS § 2 lg 10 alusel VV 22.12.2011.a määrusega nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“, sisaldab punkti ML1 „Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või alla selle, lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid ning olulised osad“, mille punkt „a. vintpüssid ja kombineeritud relvad, käsitulirelvad, kuulipildujad, püstolkuulipildujad ja kogupaukrelvad (mitmeraudsed relvad)“ järgi on 7,62 mm kaliibrilise poolautomaatse vintpüssi näol tegemist strateegilise kaubaga. J. Krongauzil puudusid nii RelvaS-s nimetatud load vintpüssi siseriiklikuks käitlemiseks kui ka strateegilise kauba seaduses nimetatud eriluba selle vintpüssi Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks. Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos vähemalt teist korda.

Vahruševilt saadud relvarauaga ning andis 22.12.2014 kella 13:23 paiku enda elukohas aadressil Talinn, Kivila 4, ebaseaduslikult J. Krongauzile üle. J. Krongauz, olles ebaseaduslikult omandanud püstolkuulipilduja Skorpion VZ61, asetas selle enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX. Ajavahemikul 22.12.2014 kuni 25.12.2014 hoidis J. Krongauz püstolkuulipildujat enda valduses, kuni toimetas selle 25.12.2014 enda sõidukisse Nissan Navara peidetuna Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni Sankt Peterburgi, kus andis selle rahalise kasu saamise eesmärgil üle Juri Šahovi nimelisele isikule. Püstolkuulipilduja Skopion VZ61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik. RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub sõjalise relva sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle olulise osa või osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS § 2 lg 3 järgi on sõjaline relv sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud ja sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud tulirelv või relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibes keelatud relv, sealhulgas selle relva olulised osad ning laskemoon. StratKS § 2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. J. Krongauzil puudus strateegilise kauba seaduses nimetatud eriluba automaattulirelva Skorpion VZ61 Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks. Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos vähemalt teist korda.

jäi J. Krongauzi tahtest sõltumata asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja võeti tollikontrolli käigus ära. Kolmandat püstolit – eemaldatud numbriga, käsitöönduslikult 5,6 mm kaliibrilisest 7,65x17 mm kaliibriliseks ümber tehtud poolautomaatset püstolit Bernardelli koos nelja padruniga kaliibriga 7,65x17 mm hoidis J. Krongauz ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Tallinn, Võra tee 33, kuni 30.01.2015, kui need Kaitsepolitseiameti poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6 mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub sõjalise relva sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle olulise osa või osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS § 2 lg 3 järgi on sõjaline relv sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud ja sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud tulirelv või relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibes keelatud relv, sealhulgas selle relva olulised osad ning laskemoon. StratKS § 2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. J. Krongauzil puudusid load eelnimetatud kolme püstoli käitlemiseks ning strateegilise kauba seaduses nimetatud eriluba automaattulirelva Skorpion VZ61 Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks. Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos vähemalt teist korda.

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvaS § 19 lg 3 kohaselt võib tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. J. Krongauzil puudusid load eelnimetatud püsside ning laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

nimetatud ajavahemikul grupis V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga Tallinna linnas ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. S. Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V. Vahruševi vahendusel relvaraua. S. Stroiko, kasutades keevitust ja erinevad metalli töötlemise vahendeid, taastas relvaluku laskekõlbulikkuse enda elukohas XXX või enda töökohas XXX. S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane omandas S. Stroikolt, taastas selle kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil XXX, ning seejärel tagastas selle V. Vahruševile, kes andis selle üle S. Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 ning andis 22.12.2014 kella 13:23 paiku enda elukohas aadressil XXX, ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J. Krongauz, olles omandanud ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, veendus selle laskekõlbulikkuses. Ajavahemikul 22.12.2014.a kuni 25.12.2014.a hoidis J. Krongauz kõnealust püstolkuulipildujat ebaseaduslikult enda valduses kuni toimetas selle 25.12.2014.a peidetuna enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ebaseaduslikult Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni Sankt Peterburgi. Püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

