Liiklussüüteod

1-15-9758

ASJAOLUD

H.A-le on esitatud süüdistus selles, et tema xxxnarkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Nimelt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 823T tuvastati ekspertiisi käigus narkootilise aine amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus uriinis. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1: Juht ei tohi olla joobeseisundis. Vastavalt Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2: Joobeseisund on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tegevusega pani H.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus H.A süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 30 päeva vangistust.

2(3)

1-15-9758 KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 kuud vangistust, mõistes H.A-le liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus H.A-le mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks.

lisakaristusena

Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav H.A on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb H.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel tuleb menetluskulud osaliselt, sundraha osas jätta riigi kanda ning ülejäänud osas mõista H.A-lt riigituludesse välja, s.o, ekspertiisitasu, kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.