XXX, S. Stroiko elukohast enda elukohta. Kaks relva – eemaldatud numbriga 9x17 mm kaliibriline püstol Bernardelli mod 60 ja eemaldatud numbriga 7,65x17 mm kaliibriline püstol VZOR/CŽ-70 – ja 15 padrunit kaliibriga 9x17 mm, 3 padrunit kaliibriga 7,65x17 mm ning ühe padruni kaliibriga 5,45x39 mm otsustas J. Krongauz ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetada, et seal need Sankt Peterburgi linnas Juri Šahov’i nimelisele isikule ebaseaduslikult üle anda. J. Krongauz peitis kõnealused kaks püstolit ja padrunid enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ning toimetas need 30ndal jaanuaril 2015.a Tallinna linnast Narva maanteepiiripunkti eesmärgiga ületada EestiVene piir, kuid riigipiir jäi temast olenemata asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja võeti tollikontrolli käigus ära. Kolmandat püstolit – eemaldatud numbriga 5,6 mm kaliibrilt 7,65x17 mm kaliibriliseks käsitöönduslikult ümber ehitatud poolautomaatset püstolit Bernardelli – nelja padruniga kaliibriga 7,65x17 mm hoidis J. Krongauz ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Tallinn, Võra tee 33 kuni 30.01.2015, kui see Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6 mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. S. Stroikol puudusid load nimetatud relvade käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX relvaraua ja Maksim tüüpi kuulipilduja relvarauast valmistatud väliste parameetrite poolest automaattulirelvale XXX sobiva relvaraua – ning ühe relvaraua osad – Maksim tüüpi kuulipilduja kaks detaili, s.h padrunipesa – leidsid ja ära võtsid. Automaattulirelva XXX ning Maksim tüüpi kuulipilduja näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, selle leidsid ja ära võtsid. 7,62 mm kaliibrilise relvaraua, mida V. Vahrušev soovis kõnealuse automaatulirelva XXX laskekõlbulikuks taastamiseks kasutada, toimetas V. Vahrušev pärast S. Stroikolt tagasisaamist samuti enda elukohta XXX, kus ta hoidis seda kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle leidsid ja ära võtsid. Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa soetamise, omamise, valdamise, hoidmise, parandamise ning ümbertegemise vähemalt teist korda.

ühendada üheks osaks. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ja keermestas kaks temale toodud detaili selliselt, et neid oli võimalik ühendada üheks detailiks – padrunipesaga relvarauaks. S. Stasevitš tagastas kõnealuse padrunipesa ja relvaraua V. Vahrušev’ile, kes toimetas need tagasi S. Stroikole, et viimane saaks püstolkuulipilduja PPS laskekõlbulikuks muutmise lõpuni viia. S. Stroiko hoidis kõnealust kahest detailist koosnevat relvarauaga püstolkuulipildujat PPS ja käsitöönduslikult kasutuskõlblikuks taastatud relvalukku eraldi osadena enda elukohas XXX kuni 30.01.2015.a, kui need läbiotsimisega Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Püstolkuulipilduja XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

valmistas eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a või 2015.a alguses enda töökohas aadressil XXX, Tallinn, veel kolm püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. Kui need relvarauad valmis said, andis S. Stasevitš need V. Vahruševile üle, kes toimetas need enda koju aadressile XXX, kus hoidis neid kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kolm relvarauda leidsid ja ära võtsid. Seda püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda, mille V. Vahrušev S. Stroikole esimesena üle andis, hoidis S. Stroiko ebaseaduslikult enda elukohas XXX, kuni 30.01.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Relvalukud kolmele püstolkuulipildujale Skorpion, muretses S. Stroiko ise või taastas nende kasutuskõlbulikkuse enda elukohas XXX või töökohas XXX, ning hoidis neid relvalukke ebaseaduslikult enda elukohas kuni 30.01.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Niisamuti leiti ja võeti 30.01.2015.a läbiotsimisega S. Stroiko elukohast XXX ära vähemalt nelja püstolkuulipilduja Skorpion – numbritega C1636, V2957, V1598 ja üks eemaldatud numbriga – erinevaid osi, s.h raamid ja üks käsitöönduslikult keevise või tapi eemaldamise jälgedega relvaraud ning üks teadmata mudeli relvarauast käsitöönduslikult valmistatud lõpuni tegemata relvaraud. Püstolkuulipilduja Skorpion näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

paiku enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, peidetuna ebaseaduslikult, st tollikontrolli eest varjatuna ja omamata relvaseaduses ning strateegilise kauba seaduses nimetud lube, Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni. Rumeenia päritolu 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Stroikol puudusid RelvaS-s nimetatud load vintpüssi siseriiklikuks käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. S. Stroikol puudusid relvaseaduses sätestatud load ülalmärgitud püstolite käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

Vahruševilt. S. Stroiko, olles nimetatud padruneid enda valdusesse saanud, hoidis neid ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõidukis Volkswagen Transporter Kasten (reg kanne peatatud, reg nr XXX) kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Stroikol puudusid relvaseaduses nimetatud load nimetatud laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises vähemalt teist korda.

lõhkeseadeldise olulist osa – ühe Vene päritolu käsigranaadi UZRGM tüüpi sütiku, 57 kapseldetonaatorit ja Vene päritolu asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri lõikudega kogupikkusega 5,626 meetrit – ning hoidis neid ebaseaduslikult enda valduses seni kuni need temalt 30.01.2015.a läbiotsimisega elukohast aadressil XXX, leiti ja ära võeti. Vene päritolu käsigranaadi UZRGM tüüpi sütik sisaldab initsieerivat lõhkeainet paukelavhõbedat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüüli, heksogeeni ja pentriiti kokku 1-2 grammi. 57-st 12 vasetatud korpusega detonaatorit sisaldavad initsieerivat lõhkeainet paukelavhõbedat ning tugevajõulist brisantlõhkeainet heksogeeni või pentriiti kokku ca 1,5 g ning alumiiniumkorpusega ja markeeringutega R detonaatorid initsieerivat lõhkeainet pliiasiidi või pliitrinitroresortsinaati (TNRS) ning tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüüli, heksogeeni või pentriiti 1-1,3 g igaüks. Kaheksa OŠA tüüpi süütenööri lõiku sisaldavad arvutuslikult 33,75 g musta püssirohtu. Lõhkeseadeldiseks loetakse KarS § 413 järgi lõhkeainet ja plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa on selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Lõhkeaineks loetakse LMS § 3 lg 1 p 2 järgi keemilist ühendit või ainete mehaanilist segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. S. Stroikol puudus lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise ja/või selle olulise osa käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Stroiko toime lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ning hoidmise, so KarS § 415 lg 1 sätestatud kuriteo.

lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. Tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ülesanne on LMS § 21 lg 1 järgi Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil. S. Stroikol puudus lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba nimetatud lõhkeainete käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 414 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku valdamise, soetamise ning hoidmise vähemalt teist korda.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises, vähemalt teistkordselt.

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda. 3.6 S. Stroiko omandas enda tütre XXXabiga eeluurimisel tuvastamata ajal ajavahemikul 15.07.2013.a kuni 16.12.2014.a Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja Skorpion VZ61, millise muutis nimetatud ajavahemikul koos V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. S. Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V. Vahruševi vahendusel relvaraua. S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane omandas omakorda S. Stroikolt, taastas selle kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil XXX, ning seejärel tagastas selle V. Vahruševile. V. Vahrušev andis kõnealuse relvaraua üle S. Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 ning andis 22.12.2014 kella 13:23 paiku enda elukohas XXX ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J. Krongauz hoidis kõnealust püstolkuulipildujat ebaseaduslikult enda valduses, kuni toimetas selle 25.12.2014.a peidetuna enda sõidukisse Nissan Navara r/n XXX ebaseaduslikult Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni Sankt Peterburgi. Püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ning relvalukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

70, millelt olid relvanumbrid eemaldatud, peitis kõnealustest kaks püstolitest kaks – ühe püstoli Bernardelli ja püstoli VZOR/CŽ-70, ning padrunid enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ning toimetas need 30.01.2015 Tallinna linnast Narva maanteepiiripunkti eesmärgiga ületada Eesti-Vene piir, kuid riigipiir jäi temast olenemata asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja võeti tollikontrolli käigus ära. Kolmandat püstolit –poolautomaatset püstolit Bernardelli hoidis J. Krongauz ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Tallinn, Võra tee 33, kuni 30.01.2015.a, kui see Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6 mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

kaliibriga 5,45x39 mm, millest 122-l on trasseeriv kuul ja kaks kuulipilduja MG42 padrunit kaliibriga 8x57 mm – ja hoidis neid ebaseaduslikult enda elukohas XXX kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. RelvaS § 20 lg 4 p 6 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 (Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu) § 2 p 6 alusel on tsiviilkäibes keelatud trasseeriva kuuliga laskemoon. RelvaS § 20 lg 4 p 2 alusel on tsiviilkäibes keelatud soomustläbiv laskemoon. RelvaS § 20 lg 4 p 6 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 (Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu) § 2 p 1 alusel on tsiviilkäibes keelatud eri ja sõjalise kasutusalaga laskemoon. Niisamuti on RelvaS §-ide 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelvad, sest nendest saab ühekordsel päästikule vajutamisel sooritada valangut. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses vähemalt teist korda, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises.

Vahrušev 2014.a S. Stroikole ettepaneku muuta see vintpüss laskekõlbulikuks. V. Vahrusev, olles ise eelnevalt kõnealusel vintpüssil SVT-40 proovinud taastada relvarauda, toimetas selle vintpüssi pärast seda, kui S. Stroiko oli tema ettepanekuga nõustunud, S. Stroiko elukohta aadressil XXX, ning andis talle üle. S. Stroiko viis V. Vahruševi vintpüssi SVT-40 relvaraua kasutuskõlbulikkuse taastamise lõpuni ning tagastas selle relva V. Vahruševile, kes toimetas selle tagasi enda elukohta aadressil XXX. Kõnealuse vintpüssi SVT-40 relvaluku taastas või vahetas kasutuskõlbuliku relvaluku vastu V. Vahrušev ise. V. Vahrušev hoidis kolme kõnealust vintpüssi SVT-40 numbritega KP157, KB1087 ja ЯБ5789 ning relvarauaga lukukoda nr ЧC3931 enda elukohas aadressil XXX kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, need leidsid ja ära võtsid. Vintpüssi SVT-40 näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. V. Vahruševil puudusid load kõnealuste relvade käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ja hoidmises vähemalt teist korda.

kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. V. Vahruševil puudusid RelvaS-s nimetatud load püstoli TT ja selle oluliste osade käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ja hoidmises vähemalt teist korda.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

kasutuskõlblikuks muudetud relvaraua V. Vahruševile, kes andis selle omakorda üle S. Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris automaattulirelva XXX ning andis selle ajavahemikul 05.10.2014.a kuni 11.11.2014.a ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J. Krongauz, olles omandanud automaattulirelva AKS-74, hoidis seda ajavahemikul 05.10.2014.a.a kuni 11.11.2014.a enda valduses, kuni toimetas selle 11.11.2014.a peidetuna enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni. Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ning relvalukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. V. Vahruševil puudusid RelvaS-s nimetatud load Rumeenia päritolu vintpüssi käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning väljaveos vähemalt teist korda.

laskekõlbulikeks ning eemaldas nendelt relvanumbrid. S. Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V. Vahruševi vahendusel relvaraua. S. Stroiko, kasutades keevitust ja erinevaid metalli töötlemise vahendeid, taastas relvaluku kasutuskõlbulikkuse ja eemaldas relvadelt relvanumbrid enda elukohas XXX või enda töökohas XXX. S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt püstolite Bernardelli ja püstoli VZOR/CŽ-70 kasutuskõlbmatud relvarauad, mille viimane oli omandanud S. Stroikolt, taastas nende kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil XXX, ning seejärel tagastas need V. Vahrušev’ile, kes omakorda andis need üle S. Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris püstolid. Tulenevalt asjaolust, et püstolite laskekõlbulikkust ei õnnestunud taastada esimese korraga, andsid nimetatud isikud omavahel tulirelvade osi korduvalt üle. Ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 sai J. Krongauz S. Stroikolt tema elukohas aadressil Tallinn, Kivila 4, korduvalt nimetatud püstoleid enda valdusesse ning toimetas need enda sõidukiga Nissan Navara, reg nr XXX, enda elukohta aadressil Tallinn, Võra tee 33, kus katsetas nende laskekõlbulikkust. Samuti omandas J. Krongauz S. Stroikolt ühes tulirelvadega tuvastamata koguse laskemoona kontrollimaks nimetatud tulirelvade laskekõlbulikkust. J. Krongauz, olles ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 S. Stroikolt omandanud viimase elukohas kolm tsiviilkäibes keelatud tulirelva – eemaldatud relvanumbritega kaks püstolit Bernardelli ja VZOR/CŽ-70 – ning laskemoona nende püstolite laskekõlbulikkuse kontrollimiseks, toimetas need enda sõidukiga Nissan Navara, reg nr XXX, S. Stroiko elukohast enda elukohta. Kaks relva – eemaldatud numbriga 9x17 mm kaliibriline püstol Bernardelli mod 60 ja eemaldatud numbriga 7,65x17 mm kaliibriline püstol VZOR/CŽ-70 – ja 15 padrunit kaliibriga 9x17 mm, 3 padrunit kaliibriga 7,65x17 mm ning ühe padruni kaliibriga 5,45x39 mm otsustas J. Krongauz ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetada, et seal need Sankt Peterburgi linnas Juri Šahov’i nimelisele isikule ebaseaduslikult üle anda. J. Krongauz peitis kõnealused kaks püstolit ja padrunid enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ning toimetas need 30ndal jaanuaril 2015.a Tallinna linnast Narva maanteepiiripunkti eesmärgiga ületada EestiVene piir, kuid riigipiir jäi temast olenemata asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja võeti tollikontrolli käigus ära. Kolmandat püstolit – eemaldatud numbriga 5,6 mm kaliibrilt 7,65x17 mm kaliibriliseks käsitöönduslikult ümber ehitatud poolautomaatset püstolit Bernardelli – nelja padruniga kaliibriga 7,65x17 mm hoidis J. Krongauz ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Tallinn, Võra tee 33 kuni 30.01.2015, kui see Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6 mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. V. Vahruševil puudusid load nimetatud tulirelvade käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

Karistuse kandmise algusaega kinnipidamisest 30.01.2015.

lugeda

alates

Juri

Krongauzi

kahtlustatavana

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2016 sõlminud riigiprokuröri Laura Vaik, süüdistatava Sergei Stroiko ja tema kaitsja Arina Liskmann-Getsu järgneva kokkuleppe: KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 aasta pikkust vangistust. KarS §-s 418 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. KarS §-s 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 aasta pikkust vangistust. KarS §-s 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 aasta pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuse mõistmist üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 7 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaega lugeda alates Sergei Stroiko kahtlustatavana kinnipidamisest 30.01.2015. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2016 sõlminud riigiprokuröri Laura Vaik, süüdistatava Vladimir Vahrušev ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja järgneva kokkuleppe: KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. KarS §-s 418 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuse mõistmist üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaega lugeda alates Vladimir Vahruševi kahtlustatavana kinnipidamisest 02.02.2015. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2016 sõlminud riigiprokuröri Laura Vaik, süüdistatava Sergei Stasevitš ja tema kaitsja Talvi Vaske järgneva kokkuleppe: KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Stasevitši karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 04.02.2015 kuni 05.02.2015, s.o kaks päeva ning karistada Sergei Stasevitši vangistusega 4 aastat, 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vabastada Sergei Stasevitš tingimuslikult 4 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest tingimusel, et ta ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule esitatud kokkulepetes leppisid menetluse pooled kokku ka süüdistatavatelt välja mõistetavates menetluskuludes ja süüdistatavatelt ära võetud ning konfiskeerimisele kuuluvate esemete osas.

Kohus, tutvunud kohtule kohtuistungil üle antud kokkulepete ja kriminaaltoimikutega ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsjate arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja nendega nõustunud ning kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS 418 lg 2 p-st 1; § 4181 lg 2 p-st 1; § 64 lg-st 1 ja § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Juri Krongauz kuulub temale KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 418 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 4181 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 414 lg 2 p-st 1 ja § 415 lg-st 1; § 64 lg-st 1 ja § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Sergei Stroiko kuulub temale KarS § 418 lg 2 p 1 ja 2; § 4181 lg 2 p 1 ja 2; § 414 lg 2 p 1 ja § 415 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 418 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 4181 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 64 lg-st 1 ja § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Vladimir Vahrušev kuulub temale KarS § 418 lg 2 p 1 ja 2; § 4181 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 4181 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 68 lg-st 1, § 73 lg-test 1 ja 3 asub kohus seisukohale, et Sergei Stasevitš kuulub temale KarS § 4181 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses, ekspertiisi tasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kuna kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasud olid teada juba enne kokkuleppe allakirjutamist, siis on need summad kohtuotsusesse märgitud kokkuleppes määratud summa ulatuses. Samas need summad ei ühti kriminaaltoimiku materjalides olevate õigusabi kuludega ja kuna kohus kokkuleppes märgitud menetluskulusid kohus ise muuta ei saa, siis ülejäänud osas jäävad kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasud riigi kanda. Kuna määratud kaitsjate kohtumenetluse kulud esitati alles peale kokkuleppe sõlmimist, siis need summad lisanduvad lisaks kokkuleppes märgitud riigi õigusabi

kuludele. Kohtule esitatud kokkulepetes olid ära toodud ka süüdistatavatelt välja mõistetavad ekspertiisikulud kulude kaupa ning seetõttu jäävad ülejäänud kohtueelsel menetlusel tekkinud ekspertiisikulud, milliseid kokkulepetes ei märgitud, riigi kanda. Arvestades süüdistatavatelt välja mõistetavate menetluskulude suurust, leiab kohus, et süüdistatavate esitatud taotlused menetluskulude ositi tasumiseks aasta jooksul tuleb rahuldada ning võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Aadi Potter Rahvakohtunik

Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/

Aare Nahk Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.